2-25-106029/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-106029

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi I. S.i vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

2137,60 eurot

Menetlusosalised

ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: I. S. (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

Kirjalikus menetluses

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus I. S.i vastu osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt I. S. (isikukood xxxx) hageja Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood 10746479) kasuks T AS ja kostja I. S.i vahel 03.03.2022 sõlmitud

järelmaksulepingust nr xxxx tulenev 10.06.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud

põhivõlg 873,20 eurot ning viivised sissenõutavaks muutunud põhiosalt (873,20 eurolt)

alates kohtuotsuse jõustumisest võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

3. Välja mõista kostjalt I. S. (isikukood xxxx) hageja Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood 10746479) kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 432,80 eurot

alltoodud maksegraafiku alusel ning viivised tulevikus sissenõutavaks muutuvate

põhivõla osamaksetelt iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast vastavalt

maksegraafikule võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Nr.

Maksetähtaeg

Osamaks

e

20.06.2025

39,85 €

20.07.2025

40,56 €

20.08.2025

41,31 €

20.09.2025

42,06 €

20.10.2025

42,83 €

20.11.2025

43,62 €

20.12.2025

44,41 €

20.01.2026

45,22 €

2-25-106029

20.02.2026

46,05 €

20.03.2026

46,89 €

4. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud 66% ulatuses I. S.i ja 34% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ

kanda.

6. Määrata hageja Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 490

eurot ja mõista kostjalt I. S. (isikukood xxxx) hageja Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood 10746479) kasuks välja 66% hageja menetluskuludest ehk 323,40 eurot.

Kostja I. S.il rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 27.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 2834,81 euro saamiseks. Kohus tegi 04.03.2025 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus

andis 28.03.2025 määrusega asja üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. 2. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 17.04.2025 Harju

Maakohtule hagi I. S.i vastu võlgnevuse nõudes.

3. Vastavalt 17.04.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt T AS ja kostja I. S.i vahel

03.03.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxxx tulenevat põhivõlgnevust 1435,52 eurot,

intresse 102,42 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 389,60 eurot, võla sissenõudekulu

50 eurot ning edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt (1435,52) alates 18.04.2025 seadusjärgses

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2-25-106029

4. Järelmaksulepingu nr xxxx kohaselt sai kostja kauba (seadme Apple iPhone 13 Mini 128 GB

must ja Apple iPhone 13 Mini 128 GB must) maksumusega 1498 eurot järelmaksuga.

Krediidi kulukuse määr oli 24,35% aastas: krediidisumma 1498 eurot, lepingutasu 19,90

eurot, intressimäär 21,90% aastas, tasumise periood 48 kuud, igakuise osamakse suurus 47,74

eurot, makseperiood 20.04.2022 kuni 20.03.2026.

5. Hageja T AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid

teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas T AS teenuseid nende eest tasumata.

6. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 10.10.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 24.10.2022. Esialgne võlausaldaja ütles 25.10.2022

lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

7. Kostja ei ole teinud lepingu alusel ühtegi tagasimakset.

8. T AS (esialgne võlausaldaja) loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance

Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

9. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:

9.1.

põhivõlg 1435,52 eurot, kuivõrd kostjal on tasumata osamaksed alates 20.08.2022

ehk arved kogusummas 1435,52 eurot (s.o arve nr 20220715401477 summas

21,53 eurot maksetähtajaga 20.08.2022; arve nr 20220816112330 summas 21,94

eurot maksetähtajaga 20.09.222; arve nr 20220917007111 summas 22,32 eurot

maksetähtajaga 20.10.2022; arve nr 20221017720570 summas 22,75 eurot

maksetähtajaga 20.11.2022; arve nr 11202211347971 summas 1346,98 eurot

maksetähtajaga 20.12.2022), mis mh sisaldab lepingutasu 19,90 eurot;

9.2.

intressid 102,42 eurot, kuivõrd kostjal on intressivõlgnevus 5. osamaksest ehk

alates

20.08.2022

kuni

ülesütlemiseni

25.10.2022

kokku

summas

102,42

eurot

(26,21+25,80+25,42+24,99), kostja intressi tasunud ei ole;

9.3.

võla sissenõudmiskulud 50 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel järgmiste kostjale

saadetud kirjade eest: 20.12.2024 kiri 25 eurot; 06.01.2025 kiri 5 eurot;

13.02.2025 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude

andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu

kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja

vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede

kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud);

9.4.

sissenõutavaks muutunud viiviseid 389,60 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 1435,52

eurot alates 21.12.2022 (viimase arve maksetähtajale järgnev päev) kuni

17.04.2025 (hagiavalduse esitamise päev) seadusjärgses VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud viivisemääras;

9.5.

edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates

18.04.2025 seadusjärgses VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras.

10. Hagiavalduse kohaselt on 03.03.2022 järelmaksulepingu nr xxxx puhul kostja

krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja maksevõime hindamise automaatsest

analüüsist, mis põhineb kostja täidetud laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1700 eurot,

kohustused 0 eurot) ja avalikes registrites (creditinfo.ee – maksehäired puuduvad) avaldatud

andmetel. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist

2-25-106029

tootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb T AS

kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud

eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat,

osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse

täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk

täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta

täitma. Samuti on krediidiandja selgitanud laenulepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi

ning see info on edastatud ka kirjalikult kostjale (leping ja Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabeleht). Kostja on sõlminud lepingud ja kinnitanud, et lepingu tingimused on

temale arusaadavad. Eeltoodud asjaoludel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on

krediidivõimeline ja suuteline tasuma igakuised osamakseid 47,74 eurot.

11. Hageja esitas 06.05.2025 ümberarvutuse juhuks, kui kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja

ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ümberarvutuse kohaselt soetas kostja

lepingu alusel kauba maksumusega 1517,90 eurot ning on teinud tagasimakseid 192 eurot,

lisaks arvestab hageja põhiosa katteks ka lepingutasu 19,90 eurot. Seega tuleb kostjal

tagastada võlgnevus 1306 eurot (1517,90-192-19,90). Arvestades kõik kostja maksed

põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 25.10.2022 kehtivalt üles öelduks,

kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Hageja esitab alternatiivselt

lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Kostja on tasunud kokku 211,90 eurot ning

seega on ümberarvestuse kohaselt tasutud täielikult 9 osamakset perioodil 20.04.2022 kuni

20.12.2022 ning osaliselt 10. osamakse 20.01.2023 summas 17,82 eurot. Kostja on võlas

seega alates 20.01.2023 osamaksest. Sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksed

06.05.2025 seisuga on 834,07 eurot, s.o osamaksed 10-37 perioodil 20.01.2023 kuni

20.04.2025. Kostja on viimase makse teinud 04.07.2022, mistõttu ilmselt ei täida kostja ka

tulevikus oma kohustusi. Hageja palub kostjalt välja mõista 06.05.2025 seisuga

sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksed 834,07 eurot, tulevikus sissenõutavaks

muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel tasumise tähtpäevale järgnevast päevast vastavalt

uuele maksegraafikule ning viivised sissenõutavaks muutunud põhiosalt 834,07 eurolt alates

kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras 21,90% aastas

(0,06% päevas) ja viivised tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt 0,06%

päevas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

12. Kostjale I. S.ile on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

23.05.2025, kuid kostja tähtaegselt (s.o 06.06.2025) oma vastust esitanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt üksnes alternatiivse ümberarvutatud

nõude osas. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.

14. Kohus tuvastab, et kostja I. S. ja T AS sõlmisid 03.03.2022 järelmaksulepingu nr xxxx, mille

alusel sai kostja kauba maksumusega 1498 eurot (dtl 40 jj). Kostja ja T AS vahel sõlmitud

leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et T AS loovutas 13.11.2024 nõude kostja

vastu Aktiva Finance Group OÜ-le (dtl 73).

15. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

2-25-106029

16. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

17. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

18. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses

ja avalikes registrites esitatud andmete alusel.

19. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja

koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti

selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija

krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister,

kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

20. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave

on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt

konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

21. Hagiavalduse kohaselt on 03.03.2022 järelmaksulepingu nr xxxx puhul kostja

krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja maksevõime hindamise automaatsest

analüüsist, mis põhineb kostja täidetud laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1700 eurot,

kohustused 0 eurot) ja avalikes registrites (creditinfo.ee – maksehäired puuduvad) avaldatud

andmetel. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist

tootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb T AS

kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud

eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat,

osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse

täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk

täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta

täitma. Samuti on krediidiandja selgitanud laenulepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi

ning see info on edastatud ka kirjalikult kostjale (leping ja Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabeleht). Kostja on sõlminud lepingud ja kinnitanud, et lepingu tingimused on

temale arusaadavad. Eeltoodud asjaoludel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on

krediidivõimeline ja suuteline tasuma igakuised osamakseid 47,74 eurot.

2-25-106029

22. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et

vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud

kostja krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et üksnes kostja laenutaotluses esitatud

avaldatud andmetest lähtumine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Hageja

ei ole esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse

hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja võimalikke kohustusi lisaks kostja

laenutaotluses esitatule. Krediidiandja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et

krediidiandja oleks kogunud kostja pangakonto väljavõtet.

23. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija

kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes

väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega

kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale

väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata

seadusest tulenevat kohustust. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal

tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on

krediidivõimeline.

24. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et

krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

25. Kohus tuvastas eelnevalt (kohtuotsuse punktis 22-24), et hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

26. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne.

27. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 1435,52 eurot, kuivõrd kostjal on

tasumata osamaksed alates 20.08.2022 ehk arved kogusummas 1435,52 eurot (s.o arve nr

20220715401477 summas 21,53 eurot maksetähtajaga 20.08.2022; arve nr 20220816112330

summas 21,94 eurot maksetähtajaga 20.09.222; arve nr 20220917007111 summas 22,32 eurot

maksetähtajaga 20.10.2022; arve nr 20221017720570 summas 22,75 eurot maksetähtajaga

20.11.2022; arve nr 11202211347971 summas 1346,98 eurot maksetähtajaga 20.12.2022).

Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 1498 eurot ning kohustus selle eest tasuma

maksegraafiku alusel perioodil 20.04.2022 kuni 20.03.2026.

28. Hageja ümberarvutuse (dtl 98-101) kohaselt on hageja põhivõlgnevuse nõue kostja vastu

1306 eurot (1517,90-192-19,90), kuivõrd kostja sai kauba kogumaksumusega 1517,90 eurot ning

kohustus selle eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil 20.04.2022 kuni 20.03.2026, kostja

tasus põhiosa katteks 192 eurot, lisaks arvestab hageja põhiosa katteks lepingutasu 19,90 eurot.

29. Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 1498 eurot (dtl 40 jj) ja et

kostja on teinud tagasimakseid kokku 192 euro (dtl 102) ulatuses.

30. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud.

Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis hageja

10.10.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 72), milles anti kostjale täiendav tähtaeg

2-25-106029

võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 24.10.2022. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise

(10.10.2022) ja lepingu ülesütlemise (25.10.2022) seisuga oli kostja võlgnevuses kolme

järjestikuse osamaksega, s.o 20.08.2022, 20.09.2022 ja 20.10.2022 maksetega. Hageja luges

25.10.2022 lepingu ülesöelduks (dtl 72), kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul.

31. Ümberarvutuse (dtl 98-101) kohaselt sai kostja lepingu alusel krediiti 1517,90 eurot ning

on teinud tagasimakseid 211,90 eurot (sh lepingutasu), mistõttu tuleb kostjal tagastada

võlgnevus 1306 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt tuli krediit tagastada 48 osamaksena,

seega VÕS § 4034 lg 7 tuleneva nõude ümberarvestuse korral osamaksetega 20,04 eurot kuni

46,89 euroga kuus, viimase osamakse tähtajaga 20.03.2026.

32. Arvestades ümberarvestust, kui kostja sai krediiti 1517,90 eurot ja on teinud tagasimakseid

211,90 eurot (s.o tagasimaksed 192 eurot, millele lisandub lepingutasu 19,90 eurot), siis

ümberarvustuse maksegraafiku järgi on tasutud täielikult 1-9 osamakse (s.o 20.04.2022 kuni

20.12.2022) ja osaliselt 20.01.2023 ehk 10. osamakse (17,82 eurot), seega on tasumata

osamaksed alates 10. osamaksest, s.o osaliselt 20.01.2023 osamaks 5,77 eurot ning täielikult

osamaksed 1148 perioodil 20.02.2023 kuni 20.03.2026 kogusummas 1306 eurot. Lepingu

ülesütlemise hoiatus saadeti 10.10.2022 ja leping öeldi üles 25.10.2022. Hageja poolt

06.05.2025 esitatud ümberarvutuse (dtl 98-101) korral lepingu ülesütlemine ei kehti, kuna

lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise, s.o 10.10.2022, seisuga ei olnud kostja viivituses

kolme üksteisele järgneva osamaksega, vaid kostjal oli ettemaks kuni 10. osamakseni

20.01.2023.

33. Kohus tuvastab, et kostja ei olnud 10.10.2022 seisuga viivituses kolme põhiosa

tagasimaksega, mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust

tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus

VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 25.10.2022 üles öelda ning leping

kehtib.

34. Hageja esitas 06.05.2025 ümberarvutuse (dtl 98-101), mille kohaselt palub mõista kostjalt

välja

06.05.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud võlgnevus 834,07 eurot.

35. Arvestades kostja tagasimakseid 211,90 eurot (sh tagasimaksed 192 eurot ja lepingutasu

19,90 eurot) ja uut 06.05.2025 maksegraafikut (dtl 103-104), tekkis kostjal põhiosa 1306

eurot (1517,90211,90) tagasimaksete kohustus 10. osamaksest (5,77 eurot maksetähtajaga

20.01.2023). Kohtu hinnangul on hageja ümberarvutuses esitatud põhinõue 834,07 eurot

põhjendatud. Kohtuotsuse tegemise aja, s.o 10.06.2025, seisuga on vastavalt 06.05.2025

maksegraafikule muutunud sissenõutavaks kõik osamaksed perioodil 20.01.2023 kuni

20.05.2025 ehk 873,20 eurot. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlgnevus 873,20

eurot (s.o osamaksed 10-38 perioodil 20.01.2023 kuni 20.05.2025). Seega kohus rahuldab

sissenõutavaks muutunud põhinõude 873,20 euro ulatuses.

36. Hageja 06.05.2025 ümberarvutuse (dtl 98-101) kohaselt palub hageja alternatiivselt

rahuldada hagi ka VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista kostjalt tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla osamaksed TsMS § 369 alusel vastavalt uuele maksegraafikule (dtl 103-

104), kuna kostja ilmselgelt ei täida oma kohustusi.

37. Hageja on esitanud TsMS § 369 alusel hagi tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude

täitmiseks vaidlusalusest lepingust, sest kostja käitumisest on alust eeldada, et kostja

2-25-106029

kohustust ka edaspidi ei täida. Kohus peab nõuet põhjendatuks, arvestades, et kostja ei ole

peale 04.07.2022 osamakset teostanud ühtegi (ka osalist) makset oma kohustuste katteks.

38. Alates 20.06.2025 muutub hageja põhinõue 432,80 eurot sissenõutavaks järgmiselt:

Nr.

Maksetähtaeg

Jääkmaksumus

Osamaks

e

20.06.2025

432,80 €

39,85 €

20.07.2025

392,95 €

40,56 €

20.08.2025

352,39 €

41,31 €

20.09.2025

311,08 €

42,06 €

20.10.2025

269,02 €

42,83 €

20.11.2025

226,19 €

43,62 €

20.12.2025

182,57 €

44,41 €

20.01.2026

138,16 €

45,22 €

20.02.2026

92,94 €

46,05 €

20.03.2026

46,89 €

46,89 €

Kokku:

432,80 €

39. Kohus rahuldab tulevikus sissenõutavaks muutunud põhivõla tasumise nõude vastavalt

eelmises punktis toodud graafikule.

40. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivised sissenõutavaks muutunud põhiosalt alates

kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras 21,90% aastas

(0,06% päevas) ja viivised tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt 0,06%

päevas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

sissenõutavaks muutunud põhiosalt alates kohtuotsuse jõustumisest ning tulevikus

sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt igale osamaksele järgnevast päevast

vastavalt maksegraafikule.

41. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt ka intresse 102,42 eurot, kuivõrd kostjal on

intressivõlgnevus 5. osamaksest ehk alates 20.08.2022 kuni ülesütlemiseni 25.10.2022 kokku

summas 102,42 eurot (26,21+25,80+25,42+24,99)). Kuivõrd kohus tuvastas, et algne

krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

lepingujärgne intressimäär juhul, kui see on seadusjärgsest intressimäärast kõrgem.

Seadusjärgne intressimäär oli 0% alates 01.07.2022, 2,5% alates 01.01.2023, 4% alates

01.07.2023 ja 4,5% alates 01.01.2024, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem

ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei saa. Intressinõuet VÕS § 94 järgses

määras ning lähtuvalt kohustuse sissenõutavaks muutumise ajast ei ole hageja esitanud.

Hageja pole esitanud intresside ümberarvutust, mistõttu on hageja intressinõue selles osas

ebaselge ning kohus seda rahuldada ei saa. Kohus menetleb hagi lähtudes hageja nõudest

(TsMS § 5).

42. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivised

viiviseid 389,60 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 1435,52 eurot alates 21.12.2022 (viimase arve

maksetähtajale järgnev päev) kuni 17.04.2025 (hagiavalduse esitamise päev) seadusjärgses

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras. Hageja pole esitanud sissenõutavaks

muutunud viiviste ümberarvutust, mistõttu on hageja viivisenõue selles osas ebaselge ning

kohus seda rahuldada ei saa. Kohus menetleb hagi lähtudes hageja nõudest (TsMS § 5).

43. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingutasu 19,90 eurot. Kuivõrd kohus tuvastas, et

krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis kooskõlas 4034 lg-ga 7 tarbija

2-25-106029

muid tasusid krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seetõttu jätab kohus hageja lepingutasu

nõude 19,90 eurot rahuldamata.

44. Hageja nõuab hagiavalduse kohaselt võla sissenõudmiskulude hüvitamist 50 eurot VÕS §

1132 lg 2 p 3 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 20.12.2024 kiri 25 eurot;

06.01.2025 kiri 5 eurot; 13.02.2025 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15

eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu

kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele

vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude

avaldamisega tehtud kulud. Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude

väidetavate kulude kandmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks nõuet

ning leping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaldamise eeldused

täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded.

45. Eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel rahuldab kohus hagi üksnes alternatiivse, st

10.06.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhinõude, tulevikus sissenõutavaks muutuva

põhinõude nõude ja edasiulatuvate viiviste osas ning jätab ülejäänud nõuetes hagi

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

46. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult

või osaliselt poolte endi kanda.

47. Hageja nõuete kogusummaks oli 1977,54 eurot (1435,52+102,42+389,60+50). Kohus

rahuldas hageja nõude 1306 euro (s.o 873,20+432,80) ehk ca 66% ulatuses, mistõttu kohus

jätab menetluskulud 66% ulatuses kostja ja 34% ulatuses hageja kanda.

48. Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt

on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 350 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud 507 eurot käibemaksuta (s.o 3 tundi tööd

tunnitasumääraga 169 eurot). Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane ning saab

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

49. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale

hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti

menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb

kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 350 eurot.

50. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot.

Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise

korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse

hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See

tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes

lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse

kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st

saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine

2-25-106029

lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842 alusel

kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.

51. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

52. Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust, põhjendatuks

tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 mõista kostjalt välja õigusabikulud summas 120 eurot (ilma

käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja ajakuluks seoses hagiavalduse koostamise ning selle

kohtusse esitamisega on märgitud 3 tundi. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud

ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) ja kohtusse

esitamisel lugeda 1 tund, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja

menetlusdokumentide sisu.

Hageja juristist lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) peab kohus antud juhul

ülemääraseks. Kohtu hinnangul saab pidada mõistlikuks tunnitasuks 120 euro (ilma

käibemaksuta). Kuivõrd hageja on taotlenud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta

(hageja on käibemaksukohustuslane), mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta.

Kohus on seisukohal, et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning kostja

menetluses ei osalenud, samuti arvestades hagi hinda, saab hageja lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas menetluses pidada kokku 120 eurot (1 x

120).

53. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 490 eurot (350 + 20 + 120).

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 66% hageja

menetluskuludest ehk 323,40 eurot.

54. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei

nähtu ka toimikust.

55. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

56. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

57. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu 23.05.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-

toimiku ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise

ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed

puuduvad.

Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta

ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

2-25-106029

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv kohtunik