4-25-1504/17 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-25-1504

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. mai 2025, Pärnu, motiivid 10. juuni 2025

Väärteoasja number

4-25-1504 (2670,25,001432)

Kohtunik

Liisa Reinfeldt

Kohtuistungi sekretär

Katariina Šalda

Väärteoasi

Ivar Künnap väärteoasi LS § 201 lg 1 ja LS § 203 järgi

Kohtuistungil osalenud isikud:

Menetlusalune isik

menetlusalune isik Ivar Künnap, PPA Lääne prefektuuri

Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupp II eriasjade uurija

Mari Tetsmann

Ivar Künnap (ik 38608164210; Eesti Vabariigi kodanik;

emakeel: eesti keel; elukoht: XXX; kontaktandmed: tel

XXX, XXX; töökoht: XXX

karistatus: üks kehtiv kriminaalkaristus (karistus täidetud

04.12.2022): Pärnu Maakohtu 04.06.2019 otsusega KarS §

118 lg 1 p 2 järgi KarS § 74 lg 1, 2 alusel vangistusega 3

aastat ja 4 kuud

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47, § 56 ning VTMS § 2, 83 p 2, § 107–

§ 113 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Ivar Künnap väärteoasjas nr 4-25-1504 LS (liiklusseaduse) § 201

lg 1 ja LS § 203 järgi ning mõista karistuseks LS § 201 lg 1 ja KarS § 63 lg 1 alusel

rahatrahv 20 (kakskümmend) trahviühikut, s.o 160 (ükssada kuuskümmend)

eurot.

KarS § 66 lg 2, 3 alusel määrata, et mõistetud rahatrahv 160 eurot kuulub kandmisele ositi 5

(viie) kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb Ivar Künnapil tasuda

igakuiselt iga kuu 15. kuupäevaks vähemalt 32 eurot.

Rahatrahvi osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a-le EE351010052031000004

(SEB Pank), a/a-le EE522200221013264447 (Swedbank), a/a-le EE957700771001523585

(LHV Pank) või a/a-le EE401700017002872300 (Luminor Bank). Maksekorraldusele on

kohustuslik märkida viitenumber

99925400000835

ning selgitus „Ivar Künnap, 4-25-1504,

rahatrahvi osamakse.“

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul

tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

2. Kohtuotsus saata süüdlasele ja Lääne prefektuurile.

1 (8)

4-25-1504

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pooled loobuvad apellatsiooniõiguse kasutamisest vastavalt VTMS § 113

lg 4 p 2, siis otsus jõustub järgmisest päevast.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Pärnu Maakohtule 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning apellatsiooni võib esitada

Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil

põhistatud kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kirjaliku apellatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele

kättesaadav alates 10.06.2025 avaliku e-toimiku või Pärnu Maakohtu kantselei kaudu.

Asjaolud

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse

patrulligrupi III patrullpolitseinik Marko Maidlas koostas väärteoasjas nr 2670,25,001432

19.03.2025 väärteoprotokolli nr X , mille kohaselt juhtis Ivar Künnap 19.03.2025 kell 15.39

Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Pärnu-Jaagupi-Kalli 25. km-l mootorsõidukit CF MOTO

850, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti juhtis Ivar Künnap

mootorsõidukit, mis ei ole kehtestatud korras registreeritud.

Oma teoga rikkus Ivar Künnap liiklusseaduse (edaspidi LS) § 90 lg 1 p 1 ja § 76 lg 1 nõudeid,

pannes sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad LS § 201 lg 1 ja § 203 järgi.

2.

17.04.2025 edastas kohtuväline menetleja määrusega Ivar Künnapi väärteoasja

materjalid Pärnu Maakohtule arutamiseks. Kohtuväline menetleja toob seisukohas välja, et Ivar

Künnapi poolt toime pandud liiklusseaduse rikkumised on tõendatud väärteoasjas kogutud

tõenditega, menetlusalune isik on temale etteheidetavad teod toime pannud tahtlikult ning

menetlusalune isik ise on nii vastulauses kui ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis

oma süüd tunnistanud, avaldanud juhtunu pärast siirast kahetsust ja esitanud väärteoasja juurde

vastulause, milles palub karistusena määrata ÜKT tunnid, kuna ta on töötu ja rahaline seis on

väga halb. Eeltoodust tulenevalt toetab ka kohtuväline menetleja Ivar Künnapi taotlust karistuse

osas ning ei pea mõistlikuks menetlusalusele isikule karistusena rahatrahvi määramist, kuna

rahatrahvi määramine paneks isiku liigselt raskesse olukorda. Kohtuväline menetleja leiab, et

Ivar Künnapi süü suurus on üle keskmise, kuna karistusregistri andmetel on Ivar Künnapil üks

kehtiv kriminaalkaristus, kuid kuivõrd isik on süüd tunnistanud ja avaldanud siirast kahetsust,

esinevad asjas ka karistust kergendavad asjaolud. Kokkuvõttes taotleb kohtuväline menetleja

Ivar Künnapi süüdimõistmist LS § 201 lg 1 ja LS § 203 sätestatud väärtegude toimepanemises

ning palub määrata isikule karistusena aresti 17 päeva.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

3.

07.05.2025 toimunud kohtuistungil taotles kohtuväline menetleja loobuda tema poolt

kutsutud tunnistajast Kaie Parts, kuna tunnistaja kohtusse ei ilmunud.

4. Menetlusalune isik täiendavaid ütlusi anda ei soovinud ning ei vaidlustanud talle

etteheidetavaid tegusid, s.t tunnistas, et ta juhtis sõidukit ilma kehtivat juhtimisõigust omamata

ja sõidukit, mis ei olnud kehtestatud korras registreeritud, ning et politsei need rikkumised

tuvastas.

5. Kohtuvaidlustes leidis kohtuväline menetleja, et Ivar Künnapi süü on tõendamist leidnud

nii kirjalike tõendite alusel kui ka menetlusaluse isiku enda ütluste põhjal. Ivar Künnap enda

süüd ei vaidlusta, tunnistab tegu ja on avaldanud kahetsust. Kohtuväline menetleja märkis,

2 (8)

4-25-1504

arvestades ka menetlusaluse isiku kahetsust, et kuivõrd isik on toime pannud teadlikult ja

tahtlikult kaks liiklusalast rikkumist, Ivar Künnapil juhtimisõigus puudub ja tal ei ole seda

kunagi olnud, mistõttu, asudes liiklusesse juhtimisõigust omamata ning teadmata ja tundmata

liiklusreegleid, pani ta toime ohtliku teo, millega ohustas nii ennast kui ka teisi liiklejaid, siis on

Ivar Künnapi süü keskmisest suurem. Lähtudes Ivar Künnapi enda seisukohast, et ta taotles

ÜKT tunde, kuna ta ei ole võimeline rahaliselt trahvi maksma, sest trahvimäärad on päris

suured, ei ole kohtuvälise menetleja hinnangul põhjendatud Ivar Künnapile rahatrahvi

määramine, sest selle karistuse täitmine ei ole reaalne. Eeltoodust tulenevalt taotleb kohtuväline

menetleja Ivar Künnapi süüdimõistmist ja määrata temale aresti keskmisest veidi kõrgemas

määras ehk 17 päeva.

6. Menetlusalune isik taotles ÜKT tunde. Muus osas menetlusalusel isikul vastuväited

puudusid.

Maakohtu seisukoht

Väärteo objektiivne ja subjektiivne koosseis

7. Kuigi mõlema Ivar Künnapile etteheidetava rikkumise toimepanemise ja nende faktiliste

asjaolude osas vaidlust ei ole, s.t on Ivar Künnap tunnistanud mõlemat liiklusseaduse nõude

rikkumist nii väärteo kohta antud menetlusaluse isiku ütlustes, kahetsuskirjas kui ka Pärnu

Maakohtus toimunud kohtuistungil, analüüsib ka kohus, kas Ivar Künnap on toime pannud LS §

90 lg 1 p 1 ja LS § 76 lg 1 nõuete rikkumised, mis on kvalifitseeritavad LS § 201 lg 1 ja LS §

203 järgi.

8. Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning kuulanud istungil ära

menetlusosaliste seletused, asub seisukohale, et väärtegude toimepanemine Ivar Künnapi poolt

on leidnud tõendamist ja tegu on õigesti kvalifitseeritud.

9. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS §

16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1

kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus.

10. Esmalt hindab kohus Ivar Künnapile etteheidetavat LS § 90 lg 1 p 1 nõude rikkumist

ning sellega LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, s.t mootorsõiduki

juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt.

LS § 90 lg 1 p 1 sätestab, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria

või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 201 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki,

maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi

juhtimisõiguseta isiku poolt karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

11. Kohus on seisukohal, et Ivar Künnap on täitnud LS § 201 lg 1 sätestatud väärteo

objektiivse koosseisu, tuginedes alljärgnevatele tõenditele:

-

19.03.2025 väärteoasjas nr 2670,25,001432 koostatud väärteoprotokolli nr X kohaselt

(väärteotoimik tl 3) juhtis Ivar Künnap 19.03.2025 kell 15.39 Pärnu maakonnas Lääneranna

vallas Pärnu-Jaagupi–Kalli 25. km-l mootorsõidukit CF MOTO 850 (tehasetähis X ), omamata

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani Ivar Künnap toime LS § 90 lg 1

p 1 rikkumise, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust.

-

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (väärteotoimik tl 4) nähtub, et Ivar Künnap

kõrvaldati sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel alates 19.03.2025 kell 15.39 kuni

juhtimisõiguse saamiseni. Mh nähtub otsusest, et Ivar Künnap juhtis 19.03.2025 lisaks

juhtimisõiguse puudumisele ka mootorsõidukit T3 CF Moto, mis oli registreerimata.

3 (8)

4-25-1504

-

19.03.2025 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (väärteotoimik tl 5) nähtuvalt

ostis Ivar Künnap endale 2024. aasta kevadel traktori CF MOTO, mida ta ei registreerinud, kuna

leidis, et selleks ei ole vajadust, ning kuni 19.03.2025 kasutas menetlusalune isik seda traktorit

töö tegemiseks metsas. Ivar Künnap toob ütlustes välja, et 19.03.2025 kella 15.30 paiku võttis ta

temale kuuluva, kuid registreerimata traktori CF MOTO, et ära käia Koonga kaupluses, mis

asub tema asukohast ca 900 meetri kaugusel. Pärast poes käimist sõitis Ivar Künnap mööda

Pärnu-Jaagupi–Kalli teed kodu poole tagasi, kuni 25. kilomeetril suunaga Kalli poole pidas teda

politsei kinni, kuna traktor, millega ta sõitis, oli registreerimata (puudub registreerimisnumber)

ning temal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ehk juhiluba. Ivar Künnap

tunnistab oma süüd täies mahus.

07.05.2025 toimunud kohtuistungil Ivar Künnap täiendavaid ütlusi anda ei soovinud ning ei

vaidlustanud talle etteheidetavaid tegusid, s.t tunnistas, et ta juhtis sõidukit ilma kehtivat

juhtimisõigust omamata ja sõidukit, mis ei olnud kehtestatud korras registreeritud, ning avaldas

kohtule kahetsust. Ivar Künnap taotles, et talle määrataks karistuseks üldkasuliku töö tunnid.

-

16.04.2025 on tehtud väljavõte rahvastikuregistrist Ivar Künnapile väljastatud isikut

tõendavatest dokumentidest (väärteotoimik tl 7), mille kohaselt juhtimisõigust rahvastikuregistri

andmetel Ivar Künnapile väljastatud ei ole ning ka Transpordiameti liiklusregistris Ivar Künnapi

kohta andmed puuduvad. See tõendab, et Ivar Künnapil nõutava kategooria juhtimisõigust ei

ole.

-

Karistusregistri väljatrükist (väärteotoimik tl 9) nähtuvalt on Ivar Künnapil 08.04.2025

seisuga üks kehtiv kriminaalkaristus. Pärnu Maakohtu 04.06.2019 otsusega on Ivar Künnapit

karistatud 10.05.2018 toimepandud süüteos KarS § 118 lg 1 p 2 alusel vangistusega 3 aastat ja 4

kuud 3-aastase ja 6-kuulise katseajaga, millest 3 kuud mõisteti reaalsele ärakandmisele (täidetud

09.04.2020) ning ülejäänud, s.o 3 aastat ja 1 kuu, jäeti tingimisi täitmisele pööramata KarS § 74

lg 1, 2 alusel (karistus on täidetud 04.12.2022).

12. Eelnevalt kirjeldatud tõendid kinnitavad kohtule seda, et väärtegu pandi toime

mootorsõidukiga (traktor, ATV) CF MOTO 850 (VIN X ) ning seda juhtis 19.03.2025 kella

15.39 ajal Ivar Künnap, kellel puudub nõutava kategooria juhtimisõigus (tal pole seda kunagi

olnud). Seega on tõendamist leidnud LS § 90 lg 1 p 1 rikkumine, mis on haakuvalt 19.03.2025

väärteoprotokolliga kvalifitseeritav LS § 201 lg 1 järgi, s.o Ivar Künnap on 19.03.2025 pannud

toime väärteo – mootorsõiduki juhtimise isikuna, kellel ei ole vastava kategooria juhtimisõigust.

Ivar Künnapi teos on tahtluse liigina tuvastatav vähemalt kaudne tahtlus, sest asudes

juhtimisõigust omamata traktorit (ATV-d) liikluses juhtima, pidi ta teadma ja möönas, et ka

sellise mootorsõiduki juhtimiseks on vaja juhtimisõigust ning et ta teostab süüteokoosseisule

vastavat asjaolu. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning Ivar Künnap tuleb

LS § 201 lg 1 järgi süüdi mõista.

13. Teiseks hindab kohus Ivar Künnapile etteheidetavat LS § 76 lg 1 nõude rikkumist ning

sellega LS § 203 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, s.t registreerimata mootorsõiduki

juhtimist.

LS § 76 lg 1 sätestab, et mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras

registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Järelveetavale

lisaseadmele võib paigaldada käesoleva seaduse § 73 lõikes 11 nimetatud nõuete kohaselt

lisaseadet vedava mootorsõiduki registreerimismärgi. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või

selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist.

LS § 203 sätestab, et kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki

või maastikusõiduki juhtimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

14. Kohus on seisukohal, et Ivar Künnap on täitnud LS § 203 sätestatud väärteo objektiivse

koosseisu, tuginedes eelpool juba analüüsitud tõenditele.

4 (8)

4-25-1504

-

19.03.2025 väärteoasjas nr 2670,25,001432 koostatud väärteoprotokolli nr X kohaselt

(väärteotoimik tl 3) juhtis Ivar Künnap 19.03.2025 kell 15.39 liikluses Pärnu maakonnas

Lääneranna vallas Pärnu-Jaagupi–Kalli 25. km-l mootorsõidukit CF MOTO 850 (tehasetähis

X ), mis ei ole kehtestatud korras registreeritud. Eelnevalt on leidnud tõendamist, et

juhtimisõiguseta isik ehk Ivar Künnap juhtis 19.03.2025 kella 15.39 mootorsõidukit (traktor,

ATV) CF MOTO 850 (VIN X ).

Seda, et tegemist ei olnud registreeritud sõidukiga, tõendab lisaks menetlusaluse isiku ütlustele

(väärteotoimik tl 5) ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusele (väärteotoimik tl 4) ka

16.04.2025 tehtud Transpordiameti liiklusregistri väljatrükk (väärteotoimik tl 8), mille kohaselt

on antud väärteo objektiks olev mootorsõiduk (VIN-kood X ) registreerimata

(registreerimiseelne), selle mark on CFMOTO, mudel on CFORCE 850XC, kategooria on T3,

selle kiiruspiirang ehk suurim kiirus on 60 km/h ning see ei ole liiklusesse lubatud. See tõendab,

et Ivar Künnapi poolt 19.03.2025 kella 15.39 ajal liikluses juhitud sõiduk ei olnud registreeritud

ega seega ka liiklusesse lubatud.

15. Eelnevalt kirjeldatud tõendid kinnitavad kohtule seda, et Ivar Künnap juhtis 19.03.2025

kella 15.39 ajal mootorsõidukit (traktor, ATV) CF MOTO 850 (VIN X ), mis oli kehtestatud

korras registreerimata. Seega on tõendamist leidnud LS § 76 lg 1 rikkumine, mis on haakuvalt

19.03.2025 väärteoprotokolliga kvalifitseeritav LS § 203 järgi, s.o Ivar Künnap on 19.03.2025

pannud toime väärteo – registreerimata mootorsõiduki juhtimise. Ivar Künnapi teos on tahtluse

liigina tuvastatav vähemalt kaudne tahtlus, sest asudes liikluses juhtima kehtestatud korras

registreerimata traktorit (ATV-d), mida ta ei ole pidanud vajalikuks registreerida, kuna kasutab

seda tavaliselt vaid metsatööde tegemisel metsas, pidi ta teadma ja möönas, et registreerimata

mootorsõidukit liikluses ei ole lubatud juhtida ning et ta teostab süüteokoosseisule vastavat

asjaolu. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning Ivar Künnap tuleb LS § 203

järgi süüdi mõista.

16. Kohtu hinnangul on tuvastamist leidnud nii tegude objektiivne kui ka subjektiivne külg.

Kohus tegi kindlaks, et Ivar Künnapile omistatud süüteod on õigesti kvalifitseeritud, tegemist on

õigusvastaste tegudega ja isik on süüdiv.

Karistus

17. KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Mõistes karistust KarS §

63 lg 1 alusel tuleb arvestada kõigi kogumisse kuuluvate süütegude asjaolusid. See tähendab, et

ideaalkogumi eest karistust mõistes peab lähtuma eelkõige isiku süü suurusest, mis sellisel

puhul väljendub küll ühes teos, kuid sisaldab kahele süüteokoosseisule vastavat ebaõigust.

18. Ivar Künnap pani LS § 201 lg 1 ja LS § 203 järgi kvalifitseeritud väärteod toime ühe

teoga ja KarS § 63 lg 1 alusel tuleb talle määrata karistus raskemat karistust ettenägeva sätte

järgi. Selleks on LS § 201 lg 1, mis näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või

aresti.

19. Ivar Künnapi süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg.

Kohtu hinnangul ilmestab süü suurust ka see, et Ivar Künnap pani antud väärteo kohtu

hinnangul toime tahtluse kõige madalamal tasandil ehk kaudse tahtlusega ning tuvastatud on

karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 puhtsüdamlik kahetsus, milles ei ole kohtul

alust kahelda ning milline nähtub toimepandud teo omaksvõtust, s.t mõlema liiklusseaduse

nõude rikkumise tunnistamises, ning Ivar Künnapi käitumisest kogu väärteomenetluse vältel.

Ivar Künnapi 21.03.2025 vastulauses/kahetsuskirjas (väärteotoimik tl 2) tunnistab Ivar Künnap,

et 19.03.2025 kell 15.39 sõitis ta ATV-ga CF MOTO 850, mis oli registreerimata ja tal puudus

5 (8)

4-25-1504

juhtimisõigus. Ivar Künnap toob välja, et sõitis, kuna oli vaja kiiresti poes käia, kuid kahetseb

siiralt oma tegu, vabandab ning lubab, et rohkem ei tee ja see jääb tema viimaseks rikkumiseks.

20. Kohtu hinnangul on Ivar Künnap juba esimesest menetlustoimingust alates saanud aru

tema poolt toimepandud rikkumiste tähendusest. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et reaalset

kahju ei tekkinud, tegu on toime pandud asulavälisel teel nädala sees pärastlõunasel kellaajal,

Ivar Künnapi poolt juhitavaks sõiduvahendiks oli traktor/ATV (T3), millel on tehniline

kiiruspiirang kuni 60 km/h ning kogu sõidupikkus oli alla 2 kilomeetri (Ivar Künnapi elukohast

ehk sõidu alguspunktist kuni Koonga kaupluseni on 900 meetrit), kuna ta peeti politsei poolt

kinni tagasiteel kauplusest koju. Samuti ei olnud tegemist selliste rikkumistega, millele

kolmandad isikud oleksid vajalikuks pidanud tähelepanu pöörama ja õiguskaitseasutusi

teavitama. Seega arvesse võttes juhtimisõiguseta juhtimise asjaolusid – asulaväline tee,

sõiduvahend, sõitmise kellaaeg – on kohtu hinnang süü suurusele kohtuvälise menetleja

hinnangust erinev. Tähendust omab ka isiku avaldused kohtuistungil, sh siiras kahetsus karistust

kergendava asjaoluna, mistõttu on kohtu hinnangul tuvastatud süü keskmisest väiksem.

21. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest,

kuidas on võimalik Ivar Künnapit mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Karistusregistrist nähtuvalt on küll Ivar Künnapil üks kehtiv karistus, kui see on mõistetud

2019. aastal (s.o pea 6 aastat tagasi) raske tervisekahjustuse tekitamise eest (s.t tegemist ei ole

samalaadse süüteo eest mõistetud karistusega), isik täitis nõuetekohaselt 3 aasta ja 6 kuu

pikkuse katseaja jooksul käitumiskontrolli tingimusi ja karistus sai täidetud 04.12.2022 (s.o üle

2 aasta tagasi). Ivar Künnapit ei ole varem liiklusalaste rikkumiste eest karistatud ja

karistusregistri andmetel ei ole isikul ühtegi kehtivat väärteokaristust, mistõttu aresti

kohaldamine käesoleval hetkel kohtu hinnangul kohane ei ole ning lisaks korduvuse faktile ei

saa rääkida ka harjumussüüteost või Ivar Künnapi vastavast käitumismustrist, mis oleks tema

elustiili ja liikluskäitumist defineeriv. Riigikohus on leidnud, et isiku varasemat karistatust saab

uue karistuse mõistmisel eripreventiivsete kaalutluste all arvestada üksnes tingimusel, et need ei

ole karistusregistrist kustutatud ja et varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga

(väärteoasjades nt RKKKo nr 3-1-1-6-17 p 13 ja otsus asjas nr 3-1-1-9-17 p 9; kriminaalasjades

nt otsus asjas nr 3-1-1-79-03 p 14 ja otsus asjas nr 3-1-1-70-16 p 9), ning lisaks on

kohtupraktikas sedastatud, et maakohus saab isikule karistust mõistes eripreventiivsete

kaalutluste all isiku varasema karistatuse tuvastada vaid maakohtu otsuse tegemise hetkel

kehtivatele karistustele toetudes (RKKKo 4-17-5471 p 27).

22. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka

üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Registreerimata sõiduki

juhtimine liikluses isiku poolt, kellel puudub juhtimisõigust, on raske liiklusalane rikkumine,

millega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute vara ja keskkond, vaid ka enda ja ümbritsevate

inimeste elu ja tervis. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid,

kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seega ei ole tegemist vähetähtsa väärteoga ja avalik

menetlushuvi – liikluses ühiskonna turvatunde tagamise näol – on olemas, mistõttu ei ole

võimalik väärteomenetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel ning ka karistus peab vastama

toimepandud teo raskusele ja mõjutama rikkujat edaspidi rikkumistest hoiduma.

23. Varasemate samaliigiliste väärteokaristuste puudumine on isikut positiivselt

iseloomustav teave, mida ei saa arvestada karistuse otsustamisel tema kahjuks (RKKKm

11.06.2018 nr 1-17-11610, 13), ning kaaluda tuleks esmalt rahatrahvi kohaldamist ja kuna seda

varasemalt kohaldatud ei ole, ei saa asuda ka seisukohale, et rahaline karistus ei täida

eripreventiivset eesmärki. Käesoleval juhul ei ole Ivar Künnapi näol tegemist isikuga, kes

paneks toime samalaadseid süütegusid ning keda oleks varem karistatud kergema karistusega,

milline oleks ammendunud ega pole preventiivset ja positiivset mõju avaldanud isikule

õiguskuulekale teele naasmisel. Arest on vabaduskaotuslik karistus, mille asenduseks on

üldkasulik töö, mida aga ei ole kohane mõista kergekäeliselt ja põhjendamatult – vaid seetõttu,

6 (8)

4-25-1504

et isik seda soovib. Ivar Künnapil ei ole kehtivaid väärteokaristusi, millest tulenevalt ei saa ka

kohus etteruttavalt ilma ühelegi tõsikindlale faktile viidates ennustada, kas Ivar Künnap suudab

rahatrahvi tasuda või mitte. Veel vähem – kas rahatrahvi määramine mõjutab teda hoiduma teda

uute rikkumiste toimepanemisest või mitte. Samuti ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit Ivar

Künnapi rahalise või varalise seisundi kohta. Seega on põhjendatud mõista süüdlasele kergem

karistusliik ehk rahatrahv. Ka ei ole kohtuvälise menetleja kohtule esitatud kirjalikes

dokumentides ega ka kohtuistungil toonud välja, miks peale töötuse ja halva rahalise seisundi on

just arest karistusliigina ainus võimalus konkreetse isiku mõjutamiseks ehk miks ei ole võimalik

suunata Ivar Künnapi käitumist korrigeerima ja edaspidi süütegudest hoiduma teda rahatrahviga

karistades, sh selle ositi tasumisega võimaldamises, sh kuidas rahatrahvi määramine paneb isiku

liigselt raskesse olukorda.

24. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetlejaga, et rahatrahvi määramine Ivar Künnapile ei ole

mõistlik, kuna isik on töötu, tema rahaline seis on väga halb ja rahatrahvi määramine paneks

isiku liiga raskesse olukorda, mistõttu tuleks Ivar Künnapile määrata arest. Preventiivsest

seisukohast on isikut võimalik küll mõjutada teiste karistusliikidega, kuid kuivõrd kohtu

hinnangul puudub alus aresti kohaldamiseks, ei tule arutelu alla ka selle asendamine üldkasuliku

tööga. Veel viitab kohus sellele, et kohtupraktika kohaselt ei saa kohus jätta rahalist karistus,

käesoleval juhul trahvi kohaldamata ainult seetõttu, et selle tasumine on ebareaalne. Varalisse

karistusse on – küll erandina – sisse programmeeritud ka selle tasumata jätmine ning need

probleemid kuuluvad lahendamisele karistuse täitmise tasandil.1 Samuti ei ole täisealisel

süüdlasel sõltumatu sissetulekuallika puudumine siiski tema rahalise karistusega karistamise

seadusjärgne takistus (RKKK 3-1-1-66-02).2

25. Kohus leiab, et 20 trahviühikut ehk 160 eurot ei ole ebaproportsionaalne ega isikut

kahjustav või liigsesse raskesse olukorda pannes. Mh on kohus võimaldanud tasuda rahatrahvi

ositi 5 kuu jooksul. Veel väärib karistuse kohaldamist tähendust asjaolu, et karistus ei saa olla

mugav, vaid peab olema mõjus nii teole reageerimise kui ka tulevikus uute tegude

toimepanemisest hoidumise tähenduses ning otsustus- ja kaalutlusõigus karistuse määramisel on

seaduse kohaselt siiski menetlejal, mitte rikkumise toime pannud menetlusalusel isikul.

Karistuse määramisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub

õiguskorra alla ka liikluskord. Karistusõiguslikud sanktsioonid ei saa lähtuda sellest, et isikutele,

kellel on majanduslikult keeruline olukord, ei saa määrata karistusi ja nad on n-ö karistamatud.

Selline suhtumine ja lähenemine annaks osa isikutele n-ö loa karistamatult rikkumisi toime

panna, mis on aga äärmiselt ohtlik ning see ei lähe kokku õiguskorra huvidega ega õigusriigi

põhimõtetega. Isik, kes ei soovi liiklusrikkumiste eest määratud karistust ja sellest lähtuvaid

negatiivseid mõjusid oma elukorraldusele, peab ise käituma viisil, mis ei tooks karistust kaasa,

s.t järgima igapäevaselt liikluseeskirju, mitte lootma, et rikkumisi ei märgata või nendele

seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita.

26. Kogumis eelnevalt väljatoodud asjaoludele (süü suurus, kergendava asjaolu esinemine,

rikkumiste tunnistamine, toimepanija isik ning karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid)

tuginedes karistab kohus Ivar Künnapit KarS § 63 lg 1 alusel LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 20

trahviühikut, s.o 160 eurot, mille määrab KarS § 66 lg 2, 3 alusel kandmisele ositi 5 kuu jooksul

selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb Ivar Künnapil tasuda igakuiselt iga kuu 15.

kuupäevaks vähemalt 32 eurot. Kohtu hinnangul on see piisav ühekordsele kergele

juhusesüüteole reageerimiseks, ning rikkumiste tagajärgede mõistmiseks ja edaspidise käitumise

korrigeerimisest. Karistus on piisavalt range ka õiguskorra kaitsmise huvisid arvestades ja sel

põhjusel korrigeerimist ei vaja.

27. Siiski peab kohus vajalikuks Ivar Künnapile selgitada, et kui menetlusalune isik

käesolevast karistusest enda jaoks järeldusi ei tee, tingib järgmine samalaadne rikkumine

1 P. Pikamäe. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne (2021). Koost. J. Sootak, P. Pikamäe. § 53 komm. 9.

2 P. Pikamäe. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne (2021). Koost. J. Sootak, P. Pikemäe. § 44 komm. p 4.1.

7 (8)

4-25-1504

tulenevalt eripreventiivsetest kaalutlustest juba suure tõenäosusega rangema karistuse.

(allkirjastatud digitaalsel)

Liisa Reinfeldt

Kohtunik

Jõustus osaliselt. Tühistatud osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2025 lahendiga;

8 (8)