2-24-6960/25 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2025 Haapsalu

Tsiviilasja number

2-24-6960

Tsiviilasi

T.A ja W.R-i hagiavaldus C.A , A.M-i ja R.O vastu

pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja ühisvara

jagamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad:

1)

T.A, sünniaeg XXX, elukoht XXX;

2)

W.R, isikukood XXX

hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat

Valeriy Gimaev

Kostjad:

1)

C.A, isikukood XXX

2)

A.M, isikukood XXX

3)

R.O, isikukood XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

26. märts 2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt T.A ja W.R hagi C.A , A.M-i ja R.O vastu A.A pärandvara

jagamise nõudes.

2. Jätta registriosa nr XXX C.A ainuomandisse ½ kaasomandi osas ja ½

kaasomandi osas C.A ja A.M-i ühisomandisse.

3. Mõista solidaarselt C.A-lt ja A.M-ilt välja hüvitis hageja T.A kasuks 1 375

eurot, hageja W.R-i kasuks 1 375 eurot ja kostja R.O kasuks 2 750 eurot

registriosa nr XXX ½ ühisomandi osa kaotuse eest.

4. Jätta sõiduauto Renault Laguna, registreerimismärgiga XXX R.O ja C.A

ühisomandisse.

5. Mõista R.O-lt välja hüvitis hageja T.A kasuks 13,13 eurot, hageja W.R-i kasuks

13,13 eurot, kostja A.M-i kasuks 26,25 eurot ja kostja C.A kasuks 26,25 eurot

sõiduauto Renault Laguna, registreerimismärgiga XXX ½ omandi osa kaotuse

eest.

6. Jätta Swedbank AS pangakontodel olevatest rahalistest vahenditest C.A-le 10

557,80 eurot, A.M-ile 2 111,56 eurot, R.O-le 2 111,56 eurot, T.A-le 1 055,78 eurot

ja W.R-ile 1 055,78 eurot.

7. Jätta pärandaja A.A matuse kuludest hageja T.A kanda 231,78 eurot, hageja

W.R-i kanda 231,78 eurot, kostja C.A kanda 463,57 eurot, kostja A.M-i kanda

463,57 eurot ja kostja R.O kanda 463,57 eurot.

8. Jätta A.A pärandvaral lasuvatest kohustustest hageja T.A kanda 127,22 eurot,

hageja W.R-i kanda 127,22 eurot, kostja C.A kanda 254,44 eurot, kostja A.M-i

kanda 254,44 eurot ja kostja R.O kanda 254,44 eurot.

9. Registriosa XXX ½ osa kaasomanikuna kanda kinnistusraamatusse C.A ja ½

kaasomandi osa ühisomanikena C.A ja A.M.

10. Kohustada C.A-d , A.M-i, T.A-d, W.R-i ja R.O-d andma tahteavaldused

registriosa nr XXX II jao senise omanikukande kustutamiseks ning uue

omanikukande tegemiseks vastavalt käesoleva kohtuotsuse resolutiivosa punktile

9. 11. Asendada käesoleva kohtuotsuse resolutiivosa punktis 10 märgitud

tahteavaldused, mis on vajalikud omanikukannete muutmiseks jõustunud

kohtulahendiga.

12. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagejate nõuded

1. 02.05.2024 esitasid hagejad T.A ja W.R Pärnu Maakohtule hagi C.A , A.M ja R.O

vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja ühisomandi jagamiseks. 25.09.2024 esitasid

hagejad puuduste kõrvaldamise avalduse, milles esitasid uue pärandvara jagamise

nõude.

2. XXX suri A.A, kelle pärijateks oli ¼ suuruses mõttelises osas abikaasa C.A , ¼ osas

poeg A.M, ¼ osas poeg P.A, 1/8 osas pojapoeg T.A ja 1/8 osas pojapoeg W.R.

Pärandaja ja C.A varasuhetele kohaldati ühisvara režiimi. Pärast pärimistunnistuse

väljastamist selgus, et P.A pärijaks on tema poeg R.O.

3. Pärandvara hulka kuulub registriosa nr XXX, mille väärtus on 24 582 eurot. Sõiduk

Renault Laguna, registreerimismärgiga XXX kuulub ka pärandvara hulka. Sõiduki

väärtus on 7 00 eurot. Pärandvarasse kuuluvad veel arvelduskontodel olevad rahalised

vahendid. A.A kontol on 12 195,98 eurot ja C.A kontol 4 696,50 eurot.

4. Kuna pärijad ei ole saavutanud kokkulepet pärandvara jagamises, siis soovivad

hagejad jagada pärandvara alljärgnevalt. Registriosa nr XXX jätta C.A ja A.M-i

ühisomandisse ning mõista neilt välja hüvitis omandi kaotuse eest T.A-le ja W.R-ile 1

536 eurot kummalegi hagejale ja 3 072,75 eurot R.O kasuks. Sõiduauto jätta R.O

omandisse ning mõista R.O-lt välja hüvitis omandi kaotuse eest kummagi hageja

kasuks summas 43,75 eurot ning C.A kasuks 437,50 eurot ja A.M-i kasuks 87,50

eurot. Pangakontodel olev rahasumma kokku 16 892,48 eurot jagada nii, et C.A saab

10 557,80 eurot, A.M ja R.O saavad kumbki 2 111,56 eurot ning T.A ja W.R saavad

kumbki 1 055,78 eurot.

Kostja R.O seisukohad

5. R.O kohtule seisukohta hagi osas esitanud ei ole.

Kostjate C.A ja A.M seisukohad

6. Kostjad on nõus, et korteriomand jääb C.A ja A.M-i ühisomandisse. Kostjad ei ole

nõus sõiduki väärtusega. Sõiduk pärineb aastast 2001 ja tuleb viia romulasse ning

saadud raha jagada pärijate vahel. Kontodel olevast rahast tuleb maha arvata

pärandaja matusekulud ning korteriomandisse paigaldatud õhksoojuspumba

maksumus.

7. Kostjad on tellinud korteriomandi turuväärtuse hindamiseks ekspertiisi ja selle

kohaselt on korteriomandi turuväärtuseks 22 000 eurot. Matusekulud on summas 2

104,27 eurot, millest 250 eurot saadi kohalikult omavalitsuselt matusetoetuseks. Kulud

seega 1 854,27 eurot. Õhksoojuspumba maksumus on 1 268,56 eurot. Korteriühistule

on tasutud hooldus ja kommunaalkulude eest 3 244,32 eurot, mis tuleb samuti maha

arvata arvetel olevast rahast. Notaritasud on summas 84,76 eurot. Kokku jääb

pangakontodele olevast rahast pärijate vahel jagamiseks 9 995,57 eurot, millest

kummalegi hagejale jääb 624,72 eurot, A.M-ile ja R.O-le 1 249,44 eurot ja C.A-le 6

247,23 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Pärimistunnistusega 11. augustist 2023 on tõendatud, et A.A , kes suri XXX,

pärijateks olid ¼ mõttelises osas abikaasa C.A , ¼ mõttelises osas poeg A.M, ¼

mõttelises osas poeg P.A, 1/8 mõttelises osas pojapoeg W.R ja 1/8 mõttelises osas

pojapoeg T.A. Pärandaja ja tema abikaasa varasuhetele kohaldatakse ühisvararežiimi /

dtl 6-7/. Seega on hagejate ja kostjate puhul tegemist kaaspärijatega Pärimisseaduse

(PärS) § 147 tähenduses. Kohtule on esitatud pärandvara jagamise hagi. Kohus jagab

pärandvara lähtudes PärS § 152 lg-st 2 ja 3.

9. Pärimistunnistusega on tõendatud pärijate pärandiosade suurused. P.A on surnud ning

tema pärijaks on R.O /dtl 59-60, 170/. PärS § 13 lg 5 kohaselt päris R.O osa

pärandist millele oli õigus tema isal P.A-l so ¼ mõttelises osas A.A pärandvarast.

10. Järgnevalt tuvastab kohus pärandvara koosseisu ja pärandvara väärtuse. PärS § 152 lg

2 sätetel tuleb pärandvara jagamisel lähtuda pärandvara väärtusest jagamise hetkel.

11. Registriosa nr XXX, korteriomand asub XXX. Kinnistusraamatu kande kohaselt on

11.12.2002 C.A omanikuna kantud kinnistusraatatusse /dtl 8-9/. Kuna pärandaja ja

C.A varasuhetele kohaldatakse ühisvara režiimi, siis vaatamata asjaolule, et A.A ei ole

kantud registriosa nr XXX omanikuna kinnistusraamatusse, on tegemist C.A ja A.A

ühisvaraga, kuna nad olid abielus alates XXX /dtl 6/. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg

3 ja 39 tulenevalt kuulub C.A-le ½ registriosast XXX ning ½ registriosast nr XXX

kuulub A.A pärandvara koosseisu.

12. Pärandvara koosseisu kuulub ka sõiduauto Renault Laguna, registreerimismärgiga

XXX, mis on tõendatud liiklusregistri tõendiga ning sõiduki registreerimistunnistusega

/dtl 13, 137-138/. Kuna tegemist on C.A ja R.O ühisvaraga, siis ½ mõttelist osa

sõiduautost kuulub C.A-le.

13. Swedbank AS asuvatel A.A pangakontodel asus arvelduskontol 8 046,39 eurot ja

hoiukontol 4 149,59 eurot seisuga 12.02.2018. C.A arvelduskontol oli seisuga

12.02.2018 raha 4 696,50 eurot. Kokku pangakontodel raha 16 892,48 eurot.

14. Pooled vaidlevad korteriomandi väärtuse üle. Hagejad on hagis tuginenud väitele, et

korteriomandi väärtuseks on 24 582 eurot /dtl 3/. Kostjad on korteriomandi väärtuse

vaidlustanud. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 2 lasub

hagejatel oma väite tõendamise kohustus. Hagejad on oma tõendamiskoormuse jätnud

täitmata. Kostjad on korteriomandi turuväärtuse tõendamiseks esitanud Pindi

Kinnisvara eksperthinnangu nr XXX, mille kohaselt on registriosa nr XXX turuväärtus

seisuga 10.02.2025 summas 22 000 eurot /dtl 83-119/. Eksperthinnanguga loeb kohus

tõendatuks registriosa nr XXX väärtuse 22 000 eurot.

15. Sõiduauto Renault Laguna väärtuse osas jäid hagejad kohtuistungil seisukohale, et

väärtus on 370 eurot /dtl 157-158/. Kostjad on seisukohal, et sõiduki väärtus on 210

eurot /dtl 157/. Sõiduki taustakontrolli andmete kohaselt puudub sõidukil kehtiv

tehnoülevaatus. Viimane ülevaatus kehtis kuni 31.12.2018 /dtl 132-136, 138/.

Nimetatud tõendite kohaselt on tegemist sõidukiga, mis liikluses ei osale. Kostjad on

esitanud fotod sõidukist /dtl 140,166/. Sõiduki esmane registreerimisaeg on

02.03.2001/dtl 134/. Fotodelt nähtuvalt on tegemist sõidukiga, mille väärtust tuleb

hinnata vanametalli kokkuostu hindade järgi. Seetõttu nõustub kohus kostjatega, et

aluseks tuleb võtta kostjate poolt viidatud musta metalli kokkuostuhind 155 € tonni

kohta /dtl 139/. Kuna sõiduki tühimass on 1 355 kg, siis peab kohus põhjendatuks

kostjate poolt pakutud väärtust summas 210 (1,355*155) eurot /dtl 134/.

16. Eeltoodu alusel on kohus tuvastanud, et korteriomandi väärtus on 22 000 eurot,

sõiduki väärtus on 210 eurot ja pangakontodel on 16 892,48 eurot. Kokku on

pärandvarasse kuuluvate esemete väärtuseks 19 551,24 (39 102,48/2) eurot tulenevalt

H. ja R.O varasuhete ühisvara režiimist.

17. PärS § 2 sätetel on pärandiks pärandaja vara. Seega kuuluvad vara hulka nii pärandaja

õigused kui ka kohustused. PärS § 131 lg 1 sätestab pärandaja matuse kulud. Pooled

vaidlevad pärandaja matuse kulude üle. PärS § 131 lg 1 sätetel tuleb matuse kulude

puhul arvestada tavasid ja pärandi suurust. Hagejad ei ole nõus matusekuludena

arvestama peielaua kulutusi, hauakivile ja haua äärekivile tehtud kulutusi /dtl 71/.

26.03.2025 kohtuistungil nõustusid hagejad, et peielaua kulud, tuhastamise kulud ja

urnilina kulud on matuse kulud /dtl 158/.

18. Kostjad on matuse kulude tõendamiseks esitanud hauakivi ja urni hauakaevamise

arve summas 540 eurot /dtl 37/. Haua piirete kulud summas 82,27 eurot /dtl 40/.

Peielaua kulud on summas 568,80 eurot. Lillepoe kulud on 65,20 eurot /dtl 40/.

Urnilina kulud 15 eurot /dtl 41/. OÜ Tallinna Matusebüroo osutatud teenused on

summas 868 eurot /dtl 42/. Kohtu hinnangul on kõik kulud vastavalt matuse tavadele

tavapärased ning arvestades pärandi suurust kohased. Kokku on matuse kulud

summas 2 139,27 eurot. PärS § 131 lg 2 sätetel kannab iga pärija pärandaja matuse

kulud võrdeliselt oma pärandiosa suurusega. Nimetatud seisukohta kinnitab ka

Riigikohus lahendi 3-2-1-27-12 punktis 21. Vaidlust ei ole asjaolus, et kohalik

omavalitsus andis matusetoetust summas 250 eurot /dtl 78/. Kostjad tuginevad

faktiväitele, et matusekulud on summas 1 854,27 eurot /dtl 77/. Seega tulenevalt PärS

§ 131 lg 2 peab kumbki hageja kandma matuse kulud summas 231,78 eurot ja iga

kostja summas 463,57 eurot.

19. Kostjad leiavad, et pärandvaral lasuvad kohustused, mis on seotud õhksoojuspumba

paigaldamisega summas 1268,56 eurot ja korteriomandi kommunaalkuludega summas

3 244,32 eurot tuleb tasaarvestada iga pärija osa suurusega/dtl 78/. Õhksoojuspumba

osas on kohtule esitatud hinnapakkumine 06.09.2018 ja 20.09.2018 sularahaarve nr

1084 /dtl 44, 126/. Kohtu hinnangul on tegemist Asjaõigusseaduse §-s 75 sätestatud

nõudega. Hagejad on õhksoojuspumba nõude osas tuginenud aegumise vastuväitele

/dtl 149/. Kohus nõustub hagejatega, et juhul, kui kostjad soovisid esitada teiste

pärijate vastu nõuet õhksoojuspumbale tehtud kulutuste osas, siis tulnuks seda teha

kolme aasta jooksul vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-le 1.

Kuna kohus kohaldab aegumist ainult kohustatud poole nõudel, mis tuleneb TsÜS §-st

143, siis kohaldab kohus aegumist hagejate taotlusel. Kostjate nõue õhksoojuspumba

osas aegus hiljemalt septembris 2021.

20. Üldhalduskulude nõue käsitletav AÕS § 75 nõudena /dtl 130/. Hagejad leiavad, et

nimetatud osas on nõuded aegunud perioodil 2018 kuni 2021 /dtl 149-150/. Kohus

nõustub hagejatega, et aegunud on nõuded perioodi 2018 kuni 2020 eest. Kuid 2021

aastast alates nõuded aegunud ei ole TsÜS § 154 sätetel, sest kostja on hagejate vastu

esitanud kohustuse täitmise nõude 05.10.2024 /dtl 36/. Seega on kostjate C.A ja A.M

nõue summas 2 035.50 eurot teiste pärijate vastu, mis tuleneb korteriomani

üldhalduskuludest aastatel 2021 kuni2024 /dtl 130/.

21. Pärandvaral lasuvate kohustuste kandmise sätestab PärS § 151 lg 1. Arvestades, et

korteriomand on C.A ja R.O ühisomand, tuleb C.A-l kanda kohustusi ½ ulatuses so 1

017,75 oma omandiosa eest. Pärijate vahel tuleb PärS § 151 lg 1 alusel jagada

kohustused summas 1 017,75 eurot. Seega jääb kummagi hageja kanda korteriomandi

üldhalduskuludest 127,22 eurot ning iga kostja kanda jääb 254,44 eurot.

22. Kohus on tuvastanud, et pärandvara väärtus on 19 551,24 eurot. Pärandvaral lasuvad

kohustused on summas 1 017,75 eurot ning pärandaja matuse kulud on summas 1

854,27 eurot. Arvestades matuse kulude ja pärandvaral lasuvate kulude kandmise

kohusust on kummalgi hagejal kohutused summas 359 (231,78+127,22) eurot.

Kostjatel on igal ühel kohustused summas 718,01 (463,57+254,44) eurot. Hagejatel on

õigus pärandvarale vastavalt oma omandiosa suurusele summas 2 443,91 eurot, millest

tuleb maha arvata kohustused summas 359 eurot. Seega on mõlemal hagejal õigus

saada vara summas 2 084,91 eurot, Kostjatel on igal ühel õigus pärandvarale summas

4 887,81 ning pärast kohustuste täitmist varale summas 4 169,80 eurot.

23. Pärandvara hulka kuluvate esemete jaotamise sätestab PärS § 159. PärS § 159 lg 4

kohaselt tuleb maksta teistele pärijatele hüvitist, kui pärija saab eseme, mis ületab

tema pärandiosa väärtust.

24. Vaidlust ei ole, et korteriomandist ½ osa jääb C.A ja A.M-i ühisomandisse. Kuna ½

korteriomandist kuulub C.A-le, siis ½ osa korteriomandi väärtusest, so 11 000 eurot

tuleb jagada pärijate vahel. Kummalgi hagejal on õigus 1 375 eurole ja R.O-l on õigus

2750 eurole.

25. Sõiduk tuleb jätta ½ osas R.O omandisse. Kostjad C.A ja A.M on vastu vaielnud

sõiduki nende omandisse jätmisele ja hagejad ei ole samuti soovinud sõidukit endale.

R.O ei ole esitanud vastuväiteid hagejate nõudele jätta sõiduk R.O omandisse. Kuna ½

sõidukist kuulub C.A-le, mida pärandvarana ei jagata, siis jääb sõiduk C.A ja R.O

ühisomandisse. Seega saab R.O sõiduki näol vara summas 105 eurot. Sõiduki osas on

C.A osa ühisvarast tulenevalt 105 eurot ja hagejatel on õigus pärandile sõiduki osas

summas 13,13 eurot ja kostjatel A.M-il ja C.A-l mõlemal 26,25 eurot.

26. Pangakontodel olevad rahalised vahendid on summas 16 892,48 eurot, millest ½

kuulub C.A-le summas 8 446,24 eurot. Hagejatel on õigus pangakontol olevatest

vahenditest saada kummalgi 1 055,78 eurot ja igal kostjal 2 111,56 eurot.

27. Eeltoodu alusel jätab kohus registriosa nr XXX ½ kaasomandi osas C.A

ainuomandisse ja ½ kaasomandi osas C.A ja A.M-i ühisomandisse. Kohus mõistab

C.A-lt ja A.M-ilt solidaarselt hageja T.A kasuks välja 1 375 eurot ning hageja W.R-i

kasuks 1 375 eurot ja kostja R.O kasuks 2 750 eurot ½ kaasomandi osa kaotuse eest.

28. Sõiduauto Renault Laguna, registreerimismärgiga XXX jätab kohus R.O ja C.A

ühisomandisse ning mõistab R.O-lt hageja T.A kasuks välja 13,13 eurot, hageja W.R-i

kasuks 13,13 eurot, kostja A.M-i kasuks 26,25 eurot ja kostja C.A kasuks 26,25 eurot.

29. Pangakontodel olevatest vahenditest on tuleb jätta C.A-le kokku 10 557,80 eurot.

A.M-ile ja R.O-le kummalegi 2 111,56 eurot ning T.A-le ja W.R-ile kummalegi 1

055,78 eurot.

30. Kohtu hinnangul tuleb kinnistusraamatu registriosas nr XXX II jaos teha kanded

omanikukannete muutmiseks. Registriosa XXX ½ kaasomanikuna tuleb sisse kanda

C.A ja ½ kaasomandi ühisomanikena C.A ja A.M. Kohus asendab TsÜS § 68 lg 5

alusel tahteavaldused, mis on vajalikud omanikukannete muutmiseks jõustunud

kohtulahendiga.

31. Hagihind vastavalt TsMS § 132 lg 11 ja lg 4 p 5 on 3500 eurot.

32. Menetluskulud jaotab kohus TsMS § 173 lg 1 ja 2 sätetel ning jätab TsMS § 163 lg 1

alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna kohus rahuldab hagi osaliselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik