2-24-138914/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJaotusvõrk) ja V.M vahel 02.07.2008. a sõlmitud võrgu- ja elektrilepingu nr 32417480 2.1 põhivõlgnevus 407,42 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 96,07 eurot;
Legislator headnote
AI generated2-24-138914/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: a sõlmitud võrgu- ja elektrilepingu nr 32417480 2.1 põhivõlgnevus 407,42 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 96,07 eurot;
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roman Levin
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. juuni 2025. a, Tartu kohtumaja; kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-24-138914
Tsiviilasi
OÜ GS Core hagi V.M vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
548,92 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: OÜ GS Core, registrikood 16183586, asukoht XXX
10151
Hageja lepinguline esindaja: Riho Siil, e-post XXX
Kostja: V.M, isikukood XXX, viimane teadaolev elukoht
XXX-i
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista V.M-ilt OÜ GS Core kasuks Elektrilevi OÜ (end. nimega OÜ
Jaotusvõrk) ja V.M vahel 02.07.2008. a sõlmitud võrgu- ja elektrilepingu nr 32417480
alusel:
2.1 põhivõlgnevus 407,42 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 96,07 eurot;
2.2 viivis tasumata põhivõlgnevuse jäägilt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras alates 12.04.2025. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
3. Menetluskulud jätta V.M kanda.
4. Määrata OÜ GS Core menetluskulude rahaliseks suuruseks 195 eurot, sh riigilõiv 175
eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
5. Mõista V.M-ilt OÜ GS Core kasuks menetluskuluna välja 195 eurot.
6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
7. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul
viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei
võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30
päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;
samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a
juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik
asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta.
Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja
mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr
EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr
EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.
Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed
riigilõivu tasumise kohta.
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme
kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus
menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks
peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või
tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1. OÜ GS Core nõuab 11.04.2025. a esitatud hagis V.M-ilt põhivõlgnevuse 407,42 eurot ja
viivise väljamõistmist.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elektrilevi OÜ (end. nimega OÜ Jaotusvõrk) ja V.M
02.07.2008. a võrgu- ja elektrilepingu nr 32417480 võrguteenuse osutamiseks ja
elektrienergia müümiseks. Samuti sõlmis kostja elektrienergia müügi lepingu nr
4951100014 (17.06.2014. a.) ning nr EE2210150034612EE (15.10.2022. a.). Kostja kasutas
elektrienergiat, kuid ei tasunud arveid (sh tarbitud elektrienergia, võrguteenus,
taastuvenergia tasu, elektriaktsiis, käibemaks) nõuetekohaselt, mistõttu arvestas hageja ka
viivist.
Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust lõpetas võrguettevõtja võrgulepingu 20.03.2023. a ja
loovutas nõude Eesti Energia AS-le. Eesti Energia AS loovutas nõude Enefit AS-le ja Enefit
AS loovutas 19.09.2024. a nõude OÜ-le GS Core.
2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 14.04.2025. a määrusega, andes kostjale hagile
vastamiseks aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates.
3. Kostja sai hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude isiklikult allkirja vastu kätte 13.05.2025.
a. Seega oli hagile vastamise viimaseks päevaks 02.06.2025. a. Kostja hagile vastust ei
esitanud.
4. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha
tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja
asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud
vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte
välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised
väited kostja poolt omaksvõetuks.
TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, märkides üksnes
järgmist. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus
piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus märgib, et on hagi ja tõendeid analüüsides
jõudnud järeldusele, et hageja nõue ei tulene tarbijakrediidilepingust. Sellest tulenevalt ei ole
kohtul kohustust võtta seisukohta vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise suhtes.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
6. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt
kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §
175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
7. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks riigilõiv 175 eurot, ja esindaja
tasu 20 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna märgitud
riigilõivu kostjalt hageja kasuks väljamõistmine põhjendatud. TsMS § 4842 järgi on
põhjendatud ka hageja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot (hageja esindaja tasu).
Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks
menetluskulude katteks välja mõista 195 eurot.
8. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
kohtunik Roman Levin