2-24-113644/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista AS-lt Tallinna Toiduveod Alfatre Cargo OÜ kasuks põhivõlga 960,15 Jätta OÜ Alfatre Cargo tasutud lõiv AS-i Tallinna Toiduveod kanda ja mõista AS-ilt
Legislator headnote
AI generated2-24-113644/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista AS-lt Tallinna Toiduveod Alfatre Cargo OÜ kasuks põhivõlga 960,15 Jätta OÜ Alfatre Cargo tasutud lõiv AS-i Tallinna Toiduveod kanda ja mõista AS-ilt
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.06.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-113644
Tsiviilasi
OÜ Alfatre Cargo hagi AS Tallinna Toiduveod vastu võla,
sissenõudmiskulude, viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
2293,65 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Kohtuistung
Hageja: OÜ Alfatre Cargo (10572007, Teaduspargi 11,
Tallinn), esindaja Tarvo Ilves
Kostja: AS Tallinna Toiduveod (10031071, Peterburi tee
38/6, Tallinn), esindaja Riho Friedrichs
14.04.2025, Tallinn, osalesid T. Ilves, R. Friedrichs
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada osaliselt.
2. Välja mõista AS-lt Tallinna Toiduveod Alfatre Cargo OÜ kasuks põhivõlga 960,15
eurot ja viivist 331,68 eurot.
3. Jätta OÜ Alfatre Cargo tasutud lõiv AS-i Tallinna Toiduveod kanda ja mõista AS-ilt
Tallinna Toiduveod Alfatre Cargo OÜ kasuks 350 eurot.
4. Jätta poolte muud menetluskulud poolte endi kanda ja muude menetluskuldude
rahaline suurus seetõttu kindlaks määrata.
5. Tagastada Alfatre Cargo OÜ-le enammaksutud lõivu 13,35 eurot tema kontole nr
XXXXXX. Edasikaebamise kord
Otsuse punktides 1-4 sätestatu peale on õigus esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul alates
kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna
Tingkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline
taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja
tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Otsuse punktis 5 sätestatu peale ei saa esitada apellatsioonkaebust.
Hageja nõue ja põhjendused
Hageja ja kostja sõlmisid 28.11.2023 lepingu 1 (lisa 1), millega hageja osutas kostjale
pukseerimisteenust sõiduki MERCEDES-BENZ SPRINTER 308 CDI reg.nr XXX vintsimiseks.
Kostja teenuse tellijana, allkirjastades lepingu, kinnitas et nõustub pukseerimisteenuse lepingu
tingimustega, mis on kättesaadavad aadressil: http://www.alfatre.ee/puksiir/buksiir-24h/ (lisa 2).
Osutatud teenuse eest kohustus kostja maksma tasu peale teenuse osutamise akti allkirjastamist ja
arve saamist. Arve koostamisel lähtus hageja kodulehel avaldatud hinnakirjast
https://www.alfatre.ee/puksiir/hinnad/ (lisa 3). Hageja edastas 29.11.2023 kostjale arve (lisa 4)
lepingus näidatud e-posti aadressil arved@toiduveod.ee. Arve tasumise tähtajaks oli määratud
06.12.2023. Kostja arvet ei tasunud ning hageja nõue muutus sissenõutavaks alates 07.12.2023.
Arve tasumisega viivitamise korral tekkis hagejal õigus nõuda viivist 0,5% päevas iga tasumisega
viivitatud päeva eest.
Hageja ja kostja sõlmisid 26.12.2023 leping 2 (lisa 5), mille alusel osutas hageja kostjale
pukseerimisteenust sõiduki SCANIA P94 DB4X2NA 220 reg.nr XXX pukseerimiseks marsruudil
Ingküla - Ruunoja. Kostja teenuse tellijana, allkirjastades lepingu, kinnitas et nõustub
pukseerimisteenuse lepingu tingimustega, mis on kättesaadavad samal aadressil:
http://www.alfatre.ee/puksiir/buksiir-24h/ (lisa 2). Osutatud teenuse eest kohustus kostja maksma
tasu peale teenuse osutamise akti allkirjastamist ja arve saamist. Arve koostamisel lähtus hageja
kodulehel avaldatud hinnakirjast https://www.alfatre.ee/puksiir/hinnad/ (lisa 3). Hageja edastas
27.12.2023 kostjale arve (lisa 6) e-posti aadressil arved@toiduveod.ee. Arve tasumise tähtajaks
oli määratud 03.01.2024. Kostja arvet ei tasunud ning hageja nõue muutus sissenõutavaks alates
04.01.2024. Arve tasumisega viivitamise korra.
Teenuse osutamisel lähtub hageja pukseerimisteenuse lepingu tingimustest, mis on kättesaadav
http://www.alfatre.ee/puksiir/buksiir-24h/. Teenuse hind: algab teenuse alustamisega hageja
puksiiri garažeerimise asukohast ja teenuse osutamisele kuluvast ajast. Hinnale lisandub
väljakutse tasu. Hageja puksiiri autojuhid ei saa sõlmida klientidega erikokkuleppeid ning
lähtuvad ettevõtte lepingu tingimustest ning hinnakirjast. Määrav pole mitte see, kas kulus aega
10 minuti, 25 minuti või 4 tundi ja 45 minuti, sest alati võetakse aluseks väljasõidu kohana hageja
paiknemiskoht Teaduspargi 11, Tallinn. Kostja oli hageja lepingutest ning hinnapoliitikast teadlik
juba varem, sest on tellinud hagejalt teenust ka 08.01.2023 kui palus abi sõiduki XXX
teisaldamiseks aadressilt Vikerlase 19, Tallinn (lisa 1 – kuvatõmmis puksiiri telefonist).
Asjaolu, et pukseerimisteenuse leping/akt on koostatud erineva kirjutusvahendiga, ei võta tagasi
kostja nõustumust lepingu sõlmimisega, millele laienevad teenuse osutamise tingimused ja
hinnakiri. Kostja väitis, et tema töötajal Ql puudus kraavipervel paberile allkirja andes võimalus
tutvuda hindade ja maksetingimustega. Kui teenuseleping allkirjastati, siis oli tegemist kostja
autojuhi hooletusega. Tõendamata on, et Q helistas hagejale korduvalt, õige pole väide, et Q
kirjutas hagejale (kostja vastuse lisa 3), sest nimetatud väidetav e-kiri on edastatud aadressile
info@alfatrade.ee, mitte hageja aadressile info@alfatre.ee. Õige pole kostja väited lepingu/akti nr
521 ja veoauto XXX pukseerimise kohta. Kostja esindaja helistas hageja puksiirijuhile
26.12.2023 kell 12:15, edastas kell 12:22 auto asukoha koordinaadid 59.0429183, 23.6248366
(lisa 1). Uuesti helistas kostja esindaja hageja puksiirijuhile 16:29 ja 16:32. Teekond Teaduspargi
11 Tallinn, auto asukoht koordinaatidel 59.0429183, 23.6248366 kuni Ruunoja tn 2 Tallinn on
kokku 202 km (lisa 4). Leping/akt nr 521 (lisa 5) lahter „Teostatud tööd“ on detailselt puksiiri
juhi poolt kirjeldatud kellaajaline kokkuvõte. Puksiiri juht saabus Ruunoja tn 2, Tallinn kell
20:18, mis nähtub ka puksiirijuhi poolt sooritatud telefonikõnest kostja esindajale. Puksiiri juht
sai telefonikõnest korraldused anda sõiduk üle objektil viibinud esindajale. Kell 20:23 helistas
kostja esindaja puksiirijuhile tagasi. Tegemist oli riigipühaga 26.12.2023 ja vastavalt hinnakirjale
oli töötunni maksumus 160 €/h + käibemaks. Hageja majandustegevus ei ole võlgade
sissenõudmine, hageja on olnud sunnitud kasutama täiendavat tööajakulu, kostjale tasumata arve
meeldetuletuse osas. VÕS § 113² lg 1 järgi on hagejal õigus sissenõudmiskulude hüvitamist
summas 40 eurot.
Puksiirijuhid avaldavad alati teenuse osutamisel hinnakirjas toodud tunnihinna, samuti on
tunnihindadega võimalik tutvuda hageja kodulehel enne teenuse tellimist. Kuna pukseerimise
teenuse maksumus sõltub ajalisest faktorist, siis avaldatakse väljakutse maksumus – 50 €
(väljakutse võib toimuda telefoni vahendusel või vahetult puksiiri peatamisega teel või
pukseerimise kohas), samuti töötunni maksumus sõidule alates puksiiri baasist ja baasi tagasi,
samuti pukseerimiskohas töö ettevalmistamisele (töötund 7:00 – 22:00 - 100€; töötund 22:00 –
7:00 ja Riigipühadel - 160€) ning vintsimise tunni maksumus (vintsimine - 160€/t). Nimetatud
hinnad ei sisalda käibemaksu ning kehtivad üksnes Eesti Vabariigi piires. Hagejal puudub
võimalus tellimust saades leppida kokku konkreetses töö maksumuses, sest ennustamatu on teave
sõidu aja kohta (teeolud, ummikud vms.), vintsimise keerulisuse kohta (abistava auto asukoht
ning asend n.t. kraavis külili või paiknemine kitsal alal või tupikteel) ning pukseeritava sõiduki
tehnilise sisukorra ja asukoha (paiknemine kitsal alal või tupikteel) kohta. Lisaks tuleb enne
pukseerimist ette valmistada pukseeritav sõiduk ja muud vastavad asjaolud.
