2-23-15101/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

10.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-15101

Tsiviilasi

X hagi OÜ TMK Energy Lõuna vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind

8 633,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Lea

Kurbel-Kalamees (isikukood XXX)

Kostja OÜ TMK Energy Lõuna (registrikood 11980154,

registrijärgne aadress: Narva mnt 7, 10117, Tallinn, Harju

maakond)

Kohtuistungi toimumise aeg või

menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista OÜ-lt TMK Energy Lõuna X kasuks ajavahemiku 01.08.2022 - 24.07.2023

eest saamata jäänud töötasu summas 6957,54 eurot (bruto).

3. Välja mõista OÜ-lt TMK Energy Lõuna X kasuks ajavahemiku 01.08.2022 - 24.07.2023

eest kasutamata põhipuhkuse hüvitis summas 1371,30 eurot (bruto).

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude puudumine.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Harju Maakohus võttis 22.12.2023 määrusega menetlusse X hagi OÜ TMK Energy Lõuna

vastu töövaidluses järgmiste nõuetega:

-

Mõista OÜ-lt TMK Energy Lõuna välja saamatajäänud töötasu 7 262,50 eurot X kasuks.

-

Mõista OÜ-lt TMK Energy Lõuna välja hüvitis kasutamata puhkuse eest 1 371,30 eurot X kasuks.

Kohus jättis menetlusse võtmata hageja viivise nõude.

2-23-15101

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid X ja OÜ TMK Energy Lõuna 01.08.2022 töölepingu,

töötasuga 9,53 eurot tunnis. Tööleping lõppes 24.07.2023 TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. Hageja hinnangul

on kostja maksnud hagejale kogu töötamise aja jooksul ettenähtust vähem töötasu ning jätnud välja

maksmata lõpparve koos hüvitisega kasutamata puhkuse eest.

3. Hageja esitas tasumata töötasu arvestuse alljärgnevalt.

-

Hageja töötasu augustis 2022 moodustab 1 753,52 eurot (184x9,53), kostja on hagejale arvestanud

töötasu summas 1 591,51 eurot (TVK-le esitatud avalduse Lisa 2 – TSD väljatrükk) netosummas

1 252,84 eurot (TVK-le esitatud avalduse Lisa 3 – konto väljavõte), seega on hagejale makstud

vähem töötasu summas 162,01 eurot (1753,52-1591,51).

-

Hageja töötasu septembris 2022 moodustab 1 677,28 eurot (176x9,53), kostja on hagejale

arvestanud töötasu summas 1 353,26 eurot (TVK-le esitatud avalduse Lisa 2), netosummas 1

065,29 eurot (TVK-le esitatud avalduse Lisa 3), seega on hagejale makstud vähem töötasu

summas 324,02 eurot (1677,28-1353,26).

-

Hageja töötasu oktoobris 2022 moodustab 1 601,04 eurot (168x9,53), kostja on hagejale

arvestanud töötasu summas 1 115,01 eurot (TVK-le esitatud avalduse Lisa 2), netosummas

877,74 eurot (TVK-le esitatud avalduse Lisa 3), seega on hagejale makstud vähem töötasu

summas 486,03 eurot (1601,04-1115,01).

-

Hageja töötasu novembris 2022 moodustab 1 677,28 eurot (176x9,53), kostja on hagejale

arvestanud töötasu summas 1 572,45 eurot (TVK-le esitatud avalduse Lisa 2), netosummas 1

237,83 eurot (TVK-le esitatud avalduse Lisa 3), seega on hagejale makstud vähem töötasu

summas 104,83 eurot (1677,28-1572,45).

-

Hageja töötasu detsembris 2022 moodustab 1 677,28 eurot (176x9,53), kostja on avaldajale

arvestanud töötasu summas 1 143,60 eurot (TVK-le esitatud avalduse Lisa 2), netosummas 900,24

eurot (TVK-le esitatud avalduse Lisa 3), seega on hagejale makstud vähem töötasu summas

533,68 eurot (1677,28-1143,60).

-

Hageja töötasu jaanuaris 2023 moodustas 1 677,28 eurot (167x9,53), kostja on hagejale

arvestanud töötasu summas 953 eurot (TVK-le esitatud avalduse Lisa 2), netosummas 827,85

eurot (TVK-le esitatud avalduse Lisa 3), seega on hagejale makstud vähem töötasu summas

724,28 eurot (1677,28-953).

-

Hageja töötasu veebruaris 2023 moodustas 1 524,80 eurot (160x9,53), kostja on hagejale

arvestanud töötasu summas 1 028,60 eurot (TVK-le esitatud avalduse Lisa 2), netosummas 825,22

eurot (TVK-le esitatud avalduse Lisa 3), seega on hagejale makstud vähem töötasu summas

496,20 eurot (1524,80-1028,60).

-

Hageja töötasu märtsis 2023 moodustas 1 753,52 eurot (184x9,53), kostja on hagejale arvestanud

töötasu summas 1 353,26 eurot (TVK-le esitatud avalduse Lisa 2), netosummas 1 065,29 eurot

(TVK-le esitatud avalduse Lisa 3), seega on hagejale makstud vähem töötasu summas 400,26

eurot (1753,52-1353,26).

-

Hageja töötasu aprillis 2023 moodustas 1 524,80 eurot (160x9,53), kostja on hagejale arvestanud

töötasu summas 1 257,96 eurot (TVK-le esitatud avalduse Lisa 2), netosummas 990,26 (TVK-le

esitatud avalduse Lisa 3), seega on hagejale makstud vähem töötasu summas 266,84 eurot

(1524,80-1257,96).

-

Hageja töötasu mais 2023 moodustas 1 753,52 eurot (184x9,53), kostja on hagejale arvestanud

töötasu summas 810,05 eurot (TVK-le essitatud avalduse Lisa 2), netosummas 637,67 eurot

(TVK-le esitatud avalduse Lisa 3), seega on hagejale makstud vähem töötasu summas 943,47

eurot (1753,52-810,05).

-

Juunis ja juulis hagejale töötasu ei makstud. Hageja töötasu juunis moodustas 1 601,04 eurot

(168x9,53) ja perioodil 01.-24.07.2023 ehk töölepingu lõppemiseni 1 219,84 eurot (128x9,53).

Kokku on hagejale makstud vähem töötasu summas 7 262,50 eurot bruto

(162,01+324,02+486,03+104,83+533,68+724,28+496,20+400,26+266,84+943,47+1601,0

2-23-15101

4+1219,84).

4. Hageja ei ole 2022. ja 2023. aastal puhkust kasutanud. Hagejal oli õigus saada puhkust 2022

aastal 11,74 kalendripäeva (28:365x153) ja 2023. aastal 24.07.23 seisuga 15,73 kalendripäeva

(28:365x205), kokku 27,47 kalendripäeva.

5. Hageja töötasu perioodil 01.01.-30.06.2023 moodustas 9834,96 eurot

(1677,28+1524,80+1753,52+1524,80+1753,52+1601,04), kalendripäeva tasu moodustab 49,92 eurot

(9834,96:197) ning hüvitis kasutamata puhkuse eest moodustab 1 371,30 eurot bruto (27,47x49,92).

6. Hageja vastuväited kostja seisukohtadele on järgmised. Kostja väidab vastuses, et hageja ise ei

soovinud töötada kõikidel tööpäevadel ning esitas kostjale kuupäevad, millal ta soovis tööl käia.

Kostja tõendist nähtub, et iga kuu kohta esitatud andmed on saadetud kostjale tagantjärele ehk augusti

2022 kalender töötatud päevadega on saadetud 31.08., septembri kalender 01.10. jne. Seega ei saanud

hageja kuidagi tagantjärele teatada, millistel päevadel ta soovinuks eelmisel kuul töötada. Et hageja on

võetud tööle täistööajaga, pidi kostja kindlustama hagejale töö normtundide ulatuses. Kui kostjal ei

olnud hagejale tööd anda, pidanuks ta maksma hagejale keskmist töötasu TLS § 35 alusel. Poolte

vahel sõlmitud töölepingu p-s 3.4 on kokku lepitud summeeritud tööaja arvestuses üks kuu.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-69-17 tehtud lahendi p-s 13 leidnud, et töölepingu seadusest ega

ühestki teisest õigusaktist, mh pühade ja tähtpäevade seadusest, ei tulene, et summeeritud tööaja

arvestuse korral tuleb ületunnitöö kindlakstegemiseks vähendada töötaja kokkulepitud tööaega

rahvus- ja riigipühale langeva tööaja võrra. Muu hulgas ei anna kokkulepitud tööaja vähendamiseks

alust TLS § 19, mis sätestab näitliku loetelu olukordadest, mil töötajal on õigus keelduda töö

tegemisest. Asjaolu, et tööpäev langeb rahvus- ja riigipühale, ei ole töö tegemisest keeldumise muuks

seaduses ettenähtud põhjuseks TLS § 19 p 6 tähenduses. Kolleegium järeldab eeltoodud sätetest, et

töötaja kokkulepitud tööaega rahvus- ja riigipühal töötamise aja võrra ei vähendata. Lähtudes

eeltoodust on hageja arvestanud õigesti normtundide arvu detsembris 176 normtundi ning veebruaris

ja aprillis 2023 160 normtundi.

7. Hageja nõustub, et viibis jaanuaris 2023 haiguslehel 4 tööpäeva, seega pidi tööandja

kindlustama hagejale töö 144 normtunni ulatuses (18 tööpäevax8tundi). Hageja töötasu jaanuaris 2023

moodustab 1 372,32 eurot (144x9,53), kostja on hagejale arvestanud töötasu 953 eurot, mis on 419,32

eurot (1372,32-953) vähem, kui hagejal olnuks õigus saada. Kuna hageja tunnistab kostja jaanuari

2023 töötasu arvestusse puutuvaid vastuväiteid haiguslehel viibitud päevade tööaja arvestusest

väljajätmise osas, moodustab töötasu nõudeks 6 957,54 eurot (162,01+ 324,02+ 486,03+ 104,83+

533,68+ 419,32+ 496,20+ 400,26+ 266,84+ 943,47+ 1601,04 +1219,84).

8. Kostja väited nagu ei oleks hageja alates juunist 2023 tööle ilmunud, ei vasta tõele. Samuti ei

vasta tõele kostja väide hagejale 29. ja 30.05.23 sõnumite saatmise kohta. Kostja on ise 25.10.23

menetlusdokumendi lisana 5 esitanud kuvatõmmise sõnumivahetusest hagejaga, millest nähtub, et

26.04.23 saadetud sõnumile järgneb sõnum kuupäevaga 3.08.23 ehk vahepeal sõnumeid ei vahetatud.

9. Kostja esitatud puhkuseavaldustel (kostja 25.10.23 menetlusdokumendi lisa 3) puuduvad

hageja allkirjad. Hageja ei ole puhkuseavaldusi esitanud, viidatud dokumendid on koostatud kostja

poolt tagantjärele eesmärgiga tekitada tõend hageja nõude ümberlükkamiseks. Isegi, kui hageja oleks

näiteks kasutanud puhkust oma esimesel töötamise kuul perioodil 13.-16.08.22 ja 18.-21.08.22, st

kokku 8 kalendripäeva, pidanuks tema puhkusetasu saamiseks jagama kuutasu 1 753,52 (184x9,53)

kuu kalendripäevade arvuga 30 (31 – riigipüha 20.08) ning korrutama saadud kalendripäevatasu

puhkusepäevade arvuga ehk 1753,52:30x8=467,60 eurot. Kostja on puhkusetasu 304,96 eurot valesti

arvutanud. Hageja leiab, et ilmselgelt on kostja palgateatised koostatud eesmärgiga panna klappima

väidetavalt kasutatud puhkuse eest arvestatud puhkusetasu tegelike väljamaksetega. Kui jagada

augusti 2022 eest kostja poolt arvestatud töötasu 1 591,51 tunnitasuga, saame töötatud tundideks 167

tundi (1591,51:9,53), seega on kostja ilmselgelt tasunud faktiliselt töötatud tundide eest. Sama kordub

järgmise väidetava puhkuse suhtes perioodil 7.-13.11.22. Hageja puhkusetasu pidanuks moodustama

316,68 eurot (dtl 179), kostja on saanud 381,20 eurot. Samas kui jagada kogu arvestatud summa

2-23-15101

tunnitasuga, saame kuu tundide arvuks 165 (1572,45:9,53). Aprillis 2023 on hageja väidetavalt

viibinud puhkusel perioodil 10.- 23. ehk 14 päeva. Puhkusetasu selle perioodi eest moodustab 568,40

eurot (dtl 179), kostja on arvestanud 762,40 eurot. Samas on nii novembri 2022 puhkusetasu kui ka

aprilli 2023 puhkusetasu arvestatud sama päevatasu 54,457142 alusel (Kostja 25.20.23

menetlusdokumendi lisa 4). Päevatasu ei saa olla sama, kuna puhkusetasu arvestamisel võetakse

aluseks eelneva 6 kuu töötasu või kui töötatud on vähem, siis kõikide puhkusele eelnevate kuude

töötasu. Et hageja töötasud on igas kuus erinevad, ei saa erinevate kuude töötasude alusel arvutatud

kalendripäevatasu olla sama nagu hageja arvestused ka näitavad. Aprillis väljamakstud summa vastab

132-le töötunnile (1257,96:9,53). Hageja on kostjale 26.04.23 sõnumiga saadetud kalendris märkinud

väidetavalt puhkusel viibitud päevad 11.-13. ja 17.-19.04 tööl oldud päevadeks (Kostja 25.10.23

menetlusdokumendi lisa 5). Ei ole ühtegi mõistlikku põhjust, miks hageja oleks pidanud märkima tööl

olduks päevad, millal ta oli avaldanud soovi puhkust kasutada. Eeltoodu annab alusel väita, et nn

puhkusetasud on tekitatud palgalehtedele kunstlikult eesmärgiga näidata, justkui oleks hageja puhkust

kasutanud. Lähtudes eeltoodust ei ole tõendatud, et hageja oleks puhkust kasutanud ning hüvitise nõue

kasutamata puhkuse eest kuulub rahuldamisele.

10. Hageja esitas 27.01.2025 taotluse menetluse kiirendamiseks. Arvestades, et menetluse algusest

ning kohtu poolt teostatud viimasest menetlustoimingust (st 27.02.2024 kohtu kiri) on tänaseks

möödunud pea aasta, taotleb hageja menetluse kiirendamist. Käesoleva tsiviilasja lahendamine on

hageja hinnangul viibinud ebamõistlikult kaua. Hageja on seisukohal, et puuduvad objektiivsed

takistused asja sisulise lahendamisega edasiliikumiseks.

11. Hageja nõustub, et viibis jaanuaris 2023 haiguslehel 4 tööpäeva, seega pidi tööandja

kindlustama hagejale töö 144 normtunni ulatuses (18 tööpäevax8tundi). Hageja töötasu jaanuaris 2023

moodustab 1 372,32 eurot (144x9,53), kostja on hagejale arvestanud töötasu 953 eurot, mis on 419,32

eurot (1372,32-953) vähem, kui hagejal olnuks õigus saada. Hagiavalduse kohaselt oli hageja töötasu

nõue jaanuaris 2023 täistööaja eest 1 677,28 eurot (176x9,53), vahe kostja tasutud summa ja

hagiavalduses esitatud töötasu nõude vahel 724,28 eurot (1677,28-953). Arvestades hageja viibimist

haiguslehel vähendab hageja töötasu nõuet 2023 jaanuari eest 304,96 euro võrra (724,28-419,32).

Seoses eeltooduga vähendab hageja ka töötasu nõude kogusummat 304,96 euro võrra, töötasu nõue

moodustab kokku 6 957,54 eurot

(162,01+324,02+486,03+104,83+533,68+419,32+496,20+400,26+266,84+943,47+1601,04+1219,84)

.

12. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata.

13. Kostja kinnitab, et 01.08.2022 sõlmisid OÜ TMK Energy Lõuna ja X tähtajatu töölepingu,

mille kohaselt asus hageja tööle alates 01.08.2022. Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu

erakorraliselt üles 24.07.2023 TLS § 88 lg 1 p 1 alusel.

14. Kostja leiab, et temal ei olnud seaduslikku alust hagejale töölepingu lõpetamisel lõpparvet

maksta, sest hageja ei käinud juulis 2023 tööl ja hagejal ei olnud kasutamata põhipuhkust.

15. Hageja on kostja hinnangul esitanud ebaõige väite, et hageja ei ole kasutanud põhipuhkust ega

saanud puhkusetasu ajavahemikus 01.08.2022 kuni 24.07.2023 (töölepingu lõppemiseni). Hagejal oli

õigus saada põhipõhipuhkust 2022 aasta eest 11.74 kp (153:365x28) ja 2023 aasta eest 15.73 kp

(205:365x28) kokku 27.47 kalendripäeva. Hageja oli perioodil 01.08.2022 kuni 24.07.2023 iga-

aastasel põhipuhkusel kokku 28 kp.

16. Hageja oli 2022 aastal põhipuhkusel 14 kalendripäeva (13.08. – 16.08.2022.a. 4 kalendripäeva;

18.08.- 21.08.2022.a. 4 kalendripäeva ja 07.11. – 13.11.2022.a. 7 kalendripäeva) ja 2023.aastal

põhipuhkusel 14 kalendripäeva (10.04.- 23.04.2023.a.) (tõend, hageja põhipuhkuse avaldused on

lisatud 25.10.2023.a. esitatud kostja avalduses, dtl 28-30).

17. Vastavalt TLS § 70 maksis kostja hagejale välja puhkusetasud järgnevalt: põhipuhkus

perioodil 13.08.22 – 16.08 2022 (4 kalendripäeva) summas 152.48 eurot; põhipuhkus perioodil

18.08.- 21.08.2022 (3 kalendripäeva) summas 152.48 eurot, põhipuhkus perioodil 07.08.-13.11.2022

2-23-15101

(7 kalendripäeva) summas 381.20 eurot ja põhipuhkus perioodil 10.04.-23.04.2023 (14 kalendripäeva)

summas 762.40 eurot. Kokku maksis kostja hagejale perioodil 01.08.2022 kuni 24.07.2023

puhkusetasu 1448.56 eurot. Töölepingu lõppemisel 24.07.2023 ei olnud hagejal kasutamata

põhipuhkust (tõend, palgateatised hageja põhipuhkuse tasu väljamaksmise kohta on lisatud

25.10.2023 esitatud kostja avalduses, dtl 31-33).

18. Tulenevalt eeltoodust ei ole kostja nõus hageja väitega, et hageja ei ole kasutanud töölepingu

kehtivuse ajal põhipuhkust ja kostja ei ole hagejale makstud puhkusetasu.

19. Kostja kinnitab, et poolte kokkuleppel oli töötasu suuruseks 9,53 eurot tunnis. Hageja on

töölepingu p.3.2 järgi võetud tööle täistööajaga.

20. Hageja ja kostja leppisid hageja soovil suuliselt kokku, et hageja ei pea töötama iga kuu

täistööajaga ja võib teha täistööajast vähem töötunde, kuna hageja soovis iga kuu täiendavaid vabasid

päevasid isiklikeks tegevusteks. Vastavalt kokkuleppele maksis kostja hagejale töötasu vastavalt tööl

käidud tööpäevade ja töötundide eest.

21. Hageja küsis lisaks iga kuu vaba aega kriminaalhooldaja juures käimiseks. Vastava vaba aja

kostja hagejale andis.

22. Hageja ei ole töötamise aja jooksul kostja poole pöördunud küsimusega, miks hagejale ei ole

makstud töötasu töö mitteandmise eest vastavalt TLS § 35, mille alusel hageja kostjalt hagiavalduses

saamata jäänud töötasu väljamaksmist soovib.

23. Hageja esitas iga kuu kostjale kinnitamiseks kalendripäevad, millal hageja töötada soovib.

Nimetatud tööpäevad märkis hageja oma kalendrisse ja saatis sõnumiga kostjale.

24. Lähtudes eeltoodust ei ole kostja nõus väitega, et hageja on olnud valmis tööd tegema ja kostja

ei andnud hagejale täistööajaga tööd.

25. Hageja jättis hagiavalduses märkimata, et ta oli 2022 augustis põhipuhkusel seitse

kalendripäeva. Sellest tulenevalt ei olnud hageja täistööaja norm 184 tundi vaid 152 tundi. Kuna

hageja tööajanorm 2022 augustis ei olnud 184 tundi, on ebatäpne hageja arvestatud töötasu summa 1

753,52 eurot. Kostja maksis hagejale 2022 augustis 135 töötatud töötunni eest (tööpäevad, millal

hageja soovis tööd teha) töötasu 1 286,55 eurot (135h x 9,53) ja põhipuhkuse tasu 304.96 eurot (dtl

49).

26. Hageja tegi omal soovil septembris tööd 142 tundi ja kostja maksis hagejale töötasu 1 353,26

eurot (142 h x 9,53, dtl 50). Kostja ei ole nõus väitega, et ta peab hagejale maksma töötasu hüvitist

summas 324,02 eurot.

27. Hageja tegi omal soovil oktoobris tööd 117 tundi ja kostja maksis hagejale töötasu 1 115,01

eurot (117h x 9,53, dtl 51). Kostja ei ole nõus väitega, et ta peab hagejale maksma töötasu hüvitist

summas 486,03 eurot.

28. Hageja jättis hagiavalduses märkimata, et ta oli 2022 novembris põhipuhkusel seitse

kalendripäeva. Sellest tulenevalt ei olnud hageja tööaja norm 176h vaid 136h. Kostja maksis hagejale

2022 novembris 125 töötatud töötunni eest (tööpäevad, millal hageja soovis tööd teha) töötasu

1191,25 eurot ja põhipuhkuse tasu 381,20 eurot (dtl 52).

29. Hageja tegi omal soovil detsembris tööd 120 tundi ja kostja maksis hagejale töötasu 1143,60

eurot (120h x 9,53, dtl 53).

30. Hageja jättis hagiavalduses märkimata, et ta oli 2023 jaanuaris töövõimetuslehel 4 tööpäeva

(09.01. – 12.01.2023.a.), mis teeb hageja jaanuari töötamise tööajanormiks 144 tundi. Kostja maksis

hagejale 2023 jaanuaris 100 töötatud töötunni eest (tööpäevad, millal kostja soovis tööd teha) töötasu

953 eurot ja töövõimetuse hüvitist 97,06 eurot (dtl 54).

31. Hageja tegi 2023 veebruaris omal soovil tööd 110 tundi ja kostja maksis hagejale töötasu

1048,30 eurot (110 h x 9,53, dtl 55).

32. Hageja tegi omal soovil 2023 märtsis tööd 142 tundi ja kostja maksis hagejale töötasu 1

353,26 eurot (142h x 9,53, dtl 56).

33. Hageja jättis hagiavalduses märkimata, et ta oli 2023 aprillis põhipuhkusel 14 kalendripäeva,

2-23-15101

mis teeb hageja 2023 aprilli tööajanormiks 72 tundi. Kostja maksis hagejale 2023 aprilli eest töötasu

52 töötatud töötunni eest (tööpäevad, millal kostja soovis tööd teha) töötasu 495,56 eurot ja

põhipuhkuse tasu 762,40 eurot (dtl 57).

34. Hageja tegi omal soovil 2023 mais tööd 85 tundi ja kostja maksis hagejale töötasu 810,05

eurot (85h x 9,53, dtl 58).

35. Kostja ei ole nõus hageja väitega, et ta ei andnud juunis ja juulis hagejale tööd ja jättis hagejale

töötasu välja maksmata. Hageja viis 25.05.2023 tööülesannete täitmiseks kasutatava auto remonti ja

lahkudes võttis kaasa juhikaardi, mis tavaliselt jäetakse sõidumeerikusse, et sõidumeerikus jääks

märge seisuaja kohta. See tegevus näitab, et hagejal oli juba ettekavatsetud pikemaks ajaks tööle mitte

ilmuda. Hageja ei vastanud kostja telefonikõnedele, mistõttu saatis kostja hagejale 29.05.2023 SMS-i,

30.05.2023 töökoha infoga. Sõnumile hageja ei vastanud. Järgmise kontakti sai kostja hagejaga

06.06.2023, mil hageja vastas kostja kõnele ja ütles, et tuleb tööle siis, kui leiab üles juhikaardi. Peale

seda vestlust ei ole hageja tööle tulnud. Kostjal ei olnud võimalus hagejaga ühendust saada, kuna

hageja telefon oli välja lülitatud. Samuti ei võtnud hageja kordagi kostjaga ühendust, et küsida tööle

tulemise kohta.

36. Kostja on seisukohal, et kostjal ei ole kohustust hagejale juuni ja juuli eest töötasu maksta.

Vastavalt töölepingu seadusele ei pea kostja maksma hagejale töötasu juhul, kui hageja on

omavoliliselt töökohalt lahkunud. Kostjal on õigus keelduda töötasu maksmisest juhul, kui tal on

olnud hagejale tööd anda ja kui hageja ei ole tööle tulnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

37. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi kuulub

rahuldamisele. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

38. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

39. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ja kohus eeldab TsMS § 231 lg 4 alusel kostja omaksvõttu

järgmiste asjaolude osas:

-

X ja OÜ TMK Energy Lõuna sõlmisid 01.08.2022 tähtajatu töölepingu, töötasuga 9,53 eurot

tunnis (dtl 70-73).

-

Poolte vahel sõlmitud töölepingu p-s 3.4 on kokku lepitud summeeritud tööaja arvestuses üks kuu.

-

Tööleping lõppes 24.07.2023 TLS § 88 lg 1 p 1 alusel.

40. Hageja saamata jäänud töötasu nõude rahuldamise õiguslikuks eelduseks on võlaõigusseaduse

(VÕS) § 108 lg 1, mis sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Töölepingu seaduse (TLS) § 5 lg 1 p 5 kohaselt on töötasu tasu, mida tööandja

maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule. TLS § 28 lg 2 p 2 sätestab tööandja kohustuse

maksta töö eest tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.

41.

14.04.2025 menetlusdokumendis on hageja vähendanud oma töötasu nõuet 304,96 euro võrra,

töötasu nõue moodustab kokku 6 957,54 eurot. Hageja on märkinud, et kuna hageja tunnistab kostja

jaanuari 2023 töötasu arvestusse puutuvaid vastuväiteid haiguslehel viibitud päevade tööaja

arvestusest väljajätmise osas, moodustab töötasu nõudeks 6 957,54 eurot (162,01+ 324,02+ 486,03+

104,83+ 533,68+ 419,32+ 496,20+ 400,26+ 266,84+ 943,47+ 1601,04 +1219,84). Kostja ei ole

esitanud vastuväiteid vähendatud nõude arvestusele.

42. Kostja vastuväite kohaselt oli pooltel suuline kokkulepe, et hageja võib töötada osalise

tööajaga ja kostja on töötasu maksnud vastavalt hageja tegelikult töötatud töötundidele. Kostja on ka

seisukohal, et kostjal ei ole kohustust hagejale juuni ja juuli eest töötasu maksta, sest vastavalt

2-23-15101

töölepingu seadusele ei pea kostja maksma hagejale töötasu juhul, kui hageja on omavoliliselt

töökohalt lahkunud. Kostja leiab, et tal on õigus keelduda töötasu maksmisest juhul, kui tal on olnud

hagejale tööd anda ja kui hageja ei ole tööle tulnud.

43. Riigikohus on tsiviilasja 3-2-1-117-11 punkti 19 viimases lõikes selgitanud: „Kolleegium

märgib, et töölepingu vorminõude eesmärgist ei tulene, et töölepingu muutmise kokkulepped oleksid

kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised (vt Riigikohtu 19. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-6-08, p 13). Seetõttu võib poolte kokkulepe, mille kohaselt tööandja annab töötajale tööd juhul,

kui viimane seda küsib, olla ka suuline.“

44. TLS § 35 sätestab, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale

maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei

ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja

arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.

45. Riigikohus on tsiviilasja 3-2-1-117-11 punktis 19 selgitanud: „TLS § 35 sarnaneb varem

kehtinud PalS § 18 lg-ga 2. Seega ka 1. juulist 2009 kehtiva TLS § 35 alusel vabaneb tööandja töötasu

maksmise kohustusest, kui ta tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui viimane oleks tööle

tulnud. Praeguses asjas tuvastas ringkonnakohus, et kostjal oli vaidlusalusel ajal hagejale tööd anda,

pooltel oli suuline kokkulepe, mille kohaselt andis kostja hagejale tööd siis, kui hageja seda soovis,

ning hageja ei ole vaidlustatud ajal kostjalt tööd nõudnud.“

46. Pooltel ei vaidlust selles, et hageja ei ole tööd teinud algselt töölepingus kokkulepitud mahus.

Kostja on esitanud kohtule kirjavahetuse, milles on hageja poolt saadetud tööpäevad, millal ta soovis

tööd teha (dtl 34-42). Kostja väitel on pooled suuliselt kokku leppinud, et hageja võib tööd teha tööaja

normist väiksemas mahus ning kostja on töötasu maksnud vastavalt tehtud töö mahule. Hageja ei ole

omaksvõtnud kostja väidet suulise kokkuleppe osas, et hagejale on võimaldatud töö tegemise mahtu

vastavalt hageja soovile ning et töötasu makstakse vastavalt hageja tehtud töö mahule.

47.

17.02.2025 menetlusdokumendis selgitas kohus, et hagi rahuldamise eelduseks on see, et

hageja toob selgelt esile tehtud tööaja mahu kuude lõikes ning juhul kui hageja ei ole teinud tööd

töölepingus kokkulepitud mahus siis selle, kas kostja on hagejale taganud tööd ning selle, kas hageja

on tööd nõudnud (sh 2023 juunis ja juulis). Kostja peab hagi osaliselt või täielikult rahuldamata

jätmise eeldusena tõendama suulise kokkuleppe olemasolu, mis võimaldas hagejal töö tegemist algselt

kokkulepitust väiksemas mahus ja kostja kohustuse tasuda töötasu vastavalt hageja tegelikule

(vähendatud) töömahule. Samuti esile tooma ja tõendama hageja tegelikkuses tehtud töö mahu ja

selle, et kostjal oli hagejale tööd pakkuda ajal kui hageja tööle ei ilmunud.

48. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on tõendamata suulise kokkuleppe olemasolu, mis

võimaldas hagejal töö tegemist algselt kokkulepitust väiksemas mahus ja kostja kohustuse tasuda

töötasu vastavalt hageja tegelikule (vähendatud) töömahule. Kohtu hinnangul ei ole kostja veenvalt

põhistanud ega tõendanud ka seda, et kostjal oli hagejale tööd pakkuda ajal kui hageja tööle ei

ilmunud. Kostja on selgitanud, et hageja viis 25.05.2023 tööülesannete täitmiseks kasutatava auto

remonti ja lahkudes võttis kaasa juhikaardi, mis tavaliselt jäetakse sõidumeerikusse, et sõidumeerikus

jääks märge seisuaja kohta. Hageja ei vastanud kostja telefonikõnedele, mistõttu saatis kostja hagejale

29.05.2023 SMS-i, 30.05.2023 töökoha infoga. Sõnumile hageja ei vastanud. Järgmise kontakti sai

kostja hagejaga 06.06.2023, mil hageja vastas kostja kõnele ja ütles, et tuleb tööle siis, kui leiab üles

juhikaardi. Peale seda vestlust ei ole hageja tööle tulnud. Kostjal ei olnud võimalus hagejaga

ühendust saada, kuna hageja telefon oli välja lülitatud. Samuti ei võtnud hageja kordagi kostjaga

ühendust, et küsida tööle tulemise kohta. Kohus leiab, et eeltoodud väited on tõendamata. Eelnevast

tulenevalt on kohus seisukohal, et asja lahendamisel tuleb lähtuda kirjalikus töölepingus kokkulepitud

täistööajast.

49. Kostja on seisukohal, et hageja on hagiavalduses esitanud ebaõige väite, et hageja ei ole

kasutanud põhipuhkust ega saanud puhkusetasu ajavahemikus 01.08.2022 kuni 24.07.2023. Kostja on

esitanud tõenditena puhkuseavaldused (dtl 28-30). Hageja väidab, et ta ei ole puhkuseavaldusi

2-23-15101

esitanud, viidatud dokumendid on koostatud kostja poolt tagantjärele eesmärgiga tekitada tõend

hageja nõude ümberlükkamiseks. Kohus on tuvastanud, et nimetatud puhkuseavaldustest nähtub küll

kostja nimi, kuid avaldused on kostja poolt allkirjastamata. 17.02.2025 kohtumääruses selgitas kohus,

et kostjal on kohustus tõendada, et puhkuseavaldused on esitanud hageja (vt ka Riigikohtu lahendit nr

2-17-1722, p 10.2). Kostja ei ole esitanud kohtule täiendavaid seisukohti, taotlusi ega tõendeid selles

osas, et hageja oleks esitanud puhkuseavaldused ja kasutanud põhipuhkust. Eelnevast tulenevalt on

kohus seisukohal, et kostja väited selles osas, et hageja on kasutanud põhipuhkust ajavahemikus

01.08.2022 kuni 24.07.2023 ja saanud vastavalt puhkusetasu, on tõendamata.

50. Kohus, tutvunud hageja esitatud tööaja arvestusega ja asjas esitatud tõenditega (TSD ja

pangakonto väljatrükk), asub seisukohale, et hageja töötasu nõue kuulub rahuldamisele hageja poolt

taotletud summas 6 957,54 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid vähendatud nõude arvestusele.

Kohus rahuldab hageja töötasu nõude ajavahemiku 01.08.2022 kuni 24.07.2023 eest kokku summas 6

957,54 eurot.

51. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks puhkusehüvitise 1 371,30 eurot.

TLS § 84 lg 1 sätestab üldpõhimõttena töösuhtest tulenevate kõikide nõuete sissenõutavaks

muutumise aega, milleks on töölepingu lõppemise kuupäev. Nii tuleb tööandjal töölepingu lõppemise

päeval maksta töötajale väljateenitud, kuid veel maksmata summad. TLS § 71 kohaselt on tööandja

kohustatud hüvitama rahas töölepingu lõppemisel töötajale töötaja poolt kasutamata jäänud aegumata

põhipuhkus. Pooltevaheline tööleping lõppes 24.07.2023 TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. Hageja on palunud

kostjalt mõista välja kasutamata põhipuhkuse hüvitise ajavahemiku 01.08.2022 kuni 24.07.2023 eest

summas 1371,30 eurot. Kohus, tutvunud hageja nõude arvestusega, nõustub sellega ning rahuldab

hageja kasutamata põhipuhkuse hüvitise nõude summas 1371,30 eurot.

52. Kokkuvõtvalt kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

ajavahemiku 01.08.2022 - 24.07.2023 eest saamata jäänud töötasu summas 6957,54 eurot (bruto) ning

kasutamata põhipuhkuse hüvitis summas 1371,30 eurot (bruto).

Menetluskulude jaotus.

53. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

54.

17.02.2025 kohtumäärusega määras kohus tähtaja 16.05.2025 kohtumenetlusega seoses kantud

menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohtule tähtaegselt menetluskulude nimekirja ei esitatud.

Kohus ei tuvastanud menetluskulude olemasolu ka kohtutoimiku põhjal. Eelnevast tulenevalt määrab

kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude puudumise.

55. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva

Kohtunik