2-24-2610/51 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

10. juunil 2025.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-24-2610

Tsiviilasi

X ja Y hagi W vastu kokku 6127 euro saamiseks

Hagihind

6127 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad: X (isikukood XXX, elukoht xxx; e-post xxx)

Y (isikukood XXX, elukoht xxx; e-post xxx)

Kostja: W (isikukood XXX, elukoht xxx)

Kostja lepinguline esindaja Marilin Palts (e-post xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

18.03.2025.a, Tallinn

Kohtuistungil osalesid

Hagejad X ja Y

Kostja W

Kostja lepinguline esindaja Marilin Palts

Resolutsioon

1. Jätta X ja Y 18.04.2025 vastuväide kohtu tegevusele läbi vaatamata.

2. Tagastada X’ile ja Y’le 18.04.2025 esitatud tõendid.

3. Hagi rahuldada osaliselt.

4. Välja mõista kostjalt W’elt hagejate X ja Y kasuks solidaarselt 1380 eurot.

5. Jätta menetluskulud 77,5% ulatuses solidaarselt hagejate X ja Y kanda ning 22,5%

ulatuses kostja W’e kanda.

6. Määrata kindlaks X’i ja Y menetluskulu summas 141,75 eurot.

7. Määrata kindlaks W’e menetluskulu summas 3403,80 eurot.

8. Tasaarvestada hagejate ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad

menetluskulud (resolutsiooni p-d 6 ja 7) ning tasaarvestuse tagajärjel mõista X’ilt ja

Y’lt solidaarselt W’e kasuks välja menetluskulu summas 3262,05 eurot.

9. Välja mõista X’ilt ja Y’lt solidaarselt W’e kasuks viivis protsendina hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (3262,05 eurot) menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagejate nõuded ja põhjendused

1. X ja Y esitasid Harju Maakohtule hagi W vastu 4406,80 euro saamiseks ning 02.10.2024

nõude suurendamise avalduse, millise kohaselt paluvad kostjalt välja mõista 6127 eurot.

Kohus on nõude suurendamise avalduse võtnud 02.10.2024 menetlusse (dtl 442).

1.1.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17.06.2022 notariaalse korteriomandi

müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingud. Lepingu esemeks

oli Harju maakonnas Tallinnas Mustamäe linnaosas Sõpruse pst 175 asuv korteriomand,

mille eriomandi esemeks oli eluruum nr xx, üldpinnaga 66,6 ruutmeetrit, koos selle

oluliste osadega ja päraldistega.

1.2.

Müügikuulutuses oli kirjas, et kortermaja ja korter on heas korras. Korteri ostueelsel

ülevaatusel oli kohal maakler ja kostja. Kostja informeeris, et magamistoas on probleem

laelambi pirniga, mis pidevalt põleb läbi. Notari juures palus kostja selle fikseerida

lepingusse.

1.3.

Sügise saabumisel panid hagejad tähele, et korteris tekib hallitus. Eriti palju oli seda

vannitoas. Hagejad informeerisid sellest kohe kostjale ja pöördusid ka korteriühistu

juhatuse poole.

1.4.

Hagejad said kostja kirjast teada, et ülemises korteris oli veeuputus ja korter xx sai kõvasti

kannatada. Ostueelsel ülevaatusel kostja ega maakler sellest ei rääkinud.

1.5.

Korteriühistu juhatuse esimees informeeris hagejaid üldventilatsiooni puhastustöödest, mis

toimusid 2020 aasta juunikuus ja edastas selle kohta Klimatek OÜ akti.

1.6.

Klimatek OÜ teostas ülevaatuse 13.09.2023. Korteris nr xx oli tuvastatud järgmine

probleem: - painduv ventilatsioonikanal on purustatud ja kahjustatud. Samuti

ventilatsioonikanalis on tuvastatud montaaživahu jäänused. - ventilatsioonitoru oli

kahjustunud montaaživahu pärast. - kuna ventilatsioonikanal on purustatud ja kahjustatud,

tekib õhutakistus. - üldise ventilatsiooni lõõride kontrollimisel katuselt pole tuvastanud

prahti ja ummistusi. - ülevalt lõõri midagi kukkuda ei saanud, kuna šahtis on paigaldatud

linnukaitse võrgud.

1.7.

Klimatek OÜ tõi välja, mida hagejad peavad tegema varjatud puuduste likvideerimiseks,

kuivõrd puuduste tõttu on dušikabiin hallitust täis ja vajab vahetamist, siis need kulud

lisanduvad remondikuludele.

1.8.

29.09.2023 informeerisid hagejad ülevaatuse tulemustest ja oma nõudmistest kostjat.

1.9.

Selleks, et likvideerida varjatud puudused on vaja teostada Roup OÜ hinnapakkumises

toodud remonditööd ja soetada uus dušikabiin. Kulud kokku on 4406,80 eurot.

1.10.

Kostja eksitab kohust väitega, et vannitoa ventilatsioonitoru asub kaasomandi alal ja selle

eest peab vastutama korteriühistu. Klimatek OÜ poolt 2020 aastal teostatud tööde aktis on

kirjeldatud üldventilatsiooni seisukord. Korterite sees puhastati ventilatsioon mustusest

tavaliste harjade abil. Klimatek OÜ väljakutse eesmärk oli kontrollida ventilatsiooni

korrasolekut, mida nad ka tegid 13.09.2023.a. Kontrolli tulemus näitas, et vannitoas ei

toimi loomulik ventilatsioon. Sel põhjusel on ka hallitus.

1.11.

Hageja väidab, et varjatud puudusteks on: vannitoa mittetoimiv loomulik ventilatsioon,

mis eluruumidele esitatavate nõuete kohaselt peab olema; hallituse teke vannitoas

loomuliku ventilatsiooni puudumise tõttu; korter oli kõvasti uputatud ülemise naabri poolt,

mille tulemusena on niiskus paneelide vahel.

1.12.

Hagejad esitasid kohtule 23.08.2024 nõude täpsustuse avalduse, millise kohaselt paluvad

kostjalt välja mõista remondikulude kompenseerimise vastavalt Roup OÜ uuendatud

hinnapakkumisele nr 20241304/2 summas 5612 eurot ja dušši kabiini soetusmaksumuse

kompenseerimise vastavalt K-Rauta e-poe pakkumisele summas 515 eurot.

1.13.

Roup OÜ on aprillis 2024 eemaldanud ainult muljutud ventilatsioonitoru, et hagejate tervis

ei halveneks. Kõik ülejäänud tööd hinnapakkumise raames on veel tegemata. Esimene

Roup OÜ hinnapakkumine oli koostatud ja hageja poolt esitatud kohtule 15.02.2024,

uuendatud pakkumine oli koostatud ja hageja poolt esitatud kohtule 23.08.2024.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.

2.1.

Teostatud tööde aktilt nähtub, et Tallinn, Sõpruse pst 175 korteriühistu on tellinud

ettevõttelt Klimatek OÜ ventilatsioonišahtide puhastamise kogu majale, st puhastust

teostati 8 ventilatsioonišahtis, 104 ventilatsioonikanalis, 72 korteris. Akti kohaselt oli

mõnedes ventilatsioonikanalites tuvastatud paneeli nihe ning armatuur, mis ei

võimaldanud puhastada ja uurida antud kohast sügavamale. Muid puuduseid, sh

kõrvalekaldeid ventilatsioonisüsteemi toimimises teostatud tööde käigus aktist tulenevalt

ei tuvastatud.

2.2.

Hagejad ei ole põhistanud, miks ei ole nad nõudnud ligi 2 aasta jooksul kordagi

korteriühistult väidetava probleemi lahendamist (hagis esitatud väited ja lisadena esitatud

kirjavahetused annavad alust järeldada, et korteriühistu on olnud hagejate väidetud

ventilatsiooniprobleemist teadlik). KrtS § 4 lg 3 järgi ei kuulu ventilatsioonisüsteem/

torustik kostja (endise) eriomandi hulka, vaid tehnosüsteemide korrashoidmine on

seadusest tulenevalt korteriühistu ülesandeks.

2.3.

Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et müügikuulutuses ei ole mitte üheski kohas

mainitud, et korter oleks heas korras. Kuulutuses on vastupidiselt märgitud, et korter vajas

mõnes kohas värskendust.

2.4.

Kostja ei nõustu hagiavalduses esitatud väitega, et Klimatek OÜ jõudis järeldusele, et

tegemist on varjatud puudusega ning et selle tõttu on dušikabiin hallitust täis ja vajab

vahetamist.

2.5.

Kostja ei nõustu hagiavalduses esitatud väitega, et varjatud puuduste likvideerimiseks on

vaja teostada Roup OÜ hinnapakkumises toodud remonditööd ja soetada uus dušikabiin.

Dušikabiin ei ole varjatud puudus, mille asendamist saaksid hagejad VÕS § 217 alusel

nõuda.

2.6.

Hagejad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille järgi võiks asuda järeldusele, et korterit

ei oleks olnud võimalik sihtotstarbeliselt kasutada, st et korter oleks olnud elamiskõlbmatu

ja seega lepingutingimustele mittevastav. On vähetõenäoline ja ei ole eluliselt usutav, et

kui korteris oleks olnud nii suur probleem ventilatsiooniga nagu hagejad väidavad, et siis

ei oleks 18 aasta jooksul tekkinud ühtegi hallituse nähtu, kas akendel, akende ümber

seintel, aknalaual vm kohtades. Seega ei ole hallituse tekke põhjus olnud müügi hetkel

olemas, vaid on seotud hagejatest tingitud teguritest, nt mustusest, korteri vähesest

tuulutusest vms.

2.7.

Kostja ei saanud olla teadlik tema eriomandist väljuva ventilatsioonisüsteemi olekust, mis

kuulub kõigi korteriomanike kaasomandisse. Kostja korteris elamise perioodil ei esinenud

kordagi hallituse probleemi, mistõttu ei saa kostjale ette heita ega süüdistada, et tegemist

võiks olla varjatud puudusega, millest kostja hagejaid ei informeerinud.

2.8.

Kostja ei nõustu hagiavaldusega tema vastu suunatud nõudega, sh nõude tekkimise ja

arvestusega. Kostja ei ole müünud hagejatele uueväärset korterit uue sisustusega, et

hagejad saaksid nõuda kahju hüvitamise korras kostjalt uue dušikabiini hüvitamist.

Hagejad on kahju suuruse ebaõigesti välja arvestanud. Dušikabiin, mille hüvitamist

hagejad nõuavad, on 15 aastat vana, seega saavad hagejad potentsiaalselt nõuda üksnes

selle turuväärtuse hüvitamist (kostja ei võta mingil tingimusel tema vastu suunatud

nõudeid omaks).

2.9.

Kostjale jääb ebaselgeks, miks esitavad hagejad 2023. aastal püstaku veelekke asjaolusid

käesolevas menetluses. Tegemist on 1,5 aastat peale ostu-müügi tehingut toimunud

veeavariiga, mis ei ole mitte kuidagi seotud pooltevahelise lepinguga ega hagiavalduse

esemega.

2.10.

Alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et kostja on lepingutingimusi rikkunud ja müüdud

korteril esineb varjatud puudus, on kostja arvamusel, et rikkumine on vabandatav.

2.11.

Kostja hinnangul on hagejate poolt esitatud seisukohtade ja piltidega leidnud tõendamist,

et nõude suurendamise aluseks olevad tööd on tegelikult juba teostatud. Sellest tulenevalt

ei ole mitte mingil juhul põhjendatud uue kõrgemate hindadega hinnapakkumise võtmine

ja veelgi enam selle alusel haginõude suurendamine. Selline käitumine on hea usu

põhimõttega vastuolus, lisaks alusetu rikastumisele.

2.12.

Kostja leiab, et ükski lepingu punkt ei kohustanud teda üle andma korteriga koos

ventilatsioonisüsteemi ja selle torustikku/õhukanaleid, veelgi enam ei ole täpsustatud

millistele tingimustele need oleksid pidanud vastama. Samuti ei ole lepingus sätestatud, et

müüdaval korteril peaksid üleüldse olema eraldi ventilatsioonitorud. Klimatek OÜ 2020.

aasta akti lehekülgedel 4–8, 14, 16–18, 20–22, 26, 28, 30–31, 33–34, 36–43, 45, 49 jne

kujutatud pildid näitavad, et mitmetes teistes samas hoones asuvates korterites puuduvad

eraldi ventilatsioonitorud – on vaid ventilatsioonikanalid. Ning et ka teiste korterite

ventilatsiooni kanalites esineb ehitusjääke. Vaatamata nendele ehitusjääkidele,

ventilatsioon toimis ja keegi pretensioone ei esitanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata

või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab

ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse

üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust

tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. Kohus arutas pooltega asja tehiolusid ja selgitas kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist

04.07.2024 (dtl 294-298) ja 18.03.2025 (dtl 581-587) istungitel.

5. Kohus poolte poolt vaidlustamata asjaoludena tuvastab järgmised faktid:

5.1.

17.06.2022 sõlmisid pooled Tallinna notari Marguse Veskimäe juures korteriomandi ostu-

müügilepingu, millega kostja müüs ja hagejad ostsid korteriomandi aadressil Sõpruse pst

175-xx, Tallinn (dtl 150-161). Lepingu eseme otsene valdus antakse hagejatele üle

hiljemalt 17.07.2022 (dtl 153, p 2.6).

5.2.

Hagejatel oli võimalus enne 17.06.2022 notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimist

korteriomandiga Sõpruse pst 175-xx, Tallinn tutvuda.

5.3.

Hagejad kirjutasid kostjale 12.12.2022 e-kirja, milles viitasid probleemidele

ventilatsiooniga vannitoas ja korteris, sh. vannitoas tekkivale hallitusele (dtl 20). Kostja

vastas 14.12.2022 e-kirjaga, milles eitas probleemide olemasolu (dtl 24).

5.4.

Hagejad edastasid kostjale 29.09.2023 kirjaga kostjale nõude seoses korteri varjatud

puudustega (dtl 93-95). Kostja neid ei tunnista (dtl 96-99, kostja 19.10.2023 allkirjastatud

vastus).

5.5.

Kostja elas vaidlusaluses korteris alates 27.05.2004. aastast ehk enne hagejatega

müügilepingu sõlmimist 18 aastat (dtl 190).

6. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagejatele müüdud korteris esines(id) varjatud

puudus(ed) ning kas kostja on sellega seoses kohustatud hüvitama hagejatele kahju.

7. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna

rahas ja võtma asja vastu.

Antud asjas ei kohaldu VÕS-i sätted tarbijalemüügi kohta, mis vastavalt VÕS § 208 lg-le 4

on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib

lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Käesoleval juhul müüdi kinnisasi ning müüja

(kostja) ei tegutsenud müüjana oma majandus- või kutsetegevuses, mistõttu ei saa hageja

tugineda nendele seaduse sätetele, mis reguleerivad tarbijate õigusi.

8. VÕS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige

koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka

asja juurde kuuluvad dokumendid.

VÕS § 217 lg 2 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud

omadusi (VÕS § 217 lg 2 p 1) või kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi

asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal

teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või

teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse (VÕS §

217 lg 2 p 2). Müügilepingust tulenevate kohustuste kohta kehtib ka VÕS § 77 lg 1, mille

järgi peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui

lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool

kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.

9. VÕS § 218 lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui

mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale,

isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja

lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui

juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. VÕS §

218 lg 3 järgi vastutab müüja ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib

pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja

lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. VÕS §

218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja

lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma.

10. VÕS § 220 lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest

müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest

teada sai või pidi teada saama. VÕS § 220 lg 3 näeb ette, et kui ostja ei teata müüjale

lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ostja asja lepingutingimustele

mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski

lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja

hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. VÕS § 221 lg 1 p 2 kohaselt võib

ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei

vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui müüja

teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud

asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale.

11. Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad VÕS §-de

115, 127 ja 128 alusel olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused:

1)

kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

2)

kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);

3)

kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise

rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui

asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (VÕS § 115 lg-d 2

ja 3);

4)

hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

5)

kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

6)

kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a

kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

7)

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Müügilepingu tingimustele mittevastava (s.o puudustega) müügieseme suhtes nõuete

esitamisel kehtivad ka VÕS §-de 217-227 erireeglid). Nii määratakse müügieseme

lepingutingimustele mittevastavust VÕS § 217 (ja § 77) alusel, §-d 218-221 reguleerivad

müüja vastutust ja asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemist ning § 222 sätestab

lepingu täitmise nõude erisused (vt RK nr 3-2-1-5-12, p 27 ja seal viidatud lahendid). Müüja

vastutab müüdud eseme puuduste eest, kui puudus oli olemas riisiko üleandmise ajal ostjale,

puudus ei tulenenud ostjast, ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki

teadma, sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet ning ostja on teatanud puudusest

mõistliku aja jooksul, välja arvatud, kui teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav või kui

müüja puudusest teadis või pidi teadma (RK TKo 3-2-1-131-05, p 11, 13, 3-2-1-71-07, p 14,

3-2-1-157- 11, p 19).

12. Hagejate nõude lahendamiseks tuleb esiteks hinnata, kas müügiese vastas

lepingutingimustele ehk kas kostja on lepingut rikkunud.

Hageja väidab (dtl 335; dtl 582, 00:08:15- 00:10:02), et müüdud korteri varjatud puudusteks

on:

1)

Vannitoa mittetoimiv loomulik ventilatsioon, mis eluruumidele esitatavate nõuete

kohaselt peab olema.

2)

Hallituse tekke vannitoas loomuliku ventilatsiooni puudumise tõttu.

3)

Korter oli kõvasti uputatud ülemise naabri poolt, mille tulemusena on niiskus paneelide

vahel.

12.1.

Pooled ei ole väitnud, et ehitis pidi vastama mingile kokkulepitud kvaliteedistandardile

VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Sellest lähtuvalt tuleb kohtul analüüsida, kas hageja on

tõendanud, et kostja poolt müüdud korteris esines mõni varjatud puudus, mille tõttu

korterit ei saa kasutada otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse ehk korter

ei vasta nn keskmisele kvaliteedile.

13. Kohtu hinnangul on hagejad järgmiste tõenditega tõendanud, et korteri vannitoa

ventilatsioonitoru, mis suubus elamu üldisesse ventilatsioonišahti, oli puudustega ning see ei

saanud toimida nõuetekohaselt (nn loomuliku ventilatsiooni süsteemi osana).

13.1.

Klimatek OÜ 14.09.2023 akt (dtl 17-18) tuvastati, et korteris nr xx olid järgmised

probleemid:

-Paindlik ventilatsioonikanal on purustatud ja kahjustatud. Samuti ventilatsioonikanalis on

tuvastatud montaaživahu jäänused. Ventilatsioonitoru oli kahjustanud montaaživahu

pärast.

-Kuna ventilatsioonikanal on purustatud ja kahjustatud, tekib õhutakistus.

Ka KÜ endine juhatuse liige, kes viibis selle kaameramõõdistuse juures, kinnitas seda

asjaolu oma e-kirjas KÜ-le (dtl 460).

13.2.

Nordentransit OÜ 06.02.2024 ventilatsiooni defekteerimise akt nr. 0602-24.1 (dtl 118-

121). Selles märgiti, et vannitoas on ette nähtud loomulik väljatõmme. Vannitoas ripplaes

on paigaldatud väljatõmbe plafoon DVS100, plafoonist ventilatsiooni šahti poole on

paigaldatud alumiinium gofreeritud toru läbimõõduga 100mm. Ventilatsioon vannitoas ei

toimi (aken köögis oli lahti „mikrotuulutus“ režiimil). Peale vannitoa väljatõmbe plafooni

lahti võtmist tuvastati, et alumiiniumist gofreeritud toru läbimõõduga 100mm on katki

umbes 0,5 meetri kaugusel plafoonist. Köögis kipsiseina tehtud vaatlusluugi kaudu

tuvastati, et väljatõmbe toru (AL. d125mm) paikneb kipsseina taga ja on ühendatud

ventilatsiooni šahtiga (mis asub umbes 1,2 meetri kaugusel vannitoa seinast). Alumiinium

gofreeritud toru on terve šahtist kuni vannitoa seinani, aga on kinnitamata ja toru kalle on

vale. Vannitoas võeti al.toru d100mm lahti seinani ja avastati, et vent.torud 100mm on

seina sees katki ja kinni vajunud, ehitusvaht Makrofleks on vent.toru ümber ja sees).

13.3.

Kohus tuvastab dtl 211-213 asuvate plaanide alusel, et (tänaseks kokku ehitatud) WC ja

vannituba asuvad köögi kõrval (toimiku plaanidel paremas servas). Köögis on algselt

vannitoa poolses ääres seinas olnud orv või nn. sisselõige. Dtl 230 pildil on tuvastatav, et

see orv on kipsplaadi abil kinni ehitatud, et saavutada ühtlaselt sirge köögi sein mööbli

paigaldamiseks. Selle kipsplaadi taga (tekkinud süvendi sees) asubki vannitoa ja köögi

vaheline ventilastiooni gofreeritud toru, mis siseneb köögi seinas on ühendatud maja

ventilatsioonišahti, sealt läheb vannituppa läbi köögi seina tehtud augu ning on vannitoas

ühendatud ripplaes asuvasse ventilatsiooniavasse. Seega vannitoast peaks õhk loomuliku

ventilatsiooni abil liikuma vannitoa laes olevast avast gofreeritud toru kaudu (mis läheb

läbi seinas oleva avause kõrvalasuvasse kööki ja seal on ühendatud maja šahti)

üldventilatsiooni šahti (dtl 262-263 pildid) . Ka kostja on esitanud 2016. aastal tehtud pildi

vannitoa poolt köögi suunas (dtl 278), millelt on üleval lae nurgas näha sama

ventilatsiooni ühenduse koht. Kostja oma 14.12.2022 e-kirjas hagejale (dtl 383-385) ja

sellele lisatud piltidega (dtl 379-380) kinnitas ise, et 2016 toimunud remondi käigus

demonteeriti kogu vannitoa sisu paneelideni, mis eeldab ka ventilatsioonitoru eemaldamist

ning ventilatsiooniavaga sai vannituba läbi lae ühendatud ning reguleeritav plafoon otsa

pandud.

Skeem olukorrast asub dtl 373-374, mis kohtu hinnangul on kooskõlas asjas esitatud teiste

tõenditega ja mida saab ülevaate saamiseks aluseks võtta. Kostja ei ole esitanud

omapoolseid tõendeid, et tegelik situatsioon vaidlusaluse ventilatsioonitoruga oleks

teistsugune.

13.4.

Hageja on esitanud täiendavalt pilte (dtl 358-369) seoses vaidlusaluse gofreeritud toru

eemaldamisega seinast, mis täiendavalt tõendavad, et sellel oli mehhaaniline vigastus

köögi ja vannitoa vahelises osas, mis takistas õhu liikumist ja sellega ventilatsiooni

toimimist. Kohus peab neid koos teiste asjas esitatud tõenditega usaldusväärseteks. Kostja

on küll seadnud kahtluse alla fotode usaldusvääruse, kuid ise ei ole omapoolsete väidete

tõendamiseks (et kuidas ventilatsioon lahendatud oli, et see toimis jms) tõendeid esitanud.

Hagejate esitatuga on tõendatud, et kostjale pakuti korduvalt võimalust olukorra

ülevaatusel ja fikseerimisel osaleda (dtl 105, 107, 106), mida kostja ei kasutanud. Seega oli

kostjal võimalus samuti asjas tõendeid koguda ja neid kohtule esitada.

13.5.

Kohus on seisukohal, et vaidlusalune gofreeritud ventilatsioonitoru asus korteri eriomandi

piires.

Riigikohus on oma lahendi nr 2-21-11325/28 p-des 14.1-14.3 selgitanud järgmist.

Korterelamu ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, paigaldised ja kommunikatsioonid

on ehitise tehnosüsteemide osadena korteriomanike kaasomandis. Korteriomandi

eriomandi eseme hulka kuuluvad üksnes sellised tehnosüsteemi osad, mis teenivad vaid

ühte korterit ning on eemaldatavad ilma kaasomandit või teiste korteriomanike õigusi

kahjustamata (KrtS § 4 lg 1). Viimane kehtib ka juhul, kui sellised tehnosüsteemi osad

läbivad korteriomanike kaasomandi osa või teise korteriomaniku korteriomandi eriomandit

(vt RKTKm 24.10.2018, 2-17-7999/68, p 13.3). Selgitamaks välja, kas konkreetse

tehnosüsteemi osa teenib vaid ühte korterit, saab võtta lähtepunktiks selle mõju süsteemile

tervikuna. Üldjuhul saab ühte korterit teenindavaks pidada sellist tehnosüsteemi osa, mille

olemasolust ei sõltu ülejäänud tehnosüsteemi eesmärgipärane toimimine. Selliste osade

hulka on senises kohtupraktikas loetud nt elektrijuhtmeid, mis on vajalikud üksnes ühe

korteriomaniku elektritarbimiseks (RKTKo 16.05.2018, 2-16-8344/41, p 11), aga ka

veetorusid, mis on vajalikud üksnes ühe korteri piires vee laialiviimiseks (2-17-7999/68, p

13.3). Kolleegium leiab, et ühte korterit teenindavad tehnosüsteemi osad on ka

äravoolutorud, mis on vajalikud üksnes ühe korteri reovee ärajuhtimiseks

üldkanalisatsiooni. Juhul, kui tegemist on ühte korterit teeniva tehnosüsteemi osaga, saab

selle kuuluvust eriomandi eseme hulka järeldada tingimusel, et seda saab eemaldada ilma

kaasomandit või teiste korteriomanike õigusi oluliselt kahjustamata. Eelnimetatut tuleb

hinnata igal üksikjuhtumil eraldi, arvestades igakülgselt kõiki asjaolusid. Kaasomandit või

teiste korteriomanike õigusi ei kahjusta oluliselt ainuüksi see, kui seinasisestele torudele

või elektrijuhtmetele ligipääsemiseks tuleb osaliselt lõhkuda kaasomandi eseme hulka

kuuluva seina viimistlus.

Nimetatud juhistest lähtuvalt tuvastab kohus, et gofreeritud ventilatsioonitoru asus

vannitoa ripplae taga, kus läks läbi vannitoa ja köögi (eriomandi piires asuva) vahelise

seinas olevast august kööki, kus kipsseina taga suundus maja ventilatsiooni šahti. Seega

asus toru korteri eriomandi piires, sest ripplae või kipsseina taga asumist ei saa pidada

eriomandi piirest väljumiseks. Samuti ei saa seda pidada kaasomandi osaks vaid seetõttu,

et tegemist on ventilatsioonisüsteemi osaga, sest tegelikkuses see toru on vajalik vaid ühe

korteri (vannitoa) ventilatsiooni jaoks. Kui see toru eemaldada, ei juhtu maja

ventilatsiooniga midagi. Analoogselt ei ole kaasomandi osaks korteri vannitoa valamu

äravoolu toru, mis suubub valamu küljest üldkanalisatsiooni toru külge.

13.6.

Seega tõendasid hagejad, et vannitoast ventilatsioonišahti suubuv alumiiniumist

gofreeritud toru oli kahjustatud määral, et selle kaudu ei saanud liikuda õhk ja ei toiminud

ettenähtud ventilatsioon.

14. Vaidlust ei ole, et kostja on 17.06.2022.a sõlmitud korteriomandi ostu-müügilepingu punktis

1.7.3 kinnitanud, et ühe magamistoa laelambi pirn põleb läbi (dtl 152). Lisaks on kostja

eelnevalt viitatud lepingu punktis 1.7.4 kinnitanud, et lepingu esemel ei ole mingeid Müüjale

teadaolevaid varjatud puudusi, millest Müüja ei ole Ostjale teatanud või mida Ostja ei saanud

märgata ülevaatuse teostamisel (dtl 152). Vaidlus puudub, et kostja ei ole vannitoa

ventilatsiooni osas hagejatele müügilepingus ega eelnenud läbirääkimistel midagi avaldanud.

Samuti ei sõlminud pooled lepingus müüja vastutust välistavaid või piiravaid kokkuleppeid.

15. Kostja ei ole vaidluse alla seadnud asjaolu, et vaidlusaluse korteri vannitoas oli loomulik

ventilatsioon ette nähtud. Kostja on esitanud 14.12.20222 e-kirjas andmed, et tema tellitud

remonttööde käigus ehitati vannitoas ripplagi ja ühendati vannitoa ventilatsioon. Kohus

leiab, et kui vannituppa oli loomulik ventilatsioon ette nähtud, siis asjale tavaliselt esitatavate

nõuete kohaselt peaks see vähemalt keskmisel tasemel töökorras olema. Antud juhul on

hagejad tõendanud, et see nii ei olnud, kuna mehhaaniliste vigastuste (muljumine) ja

takistuste (ehitusvaht torus) tõttu ei saanud õhk selles liikuda. Seega ei vastanud kostja poolt

müüdud korter selles osas VÕS § 217 lg 2 p 2 nõuetele.

16. Kohtu hinnangul ei ole hagejad tõendanud, et müüdud korter ei vasta nõuetele, kuna seal

tekib hallitus. Hagejad ei ole esitanud tõendeid, et korteris ülemäärane hallitus tekib (fotode

põhjal ei ole kohtul võimalik seda tõsikindlalt tuvastada). Isegi, kui see hallituse tekib, siis ei

ole hagejad tõendanud, et selle põhjuseks on mingi kostja poolt avaldamata varjatud puudus.

Hallitusi on erinevaid ja nende põhjuseid on erinevaid ning hagejate ülesanne oli vastavat

asjaolu tõendada. Kostjal on kahtlemata õigus, et hallituse vältimisele aitab kaasa märgade

pindade kuivemaks pühkimine või kuivatamine, tihedam puhastamine, akende kaudu korteri

tuulutamine / õhutamine. Ainuüksi sellest, et vannitoa ventilatsiooni äratõmme ei toiminud,

ei ole võimalik järeldada, et see oli ka hallituse põhjuseks või et selle puuduse kõrvaldamine

tähendaks ka väidetava hallituseprobleemi lahendamist. Kostja poolt 04.07.2024 istungil

öeldust, et tal ei tekkinud hallitust rohkem, kui silikoonriba peale (dtl 297, 00:56:32), ei saa

teha järeldust, et korteris või vannitoas eksisteeris probleem hallitusega.

17. Samuti ei ole hagejad tõendanud, et ülemise naabri tekitatud uputuse tulemusena on

(liig)niiskus paneelide vahel.

17.1.

Hagejate esitatud 14.09.2023 kindlustusandja volitatud esindaja LKB OÜ koostatud ehitise

ülevaatuse akt (dtl 370-371) seda ei tõenda. Tegemist on peamiselt kindlustusvõtja ehk

hagejate poolt antud teabe kajastamisega aktis. Aktist ei nähtu, et mõni asjatundja oleks

iseseisvalt midagi seoses paneelide liigniiskusega tuvastanud.

17.2.

Samuti ei tõenda seda kahjukäsitleja poolt tehtud pilt (dtl 372), millel on näha

niiskusemõõturi näitu. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist on seadmega, mis võimaldab

määrata paneelidevahelist niiskust (mis on seadme andmed, näiteks kui sügavalt materjali

seest see niiskust mõõdab) ning et seadme kasutajal on selle kasutamiseks vajalik kogemus

ja pädevus.

17.3.

Paneelide vahelise niiskuse tõendamiseks ei piisa sellest, kui aastaid tagasi on toimunud

veeavarii. Samuti ei oleks paneelidevaheline niiskus ilmselt vaid korteri puudus, kuna

oleks peamiselt seotud kaasomandiosaga ja selle võimalike puudustega.

18. Kohus selgitas hagejatele, et nad peavad kõiki hagiavalduses välja toodud asjaolusid

tõendama – puuduse esinemist, et see oli varjatud ja et puuduse tõttu ei vasta müüdud korter

lepingus kokkulepitud või tavapäraselt esitatavatele tingimustele. Hageja sai võimaluse

otsustada, kas asjas oleks vajalik läbi viia ekspertiis või koguda asjas tõendina asjatundja

arvamus (dtl 296, 00:32:47). Kohus on seega selgitanud hagejatele tõendamiskoormist

müügilepingu rikkumise ehk varjatud puuduste olemasolu tõendamise osas.

19. Seega tõendasid hagejad eelnevalt otsuse punktis 12 nimetatud kolmest varjatud puudusest

ühe esinemise – vannitoa mittetoimiv loomulik ventilatsioon. Hagejad teavitasid probleemist

vannitoa ventilatsiooniga esmakordselt kostjat 12.12.2022 e-kirjaga (dtl 19) ning hilisemates

kirjades esitasid täpsemaid pretensioone. Võttes arvesse, et korteri valduse said hagejad

17.07.2022, siis teavitati probleemist veidi vähem, kui viis kuud pärast korteri valduse

saamist. Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku ajaga (VÕS § 220 lg 1 mõttes) sellise

varjatud puuduse (vannitoas mittetoimiva loomuliku ventilatsiooni väljaselgitamine)

tuvastamiseks ja sellest müüja teavitamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et hagejad oleksid

sellest puudusest varem teada saanud või oleks mingil põhjusel pidanud sellest varem

teavitama.

20. Tuvastatud asjaoludel eksisteeris puudus kindlasti korteri müüjatele üleandmise ajal, seega

müüja (kostja) vastutab selle eest vastavalt VÕS § 218 lg 1. Kohus ei nõustu kostjaga selles,

et 2020. aastal Klimatek OÜ teostatud ventilatsioonipuhastuse akt kinnitaks, et siis takistus

vannitoa ja köögi vahel puudus. 18.12.2023 Klimatek OÜ vastus hageja 18.12.2023 esitatud

küsimusele, et vannitoa ventilatsioonil puhastati avad harjadega toa poolt mustusest ja

tolmust ja et kaamerauuringut korterites ei toimunud (dtl 354). See on kooskõlas ka juunis

2020 koostatud Klimatek OÜ aktis toodud piltidega korteris nr xx tehtust (dtl 49), millest

nähtuvalt puhastati ja tehti pilte vaid vannitoa ventilatsiooni lae ava juurest, mitte ei teostatud

kaamerauuringuid ja kaugemat puhastust.

21. Kuna kostja ei ole kohtueelse kirjavahetuse kohaselt probleemi ega enda vastutust

tunnistanud, ei olnud hagejal mõtet nõuda kostjalt puuduse kõrvaldamist või anda selleks

täiendavaid tähtaegu. Hagejad on õigustatud nõudma vastava kahju hüvitamist või puuduse

kõrvaldama ja nõudma selle kulutuste hüvitamist.

22. Hagejad tuginevad (dtl 342, p 4) kahju hüvitamise nõudmisel Roup OÜ esitatud puuduse

likvideerimise hinnapakkumisele (dtl 381-382) kokku summas 5612 eurot koos

käibemaksuga. Sellele lisandub uue dušikabiini soetusmaksumus vastavalt K-rauta e-poe

pakkumisele summas 515 eurot (dtl 122). Kahju hüvitamise nõudmiseks ei pea olema puudus

kõrvaldatud ega kulud kantud. Kohus selgitas hagejatele 04.07.2022 istungil, et kahju

suuruse tõendamine on hageja ülesandeks ja see peab olema detailselt lahti kirjutatud (dtl

296, 00:41:53).

22.1.

Kohtu arvates on ventilatsioonitoru asendamisega seotud Roup OÜ hinnapakkumisest vaid

järgmised tööd:

Hind, euro

Kogus

Summa, euro

Köögi ja vannitoa kappide demonteerimine ja ülejäänud mööbli katmine

(seina ja lae avamiseks, viimistluseks)

Seinas ja laes ava tekitamine, ava laiendamine seina sees ja

ventilatsioonitoru vahetamine

Seina ja lae viimistlus

Kappide paigaldamine

Summa kokku:

1380

22.2.

Kohtu hinnangul on need seotud tegevuste ja toimingutega, mis on kirjeldatud

defekteerimise aktis (dtl 121). Seega on hagejate kahju nõue põhjendatud summas 1380

eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et selle defekteerimise aktis loetletud töö saaks ära

teha odavamalt. Kostja on küll kompromissläbirääkimiste raames esitanud omapoolse

nägemuse vajalikest töödest ja hinnast (dtl 306-312), kuid menetlusdokumentidest mitte.

Kohus ei saa kompromissläbirääkimistel esitatud infot kohtulahendi tegemisel arvestada.

Liiatigi ei nähtu esitatust, et hinnapakkumisel oleks arvesse võetud kõiki vajaminevaid

töid, vaid lähtutud on kitsalt kostja püstitatud töölõigust. Selle konkreetse töölõigu hind

kostja tõendi kohaselt seejuures on praktiliselt sama, mis hagejate hinnapakkumises (280

vs 290 eurot selle aja seisuga). Kohtu hinnangul on põhjendatud lähtuda hageja esitatud

hilisemast hinnapakkumisest, mis võtab arvesse ka inflatsioonist tingitud hinnatõuse, kuna

kahju suurus peab olema kindlaks tehtud võimalikult lahendi lähedase aja seisuga.

22.3.

Hinnapakkumise esimesed kolm rida, mis seonduvad dušikabiini demonteerimise või

paigaldamisega, san.tehnika ühendamisega, ei ole asjakohased, kuna sellega seonduvat

varjatud puudust kohus ei tuvastanud.

22.4.

Kohus ei saa hagejate esitatud pinnalt tuvastada, milline hinnapakkumise teisel leheküljel

loetletud materjal on seotud ventilatsiooni parandamisega seotud töödega. Materjalide

loetelu on esitatud väga üldiselt ning kõigi kolme hageja poolt nimetatud puuduse

kõrvaldamise jaoks ühiselt. Hagejale selgitas kohus 04.07.2024 istungil, et kahju

nõudmisel peab materjalide nimekirjast kohtul olema võimalik järeldada, mis materjal mis

kahjuga seondub.

22.5.

Samuti ei ole võimalik kohtul tuvastada, kas ja mis osas on ventilatsioonitöödega seoses

vajalik hinnakirja viimasel real näidatud prahi utiliseerimine ja transport, mistõttu selles

osas on hagejate nõue samuti tõendamata.

23. Kokkuvõtvalt kuulub seega hagejate nõue rahuldamisele osaliselt ning kostjalt kuulub

väljamõistmisele 1380 eurot.

24. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

25. TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega

seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse

tekstita.

25.1.

Hagejad esitasid 18.04.2025 vastuväite kohtu tegevusele. Hageja palub võtta vastu

18.03.2025 toimunud istungil vastu võtmata tõendid (dtl 623).

25.2.

Kostja leiab, et hagejate vastuväide kohtu tegevusele rahuldamisele ei kuulu.

25.3.

TsMS § 333 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta

menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige

menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus

määrusega. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt kui menetlusosaline ei esita vastuväidet

hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses

kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga

teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada.

25.4.

Kohus leiab, et hagejate vastuväide kohtu tegevusele ei kuulu läbivaatamisele. Hagejate

vastuväide on esitatud tõendite vastuvõtmist puudutavale menetluslikule otsustusele.

Juurdunud kohtupraktika kohaselt pole selliste määrustele vaja vastuväidet esitada ning

pool saab maakohtu väidetavalt rikkumisele tugineda apellatsioonimenetluses kui olulisele

menetluslikule rikkumisele.

26. Kohus leiab, et hagejatele tuleb tagastada 18.04.2025 esitatud tõendid, kuivõrd 18.03.2025

toimunud kohtuistungil on kohus määranud pooltele eelnevalt esitatud pinnalt lõplike

seisukohtade esitamise tähtaja ehk kohus ei andnud pooltele tähtaega uute seisukohtade või

tõendite esitamiseks.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

27. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on tsiviilasja hagihinnaks 6127 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

28. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

28.1.

Hagi hind on 6127 eurot, millest kohus rahuldas 1380 eurot ehk 22,5%.

28.2.

Seega jäävad menetluskulud 77,5% ulatuses hagejate kanda ja 22,5% ulatuses kostja

kanda.

29. Hagejad palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 630 eurot ja kulu summas 350 eurot

(dtl 654).

29.1.

Hagejad on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu kogusummas 630 eurot. Kooskõlas

TsMS § 138 lg 2 kuulub nimetatud riigilõivust kostja poolt hagejatele hüvitamisele 141,75

eurot (630€ x 22,5%).

29.2.

Hagejate taotlus välja mõista kostjalt kulu summas 350 eurot rahuldamisele ei kuulu,

kuivõrd hagejad on kandnud selle kulu pärast 18.03.2025 toimunud kohtuistungit istungit,

millisel kohus on menetlusosalistele selgitanud, et uusi tõendeid enam esitada ei saa.

30. Kostja palub hagejatelt välja mõista esindajakulu summas 7734,80 eurot (dtl 577-579, 669-

671).

30.1.

Hagejad on seisukohal, et kostja menetluskulude taotlus tuleb jätta rahuldamata, välja

arvatud ajakulu kohtuistungil, arvestusega kuni 75 €/tund (dtl 673-678).

30.2.

Kostja esindaja tunnitasu määr on vahemikus 120 eurot tunnis, millele lisandub

käibemaks. Hagejad on leidnud, et põhjendatud kostja esindaja tunnitasu määraks on 75

eurot ja sedagi üksnes kohtuistungil osalemisel kulunud aja eest.

30.3.

Kohus leiab, et kostja esindajate poolt märgitud tunnitasumäär 120 eurot, millisele

lisandub käibemaks, on kooskõlas Riigikohtu praktikaga ning tegemist ei ole

ebamõistlikult suure tasumääraga lepingulise esindaja puhul.

30.4.

Kostja esindaja ajakulu on antud tsiviilasjas 52,83 tundi. Kohus leiab, et esindajakulude

spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu vastab esindaja poolt teostatud

menetlustoimingutele osaliselt. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud kostja

esindaja ajakulu antud vaidluse lahendamisel kuni 30 tundi. Kohus arvestab tasu

vähendamisel asjaoluga, et menetlusosalise poolt esitatud menetlusdokumendid paljuski

kordavad paljuski varem esitatut ning tegemist ei ole olnud põhjendatud ajakuluga. Samuti

on kostja kohati oma seisukohtades liigselt keskendunud argumentidele, mis asja

lahendamisel tähendust ei oma (KÜ juhatuse liikmete võimalik vastutus jms). Ülejäänud

osas on kostja ajakulu põhjendatud ning kohus arvestab seejuures asjaoluga, et toimunud

on mitmeid kohtuistungeid.

30.5.

Seega kuulub hagejate poolt kostjale hüvitamisele esindajakulu summas 3403,80 eurot

koos käibemaksuga (120€ x 30 tundi = 3600€ + käibemaks 22% = 4392€ x 77,5%).

30.6.

Hagejad on küll vaielnud vastu sellele, et mõista kostja kasuks menetluskulu välja koos

käibemaksuga, kuid kohus leiab, et vastav vastuväide ei ole edukas. Asjaolu, et kostjale

kuulub raamatupidamisfirma, ei tähenda, et viimane ei ole isiklikult sõlminud lepingut

õigusbürooga õigusabi saamiseks. Menetluses oli pooleks kostja eraisikuna.

31. TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad

nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse

resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele

kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene

teisiti. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega

välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejatelt solidaarselt

kostja kasuks välja menetluskulu summas 3262,05 eurot (3403,80€-141,75 €).

32. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik