2-24-117422/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helvia Räägel

Kohtuasja number

2-24-117422

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.06.2025, Tallinn

Kohtuasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi T K

P vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3398,88 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja S R (e-post xxx)

Kostja:

T

K

P

(isikukood xxx)

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus T K P vastu osaliselt.

2. Mõista T K P´ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja xxx OÜ ja kostja vahel

15.06.2023 sõlmitud krediidikontolepingust nr XXX tulenev põhivõlg 1822,66 eurot.

3. Mõista T K P´ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja sissenõudmiskulu 35 eurot,

perioodil 31.01.2024 - 11.06.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 297,07 eurot ja

viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.06.2025 kuni

võlgnevuse tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata intressinõue 252,15 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue

15 euro ulatuses.

5. Jätta maakohtus kantud menetluskuludest 81% kostja kanda ja 19% hageja kanda.

6. Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude suuruseks 680,40 eurot ja

mõista nimetatud summa T K P´ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja. Kostjal

tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 15.08.2024 tegi Pärnu Maakohus määruse, millega lõpetas Aktiva Finance Group OÜ

(hageja) maksekäsu kiirmenetluse T K P (kostja) vastu 2430,38 euro nõudes ja andis asja

üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtule.

2. Hageja esitas 04.09.2024 hagiavalduse. Kohus jättis 24.09.2024 määrusega hagiavalduse

käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas muuhulgas, et

kohtu esialgsel hinnangul on kostjale laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku

laenamise põhimõtet ning andis hagejale teada, et tuleb esitada seisukoht lepingute

ülesütlemise kehtivuse osas muutunud olukorra puhuks ehk kas kostjal oli lepingu

ülesütlemise hetkeks krediidiandja ees võlgnevus, mis võimaldas lepingu kehtivalt üles

öelda, juhuks kui kohus tuvastab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.

Hageja esitas 17.10.2024 vastuse kohtunõudele täiendavate selgitustega.

3. Hagiavalduse ja 17.10.2024 menetlusdokumendi kohaselt on nõude asjaolud alljärgnevad.

4. xxx OÜ (võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 15.06.2023 krediidikontolepingu nr XXX, mille

alusel sai kostja krediiti 2000 euro ulatuses. 15.06.2023 kanti 2000 eurot kostja kontole.

Lepingu krediidi kulukuse aastamääraks oli 45,85%.

5. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt võlausaldaja poolt esitatud

arvetele. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja võlausaldaja saatis

kostjale 15.01.2024 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vähemalt kahenädalane

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kostja oli viivituses 15.11.2023, 15.12.2023,

15.01.2024 osamaksetega. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei

likvideerinud, luges võlausaldaja lepingu üles öelduks 30.01.2024. Lepingu ülesütlemise

hoiatus on 15.01.2024 saadetud kostja e-postile xxx.

6. Kostjal on põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga so 30.01.2024 summas 1920 eurot

alates 15.11.2023 kuni 15.01.2024. Kostja sai lepingu alusel laenu kokku summas 2000

eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 177,34 eurot.

7. Võlausaldaja loovutas 31.01.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group

(hageja) koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.

8. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel tuvastas võlausaldaja kostja isikusamasuse, teostas

krediidianalüüsi ja analüüsis kostja pangakonto väljavõtet. Krediidivõimelisuse hindamisel

võttis võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet ja kontrollis avalikke andmebaase.

Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1046,62 eurot ning

väljaminekud 252,97 eurot. Võlausaldaja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva

2/11

laenu osamakse (104,01 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha

reservi vähemalt 389,64 eurot.

9. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust 1920 eurot, intressi 252,15 eurot,

sissenõudmiskulusid 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist lepingu ülesütlemisest

kuni hagi esitamiseni 439,26 eurot; viivist alates 05.09.2024 kuni põhinõude summas 1920

eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 38,41% aastas;

menetluskulude, sealhulgas riigilõivu summas 420,00 eurot ja hageja õigusabikulud 358,00

eurot, hüvitamist.

10.

17.10.2024 menetlusdokumendis täpsustas hageja oma nõuet juhuks, kui kohus leiab,

et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellisel juhul tuleb

kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 1822,66 eurot (2000-177,34) ning

viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 31.01.2024 VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras. Lepingu kohaselt on minimaalse tagasimakse suurus 2%

krediidilimiidist, st 2000 x 2% = 40 eurot. 15.11.2023 pidi olema tasutud 200 eurot, kostja

on tasunud kokku 177,34 eurot, seega 15.11.2023 osamakse oli osaliselt ja 15.12.2023 ning

15.01.2024 täielikult tasumata. Eeltoodust tulenevalt saaks laenuandja kostjaga lepingu

üles öelda ka juhul, kui kõik tagasimaksed arvestada põhiosa katteks, kuna kostja oli

kolme üksteisele järgneva osamaksega võlgnevuses.

11. Kohus toimetas hagi, 17.10.2024 menetlusdokumendi ja menetlusse võtmise määruse

kostjale kätte avalikult (dtl 198-200). Hagiavalduses sisaldus ka hageja menetluskulude

nimekiri. Kostja ühelegi menetlusdokumendile vastanud ei ole ja menetluses osalenud ei

ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Maakohus, olles tutvunud kohtule esitatud asjaoludega ja dokumentaalsete tõenditega,

ning hinnanud tõendeid kogumis, rahuldab hagi osaliselt.

13. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid xxx OÜ ja kostja 15.06.2023 krediidikonto lepingu,

mille alusel anti kostjale 2000 eurot krediiti. Hageja on esitanud tõendina krediidikonto

lepingu nr XXX põhitingimused (dtl 35) ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe

(dtl 36-38). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga.

14. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401

kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise

isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS

§ 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab

olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue

on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub

käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski

kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.

15. Tehingu kehtivust peab kohus kontrollima omal algatusel. Kohtule ei ole esitatud

poolte allkirjadega lepingut. Hageja on selgitanud, et poolte vaheline leping on sõlmitud

sidevahendi abil. Kostja laenutaotlus on esitatud elektrooniliselt laenuandja kodulehe

3/11

vahendusel ja lepingu tingimused on kokku lepitud taasesitamist võimaldas vormis,

tingimustest arusaamist on kostja kinnitanud oma käitumisega s.o asudes seda täitma (dtl

104). Tegemist on sidevahendi abil sõlmitud lepinguga VÕS § 52 lg 1 tähenduses. Kohus

on tuvastanud, et lepingu dokumendid on kostjale saadetud 15.06.2023 e-kirjadega, mille

manuses on lepingueelne teave, laenulimiidi lepingu põhitingimused XXX, xxx OÜ

üldtingimused, hinnakiri, euroteabeleht, kampaaniateave (dtl 130-131). Seega loeb kohus

usutavaks, et kostjale on lepingu dokumendid edastatud ja need on talle olnud

kättesaadavad.

16. Laenulepingu põhitingimustega koos on kohtule esitatud Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabeleht ning lepingu ja teabelehe kohaselt oli tegemist tarbijakrediidiga

(korduvkasutatav krediidilimiit), kasutusse antava krediidi summa oli 2000 eurot, leping oli

tähtajatu. Intress oli 38,41% aastas ja 0,11% päevas ning krediidi kulukuse määr 45,85%.

Minimaalse põhiosa makse suurus oli 2% krediidilimiidi summast, minimaalselt 20.00

eurot (dtl 35-38). 17. Hageja on kohtule esitanud väljavõtte krediidikasutusest ja

tagasimaksetest, millest nähtub, et kostjale on 2000 eurot üle kantud 15.06.2023 kl

17:16:09 ja kostja on tagasimakseid teinud 11.09.2023 ja 15.10.2023 (dtl 134). Seega on

võlausaldaja täitnud oma kohustuse ja võimaldanud kostjal krediiti kasutada ning võib

eeldada, et kostja on võtnud laenu kasutusse, sest kostja on teinud hageja väitel (dtl 129) ja

tõendist (hageja esitatud tabel) nähtuvalt tagasimakseid kokku 177,34 eurot (dtl 134).

Eelnevat arvestades on kohtule usutav, et kostja on soovinud esialgse krediidiandjaga

lepingulepingu sõlmida ja see on ka sõlmitud. Seega loeb kohus, et tarbijakrediidileping oli

leping kehtivalt sõlmitud.

18. Esialgne krediidiandja on täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning võimaldanud kostjale

krediiti 2000 eurot (dtl 134). Vastavalt lepingu põhitingimustele oli tagasimaksete

kuupäevaks 15. kuupäev (dtl 35) ja vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehele tuli osamaksed tasuda 1 kord kuus maksekorraldusel näidatud tähtpäeval (dtl

36). Hageja on esitanud ka makseteatised perioodi 01.09.2023 – 01.01.2024 kohta (dtl 39-

43). Esitatud tõenditest nähtub, et septembri tagasimakse on kostja teinud 11.09.2023 ja

oktoobri tagasimakse 15.10.2023 (dtl 44). Alates novembrist 2023 ei ole kostja

makseteatistele vastavaid tagasimakseid teinud.

19. Esitatud väljavõttest nähtuvalt on kostja tasunud tagasimakseid summas 177,34 eurot (dtl

44). Kuigi tagasimaksete väljavõttest ei nähtu, et väljavõte on seotud kostjaga sõlmitud

lepinguga, siis kostja vastuväite puudumisel puudub alus seda kahtluse alla seada. Seega on

tagastamata osamaksed ülejäänud osas.

20. Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on talle loovutatud ning on esitanud nõude

loovutamise teatise, mille signatuurist nähtub, nagu oleks selle koostanud esialgse

krediidiandja esindaja, dokument ei ole allkirjastatud (dtl 51). Vastavalt VÕS § 170, kui

võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et

loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui

loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta

välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kostja

vastuväite puudumisel ei ole kohtul alust hageja väidet nõude loovutamise kohta kahtluse

alla seada. Kohus peab seega usutavaks, et nõue on loovutatud, kuna hageja valduses on

ka lepingu kohta käivad dokumendid.

21. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt

tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on selgitanud, et kohus

4/11

peab oma algatusel kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi

kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas (RKTKo 24.11.2023, 2-21-

13098, p 14). Laenulepingu krediidi kulukuse määr oli 45,85% aastas (dtl 35). Eesti Panga

avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.01.2023 rakenduva krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 15,31%.

VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega

3 * 15,31% = 45,93%. Finantsinspektsiooni hallatava krediidi kulukuse määra kalkulaator

annab tulemuseks 45,95%. Seega ei ületanud laenu krediidikulukuse määr lepingu

sõlmimise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

22. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja

17).

23. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise

põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et

tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist

veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust

eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab

tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). 24. Hageja on hagiavalduse p-s

1.6 selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll. Võlausaldaja tuvastas kostja

isikusamasuse, teostas krediidianalüüsi ja analüüsis kostja konto väljavõtet, võttis arvesse

kostja poolt esitatud teavet ja kontrollis avalikke andmebaase (dtl 28). Võlausaldaja on

teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1046,62 eurot ning väljaminekud

252,97 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse

(104,01 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt

389,64 eurot (dtl 29). Maakohus on seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi

viidud kostja krediidivõime kontroll ei olnud piisav.

24.1.

Hageja selgituse kohaselt võttis võlausaldaja kostja krediidivõimelisuse

hindamisel arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning

laenuandja on kontrollinud kostja pangakonto väljavõtet (dtl 29). Kohtule ei

ole esitatud kostja laenutaotlust, millest nähtuks, missuguseid andmeid kostjalt

on küsitud. Hageja on küll esitanud kokkuvõtte krediiditoimikust (dtl 54-66),

kuid see sisaldab vaid kokkuvõtet ja ei ole arusaadav, missugused on kostja

enda esitatud taotluse andmed.

24.2.

Krediiditoimikus sisalduvad ka väljavõtted päringutest taust.ee ja creditinfo.ee

portaali, maksuameti ja Rahvastikuregistri andmebaasi, kuid päringuite

vastustest ei nähtu, kelle kohta need tehtud on. Seega ei saa kohus olla

veendunud, et päringuid on tehtud kostja kohta ja et need on tehtud enne

lepingu sõlmimist.

24.3.

Hageja on esitanud kostja arvelduskonto nr xxx väljavõtte perioodi

02.12.2022-14.06.2023 kohta (dtl 67-73). Kohtule jääb arusaamatuks, mille

alusel krediidiandja on tuvastanud kostja kulud ja sissetulekud, kuna

arvedusarve väljavõttest nähtuvalt on perioodil 02.12.2022 kuni 17.05.2023

toimunud ülekanded vaid kostja ja eraisikute vahel (valdavalt xxx, aga ka

xxx). Samuti on kostja kandnud raha oma teisele arvele, kuid krediidiandja ei

5/11

ole teise arveldusarve väljavõtet küsinud ja selle analüüsi krediiditoimikust ega

muudest tõenditest ei nähtu. Esitatud arveldusarve väljavõttelt ei nähtu ühtegi

töötasu makset ega muud kulutust. Alates 17.05.2023 on toimunud ka muid

makseid, mis viitavad poeskäikudele ja igapäevastele kulutustele ja nähtub ka,

et kostja on kandnud raha isikule „xxx“, mis oleks pidanud tekitama

võlausaldajas kahtlusi kostja tegelike kulutuste ja kohustuste kohta.

24.4.

Hageja väitel on kostja laenutaotluses märkinud oma sissetuleku suuruseks

1600 eurot ja finantskohustuste suuruseks 475 eurot (renditasu) (dtl 28).

Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas on laenuandja leidnud krediiditoimikus

olevas tabelis toodud kostja igakuised kulutused ja tulud perioodil detsember

2022 kuni juuni 2023 (dtl 56), kui kostja arveldusarve väljavõttelt perioodil

02.12.2022-17.05.2023 töötasu või muid sellesarnaseid sissetulekuid ega

igapäevase majandamisega seotud kulusid ei nähtu.

24.5.

Hageja selgitustest ega esitatud krediiditoimikust ei nähtu, et oleks välja

selgitatud ja kontrollitud tööhõivega seonduvaid asjaolusid, sh kas kostjal on

olemas töökoht ja kehtiv tööleping, töösuhte liiki, tegevusharu, koormust ja

kestust. Arveldusarve väljavõttelt ka ei nähtu, et kostjale oleks tehtud töötasule

viitavaid ülekandeid. Seega on laenuandja tegelikult jätnud välja selgitamata,

kas kostjal on püsiv sissetulek, mille arvelt sõlmitavast lepingust tulenevaid

kohustusi täita. Seetõttu ei oma tähendust ka see, kui suur summa jääb kostjale

võlausaldaja arvates igakuiselt alles pärast kohustuste täitmist, kuivõrd välja ei

ole selgitatud kostja tegelikku sissetulekut ja seetõttu on juba algandmed

kostjale jäävate rahaliste vahendite kohta ebaõiged. Seega ei saa õige olla ka

võlausaldaja leitud kostjale jääv summa pärast kohustuste täitmist.

24.6.

Hageja esitatud dokumentidest nähtub, et kostja finantskohustuste summa oli

475 eurot renditasu (dtl 54). Hagi asjaoludest ega krediiditoimikust ei nähtu, et

oleks kontrollitud teiste varaliste kohustuste suurust, nt küsitud laenulepinguid,

väljavõtteid laenujäägi kohta, kuigi arveldusarve nr xxx väljavõttelt nähtub, et

hageja kontolt on tehtud makseid selgitusega „Kogunenud intress: 23-xxx-

RK“, mis viitab finantskohustuste olemasolule.

24.7.

Rahvastikuregistri väljavõttelt nähtub, et kostjal ei ole ülalpeetavaid (dtl 57).

25. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et esialgne võlausaldaja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija

krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses

väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.

Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p

29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

26. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7

esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 396 kohaselt tuleb kostjal

laenuks saadud rahasumma tagastada.

27. Kostjale sai lepingu alusel krediidi 2000 eurot ja kostja on tagasimakseid teinud

summas 177,34 eurot (dtl 44). Kostja oli võlgnevuses 15.11.2023, 15.12.2023 ja 15.01.2024

6/11

maksetega. Hageja on selgitanud, et lepingu kohaselt on minimaalse tagasimakse suurus 2%

krediidilimiidist, st 2000 x 2% = 40 eurot. 15.11.2023 pidi olema tasutud 200 eurot, kostja on

tasunud kokku 177,34 eurot, st et 15.11.2023 osamakse oli osaliselt ja 15.12.2023 ning

15.01.2024 täielikult tasumata. Eeltoodust tulenevalt saaks laenuandja kostjaga lepingu üles

öelda ka juhul, kui kõik tagasimaksed arvestada põhiosa katteks, kuna kostja oli kolme

üksteisele järgneva osamaksega võlgnevuses (dtl 129).

28. Kohus kohaldab õigust ise ning kontrollib ise tehingu kehtivust. Seega peab kohus

kontrollima, kas lepingu üles ütlemise eeldused olid täidetud ning üles ütlemine oli seeläbi

kehtiv. Ülesütlemine on kehtiv, kui: tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3

üksteisele järgneva tagasimaksega; tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav

tähtaeg võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa

tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist;

ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud.

29. Lepingu kohaselt pidid tagasimaksed toimuma 15. kuupäeval. 15.01.2024 on kostjale

saadetud teade laenulepingu nr XXX ülesütlemise kohta, milles laenuandja hoiatas, et kui

kostja ei tasu võlgnevust summas 322,17 eurot hiljemalt 29.01.2024, siis loeb laenuandja

lepingu lõppenuks 30.01.2024 (dtl 50). Kohus nõustub hagejaga, et ka juhul, kui kogu kostja

tasutud summa 177,34 eurot arvestada põhiosa maksete katteks, siis arvestades lepingu

tingimust, mille kohaselt oli minimaalse põhiosamakse suurus 2% krediidisummast, st 40

eurot

(dtl 35), pidi kostja lepingu algusest 15.06.2023 kuni 15.11.2023 olema teinud makseid

summas 200 eurot (5x40). Kostja oli tasunud 177,34 eurot, mis tähendab, et kostja oli

võlgnevuses novembri osamaksega osaliselt ja detsembri ning jaanuari maksega täielikult.

Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, luges

esialgne võlausaldaja lepingu 30.01.2024 üles öelduks (dtl 50).

30. Hageja on selgitanud, et saatis ülesütlemise hoiatuse kostja e-postile xxx 15.01.2024 ja

on esitanud tõendina ka 15.01.2024 e-kirja (dtl 132).

31. Kohtu hinnangul on eelnevalt viidatud tõenditega tõendatud, et kostja oli viivituses

vähemalt 3 üksteisele järgneva osamaksega, et talle oli antud vähemalt kahenädalane tähtaeg

kohustuse täitmiseks koos avaldusega, et tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral

öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist. Ülesütlemisavaldus oli esitatud

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja teatis oli saadetud kostja e-posti aadressile,

mille kostja oli ise teatanud ja millelt oli varasemalt toimunud suhtlus kostjaga. Seega oli

ülesütlemine kehtiv.

32. Kuna leping on üles öeldud 30.01.2024 seisuga, tuleb kostjal saadud krediidisumma

tagastada. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed

arvestada põhivõla katteks. Kuna kostja on tagasimakseid teinud summas 177,34 eurot ja

kohtu tuvastuse kohaselt on ülesütlemine olnud kehtiv, siis tuleb kostjal hagejale tagastada

1822,66 eurot (2000-177,34). Kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.

33. Hageja hagiavalduse nõudes sisaldunud intressi ja sissenõutavaks muutunud viivise

nõue jäävad VÕS § 4034 lg 7 ja hageja 17.10.2024 menetlusdokumendis esitatut arvestades

rahuldamata. Hagejal on õigus nõuda intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid hageja ei ole

vastavat nõuet esitanud.

7/11

34. VÕS § 4034 lg 7 kohaldamise olukorras on hagejal õigus nõuda viivist seadusjärgses

määras. Hageja on nõudnud hagis viivist alates 05.09.2024 kuni põhinõude summas 1920

eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 38,41% aastas. 17.10.2024

vastuses on hageja selgitanud, et kostjal tuleb tasuda viivis alates lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast, s.o. alates 31.01.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (dtl

129). Kohtule arusaadavalt soovib hageja seega kostjalt viivise väljamõistmist seadusjärgses

määras alates lepingu ülesütlemisest kuni võlgnevuse tasumiseni.

35. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Seega mõistab kohus välja viivise vastavalt hageja taotlusele alates 31.01.2024 kuni

kohtuotsuse tegemiseni, s.o 11.06.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja

põhinõude summalt 1822,66 eurot.

36. Perioodil 31.01.2024 - 30.06.2024 oli viivise määr 12.5% aastas, seega on viivise

summa 94,62 eurot; perioodil 01.07.2024 - 31.12.2024 oli viivise määr 12.25% aastas, seega

on viivise summa 112,25 eurot; perioodil 01.01.2025 - 11.06.2025 oli viivise määr 11.15%

aastas, seega on viivise summa 90,20 eurot. Kokku on perioodi 31.01.2024-11.06.2025 viivise

summa 297,07 eurot ja kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja. Kohus

mõistab edaspidiselt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras põhivõlalt 1822,66 eurot kuni võlgnevuse tasumiseni.

37. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulude summas 50 eurot hüvitamist ning on esitanud

tasulised meeldetuletuskirjad, mis on saadetud 09.02.2024, 26.02.2024 ja 12.03.2024 (dtl

7480). 38. Kuivõrd sissenõudmiskulude hüvitamise nõue on olemuslikult kahju hüvitamise

nõue, siis tuleb hagejal oma nõuet, st kahju tekkimist, tõendada. VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab,

et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda

tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Vastavalt VÕS

§ 1132 lg-le 3 võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva

möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata

kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.

39. Kohus on seisukohal, et hageja sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud osaliselt, st

35 euro ulatuses – 25 eurot esimese nõude eest ja 5 eurot kummagi järgneva nõude eest.

Kohus tuvastas, et hageja nõue on üle 1000 euro. Hageja on tõendanud nõudekirjade saatmist

pärast lepingu ülesütlemist. Samuti on kirjade puhul täidetud VÕS § 1132 lg 3 tingimus.

Hageja on 17.10.2024 menetlusdokumendis viidanud ka muudele sissenõudmiskuludele, kuid

ei ole esile toonud, kui suured on need kulud. Seega kohus neid kulusid põhjendatuks ei pea,

kuna hageja ei tõendanud kulude suurust. Kohus rahuldab hageja sissenõudekulude hüvitise

nõude 35 euro ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

40. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja esitas 21.04.2025 täiendatud

8/11

menetluskulude nimekirja (dtl 204-205), mis on kostjale kätte toimetatud avalikult

14.05.2025. Kostja vastanud ei ole.

41. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

42. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

43. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised

kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu

kiirmenetluse kulud. 44. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise

esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise

menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p

13).

45. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulud 949,50 eurot (ilma

käibemaksuta).

46. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (420 eurot, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1

koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

47. Hageja on palunud välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (dtl 204).

TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise

korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui

seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta

sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse

kulud hagimenetluse kulude hulka. Vastavalt TsMS §-le 4842 ei hüvitata maksekäsu

kiirmenetluses kantud kulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot. Seega mõistab kohus 20 eurot

kostjalt hageja kasuks välja.

48. Hageja lepingulise esindaja kulu on ilma maksekäsu kiirmenetluse kuluta on 929,50

eurot ning toimingud on järgmised (dtl 204-205): Nõude aluseks olevate dokumentide

tellimine, kogumine, nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine, hagiavalduse

koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule – 2 h; hageja

17.10.2024 seisukoha koostamine, lisa tellimine, komplekteerimine, kohtule esitamine – 3h;

hageja 21.04.2025 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine –

0,5h. Kokku 5,5 tundi. 49. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja 17.10.2024 seisukoha

koostamise ajakulu kogu 3 tunni ulatuses. Ehkki dokument on mahukas (26 lehekülge),

koosneb see valdavalt seadusesätete väljavõtetest ja intressi arvutamise tabelist (18,5 lk), mis

oli hagejal või esialgsel võlausaldajal juba olemas, kuna hageja on esitanud kohtule

arusaadavalt selle tabeli ja arvutuste alusel intressi nõude. Kohtu hinnangul on 17.10.2024

menetlusdokumendi koostamise ajakulu põhjendatud 1,5 tunni ulatuses. Ülejäänud

menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Seega on

hageja põhjendatud ajakulu maakohtus 4 tundi.

9/11

50. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline

esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt

oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta).

51. Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud

60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on

pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule

hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võttis arvesse, et

advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate

puhul nii ei ole. 52. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169

eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks.

Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust, hageja lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide kvaliteeti, on esindaja taotletud tunnitasu suurus

kohtu hinnangul põhjendamatult kõrge. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on

ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks

mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse

vaidlusega.

Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär

kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna

hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud

tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.

53. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu hagimenetluses

osalemisel on 4 tundi. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja

õigusabikulu kokku 400 eurot ilma käibemaksuta (4 tundi × 100 eurot).

54. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 840 eurot, millest 420 eurot on

riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 400 eurot on lepingulise esindaja kulu.

55. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks

on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus välja arvutatav.

56. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

kogu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid

osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 2661,41 euro tasumist (sh 1920 eurot

põhivõlg, 252,15 eurot intress, 50 eurot võla sissenõudmiskulud, 439,26 eurot viivis).

Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt, mõistab kostjalt välja sissenõutavaks

muutunud põhivõla 1822,66 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 297,07 eurot ja

sissenõudmiskulud 35 eurot, kokku 2154,70 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu

81% (arvestuse aluseks olev tehe: 2154,70/2661,41 * 100% = 80,96 %). Seega jäävad

menetluskulud 81 % ulatuses kostja kanda ning 19 % ulatuses hageja kanda.

57. Kohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 840 eurot. Kohus jättis

menetluskuludest 81 % kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

0,81 * 840 = 680,40 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida

menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista.

10/11

58. Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

59. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

60. Kostjale on hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ja kohtukutse kätte toimetatud

avalikult. Kostja elu- ega viibimiskoht ei ole kohtule teada. Kohus üritas

menetlusdokumente kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel, elektronpostiaadressil

ning kostja võimalikel elukoha aadressidel, kuid tulemusteta. Rahvastikuregistris kohtu

poolt läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole

asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed

puuduvad.

61. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks

tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt

avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helvia Räägel kohtunik

11/11