3-25-875/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

17. September 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-875

Haldusasi

F.N kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 18.03.2025

otsuse nr 12411050010-1 tühistamiseks ning Politsei- ja

Piirivalveameti

kohustamiseks

vaadata

kaebaja

rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – F.N (Maroko Kuningriigi kodanik, sündinud

xx.xx.xxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Aleksei Krassilnikov

Asja läbivaatamise vorm

Kinnisel kohtuistungil 26. mail 2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Politsei- ja Piirivalveameti taotlus kaebuse läbi vaatamata

jätmiseks.

2. Rahuldada kaebus osaliselt ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 18.03.2025

rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja

sissesõidukeelu kohaldamise otsus nr 12411050010-1 osas, millega kaebajale tehti

koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutust (resolutsiooni punkt 2) ning kohaldati

sissesõidukeeldu 5-aastaks.

3. Kaebus jääb rahuldamata osas, milles kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus lükati

tagasi (resolutsiooni punkt 1)

4. Jätta kaebajale antud menetlusabi ja temale riigi õigusabi osutamisega seotud kulud

riigi kanda.

5. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 13,33

eurot.

6. Kohtuotsuse avaldamisel jätta avaldamata asjaolude punkt 1 ja asendada tähemärgiga

kaebaja nimi, sünniaeg, viide QQQQ programmile ning kohtuotsuse punktis 19 tehtud

viide kohtulahendile.

7. Tõlkida kaebajale inglise keelde kohtuotsuse resolutsioon, edasikaebamise kord ning

punktid 12–18.

8. Peatada Politsei- ja Piirivalveameti 18.03.2025 rahvusvahelise kaitse taotluse

tagasilükkamise, ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsus

nr 12411050010-1 lahkumisettekirjutuse (resolutsiooni punkt 2) ja kohaldatud

sissesõidukeelu osas (resolutsiooni punkt 3) kuni resolutsiooni punktis 2 märgitud osas

kohtulahendi jõustumiseni.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 10.07.2025. Kui apellant ei

ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on

nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui menetlusosaline vajab

apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb esitada ringkonnakohtule vastav taotlus.

Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2. PPA 18.03.2025 otsusega nr 12411050010-1 (edaspidi 18.03.2025 otsus)1 loeti taotleja

05.11.2024 esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seaduse (edaspidi VRKS) § 20 kohaselt põhjendamatuks (lg 1) ning see lükati tagasi (lg 2).

VRKS § 201 punktide 4 ja 6 alusel on taotlus selgelt põhjendamatu (resolutsiooni punkt 1).

Sama otsusega tehti taotlejale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) §

72 lg 2 punktide 1, 2 ja 6 alusel sundtäidetav ettekirjutus lahkumiseks Marokosse (resolutsiooni

punkt 2) ning kohaldati VSS 74 lg 2 alusel sissesõidukeeldu Eestisse ja Schengeni viisaruumi

viieks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (resolutsiooni punkt 3). PPA 18.03.2025

otsuse põhjendused on kokkuvõetult järgmised:

2.1. Taotleja ei ole esitanud tõendeid või selgesõnalist kartust riigivõimu ees ning puuduvad

andmed tagakiusamise kohta Marokos. Taotlejal ei ole Marokos olnud tõsiseid probleeme, ei

nähtu ka, et ta oleks kogenud riigivõimupoolset tagakiusamist või et tal oleks olnud

kokkupuuteid riigivõimu esindajatega. Taotleja ütlused on neis asjus väga pealiskaudsed ning ta

ei ole toonud välja ühtegi tõendit ega selget kirjeldust sellistest juhtumitest. Lisaks on kogu

tema jutt koduriigis kogetud probleemidest ja ähvardustest liialdatud ning muutuv. On

ebatõenäoline, et isik, kes on kogu oma elu elanud ühes ja samas riigis ja ei ole varasemalt

näidanud üles soovi mujale kolida, otsustab pärast esimest reisi teise riiki järsku taotleda

rahvusvahelist kaitset viitega päritoluriigi ebaturvalisusele. PPA järeldab, et tema

rahvusvahelise kaitse taotlemise eesmärk on peamiselt võimalus jääda Euroopasse.

2.2. Päritoluriigi infost nähtub, et erinevad poliitilised aktivistid ja ajakirjanikud tõesti võivad

Marokos ohus olla. Taotleja ei ole aga aktivist ega ajakirjanik ning ei ole kunagi oma mõtteid

avalikult väljendanud. Samuti ei ole tal kunagi tekkinud probleeme politsei ega riigivõimudega.

Ei ole usutav, et kaebaja ei järginud Ramadaani ajal paastumisreegleid, sest Marokos on

sellistes olukordades üldlevinud diskreetsus. Rahvusvahelise kaitse taotlemine eeldab tõendatud

1 Dtl 13–32

2 (9)

ja põhjendatud ohtu, mis on seotud taotleja päritoluriigi oludega – pelgalt usuliste tavade

mittetäitmine ei vasta nendele tingimustele.

2.3. Taotleja elu Marokos oli tavapärane ning kuigi ta on väitnud, et tal oli seal keeruline elada

ning et tema suhted perega olid samuti keerulised, ei ilmne tema varasemast käitumisest ega

otsustest, et tal oleks olnud soov Marokost lahkuda (v.a 15-aastasena, kui üritas illegaalselt

riigist lahkuda), minna mujale ja taotleda varjupaika. Kodused probleemid on isiklikud

probleemid ja need ei ole tingitud riigivõimu tagakiusust. Riigivõim ei ole teda tagakiusanud

ning praegusel ajal ei ole ka indikatsioone, et see võiks juhtuda ka olukorras, kus taotleja oma

päritoluriiki naaseb.

2.4. Taotlejale tuleb teha koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus, kuna taotlus on

põhjendamatu. Et taotlus on selgelt põhjendamatu ja esineb põgenemisoht – PPA-l on kahtlus,

et taotleja reisib Schengeni alalt lahkumise asemel mujale Euroopasse paremaid majanduslikke

tingimusi otsima – ei ole võimalik määrata vabatahtlikku lahkumiskohustuse täitmistähtaega.

Taotleja ei tulnud PPA juurde rahvusvahelist kaitset taotlema vabatahtlikult, vaid Dublini

menetluse käigus sunniviisiliselt. Kuna taotlejal ei ole võimalik omale vabalt valitud riiki

seaduslikult lahkuda, määrab PPA sihtriigiks kodakondsusjärgse riigi ehk Maroko.

2.5. VSS § 74 lg 2 p-s 2 sätestatud 5-aastane sissesõidukeeld on põhjendatud. Isikul puuduvad

lähemad isiklikud, majanduslikud, tervislikud või muud sidemed Eesti või teiste Schengeni

liikmesriikidega, mh pole tal siin pereliikmeid seaduse mõttes. Samuti ei esine humaanseid

kaalutlusi ega muid asjaolusid, mille tõttu tuleks sissesõidukeeld jätta kohaldamata või selle

kestust vähendada. Kaalukas on asjaolu, et isik esitas selgelt põhjendamatu taotluse.

3. F.N (edaspidi ka kaebaja) esitas 04.04.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA

18.03.2025 otsuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse

taotlus uuesti läbi. Kohtuistung toimus 26.05.2025, kaebaja istungile ei ilmunud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja seisukoht

4.1. PPA 18.03.2025 otsus tuleb tühistada ja vastustajat tuleb kohustada kaebaja rahvusvahelise

kaitse taotlus uuesti läbi vaadata. Vastustaja on jõudnud ebaõigele järeldusele, et kaebajal ei ole

Marokos olnud tõsiseid probleeme või et ta poleks kogenud riigivõimupoolset tagakiusamist või

et tal poleks olnud kokkupuuteid riigivõimu esindajatega. Kaebaja on selgitanud enda olukorda

ja juhtumeid Marokos selliselt, nagu seda tema oskab ja suudab. Kaebaja kirjeldused on olnud

adekvaatsed ja tõesed. Kaebaja ei nõustu PPA seisukohaga, et jutt koduriigis kogetust on

liialdatud või muutuv. Menetluse vältel on kaebaja selgitanud, miks ta kardab tagakiusu enda

koduriigis. Kaebaja ei ole rahvusvahelist kaitset taotlenud vaid seetõttu, et talle Marokos ei

meeldi, ja on selgitanud, miks riigist lahkus ja miks taotleb rahvusvahelist kaitset.

4.2. Spekulatiivne on järeldus, et on ebatõenäoline, et isik, kes on kogu oma elu elanud ühes ja

samas riigis ja ei ole varasemalt näidanud üles soovi mujale kolida, otsustab pärast esimest reisi

teise riiki järsku taotleda rahvusvahelist kaitset viitega päritoluriigi ebaturvalisusele. 15-

aastasena ebaseaduslikult riigist lahkuda üritamine viitab sellele, et kaebajal on Marokos

probleemid. Vastuseks PPA seisukohale, et kaebaja pole olnud poliitiliselt aktiivne, toob

kaebaja välja enda poliitilise aktiivsuse sotsiaalmeedias ja läbi enda veendumusi edasiandvate

räpilugude. Asjaolu, et kaebaja ei ole aktivist ega ajakirjanik, ei vähenda võimalust kaebaja

tagakiusuks koduriigis poliitiliste vaadete tõttu.

3 (9)

4.3. Vastustaja ei ole kuidagi põhjendanud, miks ei ole usutav, et kaebaja ei järginud Ramadaani

ajal paastumisreegleid. Kuigi paastumisreeglite mittejärgimine ei ole rahvusvahelise kaitse

andmise aluseks, on see üks põhjustest, miks kaebaja kardab tagakiusu Marokos – sealses

ühiskonnas mitteusklikke ei tolereerita. Valesti on kaebaja ütlusi hinnatud osas, milles jõuti

järeldusele, et rahvusvahelise kaitse taotlemine on ainsaks viisiks, kuidas tagada seaduslik

viibimine Euroopa Liidus. Valesti on hinnatud ka asjaolu, et kaebaja ei ole varem Marokost

lahkunud (vt p 4.2). Arusaamatu on, miks pole vastustaja kaebaja seisukohtade kinnitamiseks

võtnud ühendust tema õega, nagu kaebaja pakkunud on.

4.4. Kaebaja on käsitatav täiendava kaitse saajana VRKS § 4 lg 3 mõttes, kuna vastustaja pole

välja toonud veenvaid põhjendusi, mis kaebaja väited tagakiusu kohta ümber lükkaksid.

Kaebaja leiab, et tema puhul on täidetud ka VRKS § 4 lg 1 tingimused.

4.5. Lahkumisettekirjutuse tegemiseks ei ole vastustaja õigesti hinnanud kaebajaga seotud

asjaolusid. Riigist väljasaatmine on vastuolus VSS § 171 põhimõtetega, kuhu alla kuulub mh

tagakius. Vastustaja pole arvestanud kaebaja selgitustega ning tagajärgedega, mis võivad

tagasisaatmisega kaasneda.

4.6. Sissesõidukeelu määramise aluseks ei saa olla asjaolu, et kaebajad puuduvad sidemed

Eestiga. Kaebajal on Eestis tüdruksõber. Ka tervislik seisund, mis ei ole sissesõidukeelu

kohaldamise takistuseks, ei saa olla aluseks sissesõidukeelu määramiseks toodud määras.

Kaebaja ei kujuta endas ohtu Eesti julgeolekule või avalikule korrale. Seega ei ole 5-aastane

sissesõidukeeld proportsionaalne.

4.7. Kokkuvõttes on kaebaja seisukohal, et temaga seotud asjaolusid tõendada on raske, kui

mitte võimatu, aga temaga seotud juhtumid on käsitatavad tagakiusuna ja seega on ta

rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud põhjendatult. PPA on asjaolusid valesti hinnanud, ei ole

arvestanud kaebaja esitatud seisukohtadega ega tegeliku olukorraga Marokos ja seetõttu tuleb

18.03.2025 otsus tühistada.

5. Vastustaja seisukoht

6. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja PPA 18.03.2025 otsus muutmata. Kaebuses viidatakse

erinevatele PPA seisukohtadele ning väljendatakse nendega mittenõustumist, toomata seejuures

tõsiseltvõetavaid põhjendusi, mis lükkaks ümber PPA tehtud järeldusi.

6.1. Kaebusest ei nähtu põhjust, miks peaks kaebajat tunnistama pagulasena. Ainus kord, kui

kaebaja üritas riigist lahkuda, oli 15-aastasena. Eestisse tuli kaebaja põhjusel, et leidis siin tööd.

Kaebaja ei olnud 2023. aastal sunnitud kodumaalt lahkuma, nagu ta väidab. Kaebaja reisis

pärast töölepingu lõppemist Portugali eesmärgiga leida tööd. Ka Portugalis ei taotlenud kaebaja

rahvusvahelist kaitset, vaid reisis varjupaiga taotlemiseks Austriasse. Tõsise ja põhjendatud

tagakiusuhirmu korral ei ole veenev, et taotluse esitamata jätmise peamiseks motiiviks oleks

menetluse kestus, nagu kaebaja väitnud on.

6.2. PPA jääb enda seisukoha juurde, et kaebaja pole poliitiliselt aktiivne. Ei nähtu, et kaebajal

oleks seoses tegevusega sotsiaalmeedias või räpilugude kaudu tekkinud mingisuguseid

probleeme riigivõimudega. Postitamine pseudonüümi kaudu ei sea kaebajat ohtu ja ei ole

pagulasena tunnistamise aluseks.

6.3. PPA on otsuse tegemisel arvestanud ka olukorraga Lääne-Saharas. Kaebaja elukoht

Marokos Kenitras on Maroko loodeosas ja jääb Lääne-Sahara piirist ca 800 km kaugusele.

4 (9)

Kaebusest ei nähtu, et PPA oleks lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu kohaldamisel olulisi

asjaolusid tähelepanuta jätnud.

6.4. Kokkuvõttes leiab vastustaja, et 18.03.2025 otsus on õiguspärane, kaebaja taotlus

rahvusvahelise kaitse saamiseks oli selgelt põhjendamatu ja lahkumisettekirjutuse ning

sissesõidukeelu määramine on olnud seaduspärane.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohtuasja arutamiseks toimus 26.05.2025 kohtuistung. Vaatamata kohtu 06.05.2025

määrusele2, mis kohustas kaebajat istungil isiklikult osalema (määruse resolutsiooni punkt 2), ei

ilmunud kaebaja istungile. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 144 lg 2

punkti 2 alusel võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kohus on kohustanud kaebajat

ilmuma istungile isiklikult ja kaebaja ei ilmu kohtuistungile. PPA volitatud esindaja esitas

kohtuistungil taotluse jätta kaebus läbi vaatamata. Siiski võimaldab HKMS § 144 lg 2

kaalutlust. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik asi läbi vaadata kirjalikus menetluses ja

menetluslikult on otstarbekam asi sisuliselt lahendada. Seega jääb rahuldamata PPA esindaja

taotlus jätta kaebus läbi vaatamata.

8. Kaebus PPA 18.03.2025 otsuse tühistamiseks on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

PPA on otsuse tegemisel õigesti tõlgendanud kaebaja ütluseid, riigis valitsevat olukorda ja muid

asjaolusid.

9. HKMS § 158 lg 31 kohaselt hindab halduskohus rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise

otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Seega peab kohus rahvusvahelise kaitse

andmisest keeldumise asjas hindama ka õiguslikke ja faktilisi asjaolusid, mis ilmnesid pärast

PPA 18.03.2025 otsuse tegemist (Riigikohtu 15.02.2023 kohtuotsus nr 3-20-1115, punkt 24).

Kohtule ei nähtu, et pärast PPA otsuse tegemist oleks ilmnenud uusi asjaolusid, millega otsust

tehes tuleks arvestada. Lahkusmisettekirjutuse ja sissesõidukeelu otsuse õiguspärasust hindab

kohus nende andmise hetke seisuga (HKMS § 158 lg 2).

Rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse õiguspärasus

10. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist,

tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ning direktiivi 2011/953 art 10 lg-s 1

nimetatud viiest põhjusest (rass, usk, rahvus, sotsiaalsesse gruppi kuulumine, poliitilised

veendumused) ning tagakiusamise (või selle vastu puuduva kaitse) ja selle põhjuse vahel on

põhjuslik seos. Tagakiusamine (tegu või teod) võib seisneda füüsilises või vaimses vägivallas,

seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu diskrimineerivates meetmetes, ebaproportsionaalses

või diskrimineerivas süüdimõistmises või karistamises jms (vt VRKS § 19 lg 2). Selleks, et tegu

võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema 1) olemuse või kordumise poolest piisavalt

tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, või 2) kogum meetmetest (sh

inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on

nimetatud punktis 1 (VRKS § 19 lg 1).

11. VRKS § 11 lg-st 2 ja § 14 lg-st 5 tuleneb rahvusvahelise kaitse taotleja kohustus esitada

tõendid selle kohta, et tal on põhjust karta päritoluriiki naasmisel tagakiusamist. Selline

kohustus kehtib halduskohtumenetluses üldiselt (HKMS § 59 lg 1). Kaebaja põhjendab enda

2 Dtl 470–472

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.12.2011 direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate

riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning

nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava

kaitse sisule

5 (9)

tagakiusukartust usulistel ning poliitilistel põhjustel. Esiteks viitab kaebaja, et ei ole moslem,

mis on Marokos üldlevinud usk, vaid agnostik. Teiseks, kaebaja on poliitiliselt vabariiklane ja

kardab, et riigivõimuvastaste arvamuste esitamise tõttu võib teda Marokos ees oodata tagakius.

Kaebaja leiab seetõttu, et esineb alus pidada teda pagulaseks või täiendava kaitse saajaks.

Nõustudes PPA 18.03.2025 otsuses toodud seisukohtadega, ei pea kohus vajalikuks neid otsuses

kordama hakata (HKMS § 165 lg 2). Siiski peab kohus vajalikuks kaebusele vastata järgmist.

12. Kaebaja pole veenvalt näidanud, miks teda võiks Marokosse naasmisel ees oodata tagakius

usuliste vaadete tõttu. Kaebaja on märkinud, et Marokos elades oli tema elu tavapärane. Kohus

nõustub PPA-ga, et keerulised suhted isaga või üldsõnalised ähvardused kaebajale võõrastelt

inimestelt ei ole käsitatavad riigivõimu tagakiusuna. Ei saa väita, et kaebaja kogeks tõenäoliselt

Marokosse tagasisaatmise korral tagakiusu usu tõttu, tuginedes vaid perekonnasisestele ja

tänaval kohatud võõrastega seotud konfliktidele. Tagakiusu allikana käsitatakse riiki, riiki või

selle osa juhtivaid erakondi või organisatsioone või mitteriiklikke ühendusi, kui riik,

rahvusvahelised organisatsioonid või riiki või selle osa juhtivad erakonnad või organisatsioonid

ei saa või ei taha pakkuda kaitset tagakiusamise või tõsise ohu eest (VRKS § 19 lg 5). Seadusele

vastavat allikat ei saa kaebaja ütluste põhjal järeldada. Ka on kaebaja ise tõdenud, et kardab eriti

just ühiskonda ja teatud pereliikmeid, kes aga VRKS § 19 lg 5 alla ei kuulu. Ühiskondlik

taunimine on küll kahtlemata ebameeldiv ja -mugav, aga rahvusvahelist kaitset pelgalt selle

alusel ei anta.

13. Kaebaja märgib, et Marokos võidakse avalikult islami tavasid eiravaid isikuid karistada

rahatrahviga või lühiajalise vangistusega. Esmalt märgib kohus, et rahatrahv või lühiajaline

vangistus ei ole argument, millele saaks tugineda, et näidata tagakiusu võimalikkust. VRKS §

19 lg-s 2 toodud tagakiusamisena loetud asjaolud hõlmavad küll süüdimõistmist või karistuse

kehtestamist (punkt 3), ent need peavad olema ebaproportsionaalsed. Igasugune õiguste riive

või rikkumine, mis ei ole piisava raskusastmega ega mõjuta isikut märkimisväärselt, ei kujuta

endast veel tagakiusamist VRKS § 4 lg 1 tähenduses (Riigikohtu 15.05.2025 otsus nr 3-23-

1317, punkt 13). Kohtule sellise kaaluga ohtu käesoleval juhul ei nähtu. Enamgi veel, kaebaja

viitab enda argumendis ilmselt Maroko kriminaalkoodeksi art-le 222, mille kohaselt iga

teadaolevalt moslemi usku kuuluvat isikut, kes ramadaani ajal avalikus kohas ilma selle usu

poolt tunnustatud põhjuseta demonstratiivselt paastu katkestab, karistatakse ühe kuni kuue kuu

pikkuse vangistusega ja 200 kuni 500 dirhemi4 suuruse rahatrahviga5. Viidatud artikli järgi saab

isikut karistada siis, kui isik kuulub (avalikkusele) teadaolevalt moslemi usku ja rikub

Ramadaani korda. Et kaebaja ise on väitnud, et ei ole moslem, vaid praktiseerib agnostitsismi,

võib eeldada, et viidatud sätte järgi kaebajat süüdi mõista ei saa. Seega, isegi kui jaatada

Ramadaani korra eiramist kaebaja poolt, puudub kaalukas argument, miks ja kuidas kaebajat

võiks koduriiki naastes selle tõttu usuliselt riigivõimu poolt taga kiusata. Kohus märgib, et

kaebajat ei ole kordagi Ramadaani korra eiramise eest Marokos karisatud. Kaebaja ei ole

põhistanud, miks see peaks naasmisel muutuma.

14. Ka poliitiliste vaadete ja nende levitamise tõttu ei näe kohus, et kaebajat oleks tagakiusatud

või oleks Marokosse saatmise korral tulevikus talle selline oht. Kaebaja ei lahkunud Marokost

poliitiliste vaadete tõttu, vaid tuli Euroopasse, et QQQQ raames vabatahtlikku tööd teha. Ei

05.11.2024 ega 29.11.2024 vestlusel ega kusagil mujal pole kaebaja vastupidist väitnud.

Kaebuses mitu korda esitatud väited, nagu oleks kaebaja 2023. aastal olnud sunnitud Marokost

lahkuma, on paljasõnalised. Erinevalt kaebajast ei näe kohus, et kaebaja oleks rahvusvahelise

4 Veebilehe xe.com andmetel seisuga 26.05.2025 ca 19–48 eurot

5 Maroko kriminaalkoodeksi prantsuskeelne versioon on kättesaadav Maroko Justiitsministeeriumi veebilehelt:

https://adala.justice.gov.ma/api/uploads/2025/04/03/Dahir%20n%C2%B0%201-59-413%20portant%20approbation

%20du%20texte%20du%20code%20penal-1743685280109.pdf. Eestikeelseks tõlkeks on kasutatud

masintõlkeprogrammi deepl.com.

6 (9)

kaitse või halduskohtumenetluse käigus põhjalikult selgitanud, miks ta oli sunnitud koduriigist

lahkuma. Menetluse käigus väidab kaebaja korduvalt, et üritas 15-aastasena sadama kaudu

laevaga põgeneda. Kaebuses on sellele tuginetud, et näidata kaebajal Marokos esinevaid

probleeme ja tõendada lahkumise sunnitust 2023. aastal. Kohus, arvestades kaebaja enda ütlusi,

sellega ei nõustu. Nimelt on kaebaja 17.01.2025 esitatud vastuväidetes maininud, et poliitika

hakkas teda huvitama 16-aastaselt6. Seega ei saa laevaga põgenemine olla seotud kaebaja

poliitiliste vaadetega, mis selleks hetkes polnud veel kujunenud. Ka usulistes küsimustes

otsustas kaebaja enda vaateid teistega jagada 19-aastaselt7. Ei ole ka usutav, et riigivõimud

saaksid kaebaja usulistest vaadetest teada, kui ta neid isegi pereringis pole jaganud, rääkimata

avalikkuse ees. Järelikult ei saa 15-aastasena toime pandud põgenemiskatset seostada ei

poliitilise ega usulise tagakiusuga. Et aga kaebaja viitab rahvusvahelise kaitse taotlemisel

eeskätt neile kahele põhjusele, on meelevaldne seostada põgenemiskatset tagakiusu või selle

ohuga.

15. PPA on päritoluriigi info raames õigesti tuvastanud, et Marokos võivad poliitilised aktivistid

või ajakirjanikud tõesti ohus olla. Vastustaja aga ei lugenud kaebajat selliseks isikuks, kes enda

poliitilisi seisukohti aktiivselt avalikult jagaks (nii nagu seda teevad nt poliitilised aktivistid ja

ajakirjanikud), mistõttu polnud põhjust pidada võimalikuks, et kaebaja oleks Marokos ohus.

Kaebaja vaidleb sellele kaebuses vastu, märkides, et asjaolu, et ajakirjanikud ja poliitilised

aktivistid on Marokos ohus, ei vähenda võimalust tagakiusuks poliitiliste vaadete tõttu. Kohus

leiab, et selline väide ei ole usutav. Viidatud isikute igapäevane tegevus on enda (mh

riigivõimuvastaste) vaadete levitamine avalikkusele, kusjuures seda tehakse üldjuhul enda nime

alt. Ka on ajakirjanikel ja aktivistidel suurem jälgijaskond kui tavainimesel, mistõttu on

tõenäolisem, et „valede“ arvamuste korral satutakse riigivõimude huviorbiiti. Kaebaja seevastu

on enda poliitilisi seisukohti avaldanud ebaregulaarselt, harva ja tihtilugu pseudonüümi alt. PPA

märgib õigesti, et internetis kommenteerimine, eriti mitte oma nime alt, ei sea kaebajat ohtu ega

ole põhjus, miks rahvusvahelist kaitset antakse.

15.1. Kaebaja 03.02.2025 e-kirjas esitatud tõendid8 hõlmavad muu hulgas kuvatõmmiseid

kolmest Youtube’i kommentaarist, mis on tehtud varjunime ja -pildiga ja kaebaja pole kuidagi

tuvastatav. Kommentaarid on napisõnalised ja väljendavad küll nõusolekut eelduslikult

riigivõimu- või monarhiavastaste seisukohtadega, ent kuidagi ei ole mõistetav, miks peaks

nendest tekkima kaebaja jaoks tagakiusuoht. Sealhulgas populaarseim kommentaar (11

meeldivaks märkimist) on sisuga „tervitused Jerome“9, teiste hulgas on ka kommentaare, mis

koosnevad vaid ühest mitu korda korratud emotikonist. Kuvatõmmistest nähtub sama

populaarseid ja sarnase sisuga kommentaare ka teiste kasutajate poolt. Kohus loeb usutavaks, et

kuvatõmmised on tehtud 31.01.2025 ja 01.02.202510, selle aja seisuga olid kommentaarid tehtud

vastavalt 4 kuud, 3 kuud ja 2 aastat tagasi. Eelduslikult oleks kaebaja sagedasema

kommenteerimise korral esitanud oluliselt rohkem tõendeid nt viimase 2 aasta jooksul tehtud

kommentaaridest. Et seda ei tehtud, järeldab kohus, et kaebajal pole rohkem kommentaare,

mida esitada. Kohtu hinnangul ei ole kommentaaride arvu, sisu ja sagedust arvestades võimalik

näha neis tõsiseltvõetavat ohtu kaebajale. Kuidagi ei saa nõustuda, et kaebaja oleks sama suures

ohus kui Marokos tegutsevad ajakirjanikud või aktivistid.

6 Dtl 150

7 Dtl 149

8 Dtl 206–226

9 Dtl 214, tõlge dtl 215

10 See nähtub kuvatõmmiste failinimedest, ent ka kuvatõmmistel olev kellaaeg, telefoni teavitused ja akutase

viitavad selle tõesusele

7 (9)

15.2. Kaebaja Facebooki postitused11 on mõnevõrra tõsiseltvõetavamad. Nimelt on seal

arvamust esitatud enda pärisnime alt. Samas on postitused siiski selgelt kas teiste postituste

uuestiesitamine või üldine kriitika riigi aadressil. Ka ei ole postitused jõudnud kaebaja

lähiringist väljapoole – neile on reageeritud mõned üksikud korrad. Postitused on tehtud aastatel

2018, 2021, 2022 ja 2023 ehk vahemikus 2018–2023 (5 aastat) on tehtud neli postitust.

Postituste vähese arvu, üldsõnalise kriitika ja vähese vaatajaskonna tõttu ei ole ka Facebooki

postituste põhjal võimalik jaatada kaebaja tagakiusuohtu.

15.3. Kaebaja esitatud fotod grafitist, žabloonidest ja joonistustest12 ei oma eraldiseisvalt

kaalukat tõendit. Pole võimalik veenduda, et need on teinud kaebaja, samuti puudub igasugune

kindlus, millal need on tehtud ning kus grafiti asub. Seega on tõenditena neil nõrk kaal.

Kooskõlas teiste tõenditega, mille puhul kohus rahvusvahelise kaitse andmise alust ei

tuvastanud, ei saa seda tuvastada ka nende puhul.

15.4. Seega ei ilmne tõenditest kaebaja väidetud aktiivset toetust vabariiklikele liikumistele,

poliitilistele aktivistidele ega kaebaja sildistamist. PPA on õigesti järeldanud, et kaebaja esitatud

tõendid ei ole põhjuseks, mille alusel tuleb talle anda rahvusvaheline kaitse

16. Kogu kaebuse vältel esitab kaebaja paljasõnalisi väiteid, et võib kodumaale naastes

potentsiaalselt sattuda tagakiusu ohvriks. Kaebusest jääb mulje, et kaebaja arusaamise kohaselt

on ka kõige väiksem tõenäosus sattuda tagakiusu ohvriks aluseks rahvusvahelise kaitse

andmisele. Kohus nii laia käsitlusega ei nõustu. Kohtupraktikas, viimati Riigikohtu 15.05.2025

otsuse nr 3-23-1317 p-s 15, on leitud, et tagakiusamise tõenäosus ei pea olema väga suur, vaid

konkreetse juhtumi eripära arvestades piisav ning kuigi tulevikuprognoose tehakse teatud

ebakindlusega, ei saa piisavat tõenäosust hinnata pelgalt hüpoteetiliste oletuste või kahtluste

alusel. Ei piisa pelgast järeldusest, et tagakiusu ei saa välistada. Kohus lähtub otsuse tegemisel

sellest põhimõttest. Kaebaja väiteid, et temaga seonduvaid asjaolusid on raske tõendada, võib

inimlikult mõista, ent rahvusvahelise kaitse andmiseks ei piisa paljasõnalistest väidetest, vaid

nende usaldusväärsuses peab olema võimalik kuidagi veenduda.

17. Kohus ei nõustu kaebajaga, et kui ta pagulaseks ei kvalifitseeru, siis samadel põhjustel

tuleks talle omistada täiendav kaitse. Täiendava kaitse seisund on eraldiseisev alus

rahvusvahelise kaitse andmisele ning selle aluseks on põhjendatud hinnang, et isiku Eestist

tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle kaasa tuua reaalselt tõsise ohu. Ühtegi sellist

asjaolu ei ole tuvastanud PPA ega ka kohus.

18. Eeltoodust tulenevalt on õiguspärane rahvusvahelise kaitse taotluse lugemine selgelt

põhjendamatuks ja seega ka selle tagasilükkamine.

Lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu õiguspärasus

19. PPA on otsuses kohaldanud kaebajale sundtäidetava lahkumisettekirjutuse tema

kodakondsusjärgsesse riiki ehk Marokosse. Lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele kaebaja

seadusliku viibimisaluse lõppemise korral. Kohus leiab, et koheselt täidetava

lahkumisettekirjutuse tegemine kaebaja suhtes oli õigusvastane, kuna muu hulgas tugines PPA

valedele kaalutlustele. Nagu kohus juba 30.04.2025 määruses nr y-yy-yyyy selgitas, siis saabus

kaebaja Eestisse rahvusvahelise kaitse taotlejana ning kohtule esitatud tõendid ei kinnita PPA

väidet, et ta ei soovi jääda rahvusvahelist kaitset taotlema Eestis, vaid reisida edasi mujale

Euroopasse. Samuti ei nõustu kohus PPA-ga, et kaebaja Eestisse saatmine Dublini III määruse

alusel oli sunniviisiline. Kaebaja saabus 04.11.2024 Eestisse iseseisvalt, mh ei tulnud talle keegi

11 Dtl 219–226

12 Dtl 206–213

8 (9)

ka lennujaama vastu. Et kaebaja ei leidnud lennujaamast ühtegi politseiametnikku, tegi ta igati

õigesti ja helistas hädaabinumbrile, et enda riiki saabumisest teada anda. Seejärel ootas kaebaja

politseid lennujaama infopunkti juures. Sellisest käitumisest ei saa välja lugeda põgenemisohtu,

kaebaja selliste soovide korral oleks äärmiselt ebausutav kohene politseisse pöördumine ja

endast teatavaks tegemine. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebajale koheselt sundtäitetava

lahkumisettekirjutuse tegemine on kaalutlusvigadega ning tegelikest asjaoludest väära

mõistmise tõttu õigusvastane.

20. Kuna kaebajale tehtud koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus on õigusvastane, siis on

õigusvastane ka temale VSS § 74 lg 2 alusel kohaldatud sissesõidukeeld.

21. Eelneva tõttu rahuldab kohus kaebuse lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu osas.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine

22. Kaebaja esindaja esitas kohtule kohtuistungil esialgse õiguskaitse taotluse. Kuna kohus

rahuldab kaebuse lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeeldu puudutavas osas, ent kaebus jääb

rahuldamata rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise osas, siis lõppeb halduskohtu otsuse

tegemisega kaebajal Eestis viibimise õigus (VRKS § 31 lg 1 punkt 2 kooskõlas VRKS §-ga 251).

Lahkumisettekirjutust ja sissesõidukeelu kehtivust peatamata tekiks seega PPA-l õigus kaebaja

välja saata. Seega peab kohus põhjendatuks rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

selliselt, et peatab PPA 18.03.2025 otsuse kehtivuse lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu

osas. Kohus märgib, et kui PPA ei vaidlusta halduskohtu otsust osas, millega kaebus rahuldati,

siis jõustub kohtuotsus selles osas 30 päeva möödumisel ning PPA-l on õigus teha kaebajale uus

lahkumisettekirjutus koos sissesõidukeelu kehtestamisega. Uue lahkumisettekirjutuse tegemisel

ja sissesõidukeelu kehtestamise üle otsustamisel tuleb PPA-l lähtuda Riigikohtu 15.05.2025

otsuses nr 3-23-1317 antud juhistest.

Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused

23. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega

(HKMS § 108 lg 2). PPA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad

vastustaja võimalikud kulud tema enda kanda. Kaebaja menetlusabi andmise kulud ning riigi

õigusabi korras määratud esindaja tasu jäävad riigi kanda.

24. Kaebaja tasus riigilõivu kokku 20 eurot. Kuna kohus rahuldab kaebuse 2/3 ulatuses, tuleb

PPA-lt kaebajate kasuks välja mõista 13,33 eurot tasutud riigilõivu. Kohus lahendab eraldi

määrusega kaebajate riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud.

25. Kohtupraktika ühtlustamise ja kujundamise eesmärgil saab kinniseks kuulutamise alust

kahjustamata avalikustada käesoleva kohtuotsuse viisil, et kohtuotsuse avaldamisel asendatakse

tähemärgiga kaebaja nimi ja sünniaeg, viide QQQQ programmile, ning otsuse punktis 19 tehtud

viide kohtumäärusele (HKMS § 175 lg 3). Samuti tuleb avaldamata jätta kohtuotsuse punkt 1.

Kui esineb vajadus käesoleva otsuse varjamiseks muus osas, tuleb seda HKMS §-s 175 toodud

alustel taotleda, jättes kohtule ka ajaakna taotluse lahendamiseks enne otsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

9 (9)