2-24-15648/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.06.2025 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-15648

Tsiviilasi

X hagi Y vastu kahju hüvitamiseks

Hagihind

hagi hind 5915,20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood XXX, elukoht: xxx);

Hageja lepinguline esindaja: Olga Väina-Kesler (e-post: xxx);

Kostja: Y (isikukood XXX, elukoht xxx);

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kalju Hanni

(Advokaadibüroo Tetris, e-post: kalju@tetrisab.ee).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata hageja 16.05.2025 menetlusdokumendi punktides 1 ja 2 esitatud

täiendavad nõuded ning 16.05.2025 hageja esitatud täiendavad tõendid.

2. Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud hageja kanda.

2. Mõista hagejalt Xlt (isikukood XXX) kostja Y (isikukood XXX) kasuks menetluskuludena

välja kulud õigusabile 2989 (kaks tuhat üheksasada kaheksakümmend üheksa) eurot.

3. Mõista hagejalt Xlt (isikukood XXX) kostja Y (isikukood XXX) kasuks välja viivis

menetluskuludelt 2989 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude

täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. Algses hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista 6000 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid

hageja ja kostja 29.04.2024 sõiduki Ford Mustang registrimärgiga XXX ostu- müügilepingu. Hageja

ostis kostjalt sõiduki 17 900 euro eest. Lepingu sõlmimisel kinnitas kostja, et sõiduk on heas korras

ega vaja täiendavate kulude tegemist.

2. Mõned päevad pärast lepingu sõlmimist ja sõiduki valduse üleandmist tekkisid probleemid sõiduki

tagatulede ja suunatuledega, seejärel algasid probleemid esivedrustuse koputava müraga. Kuna

sõidukil olid varjatud puudused, tellis hageja sõiduki ajaloo, millest selgus, et sõiduk oli avariiline ning

USA kindlustusettevõte kustutas sõiduki registrist selle hävimise tõttu läbisõidul 69 944 miili. Sõiduki

esi- ja tagaosal olid suured vigastused. Sõiduk toodi Eestisse ja remonditi siin, kuid kasutati kõige

odavama kvaliteediga varuosi. Sõiduk erineb visuaalselt tehase koosseisust. Samuti on aruandes

olemas foto, millelt nähtub, et Ameerika oksjonil oli sõiduki läbisõit 69 944 miili. Eestis oli

läbisõiduks registreeritud 69 981 km. Sõiduki ostmisel kinnitas kostja, et läbisõidu andmeid muudetud

ei ole. Sõiduk vajas suuri kulutusi ja puuduste tõttu ei läbi sõiduk tehnoülevaatust.

3. Hagi esitamise ajaks on hageja kandnud vältimatuid kulusid sõiduki parandamiseks. Õhufiltri

korpusele kulus 138,68 eurot, 2 stange kinnitusele 23,67 eurot, rehvide täielikule vahetusele 437 eurot,

piduriklotsidele 76,87 eurot, remonditöödele koos varuosade vahetusega 900,74 eurot, diagnostikale,

remondile ja sildade reguleerimisele 184 eurot ning värvimistöödele 350 eurot. Kulud kokku on

2110,22 eurot.

4. Hageja kantud kulud ei ole lõplikud. Sõidukil tuleb vahetada hammasrihmad ja roolilatt, hind on

vahemikus 2000 kuni 3000 eurot ilma tööjõu kuluta. Kokku on kulud eeldatavalt 6000 eurot. Hageja

pöördus kostja poole kohtuväliselt, kuid kostja nõuet ei tunnistanud.

5. Hageja viitas VÕS § 217 lõikele 1. Kostja eksitas hagejat lepingu sõlmimisel, et sõiduk on heas

seisukorras. Hageja uuris välja, et kostja müüs talle halvasti remonditud avariilise sõiduki moonutatud

läbisõiduga. Kostja vastutab VÕS § 218 lg 1 ja lg 3 alusel. Kostja vastutab sõiduki lepingutingimustele

mittevastavuse eest, sest sõiduk oli avariiline juba enne lepingu sõlmimist ja kostja seda teavet

tahtlikult hagejale ei avaldanud. Hageja teatas kostjale kirjalikult sõiduki lepingutingimustele

mittevastavusest koheselt pärast seda, kui kogus kogu vajaliku informatsiooni sõiduki seisundi ja

oodatavate kulude suuruse kohta. Hageja tegi kostjale ettepaneku teha parandustöid, kuid kostja

keeldus sellest. Hageja viitas VÕS §-le 225.

6. Hagiavalduse täienduses leidis hageja, et hagi hind on 5915,20 eurot, millise summa palus hageja

kostjalt välja mõista. Hageja on sõidukiga seoses juba kandnud kulusid summas 2110,22 eurot. Antud

summa ei ole lõplik, kuna sõiduki hammasrihmad vajavad vahetust ning vahetada tuleb roolilatt, mille

hind eelarve alusel moodustab 3804,98 eurot. Kokku on sõiduki remondikulud 5915,20 eurot.

7. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ei saanud sõiduki puuduste olemust ja ulatust

kohe täielikult hinnata, kuna nende tuvastamine nõudis spetsiaalset analüüsi, sealhulgas CarVertical

raportit ja remonditöökodade hinnanguid, mis võttis aega. Hageja pöördus kostja poole kohe, kui kõik

vajalikud andmed sõiduki seisukorra kohta olid kogutud. Viivitus oli tingitud asjaolust, et hageja pidi

esmalt tuvastama kahjustuste ulatuse ja võimalikud kulud. See on mõistlik ja tavapärane praktika

keerulisemate puuduste korral.

8. Kostja väidab, et hageja oli teadlik sõiduki avariilisusest. Hageja rõhutab, et müügilepingu

sõlmimisel kinnitas kostja, et sõiduk on heas korras ega vaja täiendavaid kulutusi. Kostja ei esitanud

ühtegi dokumenti ega teavet, mis oleks viidanud avarii ulatusele või vigastuste olemusele. CarVertival

raport ei tõenda, et hageja oli sõiduki tegelikest puudustest teadlik lepingu sõlmimise ajal.

9. Hageja viitas VÕS § 220 lõikele 1. Teavitamise aeg sõltus puuduste keerukusest ja nende

kindlakstegemiseks vajalike toimingute mahust. Hageja tegutses mõistliku aja jooksul, püüdes esmalt

olukorda lahendada kohtuväliselt. Kostja väited puudustest teavitamisega hilinemise kohta ei ole

asjakohased, kuna viivitus tulenes vajalikest kontrollidest ja kahjustuste ulatuse selgitamisest. Kostja

kinnitas, et sõiduk ei vaja täiendavaid kulutusi, mis ei vastanud tegelikkusele. Kostja varjas sõiduki

olulisi puudusi, mistõttu on kostja nende eest vastutav.

