2-24-11869/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.06.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-11869

Kohtuasi

B2 Impact OÜ hagi R.T vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.01.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

B2 Impact OÜ 04.02.2025 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

6424,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja B2 Impact OÜ (endine ärinimi OK Incure OÜ)

(registrikood 11542046)

Kostja R.T (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 20.01.2025 otsus muutmata.

2. Jätta B2 Impact OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus B2 Impact OÜ kanda. Kindlaks määratavad

menetluskulud puuduvad.

4. Toimetada käesolev otsus R.T-le kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded

avaldamise kaudu.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-24-11869

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 05.08.2024 Harju Maakohtule R.T (kostja) vastu hagi, milles

palub kostjalt välja mõista võla 6424,40 eurot, millest põhivõlg 4000 eurot, intress 813,38 eurot,

viivis 1561,02 eurot, meeldetuletuskirja tasu 15 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja ESTO AS (algne krediidiandja) 01.08.2022

tähtajatu krediidiliini lepingu nr 84881125162, krediidilimiidiga 4000 eurot ja leppisid kokku

intressimääras 39,90% aastas, s.o 0,11% päevas. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusega,

et 4000 euro laenamisel 12 kuuks, maksimaalse intressimääraga 39,9% aastas, väljavõtu tasuga 8

eurot, krediidi kogukuluga 5445,96 eurot, võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses.

1.2. Kostja sai 01.08.2022–14.08.2023 krediiti kokku 4257,79 eurot, millest on maha arvestatud

lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 0 eurot + 0,2% ülekande summast, s.o 8,38

eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 837,47 eurot, millest on

arvestatud põhiosa 257,79 eurot, intressi katteks 549,68 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 30

eurot. Krediidiandja ütles lepingu üles 14.08.2023 ülesütlemisavaldusega ja loovutas 07.09.2023

nõude hagejale.

1.3. Krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet, võttes aluseks regulaarsete

sissetulekute ja teiste varaliste kohustuste hindamisel laenutaotluses esitatud andmed ja kliendi

arvelduskonto XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõtte 01.02.2022–01.06.2022. Samuti

tegi krediidiandja päringuid avalikesse andmebaasidesse (mh E-Krediidiinfo, taust.ee,

rahvastikuregister). Kostja sissetuleku suuruseks võeti 06.05.2022 palgamakse 929,18 eurot AS-

st L. Lisaks lähtuti asjaolust, et kostja sissetulek on Väärtpaberikeskuse Pensionikonto

sissetulekute väljavõttest lähtuvalt juunis 2022 1028,63 eurot ja juulis 2022 1176,27 eurot.

Arvestati kulutusi majapidamisele 300 eurot. Algne krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid

kohustusi maksehäireregistrist ega taust.ee portaalist. Pärast krediidikohustuste tasumist jäi

kostja kasutada majapidamiskulude määr. Kostja oli krediidivõimeline.

1.4. Sõlmitud krediidilepingu tingimuste ümbertegemine ja uute maksegraafikute sõlmimine ei

ole hageja kui nõude ostja pädevuses. Nõude ostja ostab ülesöeldud krediidilepingu ning sellega

kaasuvad õigused ja kohustused, milleks ei ole lepingu ülesütlemisele eelnenud toimingute

tegemine.

Kostja vastuväited

2. Maakohus toimetas kostjale hagimaterjalid kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu,

kuid kostja hagile nõuetekohast vastust ei esitanud.

Maakohtu otsus

3. Maakohus jättis 20.01.2025 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3.1. Hageja tarbijakrediidilepingust tulenev nõue ei ole maakohtu hinnangul õiguslikult

põhjendatud (tsiviilkohtu menetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6).

2-24-11869

3.2. Hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei saanud krediidiandjal tekkida võlaõigusseaduse

(VÕS) § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Hageja väitel vaatles

krediidiandja laenu väljastamisel pangakonto väljavõtet, kuid hagiavalduse lisana ei ole esitatud

pangakonto väljavõte, vaid pangakonto väljavõtte analüüs. Nimetatud analüüs ei ole loodud enne

laenu väljastamist, vaid 27.12.2023 perioodi 01.02.2022–01.06.2022 kohta, s.o rohkem kui aasta

hiljem. Esitatud väljavõttest nähtavalt puudusid andmed perioodide 01.02.2022–28.02.2022,

01.03.2022–31.03.2022 ja 01.06.2022–30.06.2022 kohta. Seega anti hinnang tulenevalt üksnes

kahe kuu ulatuses 01.04.2022–31.05.2022. Viidatud kahe kuu sissetulekust jäi peale erinevate

kulutuste tegemist kostjale kätte aprillis 0,43 eurot ja mais 6,83 eurot. Analüüsist nähtuvalt sai

kostja 07.04.2022 AS-lt L töötasu 661,88 eurot ja 06.05.2022 töötasu 929,18 eurot, mida saab

reaalselt pidada kostja sissetulekuks kahe kuu jooksul. Hageja võttis aprilli sissetulekute puhul

arvesse Maksu- ja Tolliametilt saadud tulumaksutagastust, mis on olemuselt ühekordne summa.

Algne krediidiandja ei ole teinud ühtegi tegevust selleks, et saada informatsiooni, miks

krediidisaajal on olnud sissetulek ainult kahel korral enne krediidi väljastamist pangakonto

väljavõtte analüüsi kohaselt ning samuti ei ole algne krediidiandja küsinud informatsiooni, miks

erinevad krediidivõtja sissetulekud sellisel määral.

3.3. Pidi olema ilmne, et kostja maksekäitumine kostja krediidivõimelisust ei kinnita. Isegi

hageja enda esitatud kontoväljavõtte analüüsi kohaselt jäid kostjale peale kohustuste täitmist

kätte vaid üksikud eurod, mille eest ei oleks ka parimal juhul võimalik krediidilepingut

teenindada. Kostjal olid regulaarselt kuu lõpu seisuga rahalised vahendid olematud. Kahe kuu

jooksul enne vaidlusaluse laenu väljastamist oli kostja kontoväljavõttelt nähtuvalt olukorras, kus

kontol on rahalisi vahendeid minimaalselt. Krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

3.4. Maakohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis hagejale 22.11.2024 kohtunõudega

võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud

tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga hiljemalt 05.12.2024. Hageja taotles

tähtaja pikendamist, mille kohus ka rahuldas. Hageja haginõuet ei täpsustanud ega esitanud

kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg

7 sätestatuga.

3.5. Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite, sh kostja pangaväljavõtte analüüsist nähtuvate

andmete alusel ei ole krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ja hageja ei

esitanud ka VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, asus

maakohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega hagi rahuldada või rahuldada 3162,53 euro ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

4.1. Maakohus rikkus menetlusnorme, hinnates ebaõigesti hageja esitatud tõendeid ja jättes

põhjendamatult tähelepanuta hageja selgitused ja faktid. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega,

et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet.

4.2. Hageja selgitab maakohtu märgitud pangakonto väljavõtte analüüsi osas, et tegemist on

Account Scoring süsteemi vahendusel kostja pangakontost kogutud informatsiooniga, mitte

analüüsiga. Maakohus ei küsinud viidatud tõendi osas hagejalt täiendavaid selgitusi. Samuti ei

täpsustanud maakohus kontoväljavõttel märgitud kuupäeva „Loodud: 27.12.2023“, vaid tegi

2-24-11869

ennatliku ja eksliku järelduse selle kohta, millal pangakonto andmeid tegelikult analüüsiti.

Kuupäev 27.12.2023 tähistab vaid seda, millal kontoväljavõte salvestati PDF-failina

krediidiandja poolt, et edastada see kohtule.

4.3. Hageja selgitas põhjalikult, kuidas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks analüüsinud ja arvesse võtnud kostja erinevatest allikatest saadud andmeid. Kohus ei

küsinud nende andmete osas hagejalt täiendavaid täpsustusi ega selgitusi.

4.4. Hagejale jääb arusaamatuks, miks tugines maakohus kohtupraktikale ja mitte seadusele.

Krediidiandjale ei ole seadusega ette nähtud nõudeid pangakonto ajalise ulatuse osas, st kui pika

perioodi pangakonto väljavõtet tuleks laenutaotlejalt küsida. Seega võib krediidiandja tugineda

enda sisemistele riskijuhtimise põhimõtetele ja heale tavale, et teha vastutustundlik laenuotsus.

4.5. Ebaõige on maakohtu järeldus, et krediidiandja ei teinud ühtegi tegevust selleks, et saada

informatsiooni, miks krediidisaajal on olnud sissetulek ainult kahel korral enne krediidi

väljastamist pangakonto väljavõtte analüüsi kohaselt ning ei küsinud informatsiooni, miks

erinevad krediidivõtja sissetulekud sellisel määral. Kohus ei küsinud neid andmeid hagejalt ega

juhtinud tähelepanu võimalikele puudustele, vaid tegi järeldused ebatäielike andmete põhjal.

Krediidiandja tegutses VÕS § 4034 ja KAVS § 49 kohaselt.

4.6. Hageja põhjendas hagis, et kostja oli krediidivõimeline ja suutis laenu kokkulepitud

tingimustel tagastada. Krediidiandja tuvastas, et kostjal puudusid finantskohustused, taotletud

laenusumma oli 4000 eurot ja tagasimakse suurus 198,67 eurot kuus. Krediidivõimelisuse

hindamisel tuleb kõiki asjaolusid käsitleda koostoimes. Kostja finantskohustused moodustasid

konservatiivsete arvutuste kohaselt (arvestades viimaste kuude väikseimat sissetulekut) ligikaudu

21,38% (198,67 / 929,18 × 100), mis on äärmiselt mõistlik kohustuste osakaal nii Eesti kui ka

Euroopa majandusruumis. Pärast krediidikohustuste tasumist jäi kostjale tema sissetulekutest

piisavalt vahendeid igapäevaste majapidamiskulude katmiseks.

4.7. Lisaks jättis maakohus tähelepanuta, et vastutustundliku laenamise põhimõte laieneb ka

kostjale. VÕS § 4034 lg-st 3 tulenevalt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe,

mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Muuhulgas peab tarbija ka ise mõistlikult

hindama oma finantsvõimalusi.

4.8. Juhul, kui ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et krediidiandja rikkus laenu

andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kohaldada VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatut.

Kostja sai laenu 4000 eurot, tasus lepingu kehtivuse ajal krediidiandjale 837,47 eurot, millest

257,79 eurot arvestati põhivõla katteks, 549,68 eurot intressi katteks ja 30 eurot teenustasude

katteks. Kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel tarbija peale põhivõla

võlausaldajale ei võlgne, siis lähenvad kõik tagasimaksed põhivõla katteks. Seega võlgneb kostja

hagejale 3162,53 eurot (4000–837,47).

Vastustaja seisukoht

5. Kostja ei esitanud apellatsioonkaebusele vastust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda

2-24-11869

maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6

kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.

7. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele leiab ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus ei

nõustu, et maakohus oleks eksinud hagi lisana 9 esitatud tõendi hindamisel. Maakohus leidis, et

tegemist ei ole kostja pangakonto väljavõttega, vaid selle analüüsiga ning et väljavõtte loomise

kuupäevaks on 27.12.2023, s.o aeg pärast hagi esitamist.

7.1. Hageja on apellatsioonkaebuses väitnud, et kõnealune kuupäev kajastab üksnes konto

väljavõtte salvestamise kuupäeva PDF-failina. Oma sellekohast väidet ei ole hageja aga

põhistanud ega tõendanud. Maakohus selgitas 07.08.2024 määruses, et KAVS § 50 lg 4 järgi

tuleb krediidiandjal üldjuhul tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks küsida tarbija pangakonto

väljavõtet ja et KAVS § 48 alusel tuleb laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed

dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise

korraldamisel läbi mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem

kasutatavad tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki

vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, siis võtab krediidiandja ise endale riski, et tema

nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata. Kuna analüüsis sisalduv analüüsi

loomise kuupäev on hilisem kui laenulepingu sõlmimise kuupäev, ei saanud maakohus

veenduda, et tarbija maksevõimelisust oleks hinnatud laenulepingu sõlmimise eelselt. Seda, et

andmeid kostja laenuvõimelisuse kohta on kogutud alles kohtumenetluse ajal, kinnitab ka hagi

lisaks 11 (dtl 71) olev väljavõte pensionikeskusest, mille algne krediidiandja tegi väidetavalt

lepingu sõlmimise eelselt, kuid mis kajastab andmeid kuni 15.01.2023. Laenuleping sõlmiti aga

juba 01.08.2022.

8. Maakohus ei ole rikkunud selgitamiskohustust. Apellant leiab apellatsioonkaebuses, et

maakohus ei ole hagejalt küsinud täiendavaid täpsustusi ega selgitusi seoses tõendite sisuga.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on nii menetlusse võtmise määruses (dtl 81–85)

kui ka 22.11.2024 kohtunõudes põhjalikult ja ammendavalt selgitanud, milliste asjaolude

tõendamiseks tuleb hagejal tõendeid esitada ja milliseid asjaolusid selgitada. Seejuures on

maakohus selgelt märkinud, et kohtu hinnangul ei ole järgitud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Sellele vaatamata hageja maakohtu menetluses täiendavaid tõendeid ega selgitusi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ei esitanud.

9. Apellant leiab ka, et seaduse järgi ei ole ette nähtud, millise perioodi kohta peab pangakonto

väljavõte olema tehtud, mistõttu on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et krediidivõimelisuse

hindamiseks ei olnud kahe kuu finantsseisundi analüüs piisav. Kuigi hageja väidab

apellatsioonkaebuses, et krediidiandja on omandanud tarbija varalise seisundi kohta andmed

01.02.2022–01.06.2022 konto väljavõtte alusel, sisaldab hagi lisaks 9 olev analüüs siiski üksnes

2022. aprilli ja 2022. mai kohta esitatud andmeid. Maakohus on õigesti leidnud, et arvestades

antud vaidluse asjaolusid, ei saanud krediidiandjal hagi lisas 9 toodud andmete alusel tekkida

veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud

maakohtu järeldust, et 2022. aprillikuus on kostjale pärast kulutuste mahaarvamist kätte jäänud

0,43 eurot ja 2022. maikuus 6,83 eurot. Seejuures on krediidiandja arvestanud kostja

sissetulekuks ka 2022. aprillis saadud tulumaksutagastuse, mis ei ole käsitatav regulaarse

sissetulekuna. Samuti puuduvad igasugused andmed perioodist 01.02.2022–28.02.2022, aga ka

01.06.2022–01.08.2022.

10. Kostja kohustus esitada tema krediidivõimelisuse hindamiseks krediidiandjale õige ja täielik

teave ei õigusta vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist algse krediidiandja poolt.

Apellatsioonkaebuse väited sellest, et kostja on täisealine teovõimeline isik, kes ise otsustab

2-24-11869

krediidi võtmise, ei anna alust maakohtu otsuse tühistada. Maakohus on õigesti selgitanud, et

kohus peab omal algatusel vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist hindama (maakohtu

otsuse p 10) ja siinsel juhul ei saanud krediidiandjal tekkida veendumust kostja

krediidivõimelisuse kohta (maakohtu otsuse p 11–16).

11. Maakohus leidis õigesti, et kuivõrd hageja ei esitanud VÕS § 4034 lg 7 kohast tagasimaksete

ümbermääramise arvestust, tuleb hagi jätta rahuldamata. Maakohus selgitas hagejale oma

22.11.2024 kohtunõudes, et hagejal tuleb esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude terviklik

arvestus, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (VÕS § 4034 lg 7)

ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed

sissenõutavaks muutunud (s.o nõude alternatiivne arvestus puhuks, kui kohus leiab, et algne

krediidiandja ei ole kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet). Samuti andis kohus

hagejale võimaluse esitada seisukoht, kas alternatiivse nõude arvestusel on mõju krediidilepingu

ülesütlemisele. Hageja oma 19.12.2024 seisukohas nõude ümberarvestust ei esitanud, vaid leidis,

et kuna vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud, puuduvad nõude ümberarvestuseks

alused. Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et kuna kostja tasus krediidiandjale kokku 837,47

eurot, siis ümberarvestuse korral võlgneb kostja hagejale 3162,53 eurot (4000–837,47).

11.1. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja ümberarvestus esitatud hilinenult, samuti ei vasta see

VÕS § 4034 lg 7 nõuetele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi on tõendite ja asjaolude

esitamine ringkonnakohtus piiratud. TsMS § 652 lg 1 järgi lähtub ringkonnakohus otsust tehes

üldjuhul üksnes maakohtus esitatud asjaoludest ja tõenditest. Ringkonnakohus tuvastab esimese

astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid TsMS §

652 lg-s 3 sätestatud juhtudel. TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi võib apellatsioonimenetluses uue

asjaolu arvesse vastuvõtmise aluseks olla ka see, et seda ei saanud varem esitada kohtu

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kuna hageja ei ole toonud apellatsioonkaebuses

esile mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud juba maakohtus tugineda ümberarvestusele, siis

ringkonnakohus hageja uute väidetega ei arvesta ja need tuleb jätta tähelepanuta. Siinses asjas on

maakohus täitnud selgituskohustuse ning andnud hagejale võimaluse esitada ümberarvestus juba

maakohtu menetluses. Hageja keeldus seda esitamast.

11.2. Ringkonnakohus märgib ühtlasi, et esitatud nõude ümberarvestus ei vasta ka VÕS § 4034 lg

7 nõuetele. Ümberarvestuse kohaselt ei ole hageja arvestanud asjaoluga, et kostjale tehtud

maksetes on kinni peetud ka väljavõtutasu ja kiire väljavõtmise tasu. Samuti ei arvesta

ümberarvestus asjaolu, et kostja oli krediidilepingu kohaselt kohustatud kasutusse võetud

krediidi tagasi maksma 60 osamaksena. Kuna hageja ei ole ümberarvestuse tegemisel sellest

lähtunud, ei ole ringkonnakohtul võimalik ümberarvestust kontrollida.

12. Apellatsioonkaebuse ja selle menetlusse võtmise määruse toimetas ringkonnakohus kostjale

kätte TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel avalikult. Avaliku kättetoimetamise eeldused on endiselt

täidetud. Seetõttu toimetab kohus käesoleva otsuse kostjale samuti kätte avalikult.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171

lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ringkonnakohtu menetluses ei osalenud ega esitanud

menetluskulude nimekirja. Seetõttu kindlaks määratavad menetluskulud puuduvad.

14. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

2-24-11869

(allkirjastatud digitaalselt)