Hageja lähtub viivisenõudes poolte vahel sõlmitud lepingus/aktis sätestatust. Kostja on õigeks
võtnud, et teenused kostjale osutati. Õige pole väide, et kui pole kostja allkirjaga lepingut, pole
ka kokkulepet viivisemääras. Mõlemad lepingu/aktid kannavad kostja esindajate (töötajate)
allkirju – ühe allkirja on andnud teenuse osutamisel Q ja teise isik, kes viibis veoauto XXX
pukseerimise lõpetamisel kostja territooriumil Ruunoja tn 2,Tallinn. See, kes oli kostja
territooriumil viibinud isik, ei ole hagejale teada, kuid kui isik viibib 26.12.2023 õhtul kell 20:40
kostja piiratud alaga territooriumil, sai olla üksnes kostja töötaja. Korralduse veoauto XXX
pukseerimise lõpetamiseks eelnimetatud aadressil, andis puksiirijuhile kostja esindaja telefoni
teel. Ei ole eluliselt usutav kostja väide, et leppis hagejaga telefonikõnes kokku töö maksumuse
ehk eelarve VÕS § 639 mõttes, sest tellimuse tegemise hetkel on teada hageja töö teostamise
hinnakiri ning lõplik tasu sõltub töö teostamisele kuluvast ajast.
Hageja palus esialgses hagis mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlga 1306 €, viivised
947,65 € ning sissenõudekulu 40 eurot, menetluskulud ja menetluskuludelt viivist
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
Kostja tasus menetluse käigu osa hagetavast võlast ja hageja tugines VÕS S § 88 lg 8 ning luges
tasutuks esmalt sissenõudmiskulud 40 € ja viivised 342,35 €. Eeltoodu tõttu palub hageja kostjalt
välja mõista võlgnevuse 1306,00 € ja viiviste 605,30 € (15.05.2025)
Kostja vastuväited
Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
Pukseerimisteenus lepingu, arve nr 446 järgi.
28.11.2023 läks Lagedi kandis kraavi Tallinna Toiduvedude kasutuses olev veok
(furgoon/kaubik) MB reg nr XXX. Olles kohapeal olukorda lahendamas, nägi Tallinna
Toiduvedude töötaja Q mööda sõitmas Puksiiri ja jooksis seda peatama. Puksiiri peatudes küsis ta
puksiirautojuhilt, kas viimane on nõus veoki kraavist välja tõmbama. Puksiirautojuht oli nõus
ning küljevintsiga aitaski veoauto kraavist välja vintsida. Kogu olukord võttis aega hinnanguliselt
vähem kui pool tundi. Seejärel puksiir lahkus. Hageja arve nr P446 jõudis kostjani 30.11.2023. Q
reageeris kohe ja helistas hageja kontorisse soovides, et see arve üle vaadatakse, kuivõrd arve ei
kajastanud tegelikult toimunut. Lubati tegeleda. Mõne aja möödudes helistas ta veelkord samas
küsimuses, mis jäi vastuseta. Q kirjutas 06.02.2024 e-kirja (lisa 3) ja palus arve uuesti ümber
vaadata. Arvet ei vaadatud üle. Väljakutset polnud, sest puksiir peatati tee peale nn käega. Seega
on väljakutse tasu 50 eurot ebaõige. Teenuse aeg ei olnud 1,5 tundi, vaid 25 minutit. Arvet on
moonutatud – sinna on hageja kirjutanud mustaga juurde andmeid, mis ei kajasta poolte
kokkulepet. Juurde on kirjutatud sinise pastakaga. Arvel kajastuvad andmed ei kajasta kohapeal
kokkulepitut ja kohapeal ei ole võimalik kontrollida hageja hinnakirja (eelnevalt seda teha
interneti kaudu). Õiglane tasu on 25 minuti ehk vintsimise eest 67,50 eurot + käibemaks.
Pukseerimisteenus lepingu, arve nr 521 järgi.
26.12.2023 kell 15:00 ajal helistas W hageja puksiirijuhile ja küsis, kas on võimaik tellida
pukseerimist ning mis maksab veoauto XXX pukseerimine Rajaingli külast, Lääne-Nigula vallast
aadressile Ruunaoja 2, Tallinn. Hageja pakkus, et toob samal päeval auto ära ning teenuse
maksumuseks nimetas 200-300 eurot. W täpsustas vahetu juhiga, kas sellistel tingimustel võib
vedu tellida ning saades jaatava vastuse, esitas hagejale telefonitsi suuliselt tellimuse
pukseerimiseks. Veoauto toodi samal päeval Ruunaoja 2, Tallinn platsile. Keegi ei võtnud autot
vastu, keegi ühelegi dokumendile kostja poolt allkirja ei andnud. 27.12.2023 saabus arve P521
summas 811,5 eurot+ käibemaks. Kuna summa ei vastanud kokkulepitule, helistas W
puksiirijuhile, et viimane korrigeeriks arve summat vastavalt varem kokku lepitule. Seda ei
tehtud. Arve ei peegelda kokkulepitut ja kostja pole allkirjastanud. Tellija allkiri pole kostja
allkiri. Arvet on monteeritud. Hageja on teinud musta pastakaga juurdekirjutusi, milles kostjaga
pole kokku lepitud. Õige tasu on 300 eurot.
Menetluse käigus maksis kostja 82,35 eurot maksekorraldusega nr 735 viitega arvele nr P466 ja
300 eurot makse korraldusega nr 734 viitega arvele nr 521.
Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.
Kohtu põhjendused
I
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi
lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja
tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist
lihtmenetluse vaidlusega TsMS § 405 järgi, siis teeb kohus otsuse lihtsustatud vormis kooskõlas
TsMS § 444 lg 2.
II
VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt
loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud
isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS §-s 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 tuleneb, et kui
võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist, täitmisega
viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega
viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse
sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94
sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud
kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud
intressimäär.
VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või
muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik
(tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus
või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt
asjaoludele mõistlik tasu, lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö
valmimisest.
III
Pooled sõlmisid 28.11.2023 pukseerimisteenuse lepingu (leping 1) sõiduki MERCEDES-BENZ
SPRINTER 308 CDI reg.nr XXX vintsimiseks, mille kohta esitas hageja 29.11.2023 kostjale arve
P446 322,20 eurot maksmise tähtajaga 06.12.2023. Selles puudus vaidlus, kuid märgitud asjaolu
tõendavad nr akt 446, arve nr P446 (dtl 26, 30). Et arve tuli tasuda 06.12.2023 ja kostja seda ei
tasunud, puudus vaidlus.
Pooled sõlmisid 26.12.2023 pukseerimisteenuse lepingu (leping nr 2), mille alusel osutas hageja
kostjale pukseerimisteenust sõiduki SCANIA P94 DB4X2NA 220 reg.nr XXX pukseerimiseks
marsruudil Ingküla - Ruunoja. Hageja esitas 27.12.2023 kostjale tasumiseks kostjale arve nr P521
972,80 eurot, mille makse tähtaeg oli 03.01.2024. Märgitud asjaolu tõendavad ka akt 521, arve
P521 (dtl 31, 32). Vaidlus puudus selle üle, et kostja märgitud ajal tasu ei maksnud.
IV
Hageja esitatud lepingu tingimustest, millele hageja tugines, nähtub, et teenuse osutamise
maksumus määratakse kindlaks täitja klienditeenindaja poolt täitja poolt kehtestatud tariifide
alusel; teenuse osutamiseks kuluva aja ja läbisõidu arvestus algab vastavalt klienditeenindaja ja
tellija poolt kokkulepitult teisaldusveoki väljasõiduga asupaigast ja lõpeb peale teenuse osutamise
lõpetamist ja täitja töötajalt teenuse akteeritult vastuvõtmist (tingimuste p 3, 4, dtl 27). Hageja
esitatud hinnakirjast nähtub, et väljakutse tasu on 50 eurot, töötunni tasu kl 7.00-22.00 on 100
eurot, töötunni tasu kl 22.00-7.00 ning riigipühadel on 160 eurot, vintsimise tasu on 160 euro
tunni eest ja hinnad ei sisalda käibemaksu (dtl 28). Hinnakirjast ei nähtu, et teenuse tasu
määratakse kokkuleppel, see on võimalik vaid väljaspool Eestit toimuva töö eest. Samuti ei nähtu
hinnakirjast, et väljakutse tasu kuulub alati tasumisele, sõltumata sellest, mis moodi teenuse
vajadusest teatakse (tee peal peatamine vm). Kostja väitis, et esimese töö korral (vintsimine) ei
olnud võimalik teenuse hinda kontrollida interneti teel. Viide vastavale tingimuste lingile ja
hindadele on pukseerimisteenuse aktides nr 446 ja 521. Kohtu arvates on kostja väide osaliselt
põhjendatud ja tõendatud. Kostja tunnistaja Q ütlus (dtl 133 jj, istungi protokoll 14.04.2025)
kinnitab kostja väidet, et kohal, kus vintsimine aset leidis, ei olnud võimalik kontrollida hageja
teenuste hinda interneti teel, sest tunnistaja tellis vintsimise tee peal, st ta peatas tee peale
mööduva hageja pukseerimisteenuse sõiduki, esitas palve abiks ja samal ajal üritas jälgida
liiklusolusid (ohu vältimiseks). Sellises situatsioonis on usutav, et teenuse tellija ei saa tee peale
liiklusohus ja oludes hakata kontrollima interneti kaudu, millised võivad olla teenuse osutaja
tasumäärad. Samas kinnitas hageja tunnistaja Z, et tema rääkis kostjaga läbi tasu määrad.
Eeltoodu alusel on tõendatud hageja väide, et kostjale on siiski vintsimise teenuse osutamisel
(leping 1) selgitatud töö tasustamise tingimusi ja hindu.
Mis puudutab teist teenust (akt 521, leping 2), siis märgitud teenuse tellis kostja telefoni teel. Too
nähtub kõnede kirjetest (dtl 83) ja kostja tunnistaja W ütlustest, kuid tema ütluste järgi lepiti
kokku konkreetses tasus 300 eurot, millele lisandub käibemaks. Märgitut ütlust ei kinnitanud
hageja tunnistaja G ütlus (dtl 135), kes on puksiiri juht ja kes kinnitas, et tal pole õigust ise kokku
leppida kliendiga tasudes ja et kostjale tutvustati hinnakirja. Arvestades hageja tunnistaja W ja G
ütluste vastuolu tasu kokkuleppe kohta, leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et pooled leppisid
kokku, et lepingu 2 puhul on pukseerimisteenuse tasu 300 eurot pluss käibemaks.
Hageja on tõendanud mõlema tunnistaja (Z ja G) ütlusega, et teenuse osutamisel teatab hageja
suuliselt teenuse eest makstava tasu, mis langeb kokku hinnakirjas märgitud tasude suurusega ja
on kantud ka aktidesse nr 449 ja 521. Tõsi, õiged ja tõendatud on kostja tunnistajate (Q, W)
ütlustega kostja väited, et hageja kirjutas ise aktidele nr 446, 521 juurde märkused tasu arvestuse
kohta, kuna neid andmeid ei olnud aktis vahetult pärast teenuse lõpetamist.
Asjaolu, et hageja ise kirjutab aktidele andmeid juurde, sest kontor (raamatupidaja) teeb lõpliku
tasu arvestuse, kinnitavad hageja tunnistajate Z ja G ütlused. Küll aga ei lahkne ütlustes toodu
hageja hinnakirjas märgitud tasud sellest, mis on kirjas mõlemas aktis ning mida hageja selgitas
eelnevalt kostjale enne teenuse osutamist. Nii on tõendatud hageja väide, et mõlema lepingu
puhul tutvustati kostjale suuliselt tasu määrasid, mis vastavad hageja hinnakirjale. Lisaks on
ümber on lükatud kostja väited ja tõendid, et lepingu 2 (akt 521) puhul oli tasu kokkuleppeline
ehk 300 eurot pluss käibemaks. Tõendatud on ka hageja väide, et kuivõrd lepingu 2 puhul tellis
kostja teenuse telefoni teel, siis on põhjendatud ja kooskõlas hageja hinnakirjaga tasu väljakutse
eest 50 eurot (käibemaksuta).
Kohus vaatleb järgnevalt mõlema lepingu tasu suurust.
Leping 1 (akt 446)
Kostja tunnistaja Q ütluse kohaselt oli akti nr 446 kirjutatud vaid vintsimine ja rida „töö“. Muud
andmed on lisatud sinna hiljem ja mingi väljakutset kui sellist polnud, sest puksiir peatati tee
peal. Hageja tunnistaja Z ütluste kohaselt kirjutas tema akti andmed sinise pastakaga ja kontor
kirjutas mustaga muu teksti. Tunnistaja Z ütluste kohaselt tehti akti nr 446 järgi vintsimine ja siis
sõideti edasi. Seda et Q on sinna aktile nr 446 märkinud 4 allkirja, on tõendatud Q ütlustega.
Aktist nähtub, et sinisega on kirjutatud „teostatud tööde“ all kaks rida ülalt alla „ baasist 14.00
202008 - baas 15.55 202049“. Tunnistaja Z kinnitas, et need read on tema kirjutanud, kuid ei
selgu, mis hetkel need kirjutati. Kohus leiab, et akti on kantud erinevad andmed erinevatel
hetkedel ning tunnistajate ütlustest ei nähtu, mis hetkel kandis Z andmed sinisega ja mida sai
seejärel tunnistaja Q oma allkirjadega kinnitada.
Tunnistaja Z ütles, et töö aeg läheb käima arvestusega nagu sõidaks hageja sõiduk välja oma
pargist objektile ja lõpeb siis, kui hageja on oma parki tagasi jõudnud. Tasu on seotud aja
tariifiga, millele lisandub väljakutse tasu. Samas andis ta ütlusi, et nägi tee peal, et kraavis on
auto, peatus ja küsis, kas on abi vaja. Hinnates Z ja Q ütlusi kogumis, asub kohus järeldusele, et
lepingu 1 puhul ei tehtud väljakutset, mille eest saaks hageja nõuda tasu 50 eurot (lisandub
käibemaks). Sellisel viisil väljakutse tasustamist ei nähtu ka hinnakirjast või hageja esitatud
tingimustest. Kostja väited on põhjendatud ja tõendatud, et väljakutset kui sellist polnud ning tasu
väljakutse eest pole põhjendatud.
Nagu nähtub aktist nr 446, on kantud sellele teekond baasist kohapeale ja tagasi baasi. Hageja
enda tingimuste p-i 4 kohaselt toimub aja arvestus kokkulepitult tellija ja teenindaja vahel
teisaldusveoki väljasõiduga asupaigast ja lõpeb pärast teenuse osutamise ja täitja töötajalt teenuse
akteeritult vastuvõtmist. Hageja pole tõendanud, et aktis nr 446 sinisega kirjutatud osa „baasist
14.00 202008 - baas 15.55 202049“ oleks kostjaga kokkulepitud ja vastav osa allkirjastatud kostja
poolt pärast Z pool vastavate andmete akti kirjutamist. Nii ei saa rääkida sellest, et tingimuste p-i
4 kohaselt oleks pooled kokku leppinud lisaks vintsimisele ka teenuse ajaarvestuses „baasist
14.00 202008 - baas 15.55 202049“. Tegelikult ei nähtu ka hageja tunnistajate Z ja G ütlustest, et
sõiduk oleks asunud teele hageja asupaigast, tulnud vintsimise asukohta, teinud töö ja sõitnud
tagasi hageja asukohta. Kohus märgib, et hageja tingimuste p-st 4 ei tulene ajaarvestust, mille
kohaselt arvestatakse lõpuaega sellega, millal jõuab teisaldusveok tema asupaika tagasi (hageja
asukohta Teaduspari 11, Tallinn). Mõlema poole tunnistajate ütluste kohaselt peeti sõiduk tee
peal kinni, sj hageja tunnistaja Z ütluste kohaselt nägi ta sõidukit kraavis, pidas enda sõiduki
kinni ja lepiti hagejaga kokku vintsimises, mis tehti ära. Hageja enda tunnistaja ütluste kohaselt
oli hageja teel teisele objektile, tegi ära vahepeal vintsimise ja sõitis edasi siis varem tellitud
objektile.
Eeltoodud kostja tunnistajate ütluste hinnates, leiab kohus, et aktis nr 446 märgitud ja
kokkulepitud tööde eest on põhjendatud vaid vintsimisele kulunud aeg 25 minutit ja ülejäänud
tööde osas ei ole kokku lepitud; lisaks ei vasta aja arvestus nn baasist – baasi kokkulepitule ega
hageja tingimuste p-s 4 sätestatule ( VÕS § 76 lg 1, 2, § 635 lg 1).
Kostja väitis, et 25-minutilise vintsimise eest on põhjendatud aeg ja tasu 67,50 eurot pluss
käibemaks, arvestusega 160 eurot/tunnis. Tasu selline arvestus vastab kohtu hinnangul hageja
hinnakirjale. Kostja maksis selle töö eest ära 14.04.2025 82,35 eurot (dtl 139, maksekorraldus
735). Seega on kostja maksnud VÕS § 76 lg 1, 2, § 635 lg 1 järgi tasu alles menetluse ajal.
Kostja oli kohustuse täitmisega viivituses, kuivõrd arve nr P446 (dtl 30) järgi tuli tasu maksta
06.12.2023 VÕS § 82 lg 1, § 637 lg 3 järgi. Pooled ei vaielnud tasu maksmise tähtajas ega selles,
et tasu tuli maksta pärast töö tegemist. Aktile nr 446 on kostja alla kirjutanud ja selles on viide
viivise määrale 0,5% päevas võlalt. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pooltel oli kokkulepe ka
viivise määras 0,5% päevas võlalt VÕS § 76 lg 1,2, § 113 lg 1 3. lause järgi. Kostja oli viivituses
alates 07.12.2023 82,35 euro tasumisega ehk rikkus VÕS § 100 mõttes VÕS § 76 lg 1, 2, § 635 lg
1, § 637 lg 3 tulenevat tasu maksmise kohustust. Viivis on võlalt 82,35 eurot perioodi
07.12.2023-20.05.2024 eest 68,35 eurot. Seega oli hageja nõue lepingu 1 järgi osaliselt
põhjendatud ja tõendatud 82,35 eurot ja viivis 20.05.2024 seisuga 68,35 eurot, kuna hageja
edasiulatuvat viivist hagiavalduses ei nõudnud (dtl 25).
Kostja väide, et hagejale saadeti akti nr 446 ja arve kohta pretensioon, on ebaõige, sest e-kiri
06.02.2024 on saadetud muu isiku e-posti aadressile (dtl 57), mitte hageja e-posti aadressile
info@alfatre.ee.
Leping 2 (akt 521)
Hageja tunnistaja G ütles, et kontori töötaja on kirjutanud andmed musta pastakaga akti nr 521 ja
tunnistaja kirjutas sinise pastakaga teostatud tööde all oleva kirjelduse „Baasist 16.25 204073
kuni baasis 21.10 20928“. Tunnistaja ütles, et tegi töö riigipühal 26.12, mis nähtub ka aktist.
Ütluste kohaselt tegi ta töö järgmiselt: viis teisaldatud sõiduki kliendi tellitud kohta, andis üle ja
sai dokumendile kliendi töötaja allkirja; aktile on alla kirjutanud klient ehk kostja. Kohus leiab
eeltoodu alusel, et tehtud töö vastab kokkulepitule osas, mis puudutab tellimust baasist objektile,
seejärel tellitud kohta Ruunaojale ja sealt edasi lahkumise viitega ajale kl 20.40. Märge „lahkun
20.40-baasis kl 21.10 209288“, ei vasta kohtu hinnangul hageja enda tingimuste p-s 4 sätestatule,
kuna tingimuste p-st 4 ei tulene sellist ajaarvestust, mille kohaselt on lõpuaeg aeg, mil
teisaldusveok saabub tagasi tema asupaika Teaduspargi 11, Tallinn. Kohus tuvastas, et
tõendamata on kostja väide, et 26.12.23 tööde maksumus oli 300 eurot. Samas ei ole tõendatud
hageja väide, et kokkulepitud töö hõlmas erinevalt tingimuste p-st 4, ka teisaldamissõiduki aega
Ruunojalt tagasi baasi (Teaduspargi 11, Tallinn), mis akti nr 521 järgi tähendab 30 minutit.
Kohus tuvastas eespool, et hagejale on selgitatud teenuse hinda ja seega on tõendatud, et hageja
hinnakirja järgi on riigipühal tasu määr 160 eurot tunnis ehk 80 eurot poole tunni eest, mille
lisandub käibemaks. Kohus tuvastas eespool, et kostja tellis telefoni teel sõiduki teisaldamise. Nii
on põhjendatud väljakutse tasu 50 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul vastab
aktis nr 521 tasu ülejäänud osas, välja arvatud 0,5 töötundi, hinnakirjale ja kokkulepitule VÕS §
76 lg 1, 2, § 635 lg 1 järgi. Arve nr 521 järgi oli käibemaks määr 20%. Arve summast 973,80
eurot tuleb maha arvata poole tunni tasu 96 eurot (80 eurot pluss 20% käibemaks, kokku 96
eurot). Viidatud lepingu nr 2 (akt 521) järgi on põhjendatud tasu VÕS § 76 lg 1, 2, § 635 lg 1
järgi 877,80 eurot.
Vaidlust polnud selles, et kostja on varem tellinud hagejalt pukseerimisteenust, mida kinnitavad
ka kostja tunnistaja G, hageja tunnistaja W ütlused ja hageja esitatud vestluse väljavõte
08.01.2023 (dtl 81). Lepingu nr 1 järgi oli kokku lepitud viivise määr 0,5% päevas võlalt.
Arvestades pooltevahelist praktikat VÕS § 23 lg 1 p 2 (lepingu poolte kohustused võivad tulla ka
pooltevahelisest praktikast) ning asjaolu, et kostja on ka aktile nr 521 alla kirjutanud, samuti seda,
et lepingus 1 on kokku lepitud viivise määr, leiab kohus, et ka lepingust 2 tuleneva tasu maksmise
kohustuse täitmisega viivitamise korral on VÕS § 76 lg 1, 2, § 113 lg 1 3. lause järgi kokku
lepitud viivises 0,5% päevas võlalt. Vaidlust ei olnud, et arves nr P521 märgitud tasu tuli maksta
ära 03.01.2024 VÕS § 82 lg 2, § 637 lg 3 järgi (dtl 32). Kostja tasus lepingu 2 järgsest võlast ära
300 eurot 14.04.2025 (dtl 141, maksekorraldus 734). Seega oli kostja viivituses ja VÕS § 635 lg
1, § 637 lg 3 tuleneva tasu maksmise kohustuse rikkumises VÕS § 100 järgi. Hagi esitamise ajaks
oli võlalt 877,80 eurot viivis perioodi 04.01.2024 – 20.05.2025 eest 605,68 eurot. Hageja ei ole
nõudnud edasiulatuvat viivist. Seega on hageja nõue osaliselt põhjendatud ja tõendatud tasu
nõudes 877,80 eurot ja viivisenõudes 605,68 eurot.
Sissenõudmiskulud, kokkuvõte
Kuna kostja oli kohustuse täitmisega viivituses, on hagejal õigus nõuda VÕS § 113.1 lg 1 järgi 40
eurot.
VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja
intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks
muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks, lg 9 sätestab, et võlgnik ei või võlausaldaja
nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat
järjekorda.
Kostja tasus hagejale 14.04.2025.a 82,35 eurot ja 300 eurot, kokku 382,35 eurot. Hagejal oli
õigus VÕS § 88 lg 8 järgi arvestada tasutud summad esmalt sissenõudmiskulude katteks ja
seejärel viivise katteks. Nii ei olnud kostjal õigus määrata VÕS § 88 lg 9 järgi, et tasub vaid
põhivõlga (maksekorraldustes viidatud põhivõlale). Hageja viivisenõue oli 20.05.2024 seisuga
põhjendatud kokku 674,03 eurot (68,35 eurot + 605,68 eurot; hageja edasiulatuvat viivist ei
nõudnud).
Kohus tuvastas, et lepingu 1 järgi pidi oli hageja põhjendatud, tõendatud nõue põhivõla osas
82,35 eurot, viivis 68,35 eurot, lepingu 2 järgi vastavalt 877,80 eurot ja 605,68 eurot. Sellele
lisandub sissenõudmiskulude nõue 40 eurot. Nii on hageja põhivõla nõue 960,15 eurot,
viivisenõue kokku 674,03 eurot ja sissenõudmiskulude nõue 40 eurot.
Arvestades tasutud summast 382,35 eurot esmalt sissnõudmiskulude katteks, jääb järgi 342,35
(382,35-40). Arvestades ülejäänud tasutud osa (342,35) viivise katteks, jääb hüvitamata veel
viivis 331,68 eurot (674,03-342,35) eurot ja põhivõlga lepingute 1 ja 2 eest kokku 960,15 eurot
(82,35 + 877,80).
Eeltoodu alusel on hageja põhivõla ja viivisenõue osaliselt põhjendatud, tõendatud,
sissenõudmiskulude nõue on täies ulatuses põhjendatud. Kuna sissenõudmiskulud on menetluses
tasutuga hüvitatud ja viivis osaliselt tasutuga hüvitatud, kuulub hagi osalisele rahuldamisele.
Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, §113 lg 1
3. lause, § 635 lg 1, § 637 lg 3 järgi põhivõlga 960,15 eurot ja viivist 331,68 eurot.
Menetluskulud
TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud
võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei
jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi kuulus osalisele
rahuldamisele.
TsMS § 163 lg 1 järgi jääb hageja tasutud lõiv 350 eurot kostja kanda ning poolte muud
menetluskulud poolte endi kanda. Hagejale tuleb tagastada tema taotluse alusel enammaksutud
lõiv 13,35 eurot TsMS § 150 lg 1 p 1 järgi hageja kontole XXXXXX.
Kohus ei määra kindlaks poolte muude menetluskulude rahalist suurust.
(digitaalne allkiri)
Kohtunik