1-24-7329/17 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. juunil 2025. a, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-24-7329

Kohtukoosseis

Janika Kallin, Orvi Koik ja Inna Ombler

Kriminaalasi

Vladimir Kuznetsovi süüdistuses karistusseadustiku

(KarS) §-de 120 lg 1 ja 1573 lg 1 järgi üldmenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. veebruari 2025. a otsus

Apellandid

süüdistatava Vladimir Kuznetsovi kaitsja

Süüdistatav

Vladimir Kuznetsov, isikukood 39312250816, ülejäänud

isikuandmed maakohtu otsuses (kd I tlk 233)

Prokuratuur

Põhja Ringkonnaprokuratuur, prokurör Kaspar Urmas

Oja

Kaitsja

Valentin Moto

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Vladimir Kuznetsovi kaitsja apellatsioon läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtule alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise

õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

Maakohtu otsus (vaidlustatud osas).

1. Harju Maakohtu 20. veebruari 2025. a tunnistati Vladimir Kuznetsov süüdi ja teda karistati:



KarS § 120 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud;



KarS § 1573 lg 1 järgi vangistusega 7 kuud;



KarS § 64 lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskemat suurendades,

liitkaristusega 9 kuud vangistust, mida tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3

võrra. Kandmisele kuuluvaks karistuseks on seega 6 kuud vangistust.

1.1 KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise, Harju Maakohtu 10.

detsembri 2020. a otsusega mõistetud, kuid kandmata karistuse osa – 2 aasta 11 kuu 28 päeva

vangistuse – võrra ning Vladimir Kuznetsovile mõisteti lõplik liitkaristus 3 aastat 5 kuud 28

päeva vangistust.

2. Mõistetud karistust põhjendas maakohus nii.

2.1 KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on võimalik toimepanijat karistada

rahalise karistusega või kuni 1 aasta pikkuse vangistusega. Sanktsiooni keskmine määr on

seega rahaline karistus 265 päevamäära ulatuses või 6 kuud vangistust. Vladimir Kuznetsovi

süü leidis tõendamist kolmes ähvardamise episoodis. Süüdistatav ähvardas oma endist

elukaaslast ja lapse ema viimase töökohas ning mehe varasema vägivaldsuse tõttu oli

kannatanul kõigiti põhjust ähvardusi tõsiselt võtta. Teod pani Vladimir Kuznetsov toime

katseajal, mida kohaldati talle samuti vägivallateo tõttu. Teosüüd mõjutab samas ka asjaolu, et

Vladimir Kuznetsov täitis ühe, kergematest koosseisualternatiividest, ähvardades kannatanut

tervisekahjustuse tekitamisega. Suuliste ähvarduste tugevdamiseks Vladimir Kuznetsov mitte

midagi (nt rusika viibutamine, karjumine) ei teinud.

2.2 KarS § 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on võimalik toimepanijat karistada

rahalise karistusega või kuni 1 aasta pikkuse vangistusega. Sanktsiooni keskmine määr on

seega rahaline karistus 265 päevamäära ulatuses või 6 kuud vangistust. Ahistava jälitamise

puhul tuleb silmas pidada, et kriminaalasjas leidis tõendamist kannatanu eraellu sekkumine

enam kui 1 aasta vältel. Süüdistatav otsis kannatanuga kontakti nii telefonitsi, sõnumite kaudu

kui ka vahetult. Kannatanu häirimine oli keskmiselt intensiivsem ning asjas on tõendatud, et

tal olid süüdistatava tegude tõttu märkimisväärsed vaimsed üleelamised.

3. Vladimir Kuznetsovi karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid pole. Süüdistatav

on nii kohtueelses- kui ka kohtumenetluses oma tegusid õigustanud ning väitnud, et

kannatanu provotseeris teda.

4. Kuigi Vladimir Kuznetsovi poolt toimepandud kuritegude eest võib süüdistatavale mõista

ka rahalise karistuse, ei ole see käsiloleval juhul põhjendatud. Kergemaliigilisem karistus ei

täidaks Vladimir Kuznetsovi puhul karistuse eesmärke – varem kriminaalkorras karistatud

süüdistatav alustas tegude toime panemist katseajal ning teod on intensiivsed. Arvestades, et

süüdistataval on tasumata rahatrahve, võlgu ca 10 000 eurot, talle KarS § 121 lg 1 alusel

määratud rahatrahv asendati üldkasuliku tööga, Vladimir Kuznetsovil on alaealine ülalpeetav

ning sedagi, et 2022. a teenis Vladimir Kuznetsov ametlikku tulu alla 7000 euro, pole

tõenäoline, et süüdistatav suudaks talle mõistetud rahalist karistust täita.

5. Kokkuvõtlikult tuleb Vladimir Kuznetsovi KarS § 120 lg 1 järgi karistada vangistusega 6

kuud ning KarS § 1573 lg 1 järgi vangistusega 7 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb

üksikkaristustest suurendada raskemat ja Vladimir Kuznetsovile tuleb liitkaristuseks mõista 9

kuud vangistust. Põhjusel, et süüdistatav pani kuriteod toime eelmise kohtuotsusega määratud

katseajal, tuleb KarS § 65 lg 2 alusel Vladimir Kuznetsovile mõistetud 9 kuu pikkust

vangistust suurendada eelmise kohtuotsuse alusel mõistetud, kuid ärakandmata karistuse – 2

aasta 11 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse – võrra ning süüdistatavale tuleb liitkaristuseks

mõista 3 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust.

6. Vladimir Kuznetsovi puhul ei esine erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks jätta karistuse

täitmisele pööramata. Süüdistatav pani kuriteo toime katseajal, sealjuures on ta korduvalt

rikkunud talle kohaldatud käitumiskontrolli nõudeid. Eelnevalt mõistetud karistus pole seega

soovitud mõju avaldanud ning tingimuslik vangistus sellises olukorras kõne alla ei tule.

Vangistuse asendamist üldkasuliku tööga takistab seegi, et KarS § 69 lg 1 alusel on see

võimalik kuni 2 aasta pikkuse vangistuse puhul. Kuigi Vladimir Kuznetsov selgitas, et tal on

uus pere ja sündimas uus laps, ei ole tegu asjaoludega, mis takistaks reaalse vangistuse

kandmist. Peaks inimene katseajal kuritegude toimepanemist jätkama, peab ta arvestama, et

talle võidakse mõista liitkaristus, mille ta peab ära kandma. Karistuse kandmine ei pea olema

isiku jaoks mugav ja igapäevaeluga ühitatav, vaid piisavalt mõjus.

7. Otsuse motiivid tegi maakohus kättesaadavaks 11. aprillil 2025. a.

Apellatsioon.

8. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatava kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse osalist

tühistamist süüdistatavale mõistetud karistuse osas ning uue otsuse tegemist, millega:



tunnistada Vladimir Kuznetsov süüdi KarS §-de 120 lg 1 ja 1573 lg 1 järgi ja karistada

teda rahalise karistusega, mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel ning määrata

kooskõlas KarS § 64 lg 2, et rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.

8.1 Alternatiivselt taotleb kaitsja:



tunnistada Vladimir Kuznetsov süüdi KarS §-de 120 lg 1 ja 1573 lg 1 järgi, mõista talle

nende kuritegude eest liitkaristus KarS § 64 lg 1 järgi. Moodustada seejärel KarS § 65

lg 2 alusel liitkaristus Harju Maakohtu 10. detsembri 2020. a otsusega mõistetud

ärakandmata osa võrra ning KarS § 64 lg 1 järgi mõista lõplik liitkaristus

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Kohaldada KarS § 74 lg-te 1-3 alusel

karistus täielikult või osaliselt tingimisi, allutades Vladimir Kuznetsovi KarS § 75 lg 1

p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrollile ning KarS § 75 lg 2 p 9 järgi elektroonilisele

valvele kohtu äranägemisel.

8.2 Tõendamaks, et Vladimir Kuznetsov on võimeline kandma talle mõistetavat rahalist

karistust, palub apellant asja juurde võtta X OÜ kinnitus selle kohta, et süüdistatav on alates

2. detsembrist 2024. a töötanud stabiilses töökohas ametliku brutopalgaga 1200 eurot. Tõendit

ei saanud süüdistatav varem esitada. Kuigi Vladimir Kuznetsov alustas töösuhet vahetult enne

kohtumenetluse algust, esindas ta maakohtus ennast ise. Tõend valmis pärast maakohtu otsuse

kuulutamist.

8.3 Kooskõlas KrMS §-de 175 lg 1 p 1 ja 181 lg 1 palub apellant hüvitada Vladimir

Kuznetsovile apellatsioonimenetluse kulu, milleks on lepingulise kaitsja tasu.

9. Oma taotlusi põhistab kaitsja kokkuvõtlikult nii.

9.1 Maakohus kohaldas karistuse mõistmisel ebaõigesti materiaalõigust, sest Vladimir

Kuznetsovile mõistetud karistus ei ole proportsionaalne. Kohtu põhjendused, mis puudutavad

kergemat karistusliiki, on pealiskaudsed. Järelikult tuleb maakohtu otsus karistuse osas

kooskõlas KrMS § 338 p-dega 2 ja 4 tühistada.

9.2 Maakohus on rahalise karistuse kohaldamata jätmist põhjendanud üksnes sellega, et see

pole süüdistatavale jõukohane. Samas pole seaduse järgi küsimus inimese maksevõimes, vaid

karistuse otstarbekuses ja mõjususes. Vladimir Kuznetsov töötab ja tal on seega võimalik

katta nii oma elamiskulud kui ka täita kohustusi.

9.3 Maakohus jättis põhjendamatult kõrvale võimaluse kohaldada Vladimir Kuznetsovile

KarS § 74 alusel tingimisi vangistust koos käitumiskontrolli ja elektroonilise valvega. KarS §

65 lg 2 näeb ette võimaluse liita varasema kohtuotsusega mõistetud karistus uue karistusega

ilma, et terve karistus peaks igal juhul olema reaalne vangistus. Kohus ei arvestanud, et

vahepeal on Vladimir Kuznetsovi isiklikud asjaolud muutunud – tal on töökoht, perekond, tal

on sündimas laps. Süüdistatav tahab naasta õiguskuulekale teele. Süüdistatav vajab tuge, mitte

isoleerimist. Mõistetav karistus peaks toetama, mitte takistama tema resotsialiseerumist.

9.4 Eriti problemaatiline on, et maakohus jättis KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse

puhul sisuliselt analüüsimata rakendada KarS § 74 lg 2 sätestatud võimalust vabastada

süüdimõistetu osaliselt karistuse kandmiselt. Maakohus ei hinnanud, kas antud juhul võinuks

mõistetud karistusest vähemalt osa jääda tingimisi kohaldamata koos

järelevalvemehhanismidega.

9.5 Karistuse kohaldamisel tuleb kaaluda, kas eesmärgid on saavutatavad mõne muu, vähem

intensiivsema mõjutusvahendiga. Vaidlustatud otsusest sellist kaalutlust ei leia. Kohus on

piirdunud üldsõnalise hinnanguga, et „karistus peab olema mõjus“ ning pole analüüsinud, kas

mõjus võiks olla ka mõni vangistuse alternatiiv. Maakohus ei põhjendanud, miks on reaalne

vangistus vältimatult vajalik.

9.6 Maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei peagi karistuse kandmine olema isiku jaoks mugav

ega ühitatav igapäevaeluga, on karistuse eesmärki moonutav. Karistuse eesmärgiks ei saa olla

isikule kannatuste põhjustamine, vaid süüdlase mõjutamine ja ühiskonna kaitse.

9.7 Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada süüdistatava ja kannatanu omavahelisi suhteid.

Tuleks hinnata, kas ja mil moel ähvardused erinesid varasemast suhtemustrist. Tegu ei olnud

kaalutletud ja süstemaatulise vägivallaga, vaid üksikute impulsiivsete väljaütlemistega

konfliktses suhtedünaamikas.

9.8 Karistuse mõistmisel ei tohi kohus piirduda minevikurikkumiste loetlemisega, vaid kohus

peab hindama, kas ja kuidas on isik muutunud ning kuidas muutub karistuse täitmisega.

Sellist analüüsi maakohtu otsus ei sisalda.

Ringkonnakohtu seisukoht.

10. Kolleegium leiab, et Vladimir Kuznetsovi kaitsja apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata,

sest sellel puudub edulootus.

11. Esiteks ei ole ringkonnakohtul võimalik vastu võtta ja arvestada kaitsja apellatsioonile

lisatud tõendit, sest nende vastuvõtmist takistab eelkõige süüdistatava valitud menetlusliik.

Vladimir Kuznetsov nõustus asja lahendamisega lühimenetluses ning kooskõlas KrMS § 233

lg-ga 1 lahendatakse kriminaalasi ainult toimikus oleva materjali põhjal. Kehtiva

kohtupraktika järgi on tõendite lisamine lühimenetluses välistatud ka apellatsioonimenetluses

(nt RKKKo nr 3-1-1-91-07 p 7; 3-1-1-79-10 p 10.1).

12. Kehtiva kohtupraktika järgi tuleb edasikaebemenetluses maakohtu mõistetud karistusse

sekkuda üksnes erandjuhtudel siis, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik

rikkumine (nt RKKKo 1-17-1629). Ringkonnakohus ei näe apellatsioonis maakohtu

kaalutlusotsustuse tühistamist tingivaid argumente (vt ka RKKKo 1-19-4150).

13. Maakohus on süüdistatavat KarS §-de 120 lg 1 ja 1573 lg 1 järgi süüdi tunnistades

välistanud võimaluse, et Vladimir Kuznetsovile etteheidetavad teod jäid tema ja kannatanu

tavapärase suhtluse raamidesse. Maakohtu otsust osas, mis puudutab süüdistatava

süüküsimust, apellant ei vaidlusta.

14. Vastab tõele, et juhul, kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka

kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus

kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus

end ammendanud (RKKKo 3-1-1-24-07 p 8). Apellandi väide, et maakohus lähtus üksnes

süüdistatava maksevõimest, ei ole õige. Maakohus välistas rahalise karistuse lisaks kaitsja

viidatule veel põhjusel, et süüdistataval on harjumus jätta talle määratud rahatrahvid tasumata

ning tõi välja asjaolu, et Vladimir Kuznetsov pani uued vägivallateod toime eelmise tõttu

kohaldatud katseajal.

14. Apellandi väited selle kohta, et maakohus pidanuks analüüsima kõikvõimalikke

alternatiive, mis välistaksid Vladimir Kuznetsovile reaalse vangistuse mõistmise, ei põhine

kehtival kohtupraktikal (viimati RKKKo 1-23-52). Karistusest tingimisi vabastamine ei ole

iseseisev karistusliik (nt RKKKo 20.12.2019, 1-17-10050/74, p 24) ning kohus ei pea

karistusest vabastamata jätmist eraldi põhjendama (RKKK 17.12.2012, 3-1-1-116-12, p 11;

20.01.2014, 3-1-1-138-13, p 19). Käsiloleval juhul on maakohus siiski öelnud, et tingimuslik

vangistus pole põhjendatud, sest varem kriminaalkorras karistatud süüdistatav jätkas

kuritegude toime panemist katseajal, mis pole pealegi kulgenud rikkumisteta. Maakohus

arvestas karistuse mõistmisel juba sellega, et Vladimir Kuznetsovil on uus pere ja peatselt

sündimas ka laps.

15. Maakohtu seisukohta, et karistus ei pea olema isiku jaoks mugav ning tingimata tema

igapäevaeluga ühildatav, kolleegium valeks ei pea. Käsiloleval juhul ei saa vaidlust olla selle

üle, et Vladimir Kuznetsovile anti eelmise kohtuotsusega võimalus asuda kriminaalhooldaja

toel õiguskuulekale teele. Maakohus on põhjendatult öelnud, et kuritegude toimepanemisega

jätkamise korral võtabki varem tingimisi vangistusega karistatud inimene riski, et ta peab talle

mõistetava liitkaristuse reaalselt ära kandma. Vladimir Kuznetsov talle antud võimalust ei

kasutanud ja risk realiseeruski.

16. Kõike eeltoodut silmas pidades ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium

esitatud apellatsiooni läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/