10. Hageja esitas tõendid vältimatute kulutuste kohta, mis tulenesid sõiduki mittevastavusest

lepingutingimustele. Kulutused olid vajalikud vigade parandamiseks, mida oleks saanud vältida, kui

kostja oleks puudustest teatanud. Kostja väited, et tegemist on tavapäraste hoolduskuludega, ei ole

asjakohased. Esitatud remondiarved ja ekspertiisid näitavad selgelt, et probleemid tulenesid sõiduki

avariilisusest, mitte selle tavapärasest kulumisest.

11. 17.03.2025 esitas hageja hagi täienduse. Müügikuulutuses oli märgitud, et sõiduk on heas korras

ega vaja täiendavate kulude tegemist. Sama kinnituse andis müüja müügilepingu sõlmimisel. Kostja

vastuses hageja nõudele on kinnitatud, et sõiduki üleandmise hetkel ei esinenud sellel nõudes viidatud

puudusi. Kostja nõustus, et sõiduki stangel olid iluvead ning see vajas värvitöid, kuid muid puudusi

pooled ei tuvastanud. Sõidukil oli kehtiv ülevaatus.

12. Vastuse koostamise aja seisuga väitis kostja jätkuvalt, et sõiduk on heas korras ning vajab ainult

värvitööde teostamist. 19.08.2024 vastuses puuduvad kostja väited, et tegu oli avariilise sõidukiga.

Müügipakkumine ning kostja vastus pretensioonile lükkavad ümber kostja menetluses esitatud väite, et

kostja teavitas hagejat sõiduki avariilisusest.

13. 17.07.2024 tehti TOP PARTS OÜ-s sõidukile hooldustööd, mille käigus avastati puudused ning

puuduste kõrvaldamiseks esitas TOP PARTS OÜ pakkumise hädavajalike remonditööde tegemiseks

avastatud puuduste kõrvaldamiseks. Teostatud tööd olid seotud nimelt avastatud puuduste

kõrvaldamisega. Hageja teatas puudustest kostjale telefoni teel 17.07.2024 ja teavitas, et sõiduk ei ole

korras. Kuna puuduste maht ei olnud selle hetke seisuga veel tuvastatud, kirjeldas hageja puudusi

täpsemalt 05.08.2024 saadetud nõudekirjas.

14. Hageja esitas kohtule eksperdi arvamuse, mille kohaselt ei vasta sõiduk teeliikluses osalevatele

sõidukitele kehtestatud nõuetele. Sõidukil esineb mitmeid rikkeid, mida liigitatakse ohtlikeks vigadeks.

Roolilatis on lõtk, heitgaasid ületavad nõuetega ettenähtud piirväärtusi, millele viitavad veateated

mootori juhtelektroonika töös. Vaatluse käigus ei tuvastatud puudusi tagumise tulede töös, millele

viidati 24.07.2024 teostatud korralise ülevaatuse kontroll-kaardil.

15. 26.02.2025 vaatluseks esitatud sõiduki odomeetri näit oli 84276 km. Kuna praegune odomeetri näit

on märkimisväärselt väiksem, on sõiduki odomeetri näiduga manipuleeritud. Vaatluseks esitatud

sõiduk Ford Mustang on osalenud varasemalt liiklusõnnetuses, mille tagajärjel sai kannatada sõiduki

esiosa ja vähemalt määral vasakpoolne taganurk. Visuaalse vaatluse alusel olid vaatluse ajaks sõiduki

keredetailide ja kandevkonstruktsiooni avariilised vigastused kõrvaldatud. Sõiduki turvavarustus ei

olnud asendatud nõuetekohasel. Esimeste turvavööde, juhi põlvepadja ja aktiivse kindalaeka

funktsionaalsuse taastamiseks oli sõidukile paigaldatud taastatud ja taaskasutatud turvavarustus.

Hageja leidis, et eksperdi kirjeldatud puudusi ei olnud mõistlikult võimalik tuvastada sõiduki visuaalse

ülevaatuse käigus.

16. 16.05.2025 esitas hageja uue hagiavalduse täienduse koos tõenditega. Hageja nõudis kostjalt

5915,20 euro väljamõistmist. Võrreldes sõiduki ostuhinnaga ei olnud kantud remondikulud piisavad

müügilepingust taganemiseks. Hageja on eeldanud, et juba kantud summa 5915,20 euro sõiduki

parandamiseks ei ole lõplik, kuid hageja jaoks oli ootamatu, et remontimisega seotud kulud kasvavad

korduvalt.

17. Pärast eelmenetluse lõppemist hageja sai hinnapakkumised sõiduki järgmiste remonditööde

tegemiseks 3889,99 euro, 4233,75 eurot ja 229,86 eurot. Kokku kulub täiendavalt juba kantud 5915,20

eurole veel 8 353,60 eurot. Hiline dokumentide esitamine oli tingitud sellest, et Eestis tegelevad

Ameerika autodega väga vähesed teenindused, mistõttu tuli isegi auto ülevaatamiseks järjekorras

oodata.

18. Kokku ületavad hageja kulud juba 14 000 eurot ehk 14 268,80 eurot. Arvestades seda, et kohtule

esitatud eksperdi arvamuse kohaselt oli sõiduki odomeetri näiduga manipuleeritud, ei vastanud sõiduk

müügilepingu tingimustele ning sõiduki parandamine on kas võimatu või ebamõistlikult ostja jaoks

koormav. Hetkel rikub sõiduk ekspluatatsioonireegleid, sest turvapadjad on paigaldatud seadust

rikkudes ja autoga ei ole ohutu sõita. Neid asjaolusid kinnitas ekspert.

19. Hageja teatas, et ta taganeb kostjaga sõlmitud lepingust. Sõidukil ei ole augustist tehnoülevaatust

tehtud, seda ei kasutatud ja see lihtsalt seisis. Seega tagastatakse kostjale sõiduk paremas seisukorras,

kui see oli ostu müügilepingu sõlmimise ajal. Hageja oli sunnitud oma nõudeid täiendama, kuigi

eelmenetlus oli lõppenud. Hageja palus kohtul tuvastada, et hageja on lepingust taganenud ning mõista

kostjalt hageja kasuks välja sõiduki soetamisel tasutud 17 900 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja

mõista kahju 5915,20 eurot. Sõiduki lepingutingimustele mittevastavus oli oluline ning seda ei ole

võimalik parandada.

KOSTJA VASTUVÄITED

20. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et sõiduki müügileping sõlmiti 29.04.2024 ja samal

päeval anti sõiduk hagejale üle. Hageja väitis, et probleemid sõiduki tulede ja esivedrustusega tekkisid

mõned päevad pärast lepingu sõlmimist. Hagiavaldusele lisatud CarVertical dokument on genereeritud

30.04.2024 ehk müügilepingu sõlmimisele järgneval päeval, millest nähtuvad sõiduki varasemad

kahjustused. Tegelikult teadis hageja sõiduki avariilisusest juba enne müügitehingut.

21. Hagiavalduse järgi sai müüja teada sõidukil esinevatest puudustest mõned päevad peale 29.04.2024

ehk hiljemalt 30.04.2024-02.05.2024. Sõiduki puudustest teavitas hageja kostjat alles 05.08.2024.

Kostja viitas VÕS § 220 lõikele 1. Mõistliku aja määramisel tuleb lähtuda §-st 7, selged kriteeriumid

teatamise tähtaja määramiseks siiski puuduvad. Tarbijast ostja suhtes kehtestatud reeglist võib

järeldada, et majandus- või kutsetegevusega tegeleva ostja puhul on enam kui kahekuuline tähtaeg

avastatud puudusest teatamiseks üldjuhul ebamõistlik. Kuna tegemist ei olnud tarbijalemüügiga, pidi

hageja kostjat puudusest teavitama mõistliku aja jooksul, mis võib jääda kahe kuu piiresse, kuid

reeglina on lühem.

22. Kui hagejale sai hiljemalt 02.05.2024 puuduste olemasolu teatavaks, on 05.08.2024 ehk üle kolme

kuu hiljem esitatud nõue on hilinenud. Kostja viitas VÕS § 220 lõikele 3 ja leidis, et hilinemisega

teavitamine toob kaasa ostja müüja vastutusest vabanemise VÕS § 218 lg 1 mõistes selliste

lepingutingimustele mittevastavuste osas, mille suhtes teatamiskohustust rikuti. Hageja sai CarVertical

programmi väljatrüki abil 30.04.2024 teada nii väidetavast näidu muutmisest kui sõiduki avariilisusest.

Lisaks sai hageja samal ajavahemikul (kuni 02.05.2024) teada ka taga – ja suunatulede ning

esivedrustuse koputava mürast. Hageja on nende puuduste tõttu kandnud kulusid, milliste hüvitamist ta

nõuab. Puudustest teavitamine enam kui kolm kuud hiljem toob kaasa müüjast kostja vastutusest

vabanemise ning ainuüksi seetõttu tuleb hagiavaldus jätta täielikult rahuldamata.

23. Vaidlusaluse sõiduki müügikuulutuses avaldas kostja, et tegemist on kasutatud ja avariis osalenud

sõidukiga. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus sõidukiga tutvumisel avaldas kostja veelkord, et

tegemist on avariilise sõidukiga ning kerel esinevad värvikahjustused. Nende asjaolude tulemusel

alandati sõiduki hinda 21 800 eurolt 17 900 euroni. Sarnaste mitte avariiliste sõidukite keskmine

müügihind on vahemikus 18 500-31 500 eurot.

24. Sõiduki läbisõit on õige, hageja ajab segamini miilides ja kilomeetrites arvestatava läbisõidu.

Täpsemalt on CarVertical robotväljavõte lugenud Transpordiameti kodulehelt sõiduki läbisõidu

hindamisel ekslikult miilid kilomeetriteks. Vaidlusalune sõiduk oli toodetud Ameerika Ühendriikide

turule ning tema läbisõitu kajastatakse miilides. Asjaolu nähtub CarVertical aruandes sisalduvate

andmete võrdlemisel Transpordiameti andmetega. CarVertival dokumendi lk-l 3 on sõiduki fotod,

millest ühel on nähtav sõiduki läbisõidu näit, milleks on 069944,4 mi (miili). Fotod on tehtud 2021.09.

25. Sõiduk toodi Eestisse, tehti korda ning kanti 12.07.2022 registrisse. Transpordiameti väljavõtte

järgi on registrisse kandmise kuupäeval so 12.07.2022 registreerimiseelsel kontrollis sõiduki läbisõit

69981. Seega on läbisõit alates sõiduki avariist kuni selle arvele võtmiseni muutunud 37 miili võrra

(69944-69981). Kostja selgitab 37 miilist läbisõidu muutumist asjaoluga, et peale sõiduki

transportimist Eestisse kõrvaldati sellelt avariikahjustused, tehti proovisõit ja seejärel sõideti

Transpordiametisse registreerimiseelsele ülevaatusele ja registreerimisele. CarVertical robotanaalüüsis

on miilid teisendatud kilomeetriteks. Peale Transpordiametis arvele võtmist ja esimest tehnoülevaatust

oli sõiduki läbisõiduks 70099.

26. CarVertical robot on selle teabe oma analüüsi sisestanud, kuid ei ole teisendanud miile

kilomeetriteks. Sellest ongi tekkinud eksimus. Kui teisendada 70099 miili kilomeetriteks, vastab see

läbisõidule 112 813,4 km. Kui asendada see CarVertical dokumendi lk-l 6 oleva 2022-07 läbisõiduga

70 099, siis on läbisõit võrreldes CarVertical eelneva loeteluga loogilises jadas ning läbisõidumõõdiku

manipuleerimist ei ole toimunud.

27. Transpordiameti kodulehel on läbisõidu kontrolli osas avaldatud järgmine teave: „Alates

17.06.2014 kontrollitakse ning märgitakse andmed sõiduki läbisõidumõõdiku näidu kohta aktile.

Alates 23.05.2018 kontrollitakse varasemaid läbisõidunäidu andmeid päritoluriigi registrist. Kui

kontrollitud sõiduki läbisõidumõõdiku näit on väiksem, kui samal sõidukil varasemalt mõne teise riigi

registrites märgitu, avaldame varasema näidu e-teeninduses. Alates 05.07.2021 ei registreerita

liiklusregistrisse sõidukeid, mille puhul läbisõidumõõdiku näit on väiksem, kui samal sõidukil

varasemalt mõne teise riigi registrites märgitu. Sõiduki omanikul tuleb läbisõidumõõdiku näit taastada

vähemalt välismaises registris näidatud tasemele autoremonditöökojas.” Vaidlusalune sõiduk kanti

registrisse 12.07.2022, mis tähendab, et Transpordiamet kontrollis tema läbisõidumõõdiku näitu ja

selle ebaõiguse korral ei oleks sõidukit registrisse kantud.

28. Kostja viitas VÕS § 218 lõikele 4. Kõigile kostjale ette heidetud puudustest hageja teadis või pidi

teadma. Müügikuulutuses ja lepingueelsetel läbirääkimistel avaldas kostja, et sõiduk on avariiline ning

selle võrra oli müügihind oluliselt soodsam. Hageja oli sellega nõus ning lepingu sõlmimisega kinnitas

seda. Seega ei saa hageja nõuda hagiavalduse rahuldamist, kuna temale olid teada või ta oleks pidanud

arvestama, et avariilise sõiduki soetamisega võivad kaasneda varjatud puudused.

