3-25-52/54 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karolin Soo

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

11.06.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-52

Haldusasi

XXX valla kaebus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju

hüvitamiseks H.U vastu

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – XXX vald

Vastustaja – H.U

Asja läbivaatamise vorm

04.06.2025 istungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

1.1. Mõista H.U-lt XXX valla kasuks välja kahjuhüvitis 86 878, 19 eurot.

1.2. Mõista H.U-lt XXX valla kasuks välja viivitusintress summas 4272,

eurot.

1.3. Mõista H.U-lt XXX valla kasuks välja viivis 86 878, 19 euro

suuruselt kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras alates 12. juunist 2025 aastal kuni kahjuhüvitise tasumiseni.

2. Menetluskulud jätta H.U kanda, kellelt mõista XXX valla kasuks välja kaebuselt ja

esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv kokku summas 1070 eurot.

3. Kohtuotsuse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed, kohanimed ja

aadressiandmed tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 11.07.2025. Kui apellant ei

ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on

nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega ei teatatud kohtuistungil või kui kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemise aeg teatati kohtuistungil, millelt puudumiseks oli menetlusosalisel

mõjuv põhjus, ning menetlusosalisele ei ole teadet kohtuotsuse teatavakstegemise aja kohta

eelnevalt kätte toimetatud, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

31.10.2024 käskkirjaga nr 37 „Distsiplinaarmenetluse algatamine ja komisjoni

moodustamine“ algatati distsiplinaarmenetlus XXX pearaamatupidaja H.U suhtes aastatel

2022–2024 kohaliku omavalitsuse vahenditest alusetult tehtud väljamaksete uurimiseks

(digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 42).

2.

07.11.2024 esitas distsiplinaarmenetlust läbi viinud komisjon XXX vallavanemale

kokkuvõtte distsiplinaarmenetluse läbiviimise kohta. Kokkuvõtte kohaselt on H.U teinud

aastatel 2022–2024 õigusliku aluseta väljamakseid selgitusega „palgamakse vv“ või „töötasu“

H.U viiele pangakontole kokku summas 87 576,24 eurot ja võtnud õigusliku aluseta valla

kassast sularaha 14 174 eurot, kokku kahjusumma 101 750,24 eurot.

Distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte järgi esitas komisjon XXX vallavanemale ettepanekud:

Määrata H.U-le distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine, kuna rikkumine on oluline ja

vabastada ta teenistusest ATS § 94 alusel distsiplinaarsüüteo eest (1). Teha H.U’le ettepanek ja

tema nõustumise korral sõlmida kirjalik kokkulepe XXX Vallavalitsusele tekitatud kahju

summas 101 750,24 eurot vabatahtliku hüvitamise kohta tähtajaga 31.12.2024 (2) (dtl 15 jj).

3.

18.11.2024 käskkirjaga nr 24 „Teenistusest vabastamine“ vabastati avaliku teenistuse

seaduse (ATS) §-le 94 rahandusosakonna pearaamatupidaja H.U XXX Vallavalitsuse

teenistusest distsiplinaarsüüteo eest alates 19.11.2024 (teenistussuhte viimaseks päevaks loeti

18.11.2024) (dtl 117).

4.

21.11.2024 kirjaga nr 11-1/2455 tegi XXX Vallavalitsus H.U-le ettepaneku kahju summas

86 878,19 euro hüvitamiseks hiljemalt 31.12.2024. Ettepanekule vastas H.U 06.12.2024 e-

kirjaga „Jah, nõustun kahju summas 86 878,19 eurot hüvitama 31.12.2024-ks.“ (dtl 73-76).

5.

08.01.2025 registreeriti Tallinna Halduskohtus XXX valla kaebus H.U vastu avalik-

õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks summas 86 878,19 eurot ühes viivisenõudega

(dtl 50-54).

6.

10.01.2025 võttis kohus kaebuse menetlusse. Kohus vahendas poolte vahel järgnevalt

kompromissläbirääkimisi (sh 04.03.2025 eelistungil), kuid pooled kompromissile ei jõudnud.

Kohus määras seetõttu asja läbi vaatamiseks istungil.

7.

15.04.2025 määrusega kohaldas kohus kaebaja kasuks ajutist esialgset õiguskaitset

(keelumärke seadmine kinnistule). Kuna pooled määrust ei vaidlustanud, siis esialgne

õiguskaitse rakendub kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

8.

04.06.2025 kell 7:49 teavitas H.U kohut sellest, et ei osale tervise tõttu istungil, kuid andis

nõusoleku asja läbivaatamiseks tema osavõtuta (dtl 335). Kohus vastas 04.06.2025 kell 08:05

H.U-le ja märkis, et H.U-le on selgitatud 12.05.2025 mõjuva põhjusega seonduvat kohtusse

ilmumata jätmisel. Kohus selgitas, et arvestades, et H.U ei olnud kohtule istungile ilmumata

jätmist põhistanud, vaid viidanud üldsõnaliselt tervislikule seisundile, H.U-le on korduvalt

antud võimalusi asjas seisukoha esitamiseks ja, et H.U on e-kirjas andnud nõusoleku asja

läbivaatamiseks tema osavõtuta, ei lükka kohus asja arutamist edasi. Kohus selgitas, et vaatab

asja läbi istungil, mis toimub 04.06.2025 kell 11.00 Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajas

(dtl 333).

2 (7)

9.

04.06.2025 toimus asjas istung, millest võttis osa kaebaja esindaja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

10. XXX vald põhjendab avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõuet summas 86

878,19 eurot, millele lisanduvad seadusjärgsed viivised, kokkuvõtvalt järgmiselt (dtl 50-54):

11. H.U rikkus temale avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 51 lõigetest 1, 3 ja 5 ja oma

ametijuhendi punktidest 3.4 ja 3.8 tulenevaid kohustusi, teostades valla pangakontolt aastatel

2022–2024 summas 87 576,24 eurot alusetuid väljamakseid enda pangakontodele. Samuti

omastas H.U sularaha valla kassast summas 14 174 eurot. Väljamaksete tegemist ja kassast

sularaha omastamist ei ole võimalik lugeda XXX valla vahendite heaperemeheliku ega

sihipärase kasutamisena.

12. XXX vald on ATS § 74 lõike 6 kohaselt arvestanud süü hindamisel ametniku haridust,

töökogemust, teadmisi ja oskusi. H.U on ametnikuna teenistuses olnud üle 24 aasta, millest üle

kuue aasta on ta olnud pearaamatupidaja XXX vallas. Enne seda oli H.U ametikohaks YYY

finantsosakonna juhataja ametikoht. Pearaamatupidajana on H.U üheks teenistusülesandeks

olnud ka vallavalitsuse ametnike ja töötajate palgaarvestuse teostamise kontroll (juhendi p 3.4).

Seega pearaamatupidajana pidi H.U olema oma ametikohal eeskujuks alluvatele ja seisma selle

eest, et vallavalitsuse ametnike ja töötajate palgaarvestus oleks korrektne. Arvestades ka H.U

pikaajalist teenistust erinevate kohalike omavalitsuste finantsosakondades ja tema ametialaseid

teadmisi, on ilmne, et H.U ei ole teenistuskohustusi rikkunud hooletusest või raskest

hooletusest, vaid tahtlikult. Tahtlikkust kinnitab ka distsiplinaarmenetluses selgunud asjaolu, et

H.U on rikkumisi teostanud korduvalt (vähemalt kolme aasta jooksul), aga ka süsteemsus

(muutes raamatupidamisprogrammis SAF logifaile).

13. Seoses logifailide kustutamisega ja „miinus rea lisamisega“ selgitas vastustaja täiendavalt

vastuseks kohtu küsimustele seda, millisel viisil on võimalik logifailide muutmine tuvastada (dtl

297-299).

14. XXX Vallavalitsus tegi H.U-le 21.11.2024 kirjaga nr 11-1/2455 ettepaneku kahju summas

86 878,19 euro hüvitamiseks hiljemalt 31.12.2024. Ettepanekus paluti H.U-l vastata hiljemalt

06.12.2024 (ATS § 81 lõige 3), märkides, kas ta nõustub kahju hüvitama või keeldub sellest.

Samuti sisaldas see hoiatust, et kui H.U ei ole tähtpäevaks kahju hüvitamise ettepanekule

vastanud, keeldub kahju hüvitamisest või on kahju hüvitamisega nõustunud, kuid ei ole kahju

ettepanekus esitatud tähtaja jooksul hüvitanud, siis on XXX vallal õigus pöörduda kaebusega

halduskohtusse.

15. Ettepanekule vastas H.U 06.12.2024 e-kirjaga „Jah, nõustun kahju summas 86 878,19

eurot hüvitama 31.12.2024-ks.“ . Samuti näitab H.U poolset tekitatud kahjuga nõustumist

distsiplinaarmenetluse materjalide juurde lisatud H.U poolt 30.10.2024 iseendale tasumiseks

koostatud arve nr M05068 summale 87 576,24 eurot, maksetähtajaga 31.12.2024.

16. Seisuga 07.01.2025 H.U, vaatamata omapoolsele nõustumisele, XXX Vallavalitsuse poolt

21.11.2024 kirjaga nr 11-1/2455 tehtud ettepanekut kahju summas 86 878,19 euro hüvitamiseks

täitnud ei olnud. H.U-le 21.11.2024 tehtud hüvitamise ettepanekus oli viidatud XXX vallal

õigusele nõuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 toodud määras alates tähtajaks

tasumata summalt kuni võlgnevuse tasumiseni. Nõude täitmise tähtaeg oli 31.12.2024, seega

arvutatakse viiviseid alates 01.01.2025.

Vastustaja seisukohad

3 (7)

17. H.U ei ole kohtumenetluses kaebusele vastuväiteid esitanud. Seejuures on kohus

sellekohast võimalust ja vajadust H.U-le korduvalt selgitanud (dtl 60-63, 145, 177, 270-271,

295; 04.03.2025 eelistungi salvestis 08:00 jj).

KOHTU PÕHJENDUSED

18. Vaidluse keskne küsimus on, kas H.U on XXX vallale tekitanud varalist kahju

teenistuskohustuse süülise rikkumisega summas 86 878,19 eurot.

19. Vaidlus puudub, et H.U oli XXX valla pearaamatupidaja, kes oli ametnik (avaliku

teenistuse seadus (ATS) § 7 lg 1) ja kes oli seega XXX vallaga avalik-õiguslikus teenistus- ja

usaldussuhtes. Seega laieneb H.U tegevusele ametnikuna avaliku teenistuse seadus. Ametnik

vastutab avaliku võimu kandja ees avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras (ATS

§ 21 lg 1). Tegemist on regressi erijuhuga riigivastutuse seaduses (RVastS).

20. Kui ametnik on teenistuskohustuse süülise rikkumisega tekitanud ametiasutusele varalist

kahju, on ta kohustatud selle kahju hüvitama ATS § 80 lõigetes 3–5 nimetatud ulatuses (ATS §

80 lg 1). Kui ametnik on teenistuskohustust rikkunud tahtlikult, vastutab ta tekkinud kahju eest

täies ulatuses (ATS § 80 lg 3). Kui ametnik on teenistuskohustust rikkunud hooletuse või raske

hooletuse tõttu, vastutab ta tekkinud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse: 1)

ametniku teenistusülesandeid; 2) süü vormi; 3) talle antud juhiseid; 4) töötingimusi: 5)

põhipalka; 6) töö iseloomust tulenevat riski; 7) teenistussuhte kestust ametiasutuses; 8)

ametniku eelnevat teenistusalast käitumist 9) ametiasutuse võimalusi kahjusid vältida; 10)

ametniku teadmisi ja oskusi (ATS § 80 lg 4).

21. Kaebuse menetlusse võtmisel tuvastas kohus, et H.U-le on tehtud ATS § 81 lõikega 1

nõutav kahju hüvitamise ettepanek (dtl 73) ning H.U on sellele vastanud (dtl 45) nõustumisega,

kuid ei ole kahju hüvitanud. Seega on ATS § 81 lõike 4 tingimus kohtusse pöördumiseks

täidetud.

22. Niisiis tuleb järgnevalt tuvastada, kas H.U on teenistuskohustusi süüliselt rikkunud ning

milline on vastav süü vorm, kas tekkinud on varaline kahju ja kas see kahju on H.U tegevusega

põhjuslikus seoses.

Teenistuskohustuse süüline (tahtlus) rikkumine

23. Ametniku tegevuse seaduslikkuse nõue on sätestatud ATS §-s 50, mille kohaselt ametniku

tegevus peab vastama Eesti Vabariigi põhiseadusele ning muudele seadustele ja õigusaktidele.

Ametnik peab oma teenistusülesandeid täitma ausalt, asjatundlikult ja hoolikalt, kasutama

ametiasutuse ning ametniku kasutusse antud vara ja vahendeid heaperemehelikult ja

sihipäraselt. Ametnik peab juhinduma oma ülesannete täitmisel ametijuhendist (ATS § 51 lg-d

1, 3, 5).

24. XXX vallavanema 04.04.2019 käskkirjaga nr 46 on kinnitatud „Pearaamatupidaja

ametijuhend“ (dtl 26). Ametijuhendi punkti 3.2 kohaselt on H.U teenistusülesandeks

Vallavalitsuse raamatupidamisarvestuse korraldamine (sh konsolideeritud baasil) ja

raamatupidamise aastaaruande koostamise protsessis osalemine ja koostöö audiitoritega.

Ametijuhendi punkti 3.4 kohaselt on pearaamatupidaja teenistusülesandeks vallavalitsuse

ametnike ja töötajate palgaarvestuse teostamise kontroll. Juhendi punktist 3.8 tulenevalt on

pearaamatupidaja teenistusülesandeks pangaülekannete korrektne teostamine.

25. ATS-st ja ametijuhendist koostoimes tuleneb üheselt, et H.U oli kohustatud kasutama XXX

valla vahendeid korrektselt ehk tegema valla vahenditest üksnes õiguslikul alusel tuginevaid ja

sihipäraseid väljamakseid.

4 (7)

26. Praegusel juhul on tõendatud, et H.U rikkus temale ATS § 51 lõigetest 1, 3 ja 5 tulenevaid

kohustusi, teostades valla pangakontolt aastatel 2022–2024 summas 87 576,24 eurot õigusliku

aluseta väljamakseid enda pangakontodele. Samuti võttis H.U õigusliku aluseta sularaha valla

kassast summas 14 174 eurot.

26.1. Eelnimetatu on tõendatud H.U poolt endale tehtud väljamaksetega, millest nähtub, et

õigusliku alusega töötasu väljamaksete (dtl 322) ja õigusliku aluseta töötasu väljamaksete vahe

on 87 576, 24 eurot (dtl 40). See haakub kaebaja poolt asja juurde esitatud pangakonto välja

võtetega aastatel 2022 (dtl 9-10), 2023 (dtl 20), 2024 (dtl 13-14), mida on kõrvutatud ametniku

palga käskkirjadega, millest nähtub, millises ulatuses oli ülekanneteks palga väljamaksena

õiguslik alus (dtl 12, 22, 32, 39).

26.2. Sularaha kassast väljaviimise osas on kaebaja tõendanud, et H.U on aastatel 2022–2024

raamatupidamisprogrammis SAF võltsinud kassa väljaminekuordereid (lisanud täiendava rea

väljamakse kohta) kokku summas 6950 eurot ja sama summa ulatuses võtnud kassast sularaha

välja. Ühtlasi on tõendatud, et H.U on võltsinud raamatupidamisprogrammis SAF kassa

sissetulekuordereid (lisanud miinus rea) summas 7224 eurot ja sama summa ulatuses võtnud

kassast sularaha välja. Kohtumenetluses on kaebaja vastuseks kohtu küsimustele esitanud ka

vastavate summade kujunemise arvestusmetoodika: „Paberkandjal vormistatud orderid erinesid

programmis kajastatud orderi summadest võltskannete võrra. Puudujäägi tuvastamiseks kassas

tuli kassa tehingust ellimineerida võltskanded.“ Nimetatu haakub kohtumenetluses esitatud

tõenditega (dtl 300-321). Puuduvad tõendid, mis viitaks mõne teise isiku tegevusele seoses

nimetatud kannetega.

26.3. Eelnimetatud väljamaksete jaoks puudus õiguslik alus või XXX valla poolt antud muu

juhis.

27. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on ametniku teenistuskohustuse

täitmiseks vajaliku hoole järgimata jätmine. Raske hooletus on ametniku teenistuskohustuse

täitmiseks vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tahtlus on teenistuskohustuse

rikkumise teadlik soovimine. Süü hindamisel arvestatakse ametniku haridust, töökogemust,

teadmisi ja oskusi (ATS § 74 lg-d 2-6).

27.1. Kohtu hinnangul H.U teadis, et väljamaksed, mis ta oma kontole teeb, on õigusliku

aluseta. Asjas puuduvad tõendid, mis viitaksid sellele, et H.U-l oleks olnud alust arvata, et

väljamaksetel on olemas õiguslik alus. Raamatupidamisprogrammis muudatuste tegemisele

hooletusest ei viita samuti miski. Selle järeldusega kooskõlaline on see, et kahju hüvitamise

ettepanekule H.U vastu ei vaielnud ja tunnistas endale tehtud väljamakseid (dtl 30), ülekannete

õiguslikke aluseid ei selgitanud. Samas on 30.12.2024 H.U koostanud tagasimakse arve (dtl

37), millega H.U näitab selgelt arusaamist, et tegemist oli alusetute väljamaksetega.

28. Kahju hüvitamise taotlusest nähtuvalt on XXX vald süü hindamisel arvesse võtnud

järgmist: H.U teenistuse kestust ametnikuna (üle 24 aasta); tööaega pearaamatpidajana (üle 6

aasta); varasemat töökogemust (finantsosakonna juhataja YYY); teenistusülesannete kirjeldust

ametijuhendis (vallavalitsuse ametnike ja töötajate palgaarvestuse teostamise kontroll (juhendi p

3.4)); rikkumise kestust ja süsteemsust (vähemalt kolme aasta jooksul; muutes

raamatupidamisprogrammis SAF logifaile).

29. Kohtu hinnangul on XXX vald välja toonud asjakohased kaalutlused ega ole olulisi

asjaolusid kaalumata jätnud. Arvesse võttes H.U ametialast kogemust ja tööülesannete sisu ja

kõrvutades seda õigusliku aluseta ülekannete kestuse ja süsteemsusega, on tõendatud, et H.U

ametikohustuste rikkumine oli süüline – tahtlik. H.U eesmärgiks oli õigusliku aluseta

ülekannete ja väljamaksete tegemine. Logifailide muutmine kui õigusvastase tegevuse

varjamine kinnitab, et ta teadis, et ta rikub ametijuhendist ja ATS-t tulenevaid kohustusi.

Varalise kahju tekitamine ja põhjuslik seoses

5 (7)

30. Õigusliku aluseta väljamakse kohaliku omavalitsuse kontolt ja kassast on käsitatavad otsese

varalise kahjuna (VÕS § 128 lõiked 2 ja 3). Varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb

luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud (RvastS § 8

lg 1).

31. Asjas on tuvastatud, et H.U teostas valla pangakontolt aastatel 2022–2024 summas 87

576,24 eurot õigusliku aluseta väljamakseid enda pangakontodele. Samuti teostas H.U

õigusliku aluseta sularaha väljamakseid valla kassast summas 14 174 eurot.

32. XXX vald on selgitanud, et H.U tagastas kassast võetud rahalised vahendid summas 14

174 eurot (dtl 58) ja 20.11.2024 e-kirjas finantsjuhile Q.Rle andis H.U nõusoleku pidada kinni

talla makstava lõpparve summas 698,05 eurot, mis arvestatakse õigusliku aluseta sooritatud

väljamaksete hüvitamiseks (dtl 56).

33. Seega kujuneb tekkinud kahju summaks 86 878,19 eurot ((87 576,24 + 14 174) – (14 174 +

698,05) = 86 878,19 eurot).

34. H.U tegevuse ja kahju vahel on vahetu põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) , kuna H.U

tegevuse, mis on käsitatav teenistuskohustuse rikkumisena, tulemusel vähenes kohaliku

omavalitsuse rahaliste vahendite hulk aluseta väljamakstud summa võrra. Kui H.U ei oleks

õigusliku aluseta väljamakseid teinud, ei oleks XXX vallale kahju tekkinud.

35. ATS § 80 lõigetes 4 ja 5 toodud alustel kahju hüvitise vähendamiseks alust ei ole, kuna

kohus tuvastas, et H.U rikkus teenistusülesandeid tahtlikult. Ei nähtu ka asjaolusid, mis

hüvitamisele kuuluvat summat vähendada võiks RvastS § 13 lõike 1 alusel, kui lähtuda sellest,

et säte võiks analoogia korras ka teenistujale kohaldatav olla (RKKrMKo 02.05.2025mnr 1-21-

5728, p 54). Kaebaja selgitas 04.06.2025 istungil teenistuskohustuse rikkumise avastamisega

seotud asjaolusid ning puuduvad tõendid, mis viitaks sellele, et kaebaja oleks rikkumise

avastamise järgselt sellele reageerimisega teadlikult viivitanud (RvastS § 13 lg 1 p 2).

Arvestades rikkumise süstemaatilisust ja ajalist kestust ei nähtu kohtule ka muid asjaolusid,

millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane (RvastS § 13 lg 1 p 5).

Viivis

36. XXX vald taotleb H.U-lt väljamõistetavalt kahjult ka viivise väljamõistmist.

37. Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõue on rahaline (VÕS § 113 koos

RVastS § 7 lg-ga 4; RKHKo 14.06.2019 nr 3-13-481/183, p 45). Viivist (viivitusintressi) tuleb

kahju hüvitamise nõudelt arvestada nõude esitamise hetkest alates (VÕS § 113 lg 2 ls 1).

38. XXX vald märgib õigesti, et nõude täitmise tähtaeg oli 31.12.2024 (dtl 53), seega

arvutatakse viiviseid alates 01.01.2025.

39. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS §-is 94 sätestatud aasta intressimääraks on alates

01.01.2025 on 3,15%,1 millele lisandub 8%-i vastavalt VÕS § 113 lõikele 1. Seega on

seadusjärgseks intressimääraks 11,15% aastas (0,030548% päevas) ja viivisesummaks päevas

on 26,539 eurot.

40. Kaebuse esitamise hetkeks sissenõutav viivitusintress 212,32 eurot, mis on kujunenud

järgmiselt: 8 (01.01.2025-08.01.2025) x 26.54 =212,32.

41. Seega on seisuga viivise summaks kaebuse esitamisest kohtuotsuse tegemiseni 10.06.2025

seisuga 4034, 08 eurot, mis on kujunenud järgmiselt: 153 (09.01.2025-11.06.2025) x 26,54 =

4060,62.

1 Vt intressimäärad Eesti Panga veebilehel: Võlasuhete intressimäär | Eesti Pank.

6 (7)

42. Kokku kuulub kohtuotsuse tegemise hetkeks tasumisele intressi summas 4272, 94 eurot

(4060,62 + 212,32).

43. HKMS § 167 lõike 3 kohaselt teeb kohus H.U-le ettekirjutuse arvutada ja välja maksta

viivis põhinõude eest väljamõistetud hüvitiselt summas 86 878,19 eurot ajavahemiku eest alates

12.06.2025 kuni hüvitise väljamaksmiseni. Viivis tuleb arvutada VÕS § 113 lõike 1 järgi.

Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused

44. Kuna kaebus kuulub rahuldamisele, siis jäävad menetluskulud vastustaja H.U kanda

(HKMS § 108 lg 1), kellelt tuleb mõista XXX valla kasuks välja kaebuselt ja esialgse

õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv kokku summas 1070 eurot.

45. Kohus asendab avaldatavas lahendis füüsiliste isikute nimed, kohanimed ja aadressiandmed

tähemärkidega. Kui menetlusosaline soovib piirata kohtulahendi avalikustamist suuremas

mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (HKMS § 175 lg-d 4

ja 6).

(allkirjastatud digitaalselt)

7 (7)