3-17-1092/113 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.06.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1092

Haldusasi

Tehnovõrkude Ehituse OÜ, Osaühingu Cautor,

Osaühingu Infestus ja OÜ TRAX Teenused kaebus

Tallinna Linnavolikogu 20.04.2017 otsuse nr 40

tühistamiseks Kakumäe tee 120, Kakumäe tee 8a,

Kakumäe tee 8b, Kakumäe tee 8d, Havi tn 12

kinnistutele kohaldatud piirangute osas

Menetlusosalised

Kaebajad – Tehnovõrkude Ehituse OÜ, Osaühing

Cautor, Osaühing Infestus, OÜ TRAX Teenused,

volitatud esindaja vandeadvokaat Martin Triipan

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Eva

Vanamb ja Timo Päit

Kolmas isik – B.O

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 31.07.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tehnovõrkude Ehituse OÜ, Osaühingu Cautor,

Osaühingu Infestus ja OÜ TRAX Teenused ning

Tallinna linna apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Tallinna linna apellatsioonkaebuse lisad.

2. Rahuldada Tallinna linna apellatsioonkaebus.

3. Jätta Tehnovõrkude Ehituse OÜ, Osaühingu Cautor, Osaühingu Infestus ja OÜ

TRAX Teenused apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Tühistada Tallinna Halduskohtu 31.07.2023 otsuse resolutsiooni punktid 1 ja 2.

5. Teha uus otsus, millega jätta Tehnovõrkude Ehituse OÜ, Osaühing Cautor,

Osaühing Infestus, OÜ TRAX Teenused kaebus rahuldamata.

6. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3-17-1092

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.07.2025.

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavolikogu kehtestas 20.04.2017 otsusega nr 40 Haabersti linnaosa

üldplaneeringu (HÜP).

2. Tehnovõrkude Ehituse OÜ, Osaühing Cautor, Osaühing Infestus ja OÜ TRAX

Teenused esitasid 22.05.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavolikogu

20.04.2017 otsuse nr 40 osaliseks tühistamiseks.

Vaidlustatud üldplaneering on vastuolus avaliku huviga, samuti on sellega rikutud kaebajate

õigusi. Seega esitavad kaebajad kaebuse kahel alusel: nn populaarkaebusena ja subjektiivsete

õiguste rikkumise motiividel.

Planeeringu menetlemisel on oluliselt rikutud ühte kõige olulisemat planeerimise põhimõtet –

avalikkuse kaasamist. HÜP võeti vastu 10.03.2011 ja see oli avalikul väljapanekul kahel

korral: 25.04.–23.05.2011 ja 26.01.–23.02.2012. HÜP kehtestati Tallinna Linnavolikogu

20.04.2017 otsusega, s.o enam kui 5 aastat pärast viimase avalikustamise lõppu. HÜP-i

kehtestamisega muutus Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud

Tallinna üldplaneeringu (TÜP) Haabersti linnaosa ulatuses kehtetuks. Planeeringu

kehtestamine, lähtudes 6 kuud tagasi toimunud planeerimismenetluse tulemustest, kujutab

endast olulist menetlusviga (Riigikohtu 09.06.2004 otsus nr 3-3-1-28-04). Avaliku

väljapaneku lõppemisest kuni planeeringu kehtestamiseni on lisandunud Haabersti linnaossa

tuhandeid uusi elanikke ja kinnisvaraomanikke, kes soovivad planeeringu kohta oma

seisukohta avaldada. Ka Osaühing Cautor omandas Kakumäe tee 120 kinnistu 18.12.2015

sõlmitud müügilepingu alusel ehk peaaegu 3 aastat peale viimase avaliku väljapaneku

lõppemist. Lisaks on kõnealusel ajavahemikul toimunud olulisi muudatusi ka linnaosa

avalikus ruumis, sh paljude riigi omandis olevaid avalikus kasutuses olevate rohealade suhtes

on langetatud nende hoonestamise otsus (Kakumäe tee 47, Kakumäe tee 88, Kakumäe tee 92,

Kakumäe tee 101, Poru 1) jne. Kõik need muudatused omavad olulist ruumilist mõju, mis

avaldus alles pärast HÜP-i avalikku väljapanekut. Seega on planeeringu kehtestamine ilma

uut avalikku väljapanekut tegemata oluline menetlusviga, mis võis viia ebaõige otsustuseni

ning juba ainuüksi seetõttu tuleb vaidlustatud otsus tühistada.

2(25)

3-17-1092

Kakumäe tee 120 ja Havi tn 12 kinnistud

Osaühing Cautor omandas kinnistu aadressil Kakumäe tee 120 18.12.2015. Soetamisest

saadik on kinnistu sihtotstarve olnud 50% elamumaa ja 50% maatulundusmaa. Kinnistu

endine omanik oli 23.06.2008 esitanud taotluse kinnistul detailplaneeringu menetluse

algatamiseks. Osaühing Cautor soovib jätkuvalt Tallinna Linnavalitsuse 23.03.2011

korraldusega nr 413-k algatatud detailplaneeringu nr DP032170 elluviimist. 23.06.2008

taotlus detailplaneeringu menetluse algatamiseks nägi ette elamurajooni rajamise metsaalale.

Maa-ala sihtotstarbeks paluti määrata 100% elamumaa. 23.03.2011 korralduse p 1 järgi oli

detailplaneeringu menetluse ülesandeks kinnistu jagamine 12 elamumaa (ehitusmahtudeks

igale krundile üks kahekorruseline üksikelamu ja kokku kuni 23 ühekorruselist abihoonet), 2

transpordimaa, üheks tootmismaa ja üheks maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks.

Haabersti linnaosa halduskogu 28.02.2006 otsuse nr 15 „Kakumäe poolsaare rohealade

arengukava“ kohaselt on lubatud Kakumäe teest mere poole (Kakumäe tee äärde) ehitada

kaks rida elamuid, määrates kruntide minimaalsuuruseks 1100 m2. TÜP-i kohaselt oli

Kakumäe tee 120 juhtotstarve perspektiivne väikeelamute ala kõrghaljastuse säilitamisega ehk

põhiliselt ühepere- ja ridaelamute, samuti üksikute väiksemate 3–4-korruselistele elamutele

mõeldud ala, kus võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid

kaubandus- ja teenindusettevõtteid. Kaebaja omandas Kakumäe tee 120 kinnistu, juhindudes

omandamise ajal kehtinud TÜP-is ettenähtud tingimustest ja juba menetlemisel olnud

detailplaneeringust. Planeerimismenetluses esitas osaühing Cautor detailplaneeringu eskiisi,

mis nägi ette kinnistu jagamise 22 elamumaaks. Menetluses oleva detailplaneeringu

arvestamata jätmisega on eiratud Harju maavanema seisukohti ja Kakumäe tee 120

detailplaneeringu käigus 201l. a-l tehtud keskkonnamõju strateegilist hindamist. Selle

kohaselt paiknevad kinnistul üksnes üksikud I ja II väärtusklassi puud. Detailplaneering

näebki ette kõigi kinnistul asetsevate kaitseliikide säilitamist. Harju maavanem on 27.10.2016

kirjas palunud vastustajal tungivalt arvestada andmete ajakohastamise vajadusega ning

menetluses olevate detailplaneeringutega.

HÜP-i kehtima jäämine olemasoleval kujul välistab Kakumäe tee 120 detailplaneeringu järgse

lahenduse elluviimise. HÜP-i p-de 3 ja 3.1. kohaselt on see aluseks selles käsitletava ala

detailplaneeringutele, mis üldplaneeringu kehtestamise ajaks ei ole vastu võetud ega

kehtestatud. Vastustaja ei ole kuni HÜP-i vastuvõtmiseni määranud Kakumäe tee 120 puhke-

või haljasalaks, nagu seda nägi ette lähteülesanne (HÜP-i lähteülesande p-d 7.4.1. ja 7.4.4.1).

HÜP-i seletuskirja järgi tuleb detailplaneeringute koostamisel lähtuda maa-alale määratud

juhtotstarbest. HÜP-i kohaselt saaks hoonestamist kavandada ainult kinnistu lõuna- ja

läänepoolses osas. Kogu kinnistu põhja- ja idapoolne osa, s.t ca 50% kinnistust on loetud

rohevõrgustiku alaks. See tähendab 50% ulatuses automaatset kinnistu teise eesmärgiga

kasutuselevõttu. Ainsaks HÜP-iga loodud ebaseadusliku olukorra võimalikuks lahenduseks

oleks HÜP-iga määratud roheala nr 9 või rohevõrgustiku arenguala nr 39 osaline kehtetuks

tunnistamine, sest roheala laiust ei ole lubatud muuta. HÜP-i maakasutusplaani järgi on

Kakumäe tee 120 kinnistu määratud osaliselt rohealaks (H)(roheala 9) ja osaliselt pereelamute

alaks (Ep). HÜP-i seletuskirja kohaselt (lk 99–100) on eraldi määratud rohevõrgustiku

arengualad, mille loetelus on positsiooni nr 5 toodud ka Kakumäe tee arenguala (roheala nr

39). Sellesse arengualasse on paigutatud Kakumäe tee 120 ja Havi tn 12. HÜP-i seletuskirja

järgi tuleks nimetatud kinnistute hoonestamise võimalikkus ja ulatus kindlaks määrata alles

detailplaneeringu koostamise käigus, kuid samas on hoonestamisele kuuluva ala suurus ja

paiknemine juba üldplaneeringu põhikaardil 1 (maakasutusplaan) kindlaks määratud. Lisaks

on HÜP Havi tn 12 kinnistute suhtes vastuoluline selles mõttes, et kui põhijoonis 2 (roheline

võrgustik) näeb kinnistut rohekoridorina, siis HÜP-i seletuskirja lk-l 96, kus loetletakse

olemasolevad ja loodavad rohekoridorid, Havi tn 12 kinnistut hõlmav rohekoridor puudub.

3(25)

3-17-1092

Samas nähtub HÜP-i osaks olevatelt gaasi-, elektri-, sadeveekanalisatsiooni, veevarustuse ja

kanalisatsiooni teemakaartidelt (HÜP-i lisadeks olevad teemakaardid nr 11–15 koos

vaidlusaluste alade tähistamisega, dtl 934–937), et Kakumäe tee 120 varustamiseks vajalikud

tehnovõrgud on kavandatud selliselt, et need hakkavad paiknema kinnistu põhja- ja idapoolse

osaga piirneval alal. Seega on HÜP-i seletuskiri ja kaardimaterjal omavahel olulises

vastuolus, mis tingib planeeringu õigusvastasuse. Vastuoluline HÜP takistab edaspidi selle

alusel algatatavate detailplaneeringute menetlemist.

Tehnovõrkude Ehituse OÜ omandas 17.11.2005 175993/187550 mõttelise osa Havi 12

kinnistust, mille sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. TÜP-i kohaselt oli kinnistu

juhtkasutuse otstarbelt määratletud väikeelamumaana, kus pidi säilima kõrghaljastus. Havi tn

12 detailplaneeringu algatamisettepanek on esitatud 15.04.2010 ja sellega sooviti maa

ehitusõiguse määramist ja kinnistu sihtotstarbe määramist elamumaaks. Alates 09.12.2010

kuni praeguseni on Havi tn 12 detailplaneeringu menetlus olnud faasis, mis on planeeringute

registris määratletud kui eskiisi esitamine ja menetlemine enne detailplaneeringu menetluse

algatamist. Kaebajal oli kinnistut omandades põhjendatud ootus, et seda on võimalik

majanduslikult otstarbekal viisil hoonestada, lähtudes TÜP-is sätestatud tingimustest. Kaebaja

soovis kinnistule ehitada 6 ühepereelamut. Põhjendatud ning kinnistu omaniku ja avalikku

huvi arvestavaks tasakaalustatud lahenduseks oleks selle kinnistu jagamine 5 väikeelamu

krundiks, suurustega 1951–4394 m2, mis oleks kooskõlas ka HÜP seletuskirja lk-l 100

fikseeritud põhimõttega: „Alade hoonestamisel pereelamutega on soovitatav mitte planeerida

krunte, mille pindala on väiksem kui 1500 m2“ . Sellisel juhul oleks võimalik osa kinnistust

lülitada ka rohekoridori koosseisu ning kinnistu omanik on kompromissina valmis lubama

rohekoridori ala avalikku kasutust. HÜP-is ei ole koostamisel oleva Havi tn 12

detailplaneeringu lahendusega arvestatud, kuigi vastustaja lubas seda teha. Vastustaja on

HÜP-i menetluses kaalunud kaebaja huve seoses Havi 12 kinnistuga üksnes näiliselt.

HÜP-i kehtestamisel Kakumäe tee 120 ja Havi tn 12 seatud piirangutega on oluliselt rikutud

haldusmenetluse seaduse (HMS) §-e 3 ja 56, täidetud ei ole kõrgendatud

põhjendamiskohustust. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega

kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid

planeeringu koostamise käigus (Riigikohtu 18.10.2004 otsus nr 3-3-1-37-04, p 11). Kuna

Kakumäe tee 120 ja Havi tn 12 on mõlemad HÜP-i järgi arvatud ca 50% ulatuses roheala nr 9

hulka ja see erineb varem kehtinud TÜP-ist, tuli määratleda Kakumäe tee 120 ja Havi tn 12

roheala või rohevõrgustiku arenguala aluseks olevad tunnused ja esitada ettepanek roheala nr

9 ja/või rohevõrgustiku ala nr 39 laiendamiseks ja Kakumäe tee 120 ning Havi tn 12 selle

hulka osaliselt arvamiseks. Eelnimetatud toiminguid ja ettepanekuid esitatud ei ole. Seega ei

ole HÜP-s roheala nr 9 laiendamise ega ka rohevõrgustiku arenguala nr 39 moodustamise

menetlust läbi viidud ega puudutatud isikut sellest teavitatud. Kaebajad said Kakumäe tee 120

ja Havi tn 12 seatud piirangutest teada üllatuslikult HÜP-i vastuvõtmisel. Rohealad on

mõeldud avalikuks kasutamiseks, juhul kui omanik määramisega nõustub (vt HÜP-i

seletuskiri lk 63). Kakumäe tee 120 ja Havi tn 12 ei vasta roheala ega rohevõrgustiku

arenguala tunnustele. Pelgalt haljastuse olemasolu selleks alust ei anna. Samas ei ole keegi

sellekohast nõusolekut kaebajatelt isegi küsinud. Eraomandis olevat kinnistut ilma omaniku

nõusolekuta avalikult kasutada ei ole lubatud. Nii ei ole lubatav ka HÜP, mis sellist nõuet

eirab ja määrab avalikuks kasutamiseks eraomandis olevad kinnistud ilma kinnistu omanikke

teavitamata ja nõusolekut saamata. HÜP-i menetluse käigus pole tehtud uuringuid, mis

kinnitaksid eraomandis olevate kinnistute rohevõrgustikku arvamise põhjendatust. Praeguseks

on kaebaja ise tellinud keskkonnaekspert Olavi Hiiemäe 2022. a-l koostatud „Kakumäe

loodusuuringute ekspertarvamuse“, et hinnata kinnistute rohevõrgustiku hulka arvamise

põhjendatust. Ekspertarvamuse kohaselt ei ole HÜP-iga loodud lahendus looduse ja eelkõige

loomade seisukohast mõistlik ega hästi toimiv (vt ekspertarvamuse lk 14–15, dtl 1520–1521).

4(25)

3-17-1092

Ekspert viitab ka Lemma OÜ keskkonnamõjude juhteksperdi P. Toonpere poolt koostatud

ekspertarvamusele, milles jõuti järeldusele, et kavandavad tegevused ei toimu väärtuslikuks

määratud metsaala arvelt. Samuti ei ole hoonestusalasid ette nähtud kaitstavate taimeliikide

leiukohtadele. Täiendava elamuala kavandamine ei suurenda võrreldes eelmise lahendusega

rohevõrgustiku killustamist (samas, lk 16, dtl 1522).

Pärast üldplaneeringu avalikke väljapanekuid lisandus sellesse uus maakasutuse juhtotstarve –

konfliktala (K). Selline juhtotstarve on määratud eelkõige riigile kuuluvatele kinnistutele

aadressidel Kakumäe tee 47, Kakumäe tee 88, Kakumäe tee 92 ja Kakumäe tee 101 (s.o.

maakasutuse juhtotstarve on muudetud pärast üldplaneeringu vastuvõtmist rohealast

konfliktialaks) ja Riigimaa nr 8 (Poru tn 1) maaüksustele (s.o maakasutuse juhtotstarve on

muudetud rohealast pereelamute alaks). TÜP ja HÜP nägid samas ette säilitada või rajada

asumisisesed rohealad Kakumäe tee 47 haljasalal, Kakumäe tee 88 haljasalal, Tindi tn

haljasalal, Poru tn haljasalal. Olukorras, kus just Tallinna linnale ja riigile kuuluvad kinnistud

on vaatamata nende rohealadena säilitamise vajadusele ikkagi määratud konfliktalaks, kuid

kaebaja kinnistute osas ei ole sellist lahendust üldse kaalutud, on tegemist ebavõrdse

kohtlemise põhimõtte olulise rikkumisega. Veelgi enam, antud juhul on konfliktialaks

määratud linna- ja riigimaad, mille haljastuse säilitamise kohustus oli sõnaselgelt ette nähtud.

Kakumäe tee 120 ja Havi tn 12 osas sarnased piirangud puudusid. Lisaks on vastustaja

lubanud elamumaadeks muuta ka eraõiguslike isikute omandis olevaid kinnistuid, mis oma

loodusliku olemuse poolest vastavad samuti rohealade tunnustele (nt Korese tn 32, Korese tn

28, Korese tn 6, Saviliiva tee 14c). Kaebajate omandiõiguse riivet, õiguskindluse- ja

õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisi ei ole sisuliselt ja asjakohaselt hinnatud.

Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d kinnistud

Kakumäe tee 8a ja Kakumäe tee 8b kinnistute sihtotstarve on 100% elamumaa. Kakumäe tee

8d sihtotstarve on 100% sotsiaalmaa. Planeerimismenetluses paluti määrata Kakumäe tee 8a,

Kakumäe tee 8b ja 8d kinnistutele maakasutuse juhtfunktsiooniks korterelamute ala; määrata

Kakumäe tee ääres maakasutuse juhtfunktsiooniks ettevõtlus / avalikult kasutatavate ja

sotsiaalobjektide ala (B+A); roheala arenguala nr 207 asemel näha ette segahoonestusala

haljastusprotsendiga 20% ning määrata hoonestustiheduseks 1,2 ja korruselisuseks 2–4.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) ei nõustunud kaebajate ettepanekutega. Kakumäe

tee ääres määrati maakasutuse juhtfunktsiooniks ettevõtlusala (B) ning roheala arenguala nr

207 tähistus eemaldati. Maakasutuse juhtfunktsiooniks määrati väikeelamute ala, haljastuse

osakaaluks 30% (aedlinn) ning hoonestustiheduseks 0,3 ja korruselisuseks 2.

Vastustaja a ei ole teostanud kaalutlusõigust Kakumäe tee 8a, 8d ja 8b kinnistute juhtotstarbe

ja korruselisuse suhtes õiguspäraselt. TÜP-i kohaselt on Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d ala

juhtotstarbeks väikeeleamute ala ehk põhiliselt ühepere- ja ridaelamutele, samuti üksikutele

väiksematele 3–4-korruselistele elamutele mõeldud ala, kus võib paikneda elamupiirkonda

teenindavaid asutusi ja väiksemaid kaubandus-teenindusettevõtteid. Seega on taotlus

korruselisuse nõude osas igal juhul kooskõlas ala suhtes kehtinud TÜP-ga. Vastustaja on

korduvalt muutnud oma seisukohta Kakumäe tee 8a, 8d ja 8b kinnistute ehitusõiguse kohta (nt

TLPA 18.08.2011 nõupidamisel otsustatu, 17.01.2012, 05.04.2012, 07.06.2012 kirjad). TLPA

saatis 23.09.2012 Osaühingule Infestus ja Osaühingule Cautor kirja, millest nähtuvalt otsustas

loobuda kinnistule ehitatavatele hoonetele kolmanda korruse lubamisest ning jäi

üldplaneeringu avalikustamisel esitletud lahenduse juurde, arvestades mh seisukohaga, et

kinnistute omanikega kokkulepitud muudatuse sisseviimine tähendaks planeeringu

põhilahenduse muutmist, mis tooks kaasa uue avaliku väljapaneku korraldamise kohustuse.

Vastav põhjendus on fikseeritud 13.08.2014 TLPA-s toimunud nõupidamise protokollis. Uue

avaliku väljapaneku korraldamine tähendaks TLPA arvates kuni aastast ajakadu. Sellega on

TLPA kaalutlusotsuse tegemisel lähtunud lubamatust kaalutlusest. Uue (s.t kolmanda) avaliku

5(25)

3-17-1092

väljapaneku oleks kohalik omavalitsus pidanud nagunii läbi viima. Kaalutlusõigust on rikutud

ka sellega, et kaalutlemisel on arvestatud teise avaliku väljapaneku ajal kohalike elanike (132

inimest) kollektiivse vastuväitega, milles väljendati mittenõustumist maakasutuse

juhtfunktsiooni muutuse ja hoonestamisel 3 korruse lubamisega. Samas on jäetud täielikult

arvestamata asjaolu, et kaebajad esitasid TLPA-le 23.02.2012 e-kirja, milles kirjeldasid, et

nad on kohalike elanike seas tutvustanud oma arendusplaane ja selgus, et sellele puudub

vastasseis. Kirjale oli lisatud andmed 146 toetusavaldusele allkirjad andnud isiku kohta.

Kaebajate soovitava planeerimislahenduse toetuseks allkirju andnud isikute ring suurenes

edaspidi veelgi ning 26.09.2014 Harju Maavalitsuses peetud nõupidamisel andsid kaebaja

esindajad maavalitsusele üle juba 300 toetusallkirja. Jääb arusaamatuks, miks osa kohalike

elanike esitatud allkirjadega on kaalutluse läbiviimisel arvestatud, teistega aga mitte.

Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d piirangute seadmisel on oluliselt rikutud ärakuulamisõigust. Enne

kaebajate suhtes negatiivse kaalutlusotsuse (st 23.09.2012 TLPA kirjas kajastatud otsus)

tegemist ei ole vastustaja küsinud kinnistu omanike seisukohta korruselisuse vähendamise

kohta ega tundnud huvi sellega omanikele kaasneda võivate negatiivsete tagajärgede vastu,

rikkudes seega ka kaalutlusõiguse reegleid. Kaebajad olid pärast vastustajalt positiivse

otsustuse tegemist (kolmekorruselise hoonestuse lubamist) asunud arhitektuuribüroo kaasabil

koostama maa-ala hoonestamise lahendusi, kulutades selleks palju raha. Lubatava hoonestuse

taas kahekorruseliseks muutmine tähendaks nende kulutuste asjatuks muutmist ja kaebajatele

kahju tekkimist. Kui vastustaja prioriteediks oli planeerimismenetlus võimalikult kiiresti

lõpetada, siis oleks Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d kinnistute juhtotstarve ja korruselisuse võinud

jätta ka üldplaneeringuga määramata, määratledes selle maa-ala nn konfliktialana. Selliselt on

maakasutuse juhtotstarvet üldplaneeringuga muudetud mitmete riigile kuuluvate kinnistute

osas (nt Kakumäe tee 47, Kakumäe tee 88, Kakumäe tee 92 ja Kakumäe tee 101, Poru 1),

mistõttu on vastustaja isikuid ka ebavõrdselt kohelnud.

HÜP-is on seatud põhjendamatult karmid piirangud. Seatud kahekorruseliste hoonete rajamise

piirangul ei ole sisulist põhjendust. Jääb ka arusaamatuks vastustaja soov juba üldplaneeringu

staadiumis sedavõrd karmi piirangu seadmiseks (PlanS § 75 lg 1). Vastustaja üldplaneeringu

lõpliku lahendusega sisuliselt võtnud ära võimaluse tulevikus detailplaneeringu menetluses

alale parima ja mitmekesise lahenduse leidmiseks, mis võiks sisaldada nii kahe- kui ka

kolmekorruselisi hooneid. Üldplaneeringus seatud üldiste asustust suunavate raamide sees

täpsemate lahenduste leidmine peaks olema detailplaneeringu menetluse ülesanne. Vastustaja

on seejuures halduskohtu istungil selgelt märkinud, et üldplaneeringut muutvaid

detailplaneeringud ei kavatseta menetleda.

Lisaks eelnevale leiavad kaebajad, et HÜP ei põhine nõuetekohastel uuringutel.

Keskkonnamõju strateegiline hindamise (KSH) aruanne kujutab endast formaalset dokumenti,

milles kasutatud mõisted, kriteeriumid ja hindamismeetodid on ebaselged ning

planeeringulahendust on arutatud ilma KSH aruandega tutvumata. KSH teinud

mittetulundusühingu juhataja ei vasta keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise

seaduse (KeHJS) § 34 lg 3 p 2 nõuetele. Planeeringu kehtestamisel on viidatud veel

kehtestamata ja avalikustamata teemaplaneeringutele.

3. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata.

Nõustuda ei saa kaebajate seisukohaga, et uus avalik väljapanek oleks tulnud läbi viia üksnes

seetõttu, et tõenäoliselt oli vahepeal lisandunud uusi isikuid, kes oleksid soovinud olla

kaasatud üldplaneeringu menetlusse. Üldplaneeringu materjalid olid ka enne kehtestamist

avalikult kättesaadavad ning kõigil huvitatud isikutel oli võimalik nendega tutvuda. Pärast

viimast avalikku väljapanekut ja enne üldplaneeringu kehtestamist ei muudetud

üldplaneeringu põhilahendust, millega oleks kaasnenud kohustus läbi viia uus avalik

6(25)

3-17-1092

väljapanek. Kogu linnaosa hõlmavate planeeringute puhul on paratamatu, et puudutatud

isikute ring planeeringu menetlemise vältel muutub.

Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d kinnistute omanikud soovisid, et nimetatud kinnistute maakasutuse

juhtotstarbeks määrataks korterelamute ala, samas kui ümberkaudsete kinnistute omanikud

soovisid, et alale nähtaks ette pereelamud. Muuhulgas olid kohalikud elanikud mures

liikluskoormuse kasvu pärast olukorras, kus piirkonnas on praegugi hommikuste ja õhtuste

tipptundide ajal liiklemine raskendatud. Üldplaneeringu esimese avaliku väljapaneku ajal oli

Kakumäe tee 8a, Kakumäe tee 8b ja Kakumäe tee 8d kinnistute maakasutuse juhtotstarbeks

määratud pereelamute ala (Ep) – säilitatava või loodava rohevõrgustikuga arenguala

(rohevõrgustiku kaardil arenguala nr 207). Kakumäe teega külgnevas osas on maakasutuse

juhtotstarbeks määratud ettevõtlusala ning avalikult kasutatavate ja sotsiaalobjektide ala

(B+A). Tulenevalt Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d kinnistute omanike soovidest ning vastustaja

seisukohast, et linna tervikliku ja jätkusuutliku arengu kavandamisel on vajalik tagada

elamispindade mitmekesisus, üldplaneeringu lahendust muudeti. Üldplaneeringu teisel

avalikul väljapanekul oli Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d kinnistute maakasutuse juhtotstarve

määratletud väikeelamute alana (Ev) ja ettevõtlusala ning avalikult kasutatavate ja

sotsiaalobjektide alana (B+A). Teise avaliku väljapaneku jooksul esitasid kohalikud elanikud

(132 isikut) sellisele lahendusele kollektiivse vastuväite, väljendades vastuseisu esimese

avaliku väljapaneku järgsetele üldplaneeringu muudatustele (dtl 55 jj). Teise avaliku

väljapaneku järel avaldas Osaühing Cautor soovi Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d kinnistutele

osaliselt kolmekorruseliste väikeelamute püstitamiseks. Amet kaalus seda võimalust ning

leidis, et Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d kinnistutel võivad kolmekorruselised olla ridaelamu tüüpi

korterelamud ning sellisel hoonetüübil ei tohi kolmanda korruse pind olla suurem kui 50%

alumiste korruste pinnast. Harju Maavalitsuses 05.06.2013 toimunud arutelul esitati

vastuväited. Harju maavanem palus 29.07.2013 kirjas nr 6-7/2013/941 kirjas vastustajal veel

kord põhjalikult kaaluda vastuväidete esitajate kirjades välja toodud argumente. Võttes

arvesse ühelt poolt suure hulga piirkonna elanike vastuseisu sellele, et ala juhtotstarbeks

määratakse väikeelamute ala (Ev) ning eriti just kahest korrusest suurem korruselisus, ning

teiselt poolt maaomaniku soovi määrata maakasutuse juhtotstarbeks korterelamute ala, jõudis

vastustaja seisukohale, et huvide tasakaalustamiseks on parim kompromisslahendus, mis

võimaldab Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d omanikul püstitada alale korterelamud kuid määrata

korruselisuseks kuni kaks korrust. Kahekorruseline hoonestus ei lähe vastuollu ümbritsevate

väljakujunenud pereelamute ala hoonete kõrgusega ning riivab vähem ümbritsevate

kinnistuomanike huve. Valdavalt ongi üldplaneeringus määratud pereelamute alaga

ümbritsetud väikeelamute alal lubatud korruselisuseks kuni kaks korrust. 13.08.2014 kohtus

vastustaja Osaühing Cautori esindajatega, kus veel kord arutati korruselisuse küsimust ja

selgitati, et vastustaja on kohustatud planeerimisotsuste tegemisel kaaluma kõigi osapoolte

huvisid. TÜP määras kindlaks üksnes peamised territooriumi juhtfunktsioonid, kuid ei

määranud ära konkreetse kinnistu ehitusõigust. Seoses kaebajate kogutud toetusallkirjadega

märgib vastustaja, et tal puudus võimalus üheselt tuvastada, milles seisnes kaebajate

arendusplaanide tutvustamine. Teiseks lähtus vastustaja eeldusest, et kohalikud elanikud, kes

on nõus suuremamahuliste arendusplaanidega, ei ole eeldatavalt vastu ka arendustegevusele

väiksemas mahus.

Osaühing Cautor väidab, et kuna ta omandas Kakumäe tee 120 kinnistu alles 2015. a

detsembris, siis puudus tal võimalus osaleda üldplaneeringu avalikel aruteludel, kuid

Kakumäe tee 8b ja 8d omanikuna ja aktiivselt üldplaneeringu menetluses osalenuna pidi ta

juba kinnistut omandades teadma sellele üldplaneeringuga kavandatavatest piirangutest.

Järelikult ei saanud Osaühingul Cautor olla õigustatud ootust, et Kakumäe tee 120 kinnistul

saab omandiõigust realiseerida teisiti, kui selleks ajaks juba menetlemise lõppjärku jõudnud

üldplaneering ette nägi. Kuna Kakumäe tee 120 osas üldplaneeringu menetluses vastuväiteid

7(25)

3-17-1092

ega arvamusi ei esitatud, siis ei ole üldplaneeringu dokumentides ka konkreetselt Kakumäe

tee 120 kinnistu määramist roheala ja rohevõrgustiku arenguala koosseisu käsitletud.

arvestades üldplaneeringuga hõlmatud kinnistute hulka, ei ole mõeldav, et üldplaneeringu

seletuskirjas käsitletaks iga kinnistut eraldi. Küll aga on üldplaneeringu seletuskirjas

selgitatud rohealade ja rohevõrgustiku arengualade määramise üldisi põhimõtteid. Seletuskirja

kohaselt on Haabersti linnaosa üldplaneeringu koostamisel haljastuspõhimõtete kujundamisel

lähtutud avalikust huvist ja põhiseadusega kaitstud väärtustest (loodusvarade ja ressursside

säästlik kaitse, tervis, liikumisvabadus) ning üldisest põhimõttest kaitsta praeguste ja tulevaste

põlvkondade õigust elada keskkonnas, mis vastab nende tervise ja heaolu vajadustele.

Kakumäe tee 120 jääb osaliselt roheala nr 9 – Kakumäe raba – koosseisu, mis on määratud

ülelinnalise tähtsusega puhke- ja virgestusalaks. HÜP-i seletuskirja p 4.1.7 kohaselt on selle

roheala eesmärk säästa haruldast klindipaljandiga rannikut, jätta alles lindude ja loomade

eluruum, hoida eramuid põhjatuule eest, pakkuda lähiümbruse elanikele ja teistele linlastele

matka- ja puhkevõimalusi. Kakumäe tee 120 määramisel osaliselt roheala koosseisu lähtuti

mh asjaolust, et kinnistu sihtotstarve on 50% elamumaa, 50% maatulundusmaa, kinnistu on

hoonestamata ja kaetud metsaga. Kinnistu osas on algatatud detailplaneeringu koostamine,

mille eesmärk ei ole üldplaneeringuga vastuolus. Detailplaneeringuga (alternatiivid I ja II) on

kinnistu rohealaks määratud osale kavandatud ainult mänguväljakud ja puhkekohad ning

nendeni viivad teerajad. Tegevus vastab roheala kasutustingimustele. HÜP-i lahendus lähtub

olemasolevast olukorrast, s.t asjaolust, et kinnistu on hoonestamata ja kaetud metsaga ning

selle sihtotstarve on 50% maatulundusmaa, üldplaneeringu lahendus on kooskõlas algatatud

detailplaneeringu lahendusega ega takista selle edasist menetlemist ning üldplaneeringu

lahendusele ei esitatud Kakumäe tee 120 kinnistu osas menetluse vältel ühtegi vastuväidet.

Kaebajad väidavad ka jätkuvalt, et HÜP on vastuolus Havi tn 12 detailplaneeringu

lahendusega, kuid ei täpsusta, milles see vastuolu seisneb.

TÜP määras kindlaks üksnes peamised territooriumi juhtfunktsioonid, kuid ei määranud ära

konkreetse kinnistu ehitusõigust. Ehitusõiguse üle tuli varasema ja tuleb ka praegu kehtiva

õigusliku regulatsiooni kohaselt otsustada detailplaneeringu kohustusega aladel (milleks on ka

Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d kinnistud) detailplaneeringuga. Seega ei saanud kaebajatel TÜP-ist

tulenevalt tekkida õiguspärast ootust, et nad saavad kinnistud hoonestada Tallinna

üldplaneeringuga määratud maksimaalses ulatuses.

4. Kolmas isik toetas kokkuvõtlikult kaebajate kaebust tühistada Tallinna Linnavolikogu

20.04.2017 otsus nr 40 kaebuses toodud kinnistutele kehtestatud ja vaidlustatud piirangute

osas. Kolmanda isiku omandis oleva Havi tn 12 kinnistu puhul puudutab see kitsendusi, mis

tulenevad kinnistu määramist roheala ning rohevõrgustiku arenguala koosseisu.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 31.07.2023 otsusega osaliselt kaebuse ja tunnistas

Tallinna Linnavolikogu 20.04.2017 otsuse nr 40 kehtetuks Kakumäe tee 120 ja Havi tn 12

kinnistutele kohaldatud piirangute osas. Halduskohus mõistis vastustajalt Osaühingu Cautor

kasuks välja 7085 eurot ja Tehnovõrkude Ehituse OÜ kasuks välja 7085 eurot kantud

menetluskulusid, jättes muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Otsustus selle üle, milline asjassepuutuvatest konfliktsetest ja kaitsmist väärivatest õigustest

ja huvidest on kaalukam, on halduse kaalutlusõiguse tuum. Sellise kaalumisotsuse tegemise

pädevus on vastustajal. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kohus tugineda vaid

juhul, kui see on toimunud ilmselgelt meelevaldselt, ebaratsionaalselt või vastuolus

diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga.

Säärane ilmselge viga menetluses, otsuse põhjendamisel ja kaalutlusõiguse teostamisel on

HÜP-is Kakumäe tee 120 ja Havi tn 12 alade suhtes.

Kakumäe tee 120 kinnistu

8(25)

3-17-1092

Vastustaja on kaebusele vastates õigesti välja toonud, et Kakumäe tee 120 kinnistu osas ei

esitatud üldplaneeringu menetluse käigus ühtegi vastuväidet. Üldiselt on õige ka vastustaja

seisukoht, et arvestades üldplaneeringuga hõlmatud kinnistute hulka, ei pea üldplaneeringu

seletuskirjas käsitlema iga kinnistut eraldi. Siiski ei saa nõustuda vastustajaga, et tulenevalt

vastuväidete puudumisest piisab, et seletuskirjas on selgitatud roheala ja rohevõrgustiku

arengualade määramise üldisi põhimõtteid (vt seletuskirja p 4 ja selle alapunktid, sh 4.4 ja

selle alapunktid). Vastustaja toob ka välja, et asjaolu, et kaebaja kinnistu ei ulatu

klindipaljandiga rannikule, ei tähenda seda, et ala määramine rohealaks ei täidaks seletuskirjas

märgitud teisi eesmärke. Toodud põhjendused ja vastuväidete puudumine võimaldab

eraomandi kasutusõigusi võrreldes varasemaga põhjendamata piirata ainult seni, kuni

vastustajal ei ole alust arvata või ta ei tea, et mingi eraomandis oleva ala rohealaks määramine

võib puudutada maa-ala omaniku õigusi ja huve. Praegusel juhul ei olnud vastustajal alust

selliseks arvamuseks, sest kõnealuse ala suhtes oli juba TÜP-is juhtotstarbeks ette nähtud

perspektiivne väikeelamute ala kõrghaljastuse säilitamisega. Samuti oli selle ala suhtes

Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 413 k algatatud detailplaneering nr DP032170 ja

määratud, et selle ülesandeks on kinnistu jagamine 12 elamumaa, 2 transpordimaa, üheks

tootmismaa ja üheks maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks. Järelikult teadis vastustaja

eraomaniku konkreetsest huvist varasema üldplaneeringuga antud ehitusõiguse

realiseerimiseks ja oli teadlik nii selle mahust kui sisust. Seega puudus vastustajal igasugune

alus eeldada, et Kakumäe 120 kinnistu manik soovib oma kinnistut lasta määrata rohealaks,

mis muudaks väga suure tõenäosusega nii sellele antava ehitusõiguse sisu kui mahtu. Kuigi

Osaühing Cautor oli Kakumäe 120 omandamise järel teadlik toimuvast üldplaneeringu

menetlusest ja pidi kinnistu omandamisel end kurssi viima õigusliku olukorraga, võis ta

planeeringu menetlemise ajal kehtinud kohtupraktikat arvestades eeldada, et vastustaja

korraldab pärast 3 aastat viimasest avalikust arutelust uue avaliku väljapaneku. Rohealal on

peamiseks prioriteediks (ja seda on ka tunnistanud vastustaja) loodusväärtuste säilitamine

(HÜP seletuskiri, lk 99–100) ehk elamuid saab rajada ainult seda piirangut arvestades.

Perspektiivse väikeelamumaa puhul oli sisuliselt ainsaks TÜP-st tulenevaks

looduskaitseliseks piiranguks nõue kõrghaljastuse säilitamiseks, mis oli HÜP-i kohase

lahendusega võrreldes omanikule oluliselt vähem koormav. Seetõttu pidi vastustajale olema

arusaadav, et tal tuleb haldusaktis või sellega seotud dokumentides varasemas üldplaneeringus

määratletud kinnistu juhtfunktsiooni muutust põhjendada sõltumata sellest, kas konkreetses

menetlusetapis (era)omanik sekkub või mitte. Tegemist ei ole ühe väikese ühe–kahe

pereelamu ehitamiseks sobiva kinnistuga, vaid linnaruumis küllaltki suure pindalaga

kinnistuga (41 584 m2).

Põhjendamiskohustus tulenes nõudest teha era- ja avalike huvide tasakaalustamise suhtes

planeeringumenetluses põhjendatud otsus ja selgitada, miks ühtesid huvisid eelistatakse

teistele ja see oli ilmne, sest sisuliselt muutis Tallinna linn osa kaebaja eraomandis olevast

kinnistust avalikult kasutatavaks ilma kaebajalt või temale eelnenud omanikult selleks luba

või nõusolekut küsimata või vastavat otsust sisuliselt põhjendamata. Sellega rikkus vastustaja

otseselt kaebaja omandiõigust. Sellega tegi vastustaja olulise menetlusvea, mis on piisav

vastavas osas üldplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks. Lisaks on Kakumäe 120 kinnistu

suhtes HÜP-i erinevates dokumentides (seletuskiri ja kaardimaterjalid) teatud kaebaja õigusi

potentsiaalselt puudutavad (rikkuvad) vastuolud. Kaebaja esile toodud osades ei ole HÜP

haldusaktina üheselt mõistetav (HMS § 55 lg 1), sest planeeringu seletuskirja ja kaartide vahel

on selge vastuolu, arvestades krundi võimalikku hoonestusala. Vastustaja ei ole neid

vastuolusid menetluses ümber lükanud. Vastuolud on kõrvaldamata vaatamata sellele, et

Harju maavanem juhtis oma 27.10.2016 otsuses nr 6-7/2014/3318 eraldi tähelepanu

vajadusele planeeringut põhjalikult ja igakülgselt motiveerida ja planeeringumaterjalid

ajakohastada. Lisaks on kaebajat võrreldes riigiga koheldud ebavõrdselt, määrates

9(25)

3-17-1092

arusaadavad huvide konflikti alad riigimaa puhul konfliktialadeks ja kaebaja maa puhul

rohealadeks. Kaheldamatult oli üheks sellise otsuse allikaks riigi vastuväide planeeringus

algselt välja pakutud tsoneerimislahendusele (vt Maa-Ameti kiri 20.11.2013 nr 6.2/10371, dtl

925 jj), kuid see ei tähenda, et kohalik omavalitsus oleks võinud jätta kaalumata eraomanike

sarnased huvid oma omandi kasutamise piiramise vältimiseks, eriti olukorras, kus menetluses

oli neid huvisid selgelt kajastav detailplaneering. Vastustaja pidi aru saama, et tema otsust

määrata eraomaniku kinnistule uus ja senisest erinev ning avalikke huve selgelt eelistav

juhtfunktsioon tuleb spetsiaalselt põhjendada ja näidata ära, et konkreetset eraomanikku ei

kohelda ebavõrdselt võrreldes teiste piirkonna maaomanikega.

Havi tn 12 kinnistu

Havi tn 12 osas tuleb HÜP tunnistada õigusvastaseks ja kehtetuks sarnastel põhjustel nagu

Kakumäe tee 120 osas. HÜP-ist ei nähtu üheselt arusaadavaid kaalutlusi ja põhjendusi, miks

Havi tn 12 kinnistu hõlmatakse rohevõrgustikku, kuidas see otsus kompenseeritakse

maaomanikule ning millised ja kas üldse on selle kinnistu edasised konkreetsed võimalikud

hoonestamistingimused. Vaidlust ei ole ka selles, et vastustaja pole kindlaks teinud Havi tn 12

kinnistul loodusväärtuste asumist ja selle tegelikku seisukorda, s.t puudub igasugune otseselt

kõnealust ala puudutav ekspertarvamus, mis põhjendaks sisuliselt kinnistu rohevõrgustiku

alaks arvamist. Kaebaja on teinud nii esimesel kui ka teisel avalikul väljapanekul (vt

ettepanekute ja vastuväidete koondtabeli p-d 5 ja 20) ettepaneku viia üldplaneeringu lahendus

kooskõlla koostamisel oleva Havi tn 12 detailplaneeringu lahendusega hoonestusala suhtes.

Õige on kaebaja väide, et vastustaja ei ole seda tegelikult teinud ja on sellega sisuliselt

teadlikult rikkunud kaebaja õigusi. HÜP-is määratud juhtfunktsiooni puhul on tegeliku

ehitus(hoonestus)õiguse saamine oluliselt piiratum kui perspektiivse väikeelamute ala

juhtfunktsiooniga alade puhul. Vastustaja pidi aru saama, et jättes oma lubadusest hoolimata

üldplaneeringus kaebaja soovitud hoonestusala vastavalt tähistamata (algselt väljapakutud

üldplaneeringu lahenduse muutmata), vähenevad kaebaja üldplaneeringuga tagatud

ehitusõigused oluliselt võrreldes varasema üldplaneeringuga tagatud ehitusõigustega. Kuna

vastustaja ei algatanud ka kogu üldplaneeringu menetluse ajal kaebaja soovitud

detailplaneeringut, on üldplaneeringu muutmata jätmine ja seejuures esitatud väide, et

soovitud ehitusala on kooskõlas menetletava üldplaneeringuga, selgelt eksitav ja isegi

pahatahtlik ning vastuolus hea halduse põhimõttega. Kaebaja oli oma ettepanekutes pakkunud

mõistlikku kompromissi oma erahuvide ja avalike huvide vahel (sarnaselt olukorraga

Kakumäe 120 kinnistul). Seega pidi vastustaja haldusaktis või sellega seotud dokumentides

varasemas üldplaneeringus määratletud kinnistu juhtfunktsiooni muutust põhjendama, kuid ei

teinud seda. Lisaks esinevad ka Havi tn 12 kinnistu puhul HÜP-i eri dokumentides (seletuskiri

ja kaardimaterjalid) kaebaja õigusi potentsiaalselt puudutavad (rikkuvad) vastuolud. Havi tn

12 puhul nähtub HÜP-i põhijooniselt 2 (roheline võrgustik), et sellele on osaliselt kantud

rohekoridori tähis. Samas HÜP-i seletuskirja lk-l 96, mis loetleb olemasolevad ja loodavad

rohekoridorid, Havi tn 12 kinnistut hõlmav rohekoridor puudub. Seega pole haldusakt üheselt

mõistetav. Ühtlasi on ka siin kaebajat võrreldes riigiga koheldud ebavõrdselt, määrates

arusaadavad huvide konflikti alad riigi puhul konfliktialadeks ja kaebaja puhul rohealadeks.

Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d kinnistud

Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d kinnistutega seoses on Harju Maavalitsus korraldanud

järelevalvemenetluse, mille tulemusena andis Harju maavanem HÜP-ile heakskiidu. HÜP-i

kehtestamise otsuses on selgitatud järgmist: „Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d kinnistule määrati

varasemast üldplaneeringulahendusest erinevalt korruselisuseks kuni kaks korrust. Samas jäi

ala maakasutuse juhtotstarbeks väikeelamute ala. Maavanem asus seisukohale, et

linnaplaneerimise amet on piisavalt põhjendanud ala väikeelamualaks määramist ning

osaliselt on arvestanud vastuväite esitajate ettepanekuga, määrates ala maksimaalseks

10(25)

3-17-1092

korruselisuseks kaks korrust. Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d kinnistu maakasutuse juhtotstarbe ja

hoonestustingimuste kohta kollektiivselt esitatud vastuväite lahenduse osas oli maavanem

vastuväite kohta 06.12.2013 kirjas nr 6-7/2013/941 esitanud seisukoha, et linnaplaneerimise

amet on piisavalt põhjendanud ala väikeelamualaks määramist ning osaliselt on arvestanud

vastuväite esitajate ettepanekuga, määrates ala maksimaalseks korruselisuseks kaks korrust.

Osaühingu Cautor väitel ei olnud nad linnaplaneerimise ameti 23.09.2013 saadetud kirja kätte

saanud. Maavanem palus selgitada, kas üldplaneeringule vastuväidete esitajate Osaühingu

Cautor ja Osaühingu Infestus esindajatega on kohtutud ja kujunenud olukorda täiendavalt

selgitatud, nagu maavanemale lubati linnaplaneerimise ameti 30.06.2014 saadetud kirjas nr 3-

1/483-6. Linnaplaneerimise Amet vastas 21.07.2016 kirjaga nr 3-1/15/4001-15, kus toodi

välja, et Osaühingu Cautor esindajatega on kohtutud 13.08.2014, kus osalised jäid oma

varasemate seisukohtade juurde s.o osaliselt eriarvamusele. Lisaks selgitas linnaplaneerimise

amet Osaühingule Cautor 01.12.2014 saadetud kirjas nr 3-1/483-18, et kuna tegemist on pika

aja jooksul saavutatud, kõikide osaliste huvisid võimalikult suurel määral arvestava

kompromissiga ning kohtumistes ja kirjades välja toodust tulenevalt ei ole ilmnenud uusi

asjaolusid, mille tõttu oleks põhjendatud Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d kinnistu hoonestuskõrguse

muutmine üldplaneeringus, siis ei pea amet vajalikuks oma seisukohta muuta ega korraldada

kohtumisi vaidlusaluseid kinnistuid puudutava uue arutelu alustamiseks.“ Seletuskirjas ei ole

esitatud eraldi täiendavaid põhjendusi kõnealuste kinnistute maakasutuse määramise osas.

Ühestki õigusaktist ei tulene, et kohalik omavalitsus peab maa olemasolevaid

kasutustingimusi omaniku soovil tingimata muutma selliselt, nagu seda soovib maaomanik.

Piisavalt on põhjendatud, miks HÜP-is määrati Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d maakasutuse

juhtfunktsiooniks väikeelamute ala (Ev), haljastuse osakaaluks 30% (aedlinn) ning

hoonestustiheduseks 0,3 ja korruselisuseks 2. Kaebajatel puudus õigustatud ootus, et esialgne

planeeringulahendus jääb püsima planeeringumenetluse lõpuni ja edaspidi ei arvestata

mingeid avaliku väljapaneku käigus tehtud teiste huvitatud isikute ettepanekuid. On

vältimatu, et avalikkuse kaasamise järel planeeringulahendused muutuvad, sest kohaliku

elanikkonna (kogukonna) huvid saavadki reeglina süstemaatiliselt ja selgelt avalduda alles

pärast planeeringulahenduse avaliku väljapaneku korraldamist. Kohalikul omavalitsusel on

seejuures kohustus selles menetlusetapis ilmnenud eriarvamused ja ettepanekud läbi töötada

ja erinevate huvide kaalumise järel otsustada, kas neid arvestada või mitte. Arvestades

üldplaneeringu ülesandeid (vt kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS v.r) § 8 lg

3) ja üldplaneeringu üldistusastet, ei ole mõeldav, et üldplaneeringu kehtestamise otsuses

oleks iga kinnistu osas esitatud eraldi põhjendused ja kaalutlused vastava ala juhtfunktsiooni

määramise kohta. Üldplaneeringu kehtestamise otsust on piisavalt motiveeritud nii otsuses kui

ka selle seletuskirjas. Üldplaneeringu menetluse käigus (sh maavanema

järelevalvemenetluses) on põhjalikult käsitletud ja kaalutletud kaebajate vastuväiteid, soove ja

avalikke huve ning leitud nende vahel sisuline kompromiss, kus on arvestatud kõigi poolte

huvidega. Kohalikul omavalitsusel on planeerimisotsuste tegemisel väga lai kaalutlusruum ja

otsustuspädevus ning isikul puudub subjektiivne õigus nõuda maa kasutustingimuste

määramist ainuüksi kinnistuomaniku huvist lähtudes. Vastustaja tegi otsuse, kus eelistas

kaebajate huvile saada neile kuuluvatele kinnistutele maksimaalne ehitusõigus ja muuta

piirkonnas üks arendusala seda vahetult ümbritsevatest aladest oluliselt erinevaks kohaliku

kogukonna huvi säilitada piirkonna senine üldine ehituslik väljanägemine, eriti hoonestuse

kõrgus. Vastustaja tegi sellega otstarbekusotsuse, mille kohtulik kontroll on piiratud. Ei nähtu,

et vastustaja oleks otsustamisel teinud olulisi vigu ja jätnud olulisi asjaolusid arvestamata.

Lõplikud ehitusmahud määratakse kindlaks detailplaneeringu menetluses. Teatud põhjendatud

juhtudel on seejuures võimalik ka üldplaneeringu muutmine (vt PlanS § 142). Kuna siinse

vaidluse ese on HÜP, jäävad tähelepanuta kaebajate argumendid, mis on seotud nende

soovitava detailplaneeringuga samale alale.

11(25)

3-17-1092

Kaebajad on enne otsuse tegemist ära kuulatud. TLPA 23.09.2012 kajastatud seisukoht

vähendada kaebajatele võimaldatavat ehitusõigust ei olnud menetluses lõplik otsus. Kohtule

esitatud materjalidest nähtub, et kaebajate ja vastustaja esindajate vahel toimus nt 13.08.2014

eraldi kohtumine, kus pooled selgitasid oma seisukohti ning vastustaja selgitas muuhulgas,

miks ta kaebaja seisukohtadega täies ulatuses ei nõustu. Seejuures oli põhjendatud ka

vastustaja seisukoht, et uue avaliku väljapaneku korraldamine tähendaks olulist ajakadu ja

kahjustaks nende planeeringumenetlusest osaliste huvisid, kes on huvitatud selle võimalikult

kiirest vastuvõtust.

Põhjendamatu on kaebajate väide, et tulenevalt alles üldplaneeringu menetluse esimeses

etapis vastustaja ametnike väljendatud seisukohtadest tekkis neil õigustatud ootus just

sellekohase planeeringulahenduse kehtestamiseks üldplaneeringu tasemel, mistõttu kandsid

nad ka kulusid detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel. Seadus ei näe ette, et esimesele

avalikule väljapanekule ja arutelule esitatav planeeringulahendus jääb muutumatuks kuni

planeeringu kehtestamiseni. Vastupidi – planeerimisseadus näeb selgelt ette võimalused

algselt välja pakutud planeeringulahenduste suhtes täiendavate seisukohtade kogumiseks ja

nendega arvestamiseks. Vastustaja on kaebajatele just oluliselt vastu tulnud, sest on lubanud

varasema üldplaneeringuga ette nähtud pereelamute maa juhtfunktsiooni muuta väikeelamute

alaks, mis võimaldab krunte hoonestada palju mitmekesisemate ehitistega ja oluliselt

paindlikumat maakasutust.

Kaebajate muud väited

Kaebajad väidavad, et üldplaneering ei põhine nõuetekohastel uuringutel, KSH aruanne

kujutab endast formaalset dokumenti ning planeeringulahendust on arutatud ilma KSH

aruandega tutvumata. Need väited on üldsõnalised ja põhjendamata. Ei ole täpsustatud,

millised seaduses sätestatud andmed on KSH aruandes kajastamata või miks kaebajad leiavad,

et KSH ei põhine uuringutel. Samuti pole kaebajad esitanud ühtegi konkreetset väidet,

millises osas on KSH-ga jäetud arvestamata. Kaebajate väide, et planeeringulahendust on

arutatud ilma KSH aruandega tutvumata, on paljasõnaline ja tõendamata. Samas on KSH

siiski puudulik osas, mis puudutab Kakumäe tee 120 ja Havi tn 12 kinnistu arvamist roheala

ja perspektiivse roheala arendusala juhtfunktsiooniga ala hulka, sest selles osas ei ole tehtud

vajaliku detailsusastmega uuringuid.

Kaebajad väidavad, et KSH teinud MTÜ juhataja ei vasta KSH tegemise ajal kehtinud

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise süsteemi seaduse (KeHJS v.r) § 34 lg 3 p 2

nõuetele. KeHJS v.r § 34 lg 3 p 2 ei tulenenud kvalifikatsiooninõuet KSH teinud ettevõtte

juhatuse liikmele, vaid eksperdile. KSH aruande kohaselt on eksperdiks B.O Ideon. Kaebajad

ei ole tema kvalifikatsiooni kahtluse alla seadnud.

Kaebajad heitsid vastustajale ette, et planeeringu kehtestamisel on viidatud veel kehtestamata

ja avalikustamata teemaplaneeringule. HÜP-is on märgitud, et HÜP-i algatamisel tugineti

haljastuspõhimõtete määramisel Tallinna Linnavolikogu 24.03.2005 otsusega nr 67 algatatud

teemaplaneeringule „Tallinna rohealad”. Viide, et arvestatakse eelnimetatud

teemaplaneeringus sätestatud põhimõtetega, mida ei ole kehtestatud, ei muuda

üldplaneeringut õigusvastaseks. Planeeringu koostamisel võib arvesse võtta ka mittesiduvaid

dokumente, sh koostamisel oleva kõrgema planeeringu eesmärke, et vältida vastuolulist

tegutsemist. Samuti oli kaebajatel võimalik esitada vastuväide HÜP-i menetluse käigus.

Kaebajad viitasid nende ebavõrdsele kohtlemisele võrreldes naaberkinnistute omanikega,

kelle kinnistute kohta on varem kehtestatud detailplaneeringud. Kaebajatele üldplaneeringuga

antud ehitusõiguste realiseerimine sõltub eelkõige kaebajatest endist. Iga maaomanik kannab

riski, et planeeringuid muudetakse teatud perioodilisusega ja ta võib jääda ilma oma

ehitusõigusest, kui ei ole õigeaegselt alustanud selle realiseerimiseks vajalikke menetlusi.

12(25)

3-17-1092

Asjaolu, et teised maaomanikud on seda teinud, ei tähenda, et neid oleks eeliskoheldud või

kaebajaid diskrimineeritud. Lisaks on detailplaneeringu menetluse korraldamisel vastustajal

väga suur kaalutlusõigus.

Üldplaneeringu kehtestamine enam kui viis aastat pärast viimast avalikustamistoimingut ei

tähenda, et üldplaneering tuleks tingimata kehtetuks tunnistada. Kaebajate viidatud Riigikohtu

09.06.2004 otsuses nr 3-3-1-28-04 oli tegemist detailplaneeringuga. Üldplaneeringu maht

oluliselt suurem kui detailplaneeringul ja juba seetõttu on selle lõpuni menetlemine

ajamahukam. Samas puudutab üldplaneering ka oluliselt suuremat hulka isikuid, kelle huvides

on selle võimalikult kiire kehtestamine. Kuigi tuleb möönda, ajavahemik viimase

avalikustamise ja HÜP-i kehtestamise vahel oli ebatavaliselt pikk, on kaebajate põhiline huvi

seoses üldplaneeringuga seotud selles põhimõtteliselt määratletud hoonestusõigustega ning

see ja üldplaneeringu põhjendused ei ole asja materjalidest nähtuvalt selle aja jooksul oluliselt

muutunud. Terve HÜP-i kehtetuks tunnistamise vastu räägib ka see, et seda pole massiliselt

vaidlustatud, s.t sellega puudutatud isikute huvid on leidnud enamikul juhtudel õiglase

lahenduse. Ei ole usutav, et kaebuse rahuldamata jäänud osas oleks uus avalik väljapanek

oluliselt muutnud vastustaja põhimõttelist seisukohta ja kaalutlust juba langetatud otsuse osas.

Vähemalt hüpoteetiliselt on võimalik kaebajatel selles osas taotleda uute asjaolude ilmnemisel

üldplaneeringut muutva detailplaneeringu vastuvõtmist. Selline lahendus oleks kindlasti

asjakohasem ja ei kahjustaks üldplaneeringu kiirest vastuvõtmisest huvitatud olnud isikute ja

avalikke huve.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Tallinna linn palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 31.07.2023 otsus osas,

millega kohus rahuldas kaebuse, ja uue otsusega jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

Halduskohtu otsus on üllatuslik, kuna kohaldab planeerimisõiguse norme, mis puudutavad

üldplaneeringu ülesannete ja detailplaneeringu ülesannete eristamist, erinevalt sellest, kuidas

seda on tehtud teistes HÜP-iga ja ka Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 106

kehtestatud Nõmme linnaosa üldplaneeringuga seotud vaidlustes. Samuti on halduskohtu otsus

erinevate kruntide käsitlemisel ise vastuoluline. Ka ei põhine halduskohtu otsus kohati

tegelikel faktilistel asjaoludel ja tõenditel.

Vastustaja ei ole väitnud, et üldplaneeringute maakasutuse juhtotstarvete muutmisel ei ole

kaebaja õigustele mingit mõju, vaid selgitanud, et kaebajate olukord ei ole HÜP-i

kehtestamisega TÜP-iga võrreldes halvenenud. Mida suurema üldistusastmega näeb

üldplaneering ette linnaruumi arengusuunad, seda suurem raskus ühele või teisele krundile

sobiva ehitusõiguse leidmiseks langeb detailplaneeringu menetlusele, mille käigus viiakse läbi

uuringud ja kaasatakse avalikkus, arvestades sealjuures selleks ajaks kujunenud arusaama

ehitatud keskkonna ja looduskeskkonna mõistlikust tasakaalust. TÜP-is ette nähtud

maakasutuse juhtotstarve „perspektiivne väikeelamuala kõrghaljastuse säilitamisega“ ei ole

garantii, et konkreetsele kõrghaljastusega krundile on võimalik rajada kinnistu omaniku

soovitud koguses väikeelamuid või üldse väikeelamuid – laiend „perspektiivne“ maakasutuse

juhtotstarbe ees tähendab, et väikeelamute püstitamise võimalust, arvestades kõrghaljastuse

säilitamise vajadust, asutakse konkreetselt kaaluma alles tulevikus (nii nagu ka kõikides teistes

Tallinna linna planeeringutes, kus seda mõistet kasutatakse). TÜP-i maakasutuses on eristatud

väikeelamute alasid ja perspektiivseid väikeelamute alasid. HÜP-is ettenähtud maakasutuse

juhtotstarve „rohevõrgustiku arenguala“ langeb oma tähenduselt kokku TÜP-is ettenähtud

vastava maakasutuse otstarbega, kuid on põhjalikumalt lahti selgitatud. Halduskohus on

täielikult jätnud arvestamata kahe erineva üldplaneeringu täpsusastmed. Arvestades TÜP-i

mõõtkavasid, ei saa selles kujutatud piire järgida täpselt. On selge, et sellised hoonestusalade

13(25)

3-17-1092

ja oluliste rohealade piirid tulebki täpsustada detailplaneeringutega. HÜP on oluliselt täpsem

kui TÜP ning see on võimaldanud hoonestusalade piire ka täpsemalt kujutada. Isikute õiguste

kaitseks ja võimalike koormavate riivete ärahoidmiseks ongi HÜP-i kohaselt vaja asjaolud

välja selgitada detailplaneeringu menetluses tehtavate uuringutega. HÜP-iga ei ole välistatud

Kakumäe tee 120 ja Havi tn 12 kinnistute hoonestamine, vaid on rõhutatud, et taolistel aladel

saab hoonestuse täpsemalt välja selgitada oluliselt detailsema detailplaneeringu menetlusega ja

sealsete uuringutega. Detailplaneeringu menetluses on võimalik täpsemate uuringutega selgeks

teha, kuidas mõjutab hoonestus väga olulisi loodusväärtusi. Kaebaja õiguste kaitse saab

edaspidi teostuda kehtiva detailplaneeringu muutmise või uue detailplaneeringu algatamise

menetluses, üldplaneeringu muutmine kaebaja soovitud viisil ei taga talle ehitamise õigust.

Ekslik on halduskohtu käsitlus, nagu oleks kaebajate olukord HÜP-i kehtestamise tõttu

muutunud halvemaks. Havi tn 12 kinnistu arendamiseks on antud varasemaga võrreldes

paremad võimalused ja Kakumäe tee 120 kinnistul on jäänud olukord samaks. Roheala piiri on

HÜP-i täpsusastmest tulenevalt täpsustunud. Seda enam paneb paika ala piiri just looduslik

kooslus ja väärtused – seda ka HÜP reguleerib.

Halduskohus jättis tähelepanuta, et kaebajate õigusi (eelkõige Havi tn 12 kinnistu osas) rajada

kinnistutele eluhoone piirab maa sihtotstarve, mitte üldplaneeringuga määratud juhtotstarve

või kasutusala. Kakumäe tee 120 kinnistu sihtotstarve on 50% maatulundusmaa ja 50%

elamumaa, kuid täpsema hoonestuse saab määrata detailplaneeringu menetluse käigus, sest

alal esineb kõrgem avalik huvi loodusväärtuste säilitamiste näol. Havi tn 12 kinnistu on

täielikult maatulundusmaa, mistõttu ei saa omanik eeldada selle hoonestamise võimalust, kuna

hoonestamist piirab kinnistu enda sihtotstarve.

Halduskohus leidis, et üldplaneeringu muutmata jätmine ja seejuures vastustaja esitatud väide,

et soovitud ehitusala on kooskõlas menetletava üldplaneeringuga, on selgelt eksitav ja isegi

pahatahtlik. Ei ole selge, millistele faktilistele asjaoludele ja tõenditele halduskohus on siin

tuginenud. Asjas ei ole vaidlust detailplaneeringute menetluste üle ning esitatud pole ka

sellekohaseid tõendeid, sest halduskohus jättis ise rahuldamata kaebajate taotluse kaebuse

täiendamiseks vaidlusaluste kinnistute detailplaneeringuid puudutavate nõuetega.

Arusaamatuks jääb ka kohtuotsuse punktis 8.1.6 viidatud vastuolu üldplaneeringus.

Arvestades üldplaneeringu üldistusastet ja üldplaneeringu kehtivuse ala suurust, pole mõeldav,

et üldplaneering hakkaks käsitlema iga üksiku kinnistu osas juhtfunktsiooni kohaldamise

otstarbekust. KSH aruanne on avalik dokument ning kuulub planeeringu põhjenduste hulka

(PlanS § 3 lg 4), kuid halduskohus on KSH aruande täielikult kõrvale jätnud. HÜP-i KSH

aruande lk 35 kinnitab: „allikaks on Tallinna rohealade teemaplaneering ja selle

keskkonnamõju strateegiline hindamine (teemaplaneering „Tallinna rohealad“, 2007 ja

teemaplaneeringu „Tallinna rohealad“ keskkonnamõju strateegiline hindamine, 2007, OÜ E-

Konsult).“ Nimetatud teemaplaneeringu linnustiku uuringu kokkuvõttes on kirjeldatud

Kakumäe raba olulisust seal pesitsevate ja läbirändel peatuvate linnuliikude tõttu. Nii

rõhutatakse ka HÜP-i KSH aruande lk-l 37: „Kakumäe raba männi-segametsades pesitseb

ligikaudu 51 linnuliiki, kellest valdav enamus on värvulised. Kaitsealuseid pesitsejaid on

tõenäoliselt väänkael, musträhn ja hoburästas. Läbirändel peatub siin hulgaliselt värvulisi, kuid

samuti mitmeid kullilisi (raudkull, kanakull jm)“. Täiendavalt leitakse HÜP-i KSH aruande lk-

l 35: „Looduslikku taimkatet on säilinud ainult hoonestamata aladel, seda eelkõige Kakumäe

poolsaare põhjaosas ja Astangu piirkonnas. Looduslikke rannikukooslusi on Kakumäe

poolsaarel.“ Kui võtta juurde ka Kakumäe raba olulisus, siis on selgelt põhjendatud koosluste

säilitamise vajalikkus. Ka linnas paiknev looduskeskkond omab primaarselt ökoloogilist

tähtsust, st on looduskooslusena elupaigaks erinevatele liikidele ning pakub tasakaalu inimese

loodud tehiskeskkonnale. Kakumäe raba keskkonna maksimaalne säilitamine on väga suure

kaaluga avalik ehk üldine huvi. Kuigi vaidlusalused kinnistud ei kuulu otseselt Kakumäe raba

14(25)

3-17-1092

alasse, on nad piirialad ning osa suuremast Kakumäe raba tervikkeskkonnast. Piirkonna

rohealana säilitamine vastab pikaajalise ruumilise arengu ja säästva arengu põhimõtetele. Juba

Tallinna rohealade teemaplaneering rõhutas, et rabasid ja rabametsi tuleb säilitada, sest need

on olulised veereservuaarid ning veekogude veetasemete regulaatorid ning Kakumäe

rohealade oluliseks puuduseks on ümbritsetus tiheasustusega, mis takistab loomade liikumist

naaberrohealadele. Seda probleemi käsitleb ka HÜP-i KSH aruanne, kus p-s 9 „Olulise

negatiivse keskkonnamõju vältimine ja leevendamine“ tuuakse välja, et juba praegu on

Kakumäe poolsaarel olevad rohealad suhteliselt isoleeritud ning arendustegevusega see

isoleeritus veelgi suureneb. Oluliseks leevendusabinõuks on optimaalse laiusega

rohekoridoride kindlaksmääramine üldplaneeringuga, mitte jätta need ülesanded hilisemate

detailplaneeringute kanda, sest ökoduktide rajamine on Haabersti linnaosas mõttetu tegevus.

HÜP-i lk-l 46 tuuakse olulise negatiivse mõjuna välja looduslike ja poollooduslike alade

hävimist ja asendumist tehisliku maastikuga. Olemasolevate elamualade tihendamine ja uute

loomine toob kaasa negatiivse mõju rohevõrgustikule.

Havi tn 12 kinnistust lõuna poole on märgitud konfliktala, mille üheks võimalikuks otstarbeks

on roheala, mille säilimisel on äärmiselt oluline tagada läbi olemasoleva rohekoridori

rohevõrgustike terviklikkus. HÜP-is on üldise Kakumäe probleemina toodud rohealade

killustatus ning rõhutatud rohevõrgustike terviklikkuse küsimust. Seega on väär halduskohtu

seisukoht, et Havi tn 12 kinnistut läbivat rohekoridori pole üldplaneeringu seletuskirjas eraldi

välja toodud. Puudub vajadus eraldi rõhutada üldist probleemi. Kohus on jätnud täielikult

kõrvale PlanS § 3 lg-s 2 sätestatud põhimõtte, mille kohaselt seletuskiri ja joonis täiendavad

üksteist ja moodustavad ühtse terviku. KSH aruandes esitatud probleemide ja nende

leevendamise põhjendatust rõhutatakse üle HÜP-i lk-l 31: „Rohevõrgustiku arengualadel tuleb

detailplaneeringute koostamisel tagada toimiv rohevõrgustiku sidusus ümbritsevate

rohestruktuuridega. Rohevõrgustiku arengualadel on prioriteediks loodusväärtuste

säilitamine.“

Havi tn 12 kinnistu osas on Tallinna Linnavolikogu 21.03.2002 otsusega nr 134 kehtestatud

Kakumäe tee 100 ja sellega külgneva kinnistu Otti nr 41 detailplaneering. Havi tn 12 kinnistu

oli detailplaneeringu krunt positsioon H3, mille suuruseks 18 756 m2 ja otstarbeks

maatulundusmaa. Krundile hoonestust detailplaneeringuga ei kavandatud. See detailplaneering

tunnistati Tallinna Linnavolikogu 10.03.2016 otsusega nr 38 kehtetuks Havi tn 12 ja Havi tn

20 kinnistute osas. See detailplaneering sätestas täpsema roheala piiri kui TÜP. HÜP-iga ei ole

seega Havi tn 12 kinnistu kasutust piiratud, kinnistu oli juba 2002. a-st määratud rohealaks.

Oluline on Kakumäe raba äärsetel aladel leida kompromiss erahuvide ja avalike huvide vahel,

et tagada Kakumäe raba kui terviku loodusväärtuste säilimine. Nii Kakumäe tee 120 kui Havi

tn 12 kinnistute puhul on äärmiselt oluline loodusväärtuste säilimine. Alal on pooleli Tallinna

Linnavalitsuse 15.06.2022 korraldusega nr 570 algatatud Kakumäe metsa kohaliku kaitse alla

võtmise menetlus. Ka nimetatud menetluses lähtutakse põhimõttest hoonestada Kakumäe tee

äärne ala ja idapoolsem ala tuleb säilitada rohealana. See on olnud läbiv põhimõte piirkonna

detailplaneeringute puhul ning mõistlik kompromiss erahuvide ja avalike huvide vahel.

Vastavast põhimõttest on lähtutud juba TÜP-i kehtivuse ajal. Kakumäe tee 120 põhjanurgast

Kakumäe tee 212 idanurgani kulgevast mõttelisest sirgjoonest idapoolsete alade hoonestamine

mistahes mahus kahjustaks olulisel määral Kakumäe raba looduskooslusi. Sealsed metsaalad

on hinnatud II väärtusklassi kuuluvaks ning tuleb säilitada.

Vastustaja ei ole määranud üldplaneeringuga eraomandis olevaid kinnisasju avalikuks

kasutamiseks. Samuti ei määra üldplaneering eratänavaid avalikku kasutusse. Eramaal, sh

eraomandis metsamaal viibimise igaüheõiguse üldised reeglid on paika pandud

keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS). Vaidlusalused kinnistud on maatulundusmaad.

Looduslik keskkond ei pea ilmtingimata olema avalikus puhkeotstarbelises kasutuses, ka

15(25)

3-17-1092

linnas paiknev looduskeskkond omab primaarselt ökoloogilist tähtsust, st on looduskooslusena

elupaigaks erinevatele liikidele ning pakub tasakaalu inimese loodud tehiskeskkonnale.

7. Kaebajad paluvad jätta Tallinna linna apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastustaja seisukohad on vastuolulised ega ole kooskõlas planeerimismenetluse üldiste

põhimõtete ja reeglitega. Kui maakonnaplaneeringus määratakse rohevõrgustik üldistatult, siis

üldplaneeringus on vajalik konkreetse maakasutuse arvestamine ja sellest lähtudes

rohevõrgustiku täpsustamine kõiki tunnuste, nii tingimuste kui asukoha osas. Seega ei saa olla

mingit kahtlust, et rohevõrgustiku asukoha ja tingimuste määratlemine ongi just

üldplaneeringu, mitte detailplaneeringu ülesanne ja eesmärk. Tallinna linn ei saa panna

üldplaneeringu kohustusi ja ülesandeid detailplaneeringu menetluses eraisikutele.

Planeerimisseaduse üldise loogikaga on kooskõlas olukord, kus üldplaneeringu menetluses

määratakse kindlaks põhjendatud rohevõrgustiku piirid, mis tuginevad uuringutele ja

tegelikele keskkonnakaitse vajadustele ning detailplaneeringu menetluse raames on

rohevõrgustikuga piirnevatel aladel võimalik määrata täpsustavaid tingimusi, nt

kõrghaljastuse ja väärtuslike koosluste säilitamiseks. Asjaolu, et detailplaneeringuga saab

üldplaneeringut põhimõtteliselt muuta, ei tähenda, et üldplaneeringuga seatavaid piiranguid

peaks vähem põhjendama. Kaebajatel puudub kehtestatud lahenduse pinnalt igasugune

kindlus, et nende õigused on detailplaneeringu menetlustes kaitstud ja tagatud. Kaebajad on

nõus, et üldplaneeringu muutmine soovitud viisil iseenesest ei kindlusta ehitusõigust soovitud

mahus, kuid see võimaldab teha otsuseid ehitusõiguse mahu ja viisi osas kohases menetluses

detailplaneeringu raames, seadmata sellele põhjendamatuid piiranguid üldplaneeringuga.

Kaebajad on jätkuvalt seisukohal, et HÜP-i kehtestamine seab kinnistute arendamisele

varasemast rangemad piirangud, mistõttu see rikub ka nende õigusi. Kui Tallinna linn nõuab,

et detailplaneeringuga ei saa üldplaneeringut muuta, siis sisuliselt kanduvad üldplaneeringus

toodud piirangud automaatselt detailplaneeringusse üle. HÜP-i kehtestamisega on sisuliselt

olulisel määral välistatud kaebajate kinnistute hoonestamine.

Õige ei ole vastustaja väide, justkui piiraks kaebajate õigusi kinnistute hoonestamisel eelkõige

maa sihtotstarve, mitte HÜP-iga määratud juhtotstarve või kasutusala. Kinnistu sihtotstarvet

on võimalik detailplaneeringuga muuta ja planeerimata kinnistute puhul ei pruugi sihtotstarve

teatud juhtudel anda adekvaatset pilti kinnistu kasutamise võimalustest. Kakumäe tee 120

kinnistu sihtotstarve on juba praegu 50% elamumaa ja 50% maatulundusmaa ehk antud

kinnistu on ka sihtotstarbe kohaselt ette nähtud (vähemalt osaliselt) elamuarenduseks.

Asjakohane ei ole vastustaja viide Tallinna Linnavolikogu 21.03.2002 otsusega nr 134

kehtestatud Kakumäe tee 100 ja sellega külgneva kinnistu Otti nr 41 detailplaneeringule ja

sellega seoses esitatud lisadele. Tänaseks üle 20 aasta tagasi kehtestatud detailplaneering ei

ole asjakohane dokument rohevõrgustiku piiride ega hoonestusvõimaluste hindamiseks.

Halduskohtu otsuses toodud argumente ja väiteid ei sea kahtluse alla ka vastustaja

kohtulahendid seoses HÜP-iga. Kohus on neis hinnanud konkreetse juhtumi asjaolude

põhiselt HÜP-i lahenduse põhjendatust ja selle kehtestamise kaalutlusi, mida ei ole võimalik

otse üle kanda praegusele asjale.

8. Tehnovõrkude Ehituse OÜ, Osaühing Cautor, Osaühing Infestus ja OÜ TRAX

Teenused paluvad apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 31.07.2023 otsus osas, milles

kaebus jäeti rahuldamata, ning uue otsusega rahuldada kaebus ja tühistada Tallinna

Linnavolikogu 20.04.2017 otsusega nr 40 seatud piirangud Kakumäe tee 8a, Kakumäe tee 8b,

Kakumäe tee 8d kinnistutele.

Üldplaneeringu eesmärk on seada üldised ruumilise arengu tingimused ja maksimaalsed

tingimused, mida saab edasiste detailplaneeringute raames täpsustada ja asustuse kujunemist

16(25)

3-17-1092

suunata. Üldplaneeringu eesmärk ja mõte ei ole seada liialt kitsendavaid tingimusi, mis ei

võimaldaks tulevikus luua parimat ja mitmekesist lahendust. Kuigi HÜP näeb ette

põhimõttelise võimaluse vältida piiravate tingimuste seadmist vastuoluliste huvide korral,

määrates nt vastav ala konfliktalaks, ei ole vastustaja taolisi võimalusi kasutanud, vaid

määranud kinnistutele Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d üksikasjalikud ja piiravad tingimused, mis

olid selgelt vastuolus kaebajate kui kinnisasja omanike huvidega.

Kui kinnisasja omaniku ettepanekuga ei arvestata, peab haldusorgan põhjendama, miks on

kinnisasja omaniku huvidele eelistatud teiste isikute huve või avalikku huvi. Praegusel juhul

ei ole vastustaja aga nii tegutsenud, vaid jättis ilma põhjendusteta ja kaalutlusi välja toomata

rahuldamata kaebajate taotlused hoonestustiheduse, korruselisuse ja maakasutuse

juhtfunktsiooni muutmise osas. Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d kinnistud asuvad Haabersti linnaosa

Kakumäe piirkonnas, kus HÜP kohaselt on väheste eranditega määratud hoonestustiheduseks

0,3 ja korruselisuseks 2. Ülekaalukalt suurel osal Kakumäe piirkonnast ei ole võimalik rajada

suurema hoonestustihedusega ja kõrgemaid ehitisi. Mida piiravamad on planeeringuga seatud

tingimused, seda olulisemaks muutub haldusorgani põhjendamiskohustus ja seda

põhjalikumalt peaks haldusorgan kaaluma piirangute rakendamist ja erandite ettenägemist

individuaalsetel juhtumitel. Kehtestades tervele Kakumäe asumile väga kitsad

ehitustingimused, pidi haldusorgan olema piisavalt paindlik võimalike erandite ettenägemisel.

Vastustaja pidi kaebajate ettepanekuid kaaluma eriti hoolikalt, kuna taotletud tingimused olid

kooskõlas HÜP-i eesmärkidega ja põhimõtetega. HÜP-i seletuskirjas on selgelt välja toodud,

et „üldplaneeringu eesmärk on vältida monofunktsionaalsete piirkondade lisandumist“ ning

võimaliku ohuna oli märgitud suutmatust mitmekesistada Kakumäe poolsaare maakasutuse

funktsioone, mille tagajärjel võib Kakumäe poolsaar jääda ühefunktsiooniliste piirkondadega

elukeskkonnaks. Seega ei tulnud Kakumäe piirkonna planeerimisel igal juhul eelistada

olemasoleva olukorra säilimist. Halduskohtu seisukoht, et vastustaja on eelistanud kaebajate

huvidele „kohaliku kogukonna huvi säilitada piirkonna üldine ehituslik väljanägemine ja eriti

selle kõrguse osas“, on spekulatiivne ja asjakohatu. HÜP-i dokumentidest ei nähtu, et

vastustaja oleks kaebajate taotletud tingimuste arvestamata jätmisel vastandlikke huve üldse

kaalunud. Hoonestuslaadi mitmekesistamine ja potentsiaalne ettevõtluseks soodustavate

tingimuste seadmine teenib samuti kohaliku kogukonna huve. Igal juhul ei saanud kaebajate

pakutud tingimusi pidada niivõrd oluliseks kõrvalekaldeks Kakumäe piirkonnas kehtestatud

tingimustest, et see oleks läinud vastuollu mõne avaliku huviga. Vastustaja ei ole

põhjendanud, miks on just kahekorruseliste ehitiste rajamine avalikes huvides, kuid teatud

osas näiteks kolmekorruseliste ehitiste rajamine läheks avalike huvidega vastuollu. HÜP-is ei

ole „ehitusliku väljanägemise“ mõistet kasutatud ega põhjendatud vajadust säilitada Kakumäe

ehituslikku väljanägemist. Lisaks tuleb arvestada ka sellega, et kohalike elanike huvid ei

olnud kuidagi ühesuunalised. Kaebajad viitasid menetluse käigus, et vastustajale oli

menetluse käigus esitatud ka 146 toetusavaldust (hiljem lisandus allkirju kuni 300) kaebajate

arendusplaanidele (dtl 879), millega vastustaja ei arvestanud. Kaebajad ei nõustu ka

halduskohtuga, et kaebajate huve mittearvestav otsus planeerimismenetluse raames on

otstarbekusotsus, mis ei allu kohtu kontrollile. Seetõttu tuleb ringkonnakohtul halduskohtu

otsus tühistada ning hinnata uue otsuse tegemisel vastustaja poolt kaalutlusreeglite järgimist.

Kaebajad jäävad ka oma varasematele seisukohtadele seoses täiendava avalikustamise

korraldamata jätmisega.

Tõele ei vasta halduskohtu väide, et vastustaja on sisuliselt tulnud maaomanikest kaebajatele

oluliselt vastu ja lubanud varasema üldplaneeringuga ette nähtud pereelamute maa

juhtfunktsiooni muuta väikeelamute alaks. Juba TÜP-is oli Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d

kinnistutele ettenähtud juhtotstarbeks väikeelamute ala ehk põhiliselt ühepere- ja

ridaelamutele, samuti üksikutele väiksematele 3–4-korruselistele elamutele mõeldud ala, kus

võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid kaubandus-

17(25)

3-17-1092

teenindusettevõtteid. HÜP-i kehtestamisega on kaebajate olukord võrreldes varasema TÜP-i

tingimustega halvenenud, kuna maksimaalsete korruste arvu on vähendatud kaheni.

HÜP-iga määras vastustaja Kakumäe tee 8d kinnistule lasteaia asukoha (HÜP-i seletuskirja lk

43). Tegemist on õigusvastase otsusega, millel puudub nii õiguslik kui ka faktiline alus.

Kaebustes ja selle täpsustustes olid kaebajad planeeringu vaidlustanud ka lasteaia planeerimist

puudutavas osas. Puudub vaidlus, et kaebajad ei ole huvitatud koolieelse lasteasutuse

rajamisest või pidamisest ega ole sellist huvi planeerimismenetluse raames ka väljendanud.

Lasteaia kavandamine Kakumäe tee 8D kinnistule on seega toimunud vastustaja algatusel

ning piirab kaebajate omandiõigust ja ettevõtlusvabadust kinnistu edasisel arendamisel.

Omavalitsusüksus peaks lasteasutused planeerima eelkõige endale kuuluvale või kohaliku

omavalitsuse üksuse kasutuses olevale maale (kohaliku omavalitsuse korralduse seadus

(KOKS) § 6 lg 2). Vastustaja ei ole põhjendanud, miks tuleb lasteaed kavandada just

kaebajale kuuluvale Kakumäe tee 8D kinnistule. Väär on ka HÜP-i seletuskirjas väidetu, et

eramaale kavandatud lasteaedade asukohad on üldplaneeringus määratud kehtivate

detailplaneeringute alusel, kuna Kakumäe tee 8d kinnistul ei ole kehtestatud

detailplaneeringut, millega oleks kinnistule planeeritud lasteaeda või näinud kinnistut ette

lasteasutuse asukohana. Väärale kaalutlusele tuginemine HÜP-i seletuskirjas juba iseenesest

näitab kaalutlusviga. Lisaks tuuakse HÜP-i seletuskirjas välja, et lasteaedade asukohti võib

piirkonnasiseselt vajaduse korral ümber paigutada ning täpne paiknemine ja maavajadus

selgitatakse välja jooksvalt ja reaalsest nõudlusest lähtudes. Sellest nähtub, et tegelikult ei

peegelda HÜP-i lahendus reaalset nõudlust ja sellega koos kaalukat avalikku huvi, vaid teatud

hüpoteetilist soovi tulevikuks. See ei ole aga piisav, et õigustada planeeringuga tekitatavat

omandi põhiõiguse riivet. Kaebajad peaksid koostama detailplaneeringu, mis näeb ette

lasteaia, kuid pole selge, kas üldse ja millist lasteaeda ja millistel tingimustel soovitakse

eraomaniku maale rajada. Kakumäe tee 8d kinnistule lasteaia asukoha motiveerimata

määramisega on vastustaja rikkunud koolieelse lasteasutuse planeerimise põhimõtteid. HÜP-i

dokumentides puudub info selle kohta, et vastustaja oleks hinnanud, kas Kakumäe tee 8d

kinnistul on põhimõtteliselt võimalik tagada Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määruse nr 131

„Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele,

sisekliimale ja korrashoiule“ § 3 lg-tes 1 ja 3 sätestatud nõudeid. Halduskohus ei ole lasteaia

küsimuses seisukohta üldse võtnud ega kaebajate väidetele vastanud, millega on oluliselt

rikutud menetlusõigust. Sellega on kohus mh jätnud kontrollimata, kas vastustaja on

üldplaneeringu menetluses kaalutlusõiguse teostamisel järginud kaalutlusreegleid.

Vastustaja on põhjendamatult viivitanud detailplaneeringu algatamisega Kakumäe tee 8a ja 8d

kinnistutele kaebajate 20.09.2021 taotluse alusel. Vastustaja on oma senise käitumisega

välistanud HÜP-s ettenähtud tingimustest erandite tegemist ja jätnud kaebajad sisuliselt ilma

võimalusest muuta HÜP-i tingimusi detailplaneeringute kaudu. Seega puudutavad

detailplaneeringuga seotud kaebajate väited otseselt kaebuse põhieset ning on asjakohased.

9. Tallinna linn palub jätta kaebajate apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes mh oma

varasemate seisukohtade juurde.

Üldplaneering piirab igal juhul teataval määral maaomaniku õigusi. Arvestades, et kohalikul

omavalitsusel on planeerimisotsuste tegemisel väga lai kaalutlusruum ja otsustuspädevus ning

isikul puudub subjektiivne õigus nõuda maa kasutustingimuste määramist, lähtudes ainuüksi

kinnistuomaniku huvist, on vastavate piirangute seadmine põhjendatud. Harju Maavalitsus

järelevalve teostajana on oma 6.12.2013 kirjas nr 6-7/2013/941 jõudnud järeldusele, et

kohalik omavalitsus ei ole ületanud oma pädevuse piire ning pidanud esitatud põhjendusi

piisavaks. Nii on ka halduskohus jõudnud õigele järeldusele, et haldusmenetluslikke rikkumisi

ei ole toimunud. Üldplaneeringu ülesanne on mh valla või linna ruumilise arengu põhimõtete

kujundamine. Planeerimistegevuse eesmärgiks ei ole mitte ainult üksiku kinnistu omaniku

18(25)

3-17-1092

huvide teostamise võimaldamine, vaid parima võimaliku lahenduse leidmine, arvestades ka

teiste kinnistu omanike ja avalike huvidega, samuti säästva ja tasakaalustatud ruumilise

arengu kujundamise ning keskkonnakaitse vajadustega. Võttes arvesse ühelt poolt suure hulga

piirkonna elanike vastuseisu sellele, et ala juhtotstarbeks määratakse väikeelamute ala, ning

eriti kahest korrusest kõrgemate hoonete lubamisele ning teiselt poolt maaomaniku soovi

määrata maakasutuse juhtotstarbeks korterelamute ala ning saada ehitusõiguse

realiseerimiseks suuremat vabadust, on üldplaneeringuga kehtestatud lahendus kompromiss

erinevate huvide põrkumisel. Kuni kahe korruse nõue koos maakasutuse juhtotstarbeks jääva

väikeelamute alaga annab piisavalt võimalusi mitmekülgse, kaasaegse ja kvaliteetse

arhitektuurse lahendusega hoonete rajamiseks piirkonda. Arvestades vaidlusalust ala

ümbritsevat pereelamute ala ning olemasolevat hoonestust, annab HÜP Kakumäe tee 8a, 8b ja

8d kinnistutele oluliselt laiemad ehitusõiguslikud võimalused. Piirkondlik hoonete

mitmekesisus ei tähenda ilmtingimata kõrgemate hoonete kavandamist.

Kakumäe tee 8d kinnistu on üldkasutatava maa sihtotstarbega. Tegemist on sotsiaalmaa

sihtotstarbe alaliigiga ning see on avalikult kasutatav (maakatastriseaduse (MaaKatS) § 181 lg

12 p 2). Üldkasutatava maa otstarve on avaliku kasutuse eesmärgiga sarnaselt ühiskondlike

ehitiste maaga. Tulenevalt HÜP-i seletuskirjast on eramaadele kavandatud lasteaedade

asukohad määratud detailplaneeringutega. Lasteaia täpsemas vajaduses saab selguse alles

detailplaneeringu menetluses, mis on olemuselt vahetum kui üldplaneering. Nagu ka HÜP-is

on sätestatud, siis on lasteaedade täpne paiknemine ja vajadus lahtine (v.a need, mis on

määratud detailplaneeringuga) ehk asjaolusid saab hinnata detailplaneeringu menetluses.

Sisuliselt on üldplaneeringus määratud piirkondlik vajadus lasteaia järele. Üksnes

üldplaneeringu punktist ei tulene isikule kohustust lasteaia rajamiseks ega maa eraldamiseks,

vaid see saab tuleneda järgnevast haldusmenetlusest. Pole kahtlustki, et Kakumäe tee 8a, 8b ja

8d kinnistutel üldplaneeringu kohaste mahtude kavandamisega kaasneb oluline elamuüksuste

suurenemine piirkonnas. See omakorda nõuab lasteaia kavandamist piirkonda. Tegemist on

kohaliku omavalitsuse kohustusega tagada piisav koolieelsete lasteasutuste olemasolu

elanikele (KOKS § 6). Eelduslikult on lasteaed kodu lähedal. Lasteaia olemasolust peaks

olema huvitatud ka elamupiirkonna arendajatest kaebajad.

10. B.O ei esitanud apellatsioonimenetluses seisukohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Vastustaja esitas apellatsioonkaebusega järgmised lisad: HÜP-i KSH aruanne, Kakumäe

tee 100 ja sellega külgneva kinnistu Otti nr 41 detailplaneeringu põhijoonis, seletuskiri ning

10.03.2016 kehtetuks tunnistamise otsus. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud tõendite

esitamine asja õigemaks lahendamiseks lubatav ja need tuleb võtta asja materjalide juurde

(HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3). Kaebajad on saanud tõendite kohta esitada oma seisukoha.

Tallinna linna apellatsioonkaebus

12. Osaühing Cautor omandas 18.12.2015 Kakumäe tee 120 kinnistu (pindala 41 584 m2,

katastritunnus 78406:611:1180, praegune aadress Kakumäe tee 208b). Kinnistu sihtotstarve

on 50% elamumaa ja 50% maatulundusmaa. Enne soetamist oli endine omanik esitanud

23.06.2008 kinnistu suhtes taotluse detailplaneeringu menetluse algatamiseks. TÜP1 määras

kinnistu juhtotstarbeks perspektiivse väikeelamuala kõrghaljastuse säilitamisega (vt TÜP-i

maakasutusplaan). HÜP-i2 kohaselt asub Kakumäe tee 120 kinnistu osaliselt rohealal ja

1 https://tpr.tallinn.ee/GeneralPlanning/Details/YP000150; https://www.tallinn.ee/et/ruumiloome/tallinna-

uldplaneering

2 https://tpr.tallinn.ee/GeneralPlanning/Details/YP000020

19(25)

3-17-1092

osaliselt rohevõrgustiku arengualal / pereelamute alal (vt planeeringu põhijoonised

„Maakasutusplaan“ ja „Roheline võrgustik“). Tallinna Linnavalitsuse 23.03.2011

korraldusega nr 413-k algatati Kakumäe tee 120 kinnistu detailplaneeringu menetlus (dtl 577–

580). Selle raames on tehtud ka kinnistul keskkonna mõjude hindamine „Kakumäe tee 120

kinnistu detailplaneeringu strateegiliste mõjude hindamine“ (dtl 581–762).

13. Tehnovõrkude Ehituse OÜ omandis oli Havi tn 12 kinnistu (pindala 17 591 m2,

katastritunnus 78401:101:1902) kuni 03.06.2022, mil selle omandas B.O. Kinnistusraamatus

on Tehnovõrkude Ehituse OÜ kasuks seatud eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude

tagamiseks. Kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. TÜP määras kinnistu

juhtotstarbeks perspektiivse väikeelamuala kõrghaljastuse säilitamisega. HÜP-i kohaselt asub

Havi tn 12 kinnistu osaliselt rohealal ja osaliselt rohevõrgustiku arengualal / pereelamute alal

(vt planeeringu põhijoonised „Maakasutusplaan“ ja „Roheline võrgustik“). Havi tn 12

kinnistu suhtes on esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus 15.04.2010, mille menetlus on

lõpetatud 29.04.2020 (planeeringu nr DP034480); uus taotlus on esitatud 30.09.2021 ja

praeguse seisuga on algatamisettepanek menetlemisel (planeeringu nr DP045930).3

14. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg 1 järgi tuleb enne selle

seaduse jõustumist algatatud planeeringud lõpuni menetleda PlanS v.r-s sätestatud nõuetest

lähtudes. Seega tuleb 2006. a-l algatatud HÜP-i õiguspärasuse hindamisel lähtuda PlanS v.r-s

sätestatud nõuetest. PlanS v.r § 8 lg 3 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne muu hulgas valla

või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine, kavandatava ruumilise arenguga

kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale

avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu

tingimuste seadmine, samuti maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste,

sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe määramine ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate

tingimuste seadmine. Üld- ja detailplaneeringute kaudu kujundab kohalik omavalitsus valla

või linna ruumilise arengu põhimõtteid ning seab säästva ja tasakaalustatud arengu tingimusi,

mis on aluseks ka maakasutusele ja ehitustegevusele. Nimetatud tegevuses on kohalik

omavalitsusel ulatuslik kaalutlusruum. Kaalutlemisel peab arvestama nii avalikke huve kui ka

isikute põhjendatud huve (Riigikohtu 27.01.2010 otsus nr 3-3-1-79-09, p 13). Arvesse tuleb

võtta ka konkreetse piirkonna üldisi planeerimiseesmärke ning -põhimõtteid.

15. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus üle tähtsustanud Kakumäe tee 120 ja Havi tn

12 kinnistutele TÜP-iga määratud juhtotstarvet. Üldplaneeringute ulatust ja üldistusastet

arvestades ei saa maakasutuse juhtotstarvet vaadelda omandipõhiõiguse sisu ja piiride lõpliku

ja reservatsioonideta kujundamisena ega kindla lubadusena, et krundile saab ehitada

(Riigikohtu 28.03.2024 otsus nr 3-21-1370, p 21). TÜP-iga määratud võimalikku maa

kasutamise otstarvet tuleb seega pidada üldiseks ning sellest ei saa eeldada, et iga vastaval alal

asuvat kinnistut on võimalik täielikult hoonestada. Vastustaja on õigesti osutanud, et HÜP on

oluliselt täpsem kui TÜP, mistõttu on HÜP-is hoonestusalade piirid kujutatud täpsemana kui

HÜP-is. HÜP-i koostamine algatatigi TÜP-i täpsustamiseks ja täiendamiseks (vt Tallinna

Linnavalitsuse 14.06.2006 korraldus „Haabersti linnaosa üldplaneeringu lähteülesande

kinnitamine“, dtl 485). Seega ei tähendanud TÜP-is märgitud maakasutuse juhtotstarve seda,

et kaebajatele kuuluvatele kinnistutele antakse ehitusõigus, vaid see tulnuks otsustada

detailplaneeringu menetluse käigus. Nii ei saanud kaebajatel tekkida õiguspärast ootust, et

Kakumäe poolsaarel neile kuuluvad kinnistud on võimalik täielikult hoonestada, arvestades

seejuures ka asjaoluga, et Havi tn 12 kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ning

Kakumäe 50% elamumaa ja 50% maatulundusmaa (vt nt ka Tallinna Ringkonnakohtu

31.10.2018 otsus nr 3-17-1083, p 21; 29.11.2018 otsus nr 3-17-1201, p 10).

3 https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning?

CombinedSearch=Havi+tn+12&ShowGroupFilter=&SearchFormId=DetailProceeding_CombinedSearch_Form

20(25)

3-17-1092

Asjakohane on siinkohal ka vastustaja esile toodu, et Havi tn 12 kinnistu osas oli Tallinna

Linnavolikogu 21.03.2002 otsusega nr 134 kehtestatud Kakumäe tee 100 ja sellega külgneva

kinnistu Otti nr 41 detailplaneering. Havi tn 12 kinnistu oli sellel detailplaneeringu krunt

positsioon H3, mille suuruseks 18 756 m2 ja otstarbeks maatulundusmaa, ning sellele krundile

hoonestust ei kavandatud (dtl 2291). Kõnealuse detailplaneeringu seletuskirja kohaselt oli

eesmärgiks olemasoleva haljastuse säilitamine, säilitatud metsamaa moodustab planeeritavast

territooriumist 63% ning arvestatud on Haabersti linnaosa funktsionaalse tsoneerimise

projektiga, mille järgi on Kakumäe tee parempoolsele küljele ette nähtud kinnistute lõikes

vähene hoonestusõigus (dtl 2295–2296). Seega kehtestati 2002. a-l, s.t pärast TÜP-i

kehtestamist, detailplaneering, mis Havi tn 12 kinnistule hoonestust ette ei näinud, aga nägi

ette olemasoleva haljastuse (metsa) säilimise. Nagu vastustaja selgitas, kehtis kõnealune

detailplaneering Havi tn 12 kinnistu osas, kuni see 10.03.2016 kehtetuks tunnistati (dtl 2303).

Eelneva põhjal võib järeldada, et juba vahetult pärast TÜP-i kehtestamist peeti eeskätt

vajalikuks Havi tn 12 kinnistul ja ka selle naabruses olemasoleva metsamaa säilimist ning

üksnes vähese hoonestuse lubamist Kakumäe tee parempoolsele küljele. Ühtlasi kinnitab

eelnev, et kaebajatel ei saanud tekkida õiguspärast ootust oma kinnistud täielikult hoonestada

pelgalt TÜP-is määratud juhtotstarbest (vt nt ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.2018 otsus nr

3-17-1087, p 8).

16. Kuigi HÜP-is ja sellega seotud dokumentides on Kakumäe raba ja selle ümbruse

rohealade ning rohevõrgustiku arengualade moodustamist põhjendatud pigem napilt, ei ole

ringkonnakohtu hinnangul siiski tegemist sellise põhjendamispuudusega, mis tingiks

praegusel juhul Tallinna Linnavolikogu 20.04.2017 otsuse nr 40 osalise tühistamise (HMS §

58). Ringkonnakohus jääb oma varasemates otsustes (nt 05.10.2018 otsus nr 3-17-1087, p 9;

31.10.2018 otsus nr 3-17-1083, p 20) avaldatud seisukohale, et vastustaja ei ole HÜP-is

rohealade määramisel lähtunud põhjendamatutest ja meelevaldsetest kaalutlustest. HÜP-i

lähteülesannete p-des 4.8, 4.23 ja 4.24 määratleti vajadus täpsustada looduslike haljasalade ja

rohekoridoride piire ning teha ettepanekud olemasolevate alade täiendamiseks; seada

looduskeskkonnal avalduvate mõjude alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu

tingimused ning määrata maa- ja veealadele üldised kasutamis- ja ehitustingimused, sh

pinnase liigniiskusest, mere mõjust ja sademe- ning pinnasevee ärajuhtimise tingimustest

tulenevad piirangud; määrata keskkonnakaitselised arengusuunad (dtl 486–487). HÜP-i

kohaselt (vt dtl 268, 270) on väga suur osa uutest arengupiirkondadest üldplaneeringus

määratud rohevõrgustiku arengualadeks ja need piirkonnad on olemasolevad rohealad, mis

kavandatakse ka tulevikus jätta osaliselt või täies ulatuses rohealadeks. Rohevõrgustiku

arengualadel on prioriteet säilitada loodusväärtused. Olemasolevad haljasalad tuleb

korrastada, kujundada uusi rohealasid ning siduda need teiste puhkealade ja rohekoridoridega

ühtseks puhkealade võrgustikuks. Sellest järeldub, et rohevõrgustik ja olemasolevate

rohealade säilitamine on HÜP-i oluline osa ja selles väljendub sellekohane kaalukas avalik

huvi. Seejuures ei ole rohealade tähtsustamine omane üksnes HÜP-ile, vaid tegemist on

põhimõttega, millest Tallinna linn lähtub ka teiste linnaosade planeerimisel (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 30.11.2022 otsus nr 3-21-2248, p 34 jj). Seega on tegemist Tallinna linna

üldisemate planeerimiseesmärkide ja -põhimõtetega. Nagu vastustaja on selgitanud, on

Kakumäe tee 120 ja Havi nt 12 Kakumäe raba piirialad ning osa suuremast Kakumäe raba

tervikkeskkonnast. Juba Tallinna Linnavolikogu 24.03.2005 otsusega nr 67 algatatud Tallinna

rohealade teemaplaneeringu4 seletuskirjas on selgitatud, et rabasid ja rabametsi tuleb säilitada,

sest need on olulised veereservuaarid ning veekogude veetasemete regulaatorid. Eesmärk

säilitada kaebajate kinnistute ja nende ümbruses olemasolev looduskeskkond on seega olemas

olnud juba pikka aega. Seda kinnitab ka eespool käsitletud Tallinna Linnavolikogu

4 Vt https://www.tallinn.ee/et/ruumiloome/tallinna-rohealad; Tallinna rohealade teemaplaneeringut edasi ei

menetleta ning teemaplaneeringut rakendatakse linnaosade üldplaneeringute kaudu

21(25)

3-17-1092

21.03.2002 otsusega nr 134 kehtestatud Kakumäe tee 100 ja sellega külgneva kinnistu Otti nr

41 detailplaneering, mis Havi nt 12 kinnistule hoonestust ette ei näinud ning tähtsustas

kinnistul ja selle naabruses olemasoleva metsamaa säilimist. Praeguseks on kõnealuses

piirkonnas käimas Tallinna Linnavalitsuse 15.06.2022 korraldusega nr 570 algatatud

Kakumäe metsa kohaliku kaitse alla võtmise menetlus5, kus lähtutakse samuti põhimõttest

hoonestada Kakumäe tee äärne ala ja säilitada idapoolsem ala rohealana. Kokkuvõttes

nähtuvad eelnevast vastustaja põhjendused, miks tuleb arvata rohealade ja rohevõrgustiku

arengualade hulka ka kaebajate kinnistud.

17. Kaebajad on toonud esile, et Olavi Hiiemäe 2022. a-l koostatud „Kakumäe

loodusuuringute ekspertarvamuse“ kohaselt ei ole HÜP-iga loodud lahendus looduse ja

eelkõige loomade seisukohast mõistlik ega hästi toimiv. Kinnistute määratlemisel rohealana ei

ole aga ainsaks eesmärgiks loomadele liikumisteede tagamine ega ka loomaliikide kaitsmine.

HÜP-i seletuskirja p-i 4.1.7 (dtl 357) kohaselt on Kakumäe raba (roheala nr 9) eesmärk säästa

haruldast klindipaljandiga rannikut, jätta alles lindude ja loomade eluruum, hoida eramuid

põhjatuule eest, pakkuda lähiümbruse elanikele ja teistele linlastele matka- ja puhkevõimalusi.

Rohevõrgustiku planeerimisel on asjakohane arvestada lisaks elurikkuse kaitsele ja

säilitamisele ka nt kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ning

puhkemajanduse edendamise eesmärkidega (nt Riigikohtu 15.12.2022 otsus nr 3-20-1310, p

26).

18. Ka juhul, kui kaebajatele kuuluvate kinnistute juhtotstarbeks oleks määratud konfliktala,

ei oleks see taganud, et detailplaneeringu menetluse käigus võimaldatakse kaebajate

kinnistutel ehitamist nende soovitud mahus. Ka nende kinnistute puhul, millele kaebajad on

viidanud ning mis on määratud konfliktalaks, selgub võimalik ehitusõiguse ulatus järgneva

detailplaneeringu menetluse käigus (sh vajadusel pärast keskkonnauuringute tegemist). Ka

praegu on kaebajatel võimalik taotleda ehitusõigust neile kuuluvatele kinnistutele. HÜP-i

seletuskirjas (dtl 327) on rohealade kohta märgitud järgmist: „Detailplaneeringute

koostamisel kaalutakse rohealaks määratud aladele üksikute pereelamute rajamise võimalust

kohtades, mis külgnevad olemasolevate või üldplaneeringus kavandatud tänavatega ning kus

puudub väärtuslik kõrghaljastus. Rohealadel paiknevaid üksikuid krunte saab kasutada senise

sihtotstarbe kohaselt. Nende täpsemad hoonestustingimused määratakse detailplaneeringu või

projekteerimistingimustega.“ Rohevõrgustiku arengualade kohta on HÜP-i seletuskirjas

selgitatud (dtl 364), et need on „olemasolevad rohealad, mis kavandatakse jätta osaliselt või

täies ulatuses rohealadeks ka tulevikus. Ala hoonestamise võimalikkus ja ulatus määratakse

kindlaks detailplaneeringu koostamise käigus läbi viidavatest keskkonnaalastest (taimestiku,

loomastiku, linnustiku, elupaigatüüpide jms) uuringutest lähtudes. Rohevõrgustiku

arengualadel tuleb detailplaneeringute koostamisel tagada toimiv rohevõrgustiku sidusus

ümbritsevate rohestruktuuridega. Rohevõrgustiku arengualadel on prioriteediks

loodusväärtuste säilitamine. Alade hoonestamisel pereelamutega on soovitatav mitte

planeerida krunte, mille pindala on väiksem kui 1500 m2.“ Täielikult ei ole välistatud ka

võimalus HÜP-i muutmiseks detailplaneeringu menetluse kaudu.

19. Ringkonnakohtu hinnangul ei tingi HÜP-i õigusvastasust ka kaebajate esile toodud

vastuolud HÜP-i kaardimaterjali ja seletuskirja vahel. Kaebajad on märkinud, et kuigi HÜP-i

seletuskirja järgi peaks rohevõrgustiku aladel kinnistu hoonestamise võimalikkus ja ulatus

selguma detailplaneeringu menetlemise käigus, määrab HÜP-i põhijoonis võimaliku

hoonestusala juba kindlaks; lisaks näeb HÜP-i rohelise võrgustiku joonis Havi nt 12 kinnistut

rohekoridorina, kuid HÜP-i seletuskirja lk-l 96, kus loetletakse olemasolevad ja loodavad

rohekoridorid, Havi tn 12 kinnistut hõlmav rohekoridor puudub; veel nähtub HÜP-i osaks

olevatelt gaasi-, elektri-, sadeveekanalisatsiooni, veevarustuse ja kanalisatsiooni

5 Vt https://www.tallinn.ee/et/keskkond/kakumae-metsa-kaitseala

22(25)

3-17-1092

teemakaartidelt, et Kakumäe tee 120 varustamiseks vajalikud tehnovõrgud on kavandatud

selliselt, et need hakkavad paiknema kinnistu põhja- ja idapoolse osaga piirneval alal.

Ringkonnakohus leiab, et kuigi HÜP-i maakasutusplaanil ja rohelise võrgustiku joonisel on

Kakumäe tee 120 ja Havi nt 12 kinnistud paigutatud rohevõrgustiku arengualale, ei ole

põhjust seada kahtluse alla HÜP-i seletuskirjas toodut (dtl 364), et rohevõrgustiku

arengualade hoonestamise võimalikkus ja ulatus määratakse kindlaks detailplaneeringu

koostamise käigus. On tõsi, et seletuskirja lk-l 96 ei mainita Havi tn 12 kinnistut läbivat

rohekoridori, kuid sealsamas on märgitud (dtl 359–360) järgmist: „Kui olemasolev

linnaehituslik olukord ei võimalda tagada 30 või 50 m laiust rohekoridori, lahendatakse iga

juhtum eraldi ja rohekoridori laius võib olla väiksem. Seetõttu täpsustatakse rohekoridori

toimimiseks vajaliku maa-ala ulatust detailplaneeringute koostamise käigus.“ Kuivõrd

eelnimetatud Olavi Hiiemäe ekspertarvamuse kohaselt on Havi tn rohekoridori laius ca 23 m

(vt dtl 1520) ning HÜP-i rohelise võrgustiku joonise kohaselt jätkub kõnealune rohekoridor

konfliktialadel, millele HÜP maakasutuse juhtotstarvet ei määra ning mis lahendatakse hiljem

koostatava detailplaneeringuga, võib järeldada, et ka Havi tn 12 kinnistu rohekoridori

küsimus tuleb lahendada eeskätt detailplaneeringu menetluse käigus. Kaebajate osutatud

gaasi-, elektri-, sadeveekanalisatsiooni, veevarustuse ja kanalisatsiooni teemakaartidel (dtl

934–937) on aga märgitud kaebajate kinnistutele perspektiivsed kommunikatsioonide

asukohad, millest ei saa teha järeldust, et need asukohad ongi HÜP-iga muutumatult paika

pandud.

20. HÜP-iga ei ole kaebajatele kuuluvaid kinnistuid määratud avalikku kasutusse ning nende

avalik ja puhkeotstarbeline kasutus on võimalik keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 32

sätestatud tingimustel. Sotsiaalse suunitlusega ehitiste ja rajatiste püstitamiseks nendele

kinnistutele on vaja kinnistute omanike nõusolekut. Vastustaja on õigesti osutanud, et

looduslik keskkond ei pea ilmtingimata olema avalikus puhkeotstarbelises kasutuses, vaid ka

linnas on see looduskooslusena elupaigaks erinevatele liikidele ning pakub tasakaalu inimese

loodud tehiskeskkonnale.

21. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et HÜP-i tühistamiseks ei anna alust ka asjaolu,

et viimase avaliku väljapaneku ja HÜP-i kehtestamise vahele jäi pikk ajavahemik. PlanS v.r

ega kehtiv PlanS ei näe ette avaliku väljapaneku kordamist, kui üldplaneeringut pole teatud

aja jooksul kehtestatud. Ei nähtu, et pärast avalikku väljapanekut oleks muudetud planeeringu

põhilahendusi. Samuti ei tingi HÜP-i tühistamist muud kaebajate üldised etteheited HÜP-ile.

Ringkonnakohus järgib selles osas halduskohtu otsuse põhjendusi (vt halduskohtu otsuse p-d

9.1–9.6) ilma neid kordamata (HKMS § 201 lg 4).

22. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus Tallinna linna apellatsioonkaebuse ja tühistab

Tallinna Halduskohtu 31.07.2023 otsuse osas, milles halduskohus rahuldas kaebuse.

Kaebajate apellatsioonkaebus

23. Osaühingu Infestus omandis on Kakumäe tee 8a kinnistu (pindala 24 115 m2,

katastritunnus 78406:610:1370). OÜ TRAX Teenused omab hoonestusõigust Kakumäe tee 8a

kinnistul. Kakumäe tee 8a sihtotstarve on 100% elamumaa. Osaühingu Cautor omandis on

Kakumäe tee 8b kinnistu (pindala 959 m2, katastritunnus 78406:610:4700). Kakumäe tee 8b

kinnistu sihtotstarve on 100% elamumaa. Osaühingu Cautor kaasomandis (s.o 27179/29517

kaasomandist) on Kakumäe tee 8d kinnistu (pindala 29 510 m2, katastritunnus

78406:610:0096). Tehnovõrkude Ehituse OÜ kasuks on seatud isiklik kasutusõigus

kinnisasjale Kakumäe tee 8d. Kakumäe tee 8d sihtotstarve on üldkasutatav maa 100%. TÜP-i

järgi oli nende kinnistute juhtotstarbeks väikeelamute ala, s.o põhiliselt ühepere- ja

ridaelamutele, samuti üksikutele väiksematele 3–4-korruselistele elamutele mõeldud ala, kus

23(25)

3-17-1092

võib

paikneda

elamupiirkonda

teenindavaid

asutusi

ja

väiksemaid

kaubandusteenindusettevõtteid, aga osaliselt ka perspektiivne väikeelamu maa kõrghaljastuse

säilitamisega. HÜP-i maakasutusplaani kohaselt asuvad kinnistud Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d

väikeelamute alal (Ev; alal võivad paikneda pere-, paaris-, kaksik-, rida-, vaip- ja

aatriumelamud, ridaelamu tüüpi korterelamud, väikesed korterelamud ning väikesed

lähipiirkonda teenindavad kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja vabaaja harrastusega

seonduvad ettevõtted) ja ettevõtlusalal (B; alal võivad paikneda kaubandus-, teenindus-,

toitlustus- ja büroohooned ning asutused, samuti vaba aja veetmise võimalusi pakkuvad

ettevõtted). HÜP-i kohaselt (dtl 308) määrati Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d kinnistutele

maakasutuse juhtotstarbeks väikeelamute ala (Ev), haljastuse osakaaluks määrati 30%

(aedlinn) ning hoonestustiheduseks määrati 0,3 ja korruselisuseks 2.

24. Kaebajate apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Ringkonnakohus

nõustub Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d kinnistute osas üldjoontes halduskohtu otsuse

põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki üle korrata (HKMS § 201 lg 4).

25. Halduskohus on asjakohaselt märkinud, et HÜP-i menetluse käigus on kaebajate

vastuväiteid käsitletud ja kaalutud ning leitud nende ja avalike huvide vahel kompromiss.

Seejuures on pigem tuldud vastu kaebajate soovidele, sest sellal kui HÜP-i maakasutusplaani

kohaselt on valdavas osas määratud Kakumäe piirkonnale maakasutuse juhtotstarbeks

pereelamute ala (Ep; alal võivad paikneda ühe või kahe korteriga elamud ning väikesed

lähipiirkonda teenindavad kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja vabaaja harrastusega

seonduvad ettevõtted ja asutused), on kaebajate kinnistute juhtotstarbeks määratud

väikeelamute ala, mis annab palju mitmekesisemad hoonestusvõimalused ka kahekorruselise

piirangu korral (nt on võimalik ehitada ka ridaelamu tüüpi korterelamuid, väikseid

korterelamuid). Seda seisukohta ei muuda ka asjaolu, et TÜP-i järgi oli kaebajate kinnistute

juhtotstarbeks väikeelamute ala, mis võimaldas ka üksikute väiksemate 3–4-korruseliste

hoonete ehitamist. Nagu ringkonnakohus eespool selgitas, tuleb TÜP-iga määratud

võimalikku maa kasutamise otstarvet pidada üldiseks. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et

TÜP-i maakasutuskaardil (ja samuti elamuehituspiirkondade skeemil) ei olnudki eraldi

märgitud pereelamute ala, vaid Kakumäe piirkonna valdavaks juhtotstarbeks oligi

väikeelamute ala, mis tähendas põhiliselt ühepere- ja ridaelamutele, samuti üksikutele

väiksematele 3–4-korruselistele elamutele mõeldud ala. Seega ei saanud kaebajad eeldada, et

igal sellisel alal asuvat kinnistut on võimalik vastavalt määratud juhtotstarbele maksimaalses

mahus hoonestada. Kuivõrd HÜP-i koostamise eesmärgiks oligi TÜP-i täpsustamine ja

täiendamine, ei saa pidada lubamatuks seda, et vastustaja on HÜP-is võrreldes TÜP-iga ka

maakasutuse juhtotstarbed täpsemalt määratlenud, arvestades mh vahepeal piirkonnas

väljakujunenud hoonestuslaadi.

26. TÜP-i osalist tühistamist ei tingi ka asjaolu, et HÜP-i seletuskirja kohaselt (dtl 385) on mh

kavandatud lasteaia jaoks maatükk Kakumäe tee 8d kinnistul. Tuleb arvestada, et Kakumäe

tee 8d sihtotstarve on üldkasutatav maa 100%. Igal juhul ei tulene ainuüksi eelnimetatud

HÜP-i seletuskirja punktist kohustust lasteaeda rajada. Nagu kaebajad on ise esile toonud, on

sealsamas HÜP-i seletuskirjas märgitud, et eramaale kavandatud lasteaedade asukohti võib

piirkonnasiseselt vajaduse korral ümber paigutada ning täpne paiknemine ja maavajadus

selgitatakse välja jooksvalt ja reaalsest nõudlusest lähtudes.

27. Halduskohus märkis õigesti, et kuivõrd praeguse kaebuse esemeks ei ole kaebajate

kinnistute detailplaneeringu menetlused, tuleb jätta tähelepanuta kaebajate väited, mis

puudutavad vastustaja tegevust detailplaneeringute menetlemisel.

Menetluskulud

24(25)

3-17-1092

28. Kuna ringkonnakohtu otsus tehakse kaebajate kahjuks, jäävad kaebajate menetluskulud

nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1). Seega tuleb ühtlasi tühistada Tallinna Halduskohtu

31.07.2023 otsuse resolutsiooni p 2 osas, millega halduskohus mõistis vastustajalt Osaühingu

Cautor ja Tehnovõrkude Ehituse OÜ kasuks välja menetluskulud (HKMS § 109 lg 4).

Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad ka Tallinna linna

võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Samuti jäävad

kolmanda isiku võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg-d 1 ja 8, § 109

lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

25(25)