2-24-16924/37 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-24-16924

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

11.06.2025, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-24-16924

Tsiviilasi

M.T. hagi Toikako Kaubandus OÜ, K.R., T.T. vastu

juhatuse liikmete tagasikutsumiseks ja juhatuse

asendusliikme määramiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M.T. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxx, XXX,

xxxxx XXX; e-post: XXX),

lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kaidar Sultson (XXX);

Kostja I: Toikako Kaubandus OÜ (registrikood: 10679317;

asukoht: Türi 3/2, XXX, 11313 XXX; e-post: XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Lembit Tedder (XXX);

Kostja II: K.R. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxx,

xxxxxxxxxxlinnaosa, xxxxxxxxxxxxxx XXX; e-post: XXX);

Kostja III: T.T. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxx,

xxxxxxxxx linnaosa, xxxxxxxxxxxxxx XXX; e-post: XXX)

Kostjate II ja III lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi

Jaanus K.R.-i (XXX)

Menetlustoiming

Hagist loobumise vastuvõtmine ja asja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus M.T. hagis Toikako Kaubandus OÜ,

K.R., T.T. vastu juhatuse liikmete tagasikutsumiseks ja juhatuse asendusliikme

määramiseks.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

2. Määrata juhatuse asendusliikme O.E. tasuks 585,60 eurot (sh km) ja maksta see

Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ pangakontole nr EE622200221037157598. Makse

tuleb teha M.T. poolt 10.12.2024 tasutud ettemaksust.

3. Tagastada M.T.-le pool tema poolt tasutud riigilõivust s.o 235 eurot tema

pangakontole nr EE912200001104473244.

4. Tagastada M.T.-le p-s 2 märgitud makse tegemisest ülejääv menetluskulude

2-24-16924

ettemaks summas 2414,40 eurot M.T. pangakontole nr EE912200001104473244.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.

1.Asjaolud ja menetluse käik

M.T. esitas hagi Toikako Kaubandus OÜ, K.R., T.T. vastu juhatuse liikmete tagasikutsumiseks ja

juhatuse asendusliikme määramiseks.

Koos hagiga esitas hageja taotluse hagi tagamiseks. Kohus rahuldas 12.12.2024.a määrusega hagi

tagamise taotluse ning reguleeris hagi tagamise korras esialgselt õigussuhet selliselt, et piiras

juhatuse liikmete esindusõigust kostja I esindamisel. Juhatuse liikmetel oli kostja I esindusõigus

vaid koos kohtu määratud juhatuse asendusliikmega O.E.-ga.

Kostjad esitasid hagivastuses taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks ning alternatiivselt hagi

rahuldamata jätmiseks.

12.02.2025.a määrusega rahuldas kohus kostjate määruskaebuse ning tühistas 12.12.2024.a hagi

tagamise määruse.

Hageja esitas 22.04.2025 avalduse hagist loobumiseks. Kostjad ei esitanud hagist loobumisele

vastuväiteid.

2.Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada.

TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist

loobunud. TsMS § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Hageja on selgelt väljendanud, et loobub hagiavaldusest. Kohus on seisukohal, et hagist

loobumine on esitatud tähtaegselt ning vastavalt seaduses sätestatule. Eeltoodust tulenevalt võtab

kohus hageja hagist loobumise vastu ning lõpetab menetluse määrusega TsMS § 428 lg 1 p 3

kohaselt lõpplahendit tegemata.

Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise tagajärjel ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432).

3.Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

3.1.Hageja on palunud menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda, sest kostjad on rahuldanud

hageja nõude pärast hagi esitamist. Kostja on hagis esitatud asjaoludest õigeks võtnud asjaolud

seoses Eco Flora OÜ-le laenu andmisega.

Kostjad palusid menetluskulud jätta hageja kanda, sest hageja ei pöördunud kohtusse põhjendatult

ning kostjad ei rahuldanud hageja nõuet pärast hagi esitamist. Kostjad olid seisukohal, et hageja ei

pöördunud kohtusse enda õiguste kaitseks, vaid pahatahtlikult. Hageja pole kordagi kohtuväliselt

etteheiteid esitanud ega üritanud väidetavat probleemi lahendada. Kostjad ei ole ühtegi asjaolu

2-24-16924

õigeks võtnud vaid on hagile vastu vaielnud. Menetluskulude kostja kanda jätmine oleks äärmiselt

ebaõiglane.

3.2.TsMS § 168 lg 2 kohaselt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, kui ei esine sama paragrahvi

lõigetes 3-5 märgitud erandeid.

TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi

esitamist rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Menetluskulude jaotamisel tuleb

arvestada ka üldisi põhimõtteid, sh TsMS § 162 lg-t 4 (TsMS kommenteeritud väljaanne I, lk 795

p 3.5 d).

Kohus leiab, et TsMS § 168 lg-st 5 lähtuvalt tuleks üldiselt jätta menetluskulud kostjate kanda,

sest kostjate tegevuse tulemusena saavutas hageja lõppeesmärgi, millega tõttu ta kohtu poole

pöördus – juhatuse liikmete vahetus. Ei saa väita, et hagejal poleks olnud üldse õigust pöörduda

kohtusse enda hagiga. Kohus märgib, et olukorras, kus kohus vaidluse üle sisulist lahendit ei tee,

ei ole menetluskulude jaotuse juures otstarbekas asuda hindama nõude ja vastuväidete sisu,

eelkõige seda, mis põhjustel kohtusse pöörduti ehk mis põhjustel hageja taotles juhatuse liikmete

tagasikutsumist ja uue määramist. Seega ei oma praegu tähendust, kas hagi esitati kättemaksu,

pahatahtlikkuse vm asjaolude tõttu.

Kostjad on viidanud aga võimalikule tekkivale ebaõiglusele, kui hageja menetluskulud jäetakse

nende kanda. Seega peab kohus hindama menetluskulude jaotamist ka üldpõhimõtete järgi. TsMS

§ 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik. Võrreldes TsMS § 168 lg-ga 5 võimaldab TsMS § 162 lg 4 kaaluda

vaid poole kulude enda kanda jätmist.

3.3.Arvestades kohtu ette toodud asjaolusid ja tõendeid, on kohus seisukohal, et õiglane oleks

poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda ja seda eeskätt järgmistel põhjustel.

Kostjad esitasid esimesena taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, mida kohus pidanuks hakkama

esimesena lahendama. Kohus küsis hagejalt kostjate taotluse osas seisukohta. Hageja seisukohta ei

esitanud, vaid esitas hoopis avalduse hagist loobumiseks. Seega tekkisid menetluse lõpetamise

osas konkureerivad alused. Nende aluste osas on menetluskulude jaotus erinev, esimesel juhul

TsMS § 168 lg 2 ning teisel juhul TsMS § 168 lg 5, ning menetluskulud jäänuks emma-kumma

poole kanda sõltuvalt selles mis alusel menetlus lõppeks. Kuigi kohus otsustas lõpetada menetluse

viimasena esitatud avalduse alusel, leiab kohus antud olukorras, et õiglane oleks, et kumbki pool

kannab oma menetluskulud ise. Kohus märgib, et hagejat ei saa võrreldes kostjatega soodustada

vaid seetõttu, et tema otsustas pärast kostjate taotluse saamist esitada ise avalduse hagist

loobumiseks. Samuti ei saakostjad soodustada seetõttu, et nad siiski otsustasid pärast hagi saamist

hageja nõude sisuliselt täita- valida uue juhatuse.

3.4.Lisaks on kohus seisukohal, et vaidluse oleks võimalusel saanud lahendada kohtuväliselt,

tekitamata täiendavaid menetluskulusid kummalegi poolele. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja

oleks hagis märgitud etteheidetega kohtuväliselt üldse pöördunud kostjate poole, et saada neilt

täiendavaid selgitusi ja/või tõendeid. Eriti olukorras, kus hageja ilmselt oli nimetatud asjaoludest

juba teadlik, kuna hageja oli kostja I juhatuse liige perioodil 02.08.2018-11.10.2024, mh

vaidlusaluste lepingute sõlmimise ja täitmise ajal (02.05.2020 Eco Flora OÜ-ga laenuleping, Roosi

Talu OÜ ja Tiidofarm OÜ maksed 2020-2024.a kostjale I jne) ning tal oli ligipääs kostja I

2-24-16924

pangakontodele ja muudele kostja I tegevust puudutavatele dokumentidele. Kostjad on

eelnimetatule oma määruskaebustes viidanud ning hageja oma vastuses määruskaebustele

täiendavaid selgitusi ei jaganud, vaid kirjutas hoopis, et kostjad on hagi asjaolud sisuliselt õigeks

võtnud. Kohus märgib, et kostjad ei ole hageja väiteid õigeks võtnud. Kostjad on enda vastustes

vaielnud hageja nõuetele vastu.

Kõiki ülaltoodud asjaolusid arvestades on kohtu hinnangul õiglane ja põhjendatud jätta

menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.

3.5. Hagi tagamise korras määratud juhatuse asendusliige O.E. on esitanud kohtule taotluse enda

tasu kindlaksmääramiseks. Hagi tagamise tühistamise hetkeks tal tasu 4 töötunni eest summas 480

eurot (1h/120€). O.E. palus tasu võimalusel määrata enda büroole, kelle kaudu ta tegutseb ning

sellisel juhul lisandub tasule käibemaks. Kohus leiab, et see on võimalik.

Kohus on 04.12.2024.a määruses selgitanud, et hagi tagamise korras määratava juhatuse

asendusliikmele makstav tasu on oma sisult menetluskulu, täpsemalt asja läbivaatamise kulu ning

juhatuse asendusliikme tasu määramisel juhinduda analoogiast eksperdile tasu määramisega, sest

seaduse konkreetsed sätted hagi tagamisel määratud juhatuse asundusliikme tasustamise kohta

puuduvad. Kohus märkis, et kuna tegemist on menetluskuluga, määratakse selle lõplik kandja

lõpplahendis. Arvestades, et kohus on menetluskulud jätnud poolte endi kanda, peab juhatuse

asendusliikme tasu kandma hageja, sest hageja oli see, kes taotles hagi tagamise korras kostjale I

juhatuse asendusliikme määramist.

Kohus leiab, et juhatuse asendusliikme tasu 480 eurot on mõistlik ja põhjendatud. Asendusliikme

poolt tehtud toimingud on olnud menetluse keerukust, mahtu ja kestust arvestades vajalikud ning

neile kulunud aeg on vastavuses tehtud toimingute sisuga. Pooled ei ole toimingute sisule ja

ajakulule vastuväiteid esitanud. Juhatuse asendusliikme tunnitasumäär jääb TsMS § 153 lg-s 1

märgitud alam- ja ülemmäära piiridesse. Kohus määrab juhatuse asendusliikme tasuks 480 eurot,

millele lisandub käibemaks, kokku on tasu 585,60 eurot. Kohus leiab, et tasu tuleb maksta välja

hageja tehtud ettemaksust.

3.6.TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel on hagejal õigus tagasi saada pool menetluses tasutud riigilõivust.

Hageja on esitanud taotluse riigilõivu tagastamiseks. Hageja on tasunud riigilõivu 420 eurot ja

täiendavalt hagita menetluse korras läbivaadatavalt nõudelt 50 eurot, kokku 470 eurot. Seega on

hagejale võimalik TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 alusel tagastada pool riigilõivust, s.o 235 eurot.

Hageja on taotlenud juhatuse asendusliikme tasu ettemaksu tagastamist. TsMS § 150 lg 7 ja lg 4

alusel on võimalik hagejale tagastada ettemaks summas 2414,40 eurot, s.o summa pärast juhatuse

asendusliikme tasu 585,60 euro mahaarvamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

Kohtunik