29. Rahalise nõude osas ei ole hageja põhjendanud, milliste konkreetsete puuduste kõrvaldamiseks

(mis oleksid pidanud olema müügihetkel) olid tööd vajalikud. Arvestades lisatud tõendeid, ei ole

tegemist mitte puuduste, vaid enamasti tavapäraste hooldustöödega, sh. on sõidukil vahetatud õli ja

õhufilter ning piduriklotside komplekt. Kuna hageja tegi veermikuga seotud hooldustöid, on

tavapärane, et selle tagajärjel võib vajalikuks osutuda sildade reguleerimine. Tegemist ei ole sõiduki

puudustega, vaid tavapäraste ettenähtavate korrashoiu töödega, mis on kõigil sõidukitel vajalik ja mida

ei pea kostja hüvitama.

30. Hageja nõuab kostjalt roolilati kahjutuste ning hammasrihmade vahetuse kulu hüvitamist. Kostja

vaidleb sellele vastu ja kinnitab, et kõnealusel sõidukil ei olegi hammasrihmasid. Samuti ei saanud

ilmselt avarii käigus ega hiljem olla roolilatt kahjustunud. Kostja pöördus asjatundja arvamuse

saamiseks Ameerika Auto OÜ poole, kes vastas esitatud küsimustele. Asjatundja kinnitas, et antud

mudelil ei ole hammasrihmaga mootor, sest Ecoboost Mustangil on ketiga mootor. Samuti leiti, et

fotodelt nähtuvalt paistavad rattad sirged ja silmaga tuvastatavaid vigastusi, mis on sügavale jõudnud,

ei ole märgata. Roolilati asukoht sõidukis on sillatalaga kohakuti ehk raske on väita, et selline avarii

roolilatti otseselt vigastaks. Asjatundja samuti kinnitas, et õhufilter on regulaarse tavahoolduse osa.

Piduriklotsid on kuluosa, need tuleb välja vahetada, kui nad on õhukeseks kulunud. Sildade

reguleerimine on vajaduspõhine. Seda teostatakse siis, kui sõidukil vahetatakse veermikus jooksuga

seotud detaile või siis kui sõidukil on mingil põhjusel reguleering paigast ära.

31. Eelnev tõendab, et sõidukil ei ole hammasrihma ning hageja ei saa sellega seotud kulu nõuda.

Samuti ei olnud roolilatt müügilepingu sõlmimisel kahjustunud. Seega ei saa hageja sellega seotud

kulutusi nõuda. Õhufilter ja piduriklotside vahetus on osa hooldusest. Kuna sõiduki hooldustööd

puudutasid veermikku, tekkis seetõttu vajadus sildade reguleerimiseks. Hageja ei saa ka seda kulu

nõuda.

32. Hageja ei nõua kostjalt ainult varjatud puudustega kaasneva võimaliku kulu hüvitamist, vaid ka

selliste väidetavate puuduste kõrvaldamist, mis olid nähtavad. Hageja nõuab esi- ja tagastange ning

rehvide ning nendega seotud kulutuste hüvitamist, piduriklotside vahetamise kulutusi summas 2110,22

eurot. Lepingueelsetel läbirääkimistel kinnitas kostja, et sõiduk on avariiline, mille käigus said mh

kahjustatud esimene ja tagumine stange. Kostja näitas ülevaatusel esi-ja tagastangel olevaid puudusi.

Seega oli hageja teadlik, et need detailid võivad olla ilmselt kahjustunud.

33. Sõiduki soetamisel olid all piisava mustrivaruga rehvid, juhul kui hageja hinnangul olid need

ebapiisavad (hageja soovib uute rehvide soetamismaksumuse hüvitamist), oli see hagejale müügihetkel

teada. Hageja ei saa nõuda, et kostja hüvitaks talle uute rehvide kulu.

34. Käesolev sõiduk oli kasutatud ja avariiline, mis oli hagejale enne sõiduki soetamist teada. Hageja

ei saa eeldada, et avariilise sõiduki omandamisel ei ilmne sellel varjatud puudusi. Lisaks hoiatas kostja

hagejat, et sõiduki esimene ja tagumine stange on puudustega, seega oli hageja ka nendest teadlik.

Müügilepingu sõlmimisel veendus hageja sõiduki rehvide seisundis ning ta ei saa hiljem asuda

nõudma uute rehvide soetamiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Teised tööd sh. õli, õhufiltri,

piduriklotside vahetus, sildade reguleerimine jms on tavapärane kulu, mida kasutatud auto soetamisel

tuleb mõistlikult oodata. Sõiduk anti 29.04.2024 hagejale üle, pretensioon on esitatud üle kolme kuu

hiljem. Kostja ei vastuta kahjustuste või kulu eest, mis on tekkinud peale müügilepingu sõlmimist.

35. 17.04.2025 seisukohtades leidis kostja jätkuvalt, et hageja esitas nõude hilinemisega. Vaidlus

puudub, et 29.04.2024 anti sõiduk hagejale üle. Kostja on tõendanud, et tegemist oli kasutatud ja

avariilise sõidukiga. Hageja on sõiduki üleandmisele järgneval päeval so 30.04.2025 tellinud

CarVertical väljatrüki, millest nähtub samuti nii sõiduki avariilisus kui vaidlusalune läbisõit.

Hagiavalduse järgi tajus hageja puudusi paari päeva jooksul peale sõiduki omandamist. Hageja teavitas

puudustest ja esitas rahalisest nõude 05.08.2024 ehk üle kolme kuu hiljem.

36. 17.03.2025 hagiavalduse täienduses väidab hageja, et teavitas kostjat puudustest 17.07.2025

telefonitsi. Kostja sellega ei nõustu. Lisaks oleks ka see teavitus toimunud hilinenult. VÕS § 222 lg 1

järgset lepingu täitmise nõuet ei ole hageja kunagi esitanud. Puuduste teavitamise ja selle pinnalt

väidetava kahju hüvitamise nõue on esitatud hilinenult ning VÕS § 220 lg 3 järgi on hageja oma

nõudeõiguse minetanud.

37. Müügieseme mittevastavus on põhistamata ja tõendamata. Kostja viitas VÕS § 218 lõikele 1 ja

lõikele 4. Kostja on tõendanud, et õhufilter on regulaarse tavahoolduse osa, piduriklotsid on tavapärane

kuluosa ja vahetatakse siis, kui nad on õhukeseks kulunud, sildade reguleerimine on samuti

vajaduspõhine töö, mis teostatakse siis, kui sõidukil on mingil põhjusel reguleering paigast ära. Seega

ei ole hagejal võimalik nõuda nende tööde hüvitamist, kuna see kuulub (kasutatud) sõiduki tavapäraste

hooldustööde juurde.

38. Kostja on tõendanud, et hageja oli teadlik sõiduki avariilisusest juba enne müügihetke, seega ei saa

hageja nõuda kostjalt stange kinnitusi ja värvimistööde teostamist. Kostja osundab, et sõiduki

üleandmisel olid stanged korrektselt kinnitatud ja värvitud. Hageja sai enne sõiduki vastuvõtmist

veenduda kasutatud rehvide seisundis ega saa nõuda uute rehvide maksumuse hüvitamist. Kostja on

tõendanud, et sellel sõidukil ei ole hammasrihma, vaid ketiga mootor, mistõttu ei saa hagejal tekkida

ka tulevikus hammasrihma vahetuse kulu. Kostja on tõendanud, et sõiduki üleandmise hetkel ei saanud

roolilatt ilmselt kahjustunud olla. Hageja ei ole vastupidist põhistanud ega tõendanud.

39. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele konkreetseid puudusi nõudega sidunud. Samale

dokumendile lisatud mahukas arvamus ei ole hageja nõuetega seotud. Lisaks ei tõenda arvamus, et

üleandmise ajal esinesid sõidukil sellised puudused, mis ei kuulunud tavapärase hoolduse või mida ei

oleks hageja saanud mõistlikult märgata (sh. rehvide seisukord).

40. RP arvamuse järgi on sõiduk üle vaadatud 22.02.2025 ehk ca 10 kuud peale sõiduki hagejale

üleandmist. Seega ei anna arvamus ülevaadet sõiduki seisukorrast müügihetkel. Arvamuses on leitud,

et sõiduki üldine välimus on hea, kõrvaldamata avariilised vigastused puuduvad. Sõiduki avariiliste

vigastuste taastamine on tehtud heal tasemel, visuaalsel vaatlusel on avariilised jääkdeformatsioonid

on kõrvaldatud. Ekspert ei tuvastanud vaatluse käigus puudusi tagalaternate töös, millel viidatakse

24.07.2024 teostatud korralise ülevaatuse kontroll-kaardil.” Seega hagiavalduse nõudeid arvamus ei

kinnita.

41. Ameerika Auto OÜ selgitas 08.04.2025 vastas, et tavapäraselt hõlmab korraline hooldus mootori

õli ja erinevate filtrite vahetust, vedelike tasemete kontrolli ja sõiduki tehnoseisundi kontrolli.

Ameerika Auto OÜ edastas veebilingi, kus sõiduki tehasetähise sisestamisel saab konkreetse sõidukit

puudutavad detailsed juhised hoolduse kohta. Kuna tegu on mahuka dokumendiga, esitas kostja selle

osaliselt ehk tavapärast hooldust puudutavas osas. Tavapärane hooldus tuleb teha kord aastas, aga

mitte hiljem kui iga 16 000 km tagant. Tavapärasel hooldusel tuleb vahetada õli ja filtrid, kontrollida

rehve ja vajadusel neid parandada. Kontrollida tuleb ka teisi süsteeme. Tõendi kohaselt tuleb filtreid,

rehve, rooliseadmeid kontrollida ning vajadusel vahetada iga 16 000 km läbides või vähemalt kord

aastas. Tegemist on töödega, mis on tavapärased ja ettenähtavad nii kasutatud kui uue sõiduki puhul

ning hageja ei saa nendega seotud kulutuste hüvitamist kostjalt nõuda.

42. Lõplikes seisukohtades jäi kostja oma väidete juurde. Puuduste teavitamise ja selle pinnalt

väidetava kahju hüvitamise nõue on esitatud hilinenult ning VÕS § 220 lg 3 järgi on hageja oma

nõudeõiguse minetanud. Sõiduki mittevastavus on jäänud põhistamata ja tõendamata. Hageja ei ole

selgitanud, millised konkreetsed puudused sõidukil müügihetkel esinesid. Kostja on tõendanud, et

tegemist oli kasutatud sõidukiga. Lisaks peab hageja mõistma, et rehvide kulumine, õli ja õhufiltri

vahetamine jms on sõidukite puhul paratamatud ning ettenähtavad kulud.

43. Hageja täiendav asjatundja arvamus on koostatud 10 kuud peale sõiduki hagejale üleandmist. See

ei anna ülevaadet sõiduki seisukorrast müügihetkel. Asjatundja kinnitab, et sõiduki üldine välimus on

hea, kõrvaldamata avariilised vigastused puudusid. Seega kinnitab hageja enda tõend, et kostja

müüdud sõiduk vastas lepingule ning hagi rahuldamine pole võimalik.

44. Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Õigusabi on osutatud kokku

17 h 30 min tunnitasuga 150 eurot, millele on lisandunud käibemaks. Õigusabi kogusumma on 2989

eurot. Kostja ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu on maksumus arvestatud koos käibemaksuga.

Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.

45. 23.05.2025 seisukohas osundas kostja, et eelmenetlus lõppes 17.04.2025. Hageja on 16.05.2025

esitanud hagi muutmise avalduse koos mahukate lisadokumentidega. Kostja vaidles hagi muutmisele

ja uute dokumentide vastuvõtmisele vastu. Hageja ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis

õigustaks peale eelmenetluse lõppemist hagi muutmist ja täiesti uute dokumentide esitamist. Hageja

16.05.2025 dokumendid tuleb jätta menetlusse võtmata.

KOHTU PÕHJENDUSED

46. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu

rahuldamisele.

47. Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et hageja ostis kostjalt kasutatud sõiduki Ford Mustang

29.04.2024 kirjaliku lepingu alusel 17 900 euro eest. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab

hagejale sõiduki varjatud puuduste ilmnemise eest tasuma kahju hüvitisena 5915,20 eurot.

48. Hageja leidis, et sõiduk oli sattunud varem avariisse ning remonditud Eestis kõige odavama

kvaliteediga varuosi kasutades. Sõiduki odomeetri näitu oli manipuleeritud, kuigi kostja kinnitas

lepingu sõlmimisel, et seda tehtud ei ole. Hageja kandis vältimatud kulud sõiduki parandamiseks, kuid

sõidukil tuleb veel vahetada hammasrihmad ja roolilatt, mille kulu on vähemalt 2000 kuni 3000 eurot.

49. Kostja leidis, et hageja ei ole selgelt välja toonud, millised puudused sõidukil esinesid ja milliste

puuduste kõrvaldamiseks ta remonditöid vajas. Enamik hageja esile toodud töödest on tavapärased

hooldustööd. Varjatud puudustest teatas hageja kostjale hilinemisega. Seda, et sõiduk on osalenud

avariis, avaldas kostja müügikuulutuses.

50. Viimases kohtule esitatud menetlusdokumendis 16.05.2025 esitas hageja täiendavad nõuded ning

täiendavad tõendid, kuid ei selgitanud ühegi tõendi osas, mida ta tõendiga tõendada soovib. Lisaks

menetlusse võetud rahalisele nõudele palus hageja tuvastada, et ta on lepingust taganenud ning hageja

palus kostjalt välja mõista sõiduki müügihinna 17 900 eurot. Kohus leiab, et hageja 16.05.2025

esitatud täiendavaid nõudeid ning menetlusdokumendiga koos esitatud tõendeid ei saa menetlusse

võtta.

