2-25-345/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-25-345

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.06.2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-345

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi S.K vastu põhivõla, intressi,

viivise ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks

Hagihind

2957,99 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema

Kostja: S.K (isikukood XXX)

Kohtuistungi aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi S.K vastu osaliselt.

2. Mõista välja S.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 668,76 eurot, millest põhivõlg on

540,13 eurot ja 10.06.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 128,63 eurot.

3. Mõista välja S.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhivõlalt 540,13 eurolt VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.06.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta hagi suuremas ulatuses põhivõla, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude nõuetes

rahuldamata.

5. Jätta poolte menetluskulud 24% ulatuses S.K kanda ja 76% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda.

6. Mõista välja S.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas 150 eurot.

7. Mõista välja S.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt 150 eurolt viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni

8. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt

rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

2-25-345

mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 08.01.2025 Tartu maakohtule hagiavalduse S.K

(kostja) vastu, mida täpsustas 18.02.2025. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõla

1248,42 eurot, intressi 179,85 eurot, sissenõudmiskulu 110 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

1139,01 eurot ja viivise põhivõlalt 579,80 eurolt 20,74% aastas, põhivõlalt 197,35 eurolt 24% aastas

ja põhivõlalt 471,27 eurolt 24% aastas alates 09.01.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Alternatiivselt

palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 540,13 eurot, sissenõudmiskulu 110 eurot

ja viivise põhivõlalt 287,11 eurolt 20,74% aastas alates 13.03.2023, põhivõlalt 18,22 eurolt 24%

aastas alates 13.11.2023 ja põhivõlalt 234,80 eurolt 24% aastas alates 13.09.2023 kuni põhivõla

tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS ja kostja 28.02.2019 järelmaksulepingu nr OA02450,

mille alusel sai kostja kauba väärtusega 1190 eurot, 10.06.2019 järelmaksulepingu nr HHG01178,

mille alusel sai kostja kauba väärtusega 511,44 eurot ja 29.09.2019 järelmaksulepingu nr K15400,

mille alusel sai kostja kauba väärtusega 859,99 eurot. Lepingu nr OA02450 intressimäär oli 12,2%

aastas, viivisemäär 20,74% aastas, krediidi kulukuse määr 23,45% ja lepingutasu 15 eurot. Lepingu

nr HHG01178 intressimäär oli 25% aastas, viivisemäär 24% aastas ja krediidi kulukuse määr

39,45%. Lepingu nr K15400 intressimäär oli 15,9% aastas, viivisemäär 24% aastas ja krediidi

kulukuse määr 32,01%. Kostja jäi viivitusse vastavalt 19.06.2020–18.12.2020, 12.09.2020–

12.12.2020 ja 12.09.2020–12.12.2020 osamaksetega, mistõttu saatis Inbank AS kostjale 01.12.2020

lepingute ülesütlemise hoiatuse ning andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Inbank

AS ütles lepingud 18.12.2020 üles ja loovutas nõude hagejale 22.12.2020. Hageja saatis kostjale

tasulisi meeldetuletuskirju iga lepingu osas eraldi 31.12.2020, 04.02.2021 ja 28.04.2021. Kostja tegi

lepingu kehtivuse ajal Inbank AS-ile tagasimakseid kokku vastavalt summas 902,89 eurot, 493,22

eurot ja 625,19 eurot. Hageja hinnangul on Inbank AS järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, kuid hageja ei toonud hagis välja, millised olid kostja igakuised sissetulekud, kohustused

ja majapidamiskulud.

2. Kohus võttis hagi 20.02.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult

vastama.

3. Kostjale toimetati hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega kätte 19.03.2025 (TsMS §

3141 lg 2 alusel). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 21 päeva jooksul

alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev

saabus 09.04.2025. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et Aktiva Finance Group OÜ hagi S.K vastu on hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Seetõttu ei saa kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega ning vastavalt TsMS §

407 lg-le 6 teeb kohus otsuse, millega jätab hagi osaliselt rahuldamata.

5. TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses,

mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite

2-25-345

märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank ja kostja kolm laenulepingut: 28.02.2019

järelmaksulepingu nr OA02450 (dtl 18–21), 10.06.2019 järelmaksulepingu nr HHG01178 (dtl 22–

25) ja 29.09.2019 järelmaksulepingu nr K15400 (dtl 26–28).

Krediidiandja on andnud kostjale laenu oma majandustegevuse raames. Seega on poolte vahel

sõlmitud lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõistes.

VÕS § 402 näeb ette, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, on tarbijakrediidileping.

Tulenevalt Riigikohtu juhistest (vt nt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13) on

tarbijakrediidilepingute puhul kohtul alati kohustus kontrollida lepingu kehtivust, kuivõrd

seadusandja on seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine

muudab lepingu kas osaliselt või tervikuna tühiseks. Seega kuna tegemist on tarbijalepingust

tuleneva vaidlusega, siis on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel nõude õiguslikku alust ja

võimalikke tehingu tühisuse aluseid isegi siis, kui pool oma vastuväidetes seda ei taotle.

VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

VÕS § 4034 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma

kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised

varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse

vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja

lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–

3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja

kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis

on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 4 järgi teavitab krediidiandja

krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks tarbijat, missuguse sama paragrahvi

lõikes 2 viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija

krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 13 peab vaidluse korral

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama

krediidiandja.

Kohtu hinnangul ei ole hageja toonud välja ega tõendanud kostjaga hagi aluseks olevate

krediidilepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja on

hagiavalduses toonud välja, et AS Inbank kontrollis kostja maksevõimelisust enne iga lepingu

sõlmimist, kontrollides, et kostjal puudusid kehtivad maksehäired. Hageja ei ole toonud välja, kui

suured olid kostja igakuised sissetulekud, väljaminekud ja majapidamiskulud. Kohus leiab, et

hageja ei ole tõendanud, et AS Inbank oleks piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet. Seega ei ole

kohtu hinnangul AS Inbank järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

7. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, siis

on põhjendatud osaliselt hageja nõue põhivõla ja seadusjärgse viivise osas.

7.1. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

2-25-345

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui

krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Hagiavalduse täpsustuse kohaselt anti kostjale lepingu nr OA02450 alusel laenu 1190 eurot ning

kostja on tasunud laenu katteks 902,89 eurot. Seega kuulub kostja poolt tagastamisele 287,11 eurot.

Laenulepingu viimase osamakse tähtpäev oli 12.03.2023, seega on kogu põhivõlg muutunud

sissenõutavaks. Lepingu nr HHG01178 alusel anti kostjale laenu 511,44 eurot ning kostja on

tasunud laenu katteks 493,22 eurot. Seega kuulub kostja poolt tagastamisele 18,22 eurot.

Laenulepingu viimase osamakse tähtpäev oli 12.11.2023, seega on kogu põhivõlg muutunud

sissenõutavaks. Lepingu nr K15400 alusel anti kostjale laenu 859,99 eurot ning kostja on tasunud

laenu katteks 625,19 eurot. Seega kuulub kostja poolt tagastamisele 234,80 eurot. Laenulepingu

viimase osamakse tähtpäev oli 12.09.2023, seega on kogu põhivõlg muutunud sissenõutavaks.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 540,13 eurot.

7.2. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

TsMS § 367 alusel võib viivisenõude põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis

ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige

võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest.

Lepingu nr OA02450 osas on sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 13.03.2023–10.06.2025

summas 76,10 eurot, lepingu nr HHG01178 osas perioodil 13.11.2023–10.06.2025 summas 3,44

eurot ja lepingu nr K15400 osas perioodil 13.09.2023–10.06.2025 summas 49,09 eurot. Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 128,63 eurot ja viivise

põhivõlalt 540,13 eurolt alates kohtuotsuse tegemise ajast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Ülejäänud osas, s.o suuremas osas põhivõla, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude nõude osas,

jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudis hagis kostjalt

hagi esitamise seisuga põhivõlga, intressi, sissenõudmiskulu ja sissenõutavaks muutunud viivist,

kokku summas 2677,28 eurot ning edasiulatuvalt viivist põhivõlalt lepingujärgsetes määrades.

Kohtuotsuse tegemise aja seisuga oleks hageja nõue kokku summas 2794,95 eurot. Kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga 668,76 eurot. Seega rahuldab kohus

hageja nõude 24% ulatuses ja kohus jätab menetluskulud 24% ulatuses kostja kanda ning 76%

ulatuses hageja kanda.

9. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

2-25-345

10. Kohus leiab, et hageja menetluskulud märgitud ulatuses saab lugeda põhjendatuks osaliselt.

10.1. Arvestades hagihinda kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 385

eurot. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 385 eurot. Seega on hagilt

tasutud riigilõivu seaduses ettenähtud määras ja riigilõivu summas 385 eurot saab lugeda hageja

põhjendatud menetluskuluks.

10.2. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu hagimenetluses summas 676

eurot. Hageja esindaja taotleb tasu arvestusega 169 eurot ühe töötunni eest (ilma käibemaksuta) ja

lepingulise esindaja kulud on tekkinud seoses hagiavalduse koostamisega kokku 4 tundi.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud

toimingute eest esindaja ajakulu hagimenetluses on osaliselt ülepaisutatud. Tegemist ei ole

õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite

kogumist. Kohus arvestab, et hageja esitab tüüphagisid. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks

ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda 2 tundi.

Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja

tunnitasu 169 eurot (ilma käibemaksuta) ja see ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat

tasu. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta).

Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 2 töötunni eest kokku 240

eurot (ilma käibemaksuta).

10.3. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud 24% ulatuses, s.o

summas 150 eurot (385+240 * 24%) kostjalt hageja kasuks välja.

10.4. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik