2-22-17706/441 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

10.06.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-17706

Kohtuasi

P.V avaldus alaealiste laste U.D ja T.U suhtes ühise

hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks ning avaldajale

ainuhoolduse üleandmiseks ja

S.F-i avaldus U.D haridusküsimuses otsustusõiguse

saamiseks ja

S.F-i

avaldus

lastega

suhtlemise

korra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 28.03.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

S.F-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja I (laste ema) P.V, lepinguline esindaja Andrus

Post

Avaldaja II (laste isa) S.F, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Epp Landberg

Puudutatud isik I (laps) U.D

Puudutatud isik II (laps) T.U

Puudutatud isikutele riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Kristi Haas

Eestkosteasutus Pärnu linn (Pärnu linnavalitsuse kaudu)

Eestkosteasutus Rakvere vald (Rakvere vallavalitsuse

kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde S.F-i 24.04.2025 määruskaebusele lisatud tõendid

(kuvatõmmis selle kohta, et puudutatud isik I on registreeritud mammoloogi

vastuvõtule, Õiguskantsleri 20.02.2020 seisukoht, laste ema 02.04.2022 avaldus

Tallinna Ringkonnakohtule kriminaalasjas nr X-XX-XXXX).

2-22-17706

2. Jätta Pärnu Maakohtu 28.03.2025 määrus muutmata.

3. Jätta S.F-i määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele

määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.

5. Tühistada Pärnu Maakohtu 19.01.2024 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse

abinõu.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Laste ema avaldus, selle aluseks olevad asjaolud ning vastus laste isa avaldusele

1. P.V (avaldaja I, laste ema) esitas 24.11.2022 Pärnu Maakohtule avalduse alaealiste laste

U.D (puudutatud isik I, vanem laps) ja T.U (puudutatud isik II, noorem laps) suhtes ühise

hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks ning laste emale ainuhoolduse üleandmiseks.

Avalduse kohaselt on avaldaja ja S.F-i (laste isa) kooselust sündinud puudutatud isikud I ja II.

Poolte ühised lapsed jäid pärast kooselu lõppu 28.06.2022 elama ema juurde. Laste ema

teostab laste suhtes hooldusõigust ainuisikuliselt ning laste isa osaleb laste kasvatamises ja

hooldamises episoodiliselt. Laste isa käitumine laste ema suhtes ohustab laste heaolu ja

turvatunnet, kuna laste isa ahistab, jälitab ja terroriseerib laste ema. Laste isa on olnud laste

ema suhtes füüsiliselt vägivaldne. Vanemate omavahelised suhted on halvad. Laste isa ei ole

andnud laste emale nõusolekut lastega reisimiseks ning vanematel on olnud eriarvamused ka

laste hariduse küsimuses. Laste isaga ei ole võimalik arutada ühist hooldusõigust puudutavaid

küsimusi ning ühise hooldusõiguse teostamine laste isaga ei ole võimalik. Hooldusõiguse

lõpetamine on põhjendatud, et otsustused, mida hooldusõigust teostav vanem peab tegema, ei

jääks tegemata.

2. Vastuseks laste isa avaldusele märgib laste ema, et suhtlus isaga ei ole laste huvides.

Laste isa avaldus, selle aluseks olevad asjaolud ning vastus laste ema avaldusele

3. 20.03.2023 (täpsustatud 14.04.2023) esitas laste isa avalduse lastega suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt ei võimalda laste ema laste isal lastega suhelda.

Laste isa soovib võimalust suhelda lastega vähemalt üks kord nädalas. 06.09.2023 ja

11.10.2023 esitas laste isa avalduse puudutatud isiku I haridusküsimuses otsustusõiguse

saamiseks.

4. Laste isa vaidles laste ema avaldusele vastu. Laste isa ei ole nõus ühise hooldusõiguse

lõpetamisega, laste isa on hooldusõigust teostanud laste sünnist saadik. Laste ema on

ainuisikuliselt otsustanud, kus koolis või lasteaias lapsed käivad. Vaidlust ei ole selles, kus

lapsed täna elavad. Laste isa andis loa elukoha registreerimiseks.

2-22-17706

Puudutatud isikute seisukohad

5. Pärnu linn toetas ainuhoolduse üleandmist laste emale. Laste isa mured laste pärast on

suunatud pigem pahatahtlikuks tegutsemiseks. Laste ja isa suhtlus ei ole laste huvides.

Praegused telefonikõned laste ja isa vahel ei ole andnud soovitud tulemust – isa ja laste vahel

lähedase suhte loomine. Rakvere valla laste heaolu spetsialisti klienditööst nähtub, et

puudutatud isik I ei soovi isaga suhelda ning puudutatud isik II, oma vanusest tulenevalt, ei

suuda telefonikõnedele keskenduda. Klienditööst on ilmnenud, et isa esitab lastele küsimusi,

mis on laste jaoks ebamugavad, sh küsimused seoses vanemate vahelise konfliktiga. Isa

vestleb lastega teemadel, mis tekitavad lastes ebamugavust. Rakvere valla laste heaolu

spetsialist on pakkunud isale juhendamist teemade osas, millest lastega rääkida, kui isa ei

soovinud nõuandeid kuulda võtta.

6. Lastele määratud esindaja ei toetanud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist, kuid

leidis, et laste huvides on lõpetada isa suhtlus lastega. Puudutatud isik II on enamus oma

teadlikust elust elanud vaid emaga ning on kaheldav, kas tal isaga üldse on sisulist suhet. Oma

vanusest tulenevalt ei olnud puudutatud isik II esindajale võimeline oma soove väljendama.

Puudutatud isik I on väljendanud soovimatust isaga kohtuda ja suhelda. Puudutatud isiku I

soovimatus isaga suhelda tuleneb pigem laste isa enda tegevusest, mis seisneb lapsega

ebasobivate teemade käsitamises ning suhtlusstiilis. Laste isal puuduvad teadmised, oskused

või soov lapsega eakohaselt suhtlemiseks. Lapse huvides ei saa olla suhtlus isaga, kes ei austa

vestluses lapse ema, süvendades lapses lojaalsuskonflikti vanema vastu, kellega laps koos

elab.

7. Rakvere vald leidis, et laste isa käitumine hooldusõiguse teostamisel on olnud pahatahtlik.

Laste isa ei ole suuteline laste huvidest lähtuvalt otsuseid langetama ning kuritarvitab

hooldusõigust. Laste ja isa suhtlemine telefoni teel ei ole täitnud eesmärki ning ei vasta laste

huvidele. Laste isa on kuritarvitanud määratud suhtlemiskorda. Puudutatud isik I ei soovi

isaga kohtuda ega telefonis rääkida. Puudutatud isikul II puudub seos telefonikõnede ja isa

vahel, lapse huvi telefonivestluse ajal isaga suhtlemiseks on vähene.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Pärnu Maakohus rahuldas 28.03.2025 määrusega laste ema avalduse, lõpetas vanemate

ühise hooldusõiguse laste suhtes ning andis ainuhooldusõiguse laste suhtes üle emale.

Maakohus jättis laste isa avalduse puudutatud isiku I haridusküsimuses otsustusõiguse

saamiseks läbi vaatamata. Maakohus jättis laste isa avalduse suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks rahuldamata ning peatas laste isa ning laste vahelise suhtlemise kuni

laste täisealiseks saamiseni. Maakohus jättis rahuldamata laste isa taotluse suhelda vahetult

puudutatud isikuga I ning taotluse tühistada Pärnu Maakohtu 19.01.2024 määrusega

kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud

nende endi kanda, asjatundja arvamuse kulu lapse ema ja isa kanda võrdsetes osades ning

lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda. Maakohus mõistis laste emalt

riigituludesse välja asjatundja arvamuse kulu 435 eurot ja 60 eurot vähem tasutud riigilõivu

katteks ning laste isalt riigituludesse asjatundja arvamuse kulu 435 eurot ja menetlusabina

saadud 490 eurot.

8.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb lapse ema avaldus ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse saamiseks rahuldada (perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg-d

1 ja 3). Ainuhooldusõigus tuleb anda laste emale, kes on suuteline tagama laste järelevalve,

nende arenguks ja kasvamiseks vajalikud tingimused.

2-22-17706

8.1.1. Vanemate omavahelised suhted on äärmiselt halvad ja keerulised. Perekond on olnud

kohaliku omavalitsuse huviorbiidis alates 13.02.2019 seoses perevägivalla ja suhtluskorraga.

Laste isa on süüdi tunnistatud kehalises väärkohtlemises ja ähvardamises laste ema suhtes

(kriminaalasi nr X-XX-XXXX) ning puudutatud isik I on pealt näinud, kuidas isa on ema

löönud. Pärast vanemate kooselu lõppu aastal 2022 jäid lapsed elama ema juurde.

8.1.2. Laste isal takistab nõuetekohaselt hooldusõigust teostamast ennekõike vanemlike ja

sotsiaalsete oskuste puudus (s.o puudub vaimne valmisolek ja pühendumus hooldusõigust

teostada ning hingeline seotus lastega). Laste isa ei ole suuteline tagama alaealiste laste

heaolu ja turvatunnet, arvestama nende huve ega aru saama nende vajadustest. Laste isa ei ole

valmis teiste inimeste soovide, arvamuste ja vajadustega leppima. Kuigi laste isa läbis

programmi „Imelised aastad“, järeldub laste isa tegevusest, et programmis osalemisega uusi

suhtlemisviise omandatud ei ole. Pigem on laste isa seisund muutunud üha ohtlikumaks ka

teiste inimeste suhtes (sh 09.01.2025 suhtlus lastekaitsetöötajaga, vestlus 21.03.2025

klassiõpetajaga).

8.1.3. Praegusel juhul ei ole võimalik väita, et vanematel puuduvad erimeelsused

hooldusõiguse küsimustes. Arvestades vanemate omavahelisi suhteid, ei saa olla veendunud,

et vanemad suudavad erimeelsused omavahel läbirääkimiste teel lahendada. Vanemate

vahelistesse vaidlustesse on kaasatud teised ametnikud ja ametiasutused (sh

lastekaitsetöötajad, Lasteabitelefon, politsei, kohtud jne). Selline viis hooldusõigust teostada

ei ole jätkusuutlik ega laste parimates huvides.

8.1.4. Vanematel on tekkinud erimeelsused laste reisimise küsimuses. Laste isa on takistanud

emal lastega reisida Egiptusesse ning ei andnud nõusolekut lastega India Vabariiki

reisimiseks. Vaatamata sellele, et kohus andis Indiasse reisimise osas ainuotsustusõiguse laste

emale, siis püüdis laste isa reisimist takistada, teatades lennujaama töötajatele, et lapsed

reisivad ilma nõusolekuta ja et laste isa on kohtumääruse vaidlustanud.

8.1.5. Vaidlusi on tekitanud ka puudutatud isiku I kooli valik. Laste ema on soovinud isalt

nõusolekut, et laps asuks õppima Rakvere haridusasutusse. Isa enda nõusolekut ei andnud,

soovides, et laps asuks õppima Sõmeru Põhikooli. Sellest tingituna esitas laste isa siinses

menetluses avalduse talle otsustusõiguse üleandmiseks vanema lapse hariduse küsimuses.

8.1.6. Samuti on vaidlus tekkinud puudutatud isiku I tervise küsimuses. Laste isa leidis, et

laps on alatoitunud ja tema tervis kahjustatud ning registreeris vastuvõtuaja perearsti juurde

laste emaga konsulteerimata. Laste ema külastas perearsti, kes leidis, et lapse tervis on korras.

Laste isa nõudis ka kohtu kaudu võimalust viia lapsed tervisekontrolli, kuid 17.05.2024

määrusega jäeti laste isa esialgse õiguskaitse avaldus rahuldamata. Nõudeid pöörduda lapse

tervist kontrollima, on laste isa korduvalt edastanud ka Rakvere Vallavalitsusele.

8.2. Laste isa avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks tuleb jätta rahuldamata ning peatada

laste isa ning laste vaheline suhtlemine kuni laste täisealiseks saamiseni (PKS § 143 lg 3).

8.2.1. Puudub vaidlus, et varasemalt oli lastel side ja suhe isaga olemas. Laste isa viibis

10.11.2022 kuni 02.01.2024 kinnipidamisasutuses, mil oli tema suhtlus lastega piiratud.

09.06.2023 määrusega määras kohus, et laste isal on võimalik suhelda lastega telefoni teel

kaks korda kuus ning 28.08.2023 määrusega, et laste isal on võimalik lastega suhelda kaks

korda kuus Rakvere Vallavalitsuse lastekaitsetöötaja juuresolekul.

2-22-17706

8.2.2. 19.01.2024 määrusega peatas kohus laste ja isa suhtlemise, kuna suhtlemine ei vastanud

laste huvidele ja kahjustas lapsi. Lastel ei ole kohustust suhelda vanemaga, kes ei austa nende

tundeid, kogemusi ja mõtteid. Laste isa ei ole laste huvidega arvestanud, sh ei ole ta

arvestanud laste soovidega mitte suhelda ega nende valmisolekuga tema suhtlemist taastada.

Laste isa ei ole teinud püüdlusi taastada suhteid lastega turvalisel ja laste huvisid arvestaval

viisil. Näiteks kui helistamise ajal lapsed enam isaga suhelda ei soovinud, jätkas ta

helistamist, nõudes lastega suhtlemist. Laste isa on igal korral pärast lastega suhtlemist (või

katsetust lastega suhelda) teinud kõne Lasteabinumbrile (s.o kaks korda kuus alates

15.06.2023 kuni 27.12.2023). Laste isa ei ole rahul laste sooviga mitte temaga suhelda ning

peab selle eest vastutavaks inimeseks esmalt laste ema ja pärast telefonikõnede juures viibivat

lastekaitsetöötajat.

Pärast seda, kui kohus kehtestas laste ja laste isa suhtlemispausi, on laste isa hakanud

intensiivsemalt ametiasutustele tegema teateid ja esitama kaebusi. Näiteks on laste isa teinud

Lasteabitelefonile teateid selle kohta, et lapsed viibivad üksi kodus. Politsei on korduvalt

kontrollinud laste isa teadete sisu. Mitte ühelgi juhul ei ole tuvastatud, et lapsed oleksid olnud

järelevalveta või ohustatud. Samas on politsei pidevad, kuid alusetud kontrollid elukohta

selgelt häirinud perekonna, aga ka laste turvatunnet.

Laste isa on korduvalt kohtu poolt kehtestatud suhtlemiskeeldu rikkunud ja otsinud lastega

kontakti (telefonikõned, osalemine laste aktusel koolis ja jõulupeol lasteaias, kooli ilmumine).

Sealjuures on olnud kontakti otsimised ettearvamatud, hirmu tekitavad ja isegi agressiivsed.

Kohtumääruse mitte täitmisega ja lastega kontakti otsimisega, sh agressiivsel ja mitte

aktsepteeritaval viisil, on isa kahjustanud tõsiselt enda ja laste vahelist suhet. Laste isa poolne

kontakti soov oli järjepidev, intensiivne ja sundiva iseloomuga. Laste isa manipuleerib

lastega, avaldab lastele ebavajalikku survet, seab nende turvatunnet ohtu ja põhjustab

vaimseid kannatusi. Laste isa tekitab teadlikult lastes lojaalsuskonflikti ja hirmutunnet.

Lapsed on tajunud üha enam isa kohalolekut ja seda erinevates kohtades, tajunud suurenevat

survet tema kohaloleku talumiseks ning hirmu, et isa teeb neile või nende emale midagi halba.

Laste isa soovib läbi suruda vaid enda tahet, kasutades selleks meetodeid, mis ei ole laste

huvides.

8.2.3. Kohus nõustus gestaltpsühhoterapeut KT arvamusega, mille kohaselt ei ole laste isa

võimeline looma lastega turvalist kiindumussuhet tulenevalt enda eripäradest. Laste isa on

igal võimalikul viisil kahjustanud laste turvatunnet ja tekitanud ärevust ning hirmu,

eesmärgiga solvata ja laimata nende ema. Laste isa ei ole suuteline taastama puudutatud

isikuga I loodud, kuid kahjustatud sidet, ega looma turvalist suhet puudutatud isikuga II (lapse

vanusest tulenevalt ei ole suhet lapse ja isa vahel kujunenud) ning seda enda isiksuse

eripäradest tulenevalt.

8.2.4. Suhtlus laste isaga on laste arengut, aga ka vaimset ja füüsilist tervist kahjustav.

Puudutatud isik I on juba enne suhtlusõiguse piiramist väljendanud erinevatele inimestele, et

ta kardab enda isa. Näiteks on gestaltpsühhoterapeut KT arvamuse kohaselt puudutatud isik I

talle avaldanud, et ta soovib, et isa ei käituks nii ja ta ei taha, et ema ja isa kohtuksid, laps

soovib ema kaitsta. Lisaks on laps avaldanud, et isa on talle öelnud, et „emme pani issi vangi,

telefonikõnedes küsib emme kohta, hakkab karjuma kui ma ära lähen, ühe lastekaitse peale

karjus ka, kardan isaga rääkida, kardan, et kui ta vanglast tuleb, leiab ta meid üles“.

8.2.5. Kohus veendus puudutatud isiku I ärakuulamisel 04.01.2024, et lapse ärevustase, hirm

ja segadus on suur. Seda enam kahjustavaks on kujunenud laste isa tegevus pärast

kinnipidamisasutusest vabanemist. Laste isa on ootamatul, intensiivsel ja kohati sundival ning

2-22-17706

isegi agressiivsel viisil surunud ennast laste ellu. Selline teguviis on ohustanud ja kahjustanud

laste arengut ja tervist raskel määral, ennekõike puudutatud isiku I tervist. Seda kinnitavad

Rakvere Vallavalitsuse lapse heaolu spetsialisti poolt teostatud ärakuulamised, aga ka

puudutatud isiku I koolist edastatud informatsioon.

8.2.6. Kohus nõustus gestaltpsühhoterapeut KT arvamusega selles, et lapsed ei ole suutelised

kaitsma end ohtlikult käituva, manipulatiivse ja vägivaldse isa eest, mistõttu peab lapsi selles

osas abistama. Käesolevalt puuduvad võimalused, kuidas isa ja laste vaheline suhtlemine

võiks jätkuda, kuna ka kõrvaliste isikute kaasamise näol ei ole võimalik tagada seda, et isa

suhtleks lastega viisil, mis nende tervist (sh vaimset) ja arengut ei kahjustaks. Seda kinnitab

ainuüksi asjaolu, et ka telefonikõnede pidamine lastekaitsetöötaja juuresolekul ei olnud

võimalik, kuna isa ei rääkinud lastega seotud teemadel ja manipuleeris lastega. Kohtu

hinnangul ei ole mingit põhjust olla veendunud, et isa suhtlusviisid on muutunud. Pigem on

laste isa intensiivsus ja agressiivsus aja jooksul kasvanud.

8.3. Laste isa taotlused esialgse õiguskaitse abinõu muutmiseks ja tühistamiseks tuleb jätta

rahuldamata, kuna laste huvides on, et laste ja isa vaheline suhtlemine oleks kohtumenetluse

ajaks peatatud.

8.4. Vanematelt tuleb võrdsetes osades riigi kasuks välja mõista asjatundja arvamuse

(gestaltpsühhoterapeut KT arvamus) kulu, s.o laste emal tuleb kanda riigituludesse 435 eurot

ja laste isal 435 eurot (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 190 lg-d 2-4 ja 7, TsMS

§ 143 lg 2).

8.5. Tsiviilasja raames on antud laste isale menetlusabi kokku 490 eurot (7 × 70) (s.o riigilõiv

esialgse õiguskaitse taotlustelt ja esialgse õiguskaitse kohaldamise peale esitatud

määruskaebustelt), mis tuleb laste isalt välja mõista riigituludesse (TsMS § 190 lg-d 4 ja 5).

Määruskaebus

9. Laste isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles

maakohus rahuldas laste ema avalduse, lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse laste osas ning

andis ainuhooldusõiguse laste emale, jättis rahuldamata laste isa avalduse suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks ning peatas laste ja isa vahelise suhtlemise kuni laste täisealiseks

saamiseni, jättis rahuldamata laste isa taotluse tühistada Pärnu Maakohtu 19.01.2024

määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu ning mõistis laste isalt riigituludesse välja

asjatundja arvamuse kulu 435 eurot ja menetlusabina saadud 490 eurot.

Laste isa palub teha uus määrus, millega jätta laste ema avaldus ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks rahuldamata ning rahuldada laste isa avaldus lastega suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks ning määrata kindlaks lastega suhtlemise kord alljärgnevalt: 1) lapsed

suhtlevad isaga esimesed kaks kuud Rakvere valla lapse heaolu spetsialisti juuresolekul, kuid

mitte harvemini kui kaks korda kuus (võimalusel tihedamini), kohtumised korraldab Rakvere

valla lapse heaolu spetsialist isa taotluse alusel; 2) seejärel kohtuvad lapsed järgmised kolm

kuud isaga igal teisel kell 12–18, selliselt, et laste isa läheb lastele nende elukohta järgi ja toob

nad sinna tagasi; 3) edaspidiselt hakkavad lapsed olema isa juures igal teisel nädalavahetusel

reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni, selliselt, et laste isa tuleb lastele reede õhtul kell 19 ja

toob tagasi pühapäeval kell 18.

9.1. Määruskaebuse väidete kohaselt puudus vajadus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks,

vanemate vahel ei ole hooldusõiguse teostamise üle vaidlust ning vanemate vahelised

2-22-17706

erimeelsused, mis ei puuduta laste eest hoolitsemist, ei saa olla aluseks laste isalt

hooldusõiguse äravõtmiseks. Laste isa andis kohtumenetluse ajal laste emale loa laste elukoha

muutmiseks selliselt, et nad asusid elama Rakvere valda. Kohus ei saa väita, et isa seda

edaspidiselt ei tee. Väide, et laste isa on teinud lennujaamas takistusi lennuki väljumiseks, on

paljasõnaline ning tõendamata.

9.2. Laste isale ei saa ette heita seda, et ta ei ole teinud midagi selleks, et parandada enda

olukorda, näiteks läbis ta programmi „Imelised aastad“. Laste isa tunneb muret laste tervise,

koolivaliku, kui ka selle üle, kas lastega on kõik korras.

9.3. Gestaltpsühhoterapeut KT, kes on hariduselt sotsiaalpedagoog, on ühekordse

telefonivestluse põhjal asunud esitama laste isa hoiakute kohta hulgaliselt negatiivseid

arvamusi. Lisaks sellele ei ole KT puhul tegemist psühholoogiga, temal puudub selleks vastav

haridus- ja kutsetunnistus.

9.4. Suhtlusõiguse peatamine kuni laste täisealiseks saamiseni on põhjendamatu. Varasemalt

oli lastel side ja suhe isaga olemas. Suhted halvenesid kohtumenetluse ajal. Seega oleks kohus

pidanud kohtumenetluse käigus suunama isa ja lapsi vastava spetsialisti poole, kes oleks

aidanud kaasa suhete taastamisele. Vanema ja laste vahelise suhtlemise keelamine toob kaasa

laste ja laste isa vahelise võõrdumise. Tekkinud on põhjendatud kahtlus, et lapsi on isa vastu

mõjutatud.

9.5. Laste isa palub ka tühistada Pärnu Maakohtu 19.01.2024 määrusega kohaldatud esialgse

õiguskaitse abinõu. Menetluslikult oleks kohus pidanud ise tühistama esialgse õiguskaitse

kohaldamise abinõud, kuid kohus seda ei teinud.

9.6. Maakohus on ebaõigesti mõistnud laste isalt välja asjatundja arvamuse kulu (435 eurot).

Asjatundja arvamuse kulu ei ole menetluskulu ning seda ei saa laste isalt välja mõista (TsMS

§ 143 lg 1 p 1).

9.7. Samuti ei ole kohus põhistanud seda, miks nõutakse kaebuse esitajalt riigituludesse tagasi

490 eurot menetlusabi. Jääb arusaamatuks, miks nõudis kohus perekonnaasjas esitatud

esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 70 eurot, kui selle suuruseks on 10 eurot.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

10. Laste ema palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Ühise hooldusõiguse lõpetamine on

põhjendatud. Laste isal puuduvad vanemlikud ja sotsiaalsed oskused ning laste isa ei ole

suuteline tagama laste heaolu ja turvatunnet ning arvestama nende huve. Suhtlusõiguse

peatamine on laste huvides. Laste isa käitumine on tekitanud puudutatud isikule I hingelise

trauma, laps kardab isa ning ei soovi temaga suhelda. Puudutatud isik II peab oma isaks laste

ema elukaaslast, laste isa on tema jaoks võõras inimene.

11. Lastele määratud esindaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Ühise hooldusõiguse

lõpetamine on põhjendatud, kuna seda tingivad laste huvid. Lapsed on elanud enamus aega

emaga, laste ema teab ja tunneb laste vajadusi ja oskab nendest lähtuda. Ühise hooldusõiguse

jätkamine ei ole mõeldav olukorras, kus üks vanem kasutab ühist hooldusõigust teise vanema

ja laste kontrollimiseks, mõjutamiseks või ebakohasel viisil teise vanema ellu sekkumiseks.

Laste huvides on suhtlusõiguse peatamine. Laste vastumeelsus isaga suhelda tuleneb eelkõige

isa soovimatusest arvestada suhtlusel laste iga ning nende arusaamisvõimet.

2-22-17706

12. Pärnu linn palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Laste isa käitumine ei põhine siiral

huvil laste heaolu vastu, vaid laste isal on kontrollimisvajadus laste ema suhtes. Laste isa

kahjustab oma käitumisega laste heaolu.

13. Rakvere vald palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Ühise hooldusõiguse lõpetamine on

laste huvides, sest vanem, kes oma tegevusega kahjustab laste vaimset tervist ja heaolu, ei ole

võimeline tegema laste heaolust lähtuvaid otsuseid. Laste isa ei tunne tegelikku huvi laste

tegevuste vastu koolis või lasteaias, vaid kasutab saadud informatsiooni, et leida laste ema

tegevuses puudujääke. Laste isa andis küll nõusoleku laste elukoha muutmiseks Rakvere

valda, kuid tegi seda alles pärast Rakvere Vallavalitsuse sekkumist. Suhtlemise peatamine

lastega on jätkuvalt vajalik. Varem on laste ja isa suhtlus toimunud lapse heaolu spetsialisti

juuresolekul, aga isa enda käitumisest tulenevalt ei olnud vestluse jätkamine enam laste

huvides. Puudutatud isik I ei ole jätkuvalt nõus isaga kohtuma, sh ka lapse heaolu spetsialisti

juuresolekul. Puudutatud isik II ei ole siiani mõistnud, et kaebaja on tema isa.

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus

§-ga 659) jätta vaidlustatud ulatuses muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st ja 6 maakohtu määruse

põhjendustega ja neid ei korda.

16. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus

määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille

peale on edasi kaevatud. Laste isa on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus

rahuldas laste ema avalduse, lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse laste osas ning andis

ainuhooldusõiguse laste emale, jättis rahuldamata laste isa avalduse suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks ning peatas laste ja isa vahelise suhtlemise kuni laste täisealiseks

saamiseni, jättis rahuldamata laste isa taotluse tühistada Pärnu Maakohtu 19.01.2024

määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu ning mõistis laste isalt riigituludesse välja

asjatundja arvamuse kulu 435 eurot ja menetlusabina saadud 490 eurot (maakohtu määruse

resolutsiooni p-d 1, 2, 4, 5, 7, 8, 10). Vaidlustamata ulatuses on maakohtu määrus jõustunud

(TsMS § 456 lg 4 teine lause koosmõjus § 463 lg-ga 2). Vastuseks määruskaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

17. Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel asja materjalide juurde lapse isa

24.04.2025 määruskaebusele lisatud tõendid (kuvatõmmis selle kohta, et puudutatud isik I on

registreeritud mammoloogi vastuvõtule, Õiguskantsleri 20.02.2020 seisukoht, laste ema

02.04.2022 avaldus Tallinna Ringkonnakohtule kriminaalasjas nr X-XX-XXXX).

18. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu

kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on

ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt ka RKTKm

12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ületanud

vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisel ning ainuhooldusõiguse laste emale üleandmisel

diskretsioonipiire ja laste isa määruskaebuses toodud väited ei anna seetõttu alust maakohtu

määruse muutmiseks. Asjaolu, et laste isa maakohtu järeldustega ei nõustu, ei anna

2-22-17706

ringkonnakohtule alust maakohtu diskretsiooniotsuse muutmiseks. Maakohus lähtus lahendi

tegemisel laste huvidest ning on oma seisukohti nõuetekohaselt põhjendanud. Maakohtule ei

saa ette heita menetlusnormide rikkumist. Maakohus hindas tõendeid kogumis ning tuvastas

nende põhjal asjas tähtsust omavad asjaolud ja kujundas oma arvamuse.

18.1. PKS § 137 lg 1 järgi, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või

ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus

kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult

üle. PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral

hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu

hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist

seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi

elamistingimusi.

18.2. Ringkonnakohtu hinnangul esineb praegusel juhul alus ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks lähtuvalt vanemate vahelistest erimeelsustest hooldusõiguse teostamisel ning

sellest, et laste isa ei lähtu hooldusõiguse teostamisel laste huvidest.

18.2.1. Riigikohus on selgitanud, et vanemate tõsised ja korduvad erimeelsused lapse

kasvatamise küsimustes võivad viidata sellele, et vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine ei

pruugi olla lapse huvides (RKTKo 07.06.2011, 3-2-1-45-11, p 20). Ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks võivad anda alust asjaolud, et vanemad ei suuda laste hooldusõiguslike

küsimuste üle pingete ja erimeelsusteta otsustada (vt ka RKTKm nr 2-16-5794, p 17).

Maakohus on tuvastanud ja selgitanud, et vanemate vahel on erimeelsused lastega reisimise

küsimuses, puudutatud isiku I hariduse küsimuses, samuti on vaidlusi tekitanud puudutatud

isiku I tervise küsimused. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu määruse

põhjendustega ning neid ei korda.

Ringkonnakohus toob lisaks välja, et 25.06.2024 e-kirjaga on pöördunud laste ema

lepinguline esindaja laste isa poole nõusoleku saamiseks ja seisukohtade esitamiseks lastega

seotud hariduse küsimustes (laste ema soovib, et üks laps käiks Rakvere koolis ja teine

Rakvere lasteaias). Laste isa oma seisukohta esitanud ei ole.

Laste isa märgib, et laste elukoha määramise osas vaidlus puudub, kuid samas on Rakvere

vald selgitanud, et laste isa andis küll nõusoleku laste elukoha muutmiseks Rakvere valda,

kuid tegi seda alles pärast Rakvere Vallavalitsuse sekkumist.

18.2.2. Vanem peab oma vanema õigusi teostades pidama alati silmas lapse parimaid huve ja

teostama vanema õigusi heas usus (TsÜS § 138 lg 1) (RKTKm 30.05.2011, 3-2-1-32-11, p

15). Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peavad nad PKS § 118 lg 1 järgi

teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles,

pidades silmas lapse igakülgset heaolu (RKTKo 07.06.2011, 3-2-1-45-11, p 19).

Hooldusõiguse kuulumine mõlemale vanemale ei tohiks takistada lapsega seotud

hooldusõiguslike küsimuste otsustamist (RKTKm 22.11.2017, 2-16-5794, p 17). Vanemate

lahuselu korral võib olla vajalik vaadata vanemate ühine hooldusõigus tervikuna üle ning

muuta seda vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes

tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab

vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse (PKS § 137 lg 1, RKTKo

07.06.2011, 3-2-1-45-11, p 21).

2-22-17706

18.2.2.1. Praegusel juhul puudub lastel isaga lähedane ja usalduslik suhe (vanema laps kardab

isa ning noorem laps ei saa aru, et tegemist on tema isaga). Maakohus on tuvastanud, et laste

isa ei ole võimeline hooldusõiguse teostamisel lähtuma laste huvidest ning tegemist on

jätkuva käitumisega. Asja materjalid kinnitavad, et laste isa seab hooldusõiguse teostamisel

esikohale enda huvid ega arvesta hooldusõiguse teostamisel laste huvidega. PKS § 123 lg 1

järgi teeb kohus hooldusõiguse vaidlust läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva

lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

18.2.2.2. Mõlemad eestkosteasutused on arvamusel, et laste isa ei suuda langetada otsuseid

laste huvidest lähtuvalt ning laste isa käitumine hooldusõiguse teostamisel on pahatahtlik (vt

12.02.2025 kohtuistungi protokoll, 01:15:05, 01:23:24).

12.02.2025 istungil on

eestkosteasutused selgitanud, et kõned ja kohtumised, mis laste heaolu spetsialistidel on

aastate jooksul laste isaga olnud, on olnud suunatud sellele, milline on laste ema, laste ema

halvustamisele ning nende toon on selline, et ema teeb kõike valesti (00:36:37, 00:43:01,

00:46:09). Eestkosteasutused on selgitanud, et laste isa tunneb küll huvi laste tervise vastu

(käib aktiivselt Terviseportaalis laste andmeid vaatamas ning arutab neid teemasid

lastekaitsega), kuid seda pigem selleks, et leida infot selle kohta, et äkki laste ema on jätnud

midagi tegemata või teeb midagi valesti (00:46:09, 01:15:05; 01:23:24). Ka laste ema on

selgitanud, et laste isa uurib laste tervist puudutavat infot, kuid see on pigem selleks, et heita

laste emale ette, et ta on midagi valesti teinud või jätnud mingi ravi tegemata (01:08:34).

Laste isal on ligipääs ka laste haridusega seotud kontodele, kuid kui isa on saanud info, et ema

on pannud lapse puudujaks, siis on isa teinud Lasteabi telefonile teavituse, et lapsed on üksi

kodus (kuigi nii see ei olnud) (01:15:05). Samuti on laste isa teinud mitmel korral politseile

alusetuid väljakutseid, väites, et lapsed on kodus ilma järelevalveta. Laste ema on selgitanud,

et mõlemad lapsed on sellisest isa käitumisest väga traumeeritud.

18.2.2.3. Seda, et laste isa ei lähtu hooldusõiguse teostamisel laste huvidest ilmestab ka

reisimisega seonduv. Laste isa on teinud takistusi laste emale lastega reisimiseks. Nimelt on

laste ema selgitanud, et ta pidi 2022. aasta septembris minema lastega Egiptusesse. Laste isa

oli sellega alguses nõus, aga kui laste ema oli reisi broneerinud, ettemaksu teinud ja piletid ära

ostnud, keeldus laste isa nõusoleku andmisest, mille tõttu kandis laste ema suurt materiaalset

kahju. Laste ema on selgitanud, et samasugune olukord kordus ka vahetult enne siinses

tsiviilasjas avalduse esitamist, kus laste ema teavitas laste isa, et soovib minna Rootsi kruiisile

ja ka laste heaolu spetsialist teavitas laste isa sellest ja palus tal anda nõusolek. Laste isa oli

sellega nõus, aga õhtul saatis ikkagi laste emale e-kirja, milles ta teatas oma keeldumisest.

08.03.2024 määrusega andis maakohus laste emale ainuotsustusõiguse lastega reisimiseks

India Vabariiki. Kuigi määrus oli viivitamata täidetav, siis teavitas laste isa Tallinna

lennujaama, et reisimiseks laste isa luba puudub ning et laste isa on maakohtu määruse

vaidlustanud. Laste isa tekitas laste emale ja lastele sellega olulisi ebamugavusi, kuna

küsimärgi all oli laste ja ema pääsemine lennukile, lisaks ootas lennuk laste ema ja laste järel

(vt laste ema avaldus ja 11.04.2024 e-kiri kohtule).

18.2.2.4. Laste isa on teinud korduvaid pöördumisi Lasteabi telefonile, milles on väitnud, et

lapsed on üksinda kodus. Antud teavitused on lõppenud politsei kontrolliga pere elukohta, mis

on põhjendamatult häirinud pere ning tekitanud lastele negatiivseid läbielamisi. Politsei on

käinud pere juures korduvalt ja seda ka hilisel kellaajal (vt Rakvere valla 23.12.2024

seisukoht, Sotsiaalkindlustusameti 09.01.2025 vastus, Politsei- ja Piirivalveameti 03.01.2025

vastus). Ringkonnakohus leiab, et selline isa tegevus ei ole laste huvides.

18.2.2.5. 19.01.2024 määrusega peatas maakohus esialgse õiguskaitse korras isa ja laste

vahelise suhtlemise kohtumenetluse ajaks. Laste isa ei ole 19.01.2024 määrusest kinni

2-22-17706

pidanud ning on korduvalt külastanud laste elukohta (29.12.2024), kooli (01.09.2024,

21.03.2025) ja lasteaeda (08.08.2024, 18.12.2024) ning on häirinud sellega kaasõpilasi ja pere

turvatunnet ning tekitanud sellega puudutatud isikus I hirmu ja ebamugavustunnet.

01.09.2024 külastas laste isa kooli aktust ning kutsus lapsi korduvalt enda auto juurde, aga

lapsed isa juurde minna ei soovinud. 19.12.2024 oli vanem laps hommikul kooli tulles nutune

ning avaldas õpetajale ja laste heaolu spetsialistile, et ta kardab, et tema isa tuleb õhtul peole,

kardab kooli jõulupeole minna ning soovib koju jääda. 21.03.2025 külastas laste isa kooli

ning olgugi, et vanem laps oli koos emaga laste isa käitumise tõttu koolist ära läinud, jäi laste

isa koolimajja ning nõudis lukku keeratud klassiukse avamist, soovides tunni ajal

klassijuhatajaga rääkida. Isa oli vihane, et laps viidi tunnist ära ja lubas selle tõttu ka

politseisse avalduse kirjutada. Klassijuhataja sõnul olid kogu klassi õpilased sellest häiritud ja

mõned ka hirmul (vt Rakvere valla 24.03.2025 menetlusdokument).

18.2.2.6. Puudutatud isik I on Rakvere valla heaolu spetsilistile avaldanud, et ta kardab kõige

rohkem seda, et isa tuleb teda koju ja kooli otsima. Samuti ei julge laps enam üks õues

mängida ega vahetunnis õues käia (vt Rakvere valla 04.10.2024 ja 23.12.2024 seisukohad).

18.2.2.7. Rakvere vald on selgitanud, et laste isa ei keskendu sellele, mida ta saaks teha teisiti.

Laste isa on öelnud, et temal ei ole vaja nõu ega abi (vt 12.02.2025 kohtuistungi protokoll,

00:36:37). Pärnu linn on selgitanud, et 09.01.2025 kohtumisel selgus, et laste isaga ei ole

võimalik konstruktiivselt arutada last puudutavaid teemasid, sest ta väljendas selgelt, et ei

soovi neid arutada, nimetades neid „jamaks” (vt Pärnu linna 20.02.2025 seisukoht).

18.2.3. Arvestades eeltoodut, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et laste isa ei ole

hooldusõiguse teostamisel suuteline tagama alaealiste laste heaolu ja turvatunnet, arvestama

nende huve ega aru saama nende vajadustest. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja

ainuhooldusõiguse üleandmine laste emale on põhjendatud. Rakvere vald on segitanud, et

suhtlemine lapse emaga on olnud produktiivne, asjalik ja mõistev. Lapsed on hoolitusetud,

puhtalt riietatud, suhted ema ja laste vahel on head (vt 12.02.2025 kohtuistungi protokoll,

01:15:05).

19. Suhtlusõiguse peatamise otsustamine on samuti kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema

astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või

rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Maakohtule ei saa ette heita diskretsioonipiiride

ületamist ega menetlusõiguse normide rikkumist. Maakohus on õigesti peatanud isa ja laste

vahelise suhtlemise kuni laste täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus nõustub selles osas

maakohtu määruse põhjendustega ja neid ei korda.

19.1. PKS § 143 lg 1 järgi on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal

vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Kui vanema ja lapse suhtlemine ei

ole kooskõlas lapse huvidega ning kahjustaks lapse tervist ja arengut, võib kohus PKS § 143

lg 3 järgi lapse huvides suhtlusõigust piirata või suhtlusõiguse teostamise lõpetada. Seda võib

kohus otsustada PKS § 143 lg 5 järgi ka omal algatusel samas kohtumenetluses, milles kohus

lahendab suhtluskorra kindlaksmääramise avaldust. PKS § 143 lg 3 järgi lapse ja vanema

suhtlusõiguse piiramisel on määravaks see, et tuvastatud asjaoludel ei ole vanema ja lapse

suhtlemine lapse huvides ning kahjustaks lapse tervist ja arengut (vt RKTKm 06.04.2018, 2-

15-16111, p 18).

19.2. Praegusel juhul on laste isal olnud kohtumenetluse jooksul võimalus lastega telefoni teel

suhelda (vt maakohtu 09.06.2023 ja 28.08.2023 määrused), kuid kuna suhtlus ei olnud laste

huvides, siis peatas maakohus 19.01.2024 määrusega isa ning laste vahelise suhtlemise

2-22-17706

kohtumenetluse ajaks. Laste ja isa telefonikõnede juures viibinud laste heaolu spetsialist on

esitanud kohtule ülevaate toimunud telefonikõnedest ning on asunud seisukohale, et senine

suhtluskord ehk telefonivestlused lastega tuleb peatada, kuna need kahjustavad laste huve ja

vaimset tervist. Isa suhtleb lastega ebasobivate teemadel („isa teab, et teid jäetakse üksi koju“,

„emme pani issi vangi“, „miks sa mulle külla ei taha tulla“, „miks sa issiga rääkida ei taha“,

„issi ei ole kunagi emmet löönud“, „kas lapsed käivad onuga saunas“) ning on tekitanud

sellega vanemas lapses hirmu, ärevust ja ebaturvalisust. Laste isa sõnakasutus lastega on

manipuleeriv, mis sunnib vanemat last vastama küsimustele, millele laps tegelikult vastata ei

taha.

19.3. Ringkonnakohus toob välja, et näiteks 01.11.2023 telefonivestluses ütles isa vanemale

lapsele: „ole pai, ütle mulle, sa oled tädile öelnud, et sa oled näinud, kui issi on löönud

emmet. Linnu, issi ei ole kunagi emmet löönud“ ja „issi ei ole mitte kunagi emmet löönud, sa

ei ole kunagi midagi sellist näinud, sa olid õega pisike, kui emme lõi issit“. Laste heaolu

spetsialist on selgitanud, et laps oli selliste küsimuste peale ehmunud, tema nägu muutus

nutuseks ning kõne lõpetati. Pärast kõne ütles laps laste heaolu spetsialistile, et „aga ma olen

näinud, kui issi lõi emmet“.

19.4. Laste heaolu spetsialist on korduvalt palunud laste isal nimetatud teemadel mitte

rääkida, kuid laste isa on seisukohal, et tal on õigus lapsega nendest teemadest rääkida.

Eeltoodu on viinud selleni, et vanem laps isaga suhelda ei taha, kuna kardab isa. Soovimatust

isaga suhelda on vanem laps avaldanud nii laste heaolu spetsialistile, kohtule kui ka

gestaltpsühhoterapeudile. Laste ema on selgitanud, et pärast suhtlemist isaga telefoni teel on

vanem laps (puudutatud isik I) kodus mitu tundi endasse tõmbunud ning ei soovi teistega

suhelda. Laste heaolu spetsialist on selgitanud, et noorem laps (puudutatud isik II) ei saa

tulenevalt oma vanusest kõnede sisust aru (ei saa aru, et räägib isaga) ja eelistab kõnede ajal

pigem mängida ja joonistada.

19.5. Gestaltpsühhoterapeut KT on oma arvamuses selgitanud, et suhtluse jätkamine isaga

ükskõik mis vormist kahjustab väga suure tõenäosusega laste heaolu ja vaimset tervist.

19.6. Asja materjalide pinnalt ei nõustu ringkonnakohus laste isa väitega, et lapsi on isa vastu

mõjutatud. Asja materjalidest nähtub, et vanema lapse soovimatus isaga suhelda tuleneb laste

isa enda tegevusest, mis seisneb lapsega ebasobivate teemade käsitlemises ning suhtlusstiilis.

Ka gestaltpsühhoterapeut KT arvamuse kohaselt ei ole lapsi nende isast võõrandatud, küll aga

on vanema lapse puhul tuvastatav isast võõrdumise protsess, mis ilmneb siis, kui laps hülgab

ebakompetentse vanema väärkohtlemise või hooletusse jätmise tõttu; vanema lapse

soovimatus isaga suhelda lähtub lapse enda otsesest kogemusest isaga suhtlemisel ega ole

psühholoogilise töötluse tulemus.

19.7. Rakvere valla laste heaolu spetsialist on pakkunud laste isale nõu lastega suhtlemisel.

Laste isa on sellisest abist keeldunud. Lisaks leiab laste isa, et tal on õigus rääkida lastega

näiteks teemal, et „emme pani issi vangi“, kuna peab oluliseks ema väiteid ümber lükata.

19.8. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt ei ole isa ja laste suhtlus laste huvides. Praegusel

juhul ei ole ka alust väita, et isa suhtlusviisid oleksid muutunud.

20. Laste isa on esitanud vastuväiteid gestaltpsühhoterapeut KT koostatud arvamuse osas.

Ringkonnakohus märgib, et KT kuulub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi peetavasse

eraekspertide nimekirja ning tema spetsialiseerumise kirjeldus on lapse huvide

väljaselgitamine hooldus- ja suhtlusõiguse vaidlustes, sh perevägivalla ilmingutel või

2-22-17706

vanemapoolse vägivalla (sh võõrandamise) ning nende mõju tuvastamine lapsel (vt

https://www.ekei.ee/sites/www.ekei.ee/files/2025-02/ree-nimekiri-2025-02-

koopia_5e8fcc.pdf). Lisaks puudub

ringkonnakohtul alus kahelda selles, et

gestaltpsühhoterapeut

ei oleks arvamust andes olnud erapooletu. Asjaolu, et

gestaltpsühhoterapeuti poolt avaldatu isale ei meeldi, ei tähenda, et gestaltpsühhoterapeut

oleks eelarvamusega isa suhtes. Lisaks on maakohus lahendit tehes hinnanud tõendeid

kogumis ning ei ole lahendit tehes tuginenud üksnes gestaltpsühhoterapeudi arvamusele.

21. Asjatundja arvamuse (gestaltpsühhoterapeut KT arvamus) kulu puhul on tegemist

menetluskuluga (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2, § 143 p 2). Arvestades vaidluse asjaolusid, jättis

maakohus õigesti nimetatud kulu vanemate kanda võrdsetes osades.

22. Määruskaebuse kohaselt arvestas kohus ebaõigesti esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel

tasutava riigilõivu suuruseks 70 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 17 järgi (koosmõjus

TsMS § 4771 lg 2 teise lausega) kuulub esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasumisele

riigilõiv 70 eurot. Ka esialgse õiguskaitse määruse vaidlustamisel tuleb RLS § 59 lg 14 alusel

tasuda lõivu 70 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et kui määruskaebus on esitatud esialgse

õiguskaitse määruse peale, mitte asja lahendava määruse peale, ei kohaldu RLS § 59 lg-d 7 ja

15 ja nende sätete järgne riigilõivu määr 10 eurot (vt ka TlnRnKm 04.04.2025, 2-23-15918, p

17).

23. Juhindudes sellest, et TsMS § 442 lg 5 järgi koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 ja § 477¹ lg-

ga 2 peab kohus hagita asjas tehtava lõpplahendi (määruse) resolutsioonis lahendama mh

esialgse õiguskaitse abinõudega seotud küsimused, tühistab ringkonnakohus omal algatusel

TsMS § 386 lg 2 ja 5 alusel koosmõjus TsMS § 477¹ lg-ga 2 Pärnu Maakohtu 19.01.2024

määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu (millega peatati laste isa ning laste vaheline

suhtlemine kohtumenetluse ajaks), sest maakohtu määruse jõustumisel on vastava küsimuse

otsustamine hõlmatud. Ringkonnakohus märgib, et esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub

lõpplahendi jõustumisega (st seni tuleb esialgse õiguskaitse määrust täita).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi

korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid riigi kanda. Kolleegium ei pea vajalikuks

maakohtu menetluskulude jaotust TsMS § 172 lg-le 1 tuginedes muuta.

25. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud

menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohus leiab, et kuigi määruskaebus jääb rahuldamata, on

arvestades vaidluse olemust ja asjaolusid õiglane jätta määruskaebuse menetlemise kulud

TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste enda kanda, v.a lastele riigi õigusabi

korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis tuleb TsMS § 172 lg 3 alusel jätta riigi kanda.

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

26. Hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse

kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib TsMS § 696 lg 3 järgi esitada

määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud. Menetluskulude jaotust saab

TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

jaotus kindlaks määrati.

2-22-17706

(allkirjastatud digitaalselt)