51. 17.02.2025 eelistungil (dtl 106-108) andis kohus hagejale aega nõude täiendamiseks kuni

17.03.2025. Eelmenetluse luges kohus lõppenuks 17.04.2025. Seega esitas hageja täiendavad nõuded

ja tõendid pärast eelmenetluse lõppemist. Hageja ei ole tõendanud väidet, et ta ei saanud varem

nõudeid muuta ja tõendeid esitada, sest Eestis tegelevad vähesed ettevõtted Ameerika autodega ning

isegi sõiduki ülevaatamiseks tuli hagejal oodata. Hageja ei ole neid väiteid ühegi tõendiga tõendanud.

Sõiduki ülevaatuseks vajadus puudus, sest hageja oli juba ise esitanud kohtule 17.03.2025 mahuka

asjatundja arvamuse, milles oli sõiduki tehnilist seisundit põhjalikult analüüsitud. Pakkumise sõiduki

roolilati vahetuse maksumuse tõendamiseks oli hageja samuti juba selleks ajaks menetlusse esitanud.

Hageja ei ole seega usutavalt põhistanud ega ühegi tõendiga tõendanud, et tal esines mõni mõjuv

põhjus, mille tõttu ta ei saanud tõendeid või uusi nõudeid varem esitada.

52. TsMS § 331 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist

või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb

kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise

viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Hageja esitatud täiendavate

nõuete menetlusse võtmine tooks igal juhul kaasa menetluse venimise.

53. Hageja ei ole tasunud uute nõuete esitamisel täiendavat riigilõivu ega põhistanud kooskõlas TsMS

§ 368 lõikega 1, milline on õiguslik huvi eraldiseisva tuvastusnõude esitamiseks. Olukorras, kus pool

on lepingust taganenud, on taganemise näol tegu nõude aluseks oleva asjaolu, mitte nõude esemega

ning taganemisest tuleneva rahalise nõude esitamiseks ei ole üldjuhul vajalik eraldiseiseva tuvastusliku

nõude esitamine. Seega olukorras, kus selline nõue esitatakse, peab hageja eraldi põhistama õigusliku

huvi olemasolu, mida hageja 16.05.2025 menetlusdokumendis teinud ei ole. Järelikult peaks kohus

hageja täiendavate nõuete menetlemiseks jätma need esmalt käiguta puuduste kõrvaldamiseks, mis

toob kaasa menetluse venimise. Kõigi 16.05.2025 dokumendile lisatud tõendite asjakohasust ei ole

hageja põhistanud, mistõttu tooks ka tõendite arvestamine kaasa menetluse venimise, sest kohus peaks

hagejale andma täiendavalt aega nende asjakohasuse põhistamiseks. Eeltoodu tõttu jätab kohus hageja

16.05.2025 täiendavad nõuded ning tõendid menetlusse võtmata.

54. Menetluses olev rahalise hüvitise nõue 5915,20 eurot kohtu hinnangul rahuldamisele ei kuulu.

Pooled ei vaidle asjas selle üle, et nad sõlmisid sõiduki ostu-müügi lepingu, millega hageja ostis

kostjalt kasutatud sõiduki. VÕS § 217 lg 1 näeb ette, et ostjale üleantav asi peab vastama

lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele

peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muuhulgas

lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 217 lg 2 p 2 aga sätestab, et

kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda

vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda

müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt

kasutatakse.

55. Riigikohus on selgitanud, et müügilepingu eseme lepingutingimustele vastavuse hindamiseks asja

omadusi puudutava kokkuleppe puudumisel tuleb hinnata seda, mida võis ostja eseme vanust,

kasutusotstarvet ja senist tegelikku kasutust arvestades müügilepingu eseme seisukorra kohta

mõistlikult oodata. Kui müügilepingu eseme seisukord on sellest, mida võis ostja eseme vanust,

kasutusotstarvet ja senist tegelikku kasutust arvestades müügilepingu eseme seisukorra kohta

mõistlikult oodata, halvem, on tegemist müügilepingu eseme lepingutingimustele mittevastavusega

VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 tähenduses (RK TKo 2-19-19584, p 14). Eeltoodust tuleneb, et kui

ostetakse juba kasutatud või vana asi, kuid puudub kokkulepe asja omaduste kohta, peab müügilepingu

eseme lepingutingimustele vastavuse hindamisel lähtuma ka tavapäraselt sellist liiki asjade kvaliteedist

ehk sellest, mida sai mõistlikult oodata kasutatud esemelt.

56. Hageja ja kostja sõlmisid 29.04.2024 sõiduki ostu-müügilepingu (dtl 8), mille alusel kostja müüs ja

hageja ostis kasutatud sõiduki Ford Mustang 17 900 euro eest. Sõiduki omadusi või läbisõidu näitu

lepingus märgitud ei ole. Hageja tasus kostjale sõiduki hinna 29.04.2024 (dtl 10). Lepingu sõlmimise

eel avaldatud sõiduki müügikuulutusest (dtl 84) nähtub, et sõiduk on toodud Ameerika Ühendriikidest,

kus ta on osalenud avariijuhtumis. Sõiduki läbisõidu kohta kuulutuses andmeid toodud ei ole. Kostja

esitas ka teiste sarnaste sõidukite müügikuulutused, millistes pakuti sõidukeid müügiks kõrgema

hinnaga, kui hageja ja kostja omavahel kokku leppisid (dtl 85). Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates

leiab kohus, et hageja teadis lepingu sõlmimisel, et tegu on Ameerika Ühendriikidest toodud ning

avarii läbinud ja remonditud kasutatud sõidukiga. Sõiduki müügihind oli tavapäraselt sarnaste

sõidukite hinnast veidi madalam. Hageja ei saanud kohtu hinnangul eeldada, et tema ostetud sõiduk

vastab uue sõiduki kvaliteedile, vaid mõistlikult tuli tal arvestada sellega, et tegu on kasutatud

sõidukiga, mis on läbinud avarii.

57. Hageja ei ole tõendanud ühegi tõendiga seda, et pooltel oleks olnud lepingu sõlmimisel mõnda

kokkulepet sõiduki odomeetri näidu kohta või et kostja oleks talle selles osas teinud mistahes avaldusi.

Veebilehe CarVertical väljavõttest (dtl 11-23, tõlge dtl 24-29) nähtub, et hageja lasi selle koostada

30.04.2024. Väljavõtte kohaselt oli sõiduk osalenud avariis ja tema läbisõit oli viimastel teadaolevatel

andmetel 70 099 km. Samas oli läbisõit septembris 2021 väljavõtte järgi 112 563 km. Kostja esitas

kohtule omakorda Transpordiameti väljavõtte (dtl 86), mille järgi oli sõiduki läbisõit

registreerimiseelsel kontrollil 12.07.2022 69981 km ja 26.07.2022 tehnoülevaatusel 70099 km.

Iseenesest ei saa kohus esitatud väljavõtte alusel teha järeldusi selle kohta, kas või millisel määral

kontrollis Transpordiamet sõiduki registreerimisel odomeetri näitu. Hageja esitatud ekspert RP

arvamuses (koos lisadega dtl 116-225) on leitud, et odomeetri näiduga on ilmselt manipuleeritud.

58. Kohus leiab, et isegi juhul, kui odomeetri näidu muutmist saaks iseenesest pidada sõiduki

puuduseks, ei ole pooled selles osas lepingus kokkuleppeid sõlminud. Hageja pidi odomeetri näidu

väidetavast muutmisest teada saama hiljemalt üks päev pärast lepingu sõlmimist, kuid hageja vahetult

pärast seda kostjale ühtegi teadet puuduse kohta ei saatnud. Odomeetri näidu muutmisele tuginedes ei

ole hageja käesolevas menetluses esitanud ühtegi rahalist nõuet, mistõttu ei oma kohtu hinnangul

hageja nõude lahendamisel sisulist tähtsust see, kas odomeetri näitu oli kellegi poolt tahtlikult

muudetud või mitte.

59. VÕS § 218 lg 1 näeb ette, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui

mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui

mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 220 lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele

mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele

mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 220 lõikest 3 tuleneb, et kui ostja ei teata

müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või

kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või

ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult

vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või

nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kohus nõustub kostja

seisukohaga, et sõidukil ilmnenud puudustest teavitamise mõistlik aeg võis olla vähem kui kaks kuud.

Kuna hageja selle aja jooksul ei teavitanud kostjat odomeetri näitu puudutavast puudusest, kaotas ta

õiguse sellele mittevastavusele tugineda.

60. Kohus samas leiab, et ka teistest sõiduki võimalikest puudustest ei ole hageja kostjat mõistlikul

viisil ja õigeaegselt teavitanud. Hageja ei ole sisuliselt suutnud ka kohtumenetluses adekvaatselt välja

tuua, millised olid kõik need sõidukil esinevad puudused, millistega ta oma kohtusse esitatud rahalise

nõude sidus. Kohus ei saa ise hageja eest asuda tõendite alusel tuvastama, millised olid need

võimalikud puudused, milliste kõrvaldamiseks hageja rahalisi kulutusi tegi või edaspidi tegema pidi.

61. VÕS § 222 lg 1 näeb ette, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja

parandamist või asendamist, kui valitud õiguskaitsevahendi kasutamine on võimalik ja sellega ei

põhjustata müüjale võrreldes teise õiguskaitsevahendi kasutamisega ebaproportsionaalseid kulusid,

arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas väärtust, mis asjal oleks olnud, kui lepingutingimustele

mittevastavust ei esineks, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust kasutada

teist õiguskaitsevahendit ilma märkimisväärse ebamugavuseta. VÕS § 222 lg 5 sätestab, et kui ostja

nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise

parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. VÕS §

222 lõikest 6 tuleneb, et ostja kaotab õiguse nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui ta ei

nõua seda müüjalt üheaegselt teatega asja lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja

jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui müüja käitumine on vastuolus hea usu

põhimõttega.

62. Eeltoodud sätetest tulenevalt peab ostja mõistliku aja jooksul pärast mõne puuduse avastamist

teatama sellest müüjale koos puuduse kõrvaldamise nõudega. Ostjal on õigus asuda ise puudusi

kõrvaldama alles pärast seda, kui müüja puudusi mõistliku aja jooksul ei kõrvalda. Puuduste

kõrvaldamist tuleb nõuda üheaegselt koos puudustest teavitamisega ning sellise kohustuse täitmata

jätmisel kaotab ostja õiguse asja parandamist või asendamist nõuda. Kohus leiab, et hageja ostjana ei

ole mõistliku aja jooksul kostjat puudustest teavitanud ega nõudnud nende kõrvaldamist. Hageja on

koheselt nõudnud kostjalt ebaselgetel põhjustel kulutuste hüvitamist, kuid sellisel viisil nõuete

esitamist eelviidatud õigusnormid ei võimalda.

63. Kohus selgitas hagejale 17.02.2025 eelistungil (dtl 106-108), et tema nõue on ebaselge ning tal

tuleb välja tuua, milline on see sõiduki varjatud puudus, millele ta soovib tugineda. Hagejal tuli välja

tuua, millal ta avastas varjatud puudused ja millal ta neist kostjat teavitas. Hageja esitatud rahaline

nõue ei olnud seostatud sõiduki puudustega. Kohus selgitas, et puudusest teavitamisel peab ostja

nõudma esmalt puuduse kõrvaldamist. Vaatamata kohtu selgitustele jäi hageja oma väidete juurde ega

esitanud sisuliselt täiendavaid tõendeid.

64. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et hageja saatis kostjale 05.08.2024 ehk enam kui kolm kuud

pärast lepingu sõlmimist nõude (dtl 37-39), milles ta teatas juba kantud kuludest ning nõudis 6000 euro

tasumist. Hageja ei toonud nõudes selgelt välja, mida ta luges sõiduki puudusteks. Puuduste

kõrvaldamise nõuet hageja oma kirjas ei esitanud, vaid soovis koheselt saada rahalist hüvitist. Nõudes

loetles hageja enda tehtud kulutusi, kuid ei selgitanud ühegi kulutuse osas, millise puuduse

kõrvaldamiseks tuli kulu kanda. Analoogiliselt ei suutnud hageja ka pärast kohtu selgitusi tuua

kohtumenetluses välja, millise konkreetse sõiduki puuduse kõrvaldamiseks ta kulutusi kandis. Kostja

nõudega ei nõustunud (dtl 40-44).

65. Hageja esitas küll osade kulutuste kohta arved, kuid nende arvete alusel ei saa kohus ise tuvastama

hakata, millised võisid olla sõiduki puudused. Kohus samas nõustub kostja esitatud tõendite ja väidete

alusel, et vähemalt osaliselt oli tegemist kulutustega, mida igal sõidukiomanikul tuleb tavapäraselt

perioodiliselt kanda. Kõik liikluses osalevad sõidukid vajavad regulaarset hooldust, mille käigus tuleb

teha erinevaid kontrolltoiminguid, vahetada vedelikke ja erinevaid filtreid. Hageja ei ole selgitanud ega

põhjendanud, miks ta leiab, et tavapäraselt sõiduki hooldamisega seotud kulud pidi ka pärast lepingu

sõlmimist kandma kostja. Olukorras, kus kulud ei ole seotud mõne sõiduki puudusega, vaid on asja

kasutamiseks tavapäraselt vajalikud ja regulaarsed, puudub õiguslik ja faktiline alus nõuda kulude

hüvitamist müüjalt.

66. Alvadi OÜ on esitanud 03.05.2024 arve (dtl 30) õhufiltri eest summas 138,68 eurot. 03.07.2024 on

sama ettevõte esitanud arve stange kinnituste eest summas 23,67 eurot (dtl 31). Hageja esitas ka tõendi

piduriklotside komplekti ja ketaspiduri ostu kohta summas 76,87 eurot (dtl 33). 16.07.2024 on AS Top

Parts esitanud arve (dtl 34-35) diagnostika, erinevate filtrite vahetamise ja muude varuosade eest. Arve

alumises osas on märgitud, et sõidukile teostati hooldus. Rooli latt tekitab kolksu ja soovitati vahetada

mõlemad rihmad ja rullid. Vahetatud oli tagumine lambda andur ning tagumine veovõlli simmer.

67. Seega sisaldas arve enamuses ulatuses hoolduseks vajalikke töid ja varuosi. Ameerika Auto OÜ on

vastuseks kostja küsimustele selgitanud (dtl 87-90), et vaidlusalusel sõidukil ei ole hammasrihmaga

mootor. Roolilati vigastamist avarii tagajärjel asjatundja tõenäoliseks ei pidanud. Õhufiltri vahetus oli

hoolduse käigus tavapärane ning kuluosaks sai lugeda ka piduriklotse. Sildade reguleerimine oli

vastuse kohaselt tavapärane tegevus. Kostja esitas kohtule ka Ameerika Auto OÜ esindaja täiendava

selgituse (dtl 230), mille järgi hõlmab sõiduki korraline tavahooldus mootori õli ja õlifiltri vahetust,

mootori õhufiltri kontrolli ja vajadusel vahetust, salongi õhufiltri kontrolli ja vajadusel vahetust,

vedelike tasemete kontrolli ja vajadusel lisamist. Kostja esitas ka väljavõtte sõiduki hooldusinfost

(koos tõlkega dtl 231-241). Seega võib nõustuda, et vähemalt osaliselt on hageja rahaline nõue seotud

tavapäraste hooldustoimingutega, mida tuleb teha igal sõidukil. Kasutatud sõiduki ostmisel pidi hageja

eeldama, et sõiduk vastab tavapärasele kvaliteedile ja vajab liikluses kasutamiseks regulaarseid

hooldustoiminguid.

68. Pit-Stop Rehvid OÜ on 12.06.2024 esitanud arve nelja suverehvi ja nende vahetuse eest summas

437 eurot (dtl 32). Kohus osundab, et müügilepingus ei olnud märgitud, et sõiduk oleks olnud ilma

rehvideta. Ka ei nähtu lepingust, kas sõidukil olid talve- või suverehvid. Kahe komplekti rehvide

müümise koos sõidukiga pooled kokku ei leppinud. Seega olukorras, kus hagejal tuli suveperioodi

saabudes osta sõidukile suverehvid, ei saa kohtu hinnangul tegemist olla sõiduki varjatud puuduse või

üldse mistahes lepingutingimustele mittevastavusega. Rehve puudutava nõude esitamiseks oleks

hagejal tulnud välja tuua ja tõendada, milliste rehvide müümises pooled kokku leppisid, kuid seda

hageja teinud ei ole.

69. 17.07.2024 on AS Topp Parts teinud pakkumise sõiduki erinevatele varuosadele, sealhulgas

roolilatile ja soonrihmadele summas 3118,84 eurot (dtl 64). Kohus ei saa hageja eest asuda tõenditest

otsima, milliste puuduste kõrvaldamiseks olid need kulutused vajalikud.

70. Menetluse käigus esitas hageja kohtule ekspert RP arvamuse (koos lisadega dtl 116-225). Hageja

oli palunud eksperdil hinnata sõiduki tehnilist seisundit ning pärast avariid tehtud remondi kvaliteeti.

Ekspert leidis, et sõiduki üldine välimus oli hea, kõrvaldamata avariilased vigastused puudusid.

Vigastuste taastamine oli eksperdi hinnangul tehtud heal tasemel. Roolilati vasakul pool oli tunda

lõtku, mille kõrvaldamiseks tuli latt eksperdi arvates vahetada. Tagalaternate veateate põhjuseks luges

ekspert asjaolu, et sõidukile paigaldati järelturult ostetud tuuningtuled, mille juhtimine oli

originaallaternatest erinev. Küll aga leidis ekspert, et pärast avariid ei olnud rakendunud turvavöö

asemele paigaldatud uut turvavööd.

71. Kokkuvõttes leidis ekspert, et roolilatis oli lõtk, mida ta pidas ohtlikuks veaks. Heitgaasid ületasid

nõuetega ettenähtud piirväärtusi, millele viitasid veateated mootori juhtelektroonika töös. Sõiduki

turvavarustus ei olnud pärast avariid asendatud nõuetekohaselt, vaid sõidukile oli paigaldatud taastatud

ja taaskasutatud varustus. Tagalaternate töös ekspert puudusi ei tuvastanud.

72. Eksperdi arvamusest saab järeldada, et sõidukil esinesid kaks kõrvaldamist vajavat puudust ehk

roolilatt tuli vahetada ning vahetamist vajas turvavarustus. Muus osas ei ole ekspert kinnitanud hageja

väiteid sõidukil hulgaliste puuduste olemasolu kohta. Küll aga ei saa kohus rahuldada hageja nõuet ka

roolilati vahetamist puuduva rahalise nõude osas, sest hageja ei ole sellest puudusest kostjat mõistliku

aja jooksul ja nõuetekohasel viisil teavitanud.

73. Roolilati vahetamise vajadus selgus hagejale juba enne 10.06.2024 teostatud diagnostikas (arve dtl

35), kuid vaatamata sellele ei teavitanud hageja kostjat sellest puudusest mõistliku aja jooksul ega

andnud kostjale aega puuduse kõrvaldamiseks. Hageja saatis kostjale nõude alles 05.08.2024 ning

nõudis selles pöördumises koheselt rahalist hüvitist, mitte puuduse kõrvaldamist. Kuna hageja puuduse

kõrvaldamist ei nõudnud, minetas ta sellega õiguse nõuda hiljem puuduse kõrvaldamist või rahalist

hüvitist põhjusel, et kostja ei ole ise puudust kõrvaldama asunud. Puudusest seoses turvavarustusega ei

ole hageja kohtueelselt kostjat kordagi teavitanud. Kuna see puudus selgus alles kohtumenetluse

käigus ning sellele tuginedes ei ole hageja hagiavalduses ühtegi rahalist nõuet esitanud, ei saa kohus

antud puuduse alusel nõuet üheski osas rahuldada. Kokkuvõttes tuleb hageja rahaline nõue 5915,20

eurot jätta rahuldamata.

74. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi

otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,

kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

75. Kostja palus hagejalt menetluskuludena välja mõista kulud õigusabile. Õigusabi osutati kokku 17 h

30 min tunnitasuga 150 eurot, millele on lisandunud käibemaks. Kostja palus hagejalt välja mõista ka

viivise menetluskuludelt. Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu on mõistlik ning õigusabi

osutamiseks kulunud aeg põhjendatud ja kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide mahu,

samuti muude toimingute mahuga. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 2989

eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskuludelt 2989 eurolt

alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1

sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik