3-25-1877/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karolin Soo

Määruse tegemise aeg ja koht

10.06.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1877

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus X-Xxxxx OÜ suhtes

täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kaia

Kolli

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse –

X-Xxxxx OÜ, seaduslik esindaja juhatuse liige X. X

Menetlustoiming

Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ja anda luba Eesti Vabariigi kasuks

(Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks X-Xxxxx OÜ ettemaksukontole

(viitenumber xxxxxxxx) käibemaksu enammakse arestimiseks 140 377,73 euro

ulatuses.

2. Edastada määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

lubatud täitetoimingu sooritamisest.

3. Edastada määrus X-Xxxxx OÜ-le pärast Maksu- ja Tolliametilt täitetoimingu

sooritamise teate saamist.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas ei määrus edasikaevatav.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. MKS § 1361 lõige 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud

täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele

MKS-iga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1

3-25-1877

punkt 3). MKS §-s 1361

märgitud haldustoiminguks loa andmine toimub

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-des 264 ja 265 sätestatud korras lihtmenetluses

ning piiratud teabe tingimustes. Kohtunik otsustab loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja

kohtuistungit pidamata. HKMS ja MKS ei näe taotluse lahendamisel ette seletuse küsimist

isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene

seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil.

2. Kuna MKS § 1361 alusel loa andmine tulevase võimaliku maksukohustuse täitmist

tagavate toimingute tegemiseks otsustatakse piiratud teabe põhjal juba enne maksukontrolli

lõppemist (prognoosotsus), siis ei saa ega pea maksuhalduril olema kogutud kõiki tõendeid

ega välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate

faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus.

Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll saab toimuda alles pärast selle maksuotsuse

tegemist esitatava kaebuse läbivaatamisel.

3. MKS § 1361 lõikes 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur viib läbi

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning

teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude

või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks. Menetluse läbiviimise kohta piisab maksuhalduri

kinnitusest. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise

otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel, st kohus ei saa maksuhalduri taotluse läbivaatamise

käigus anda sisulist hinnangut maksuhalduri poolt kontrollimenetluse alustamise ja

läbiviimise õiguspärasusele, sest see väljuks taotluse piiridest. Kohtud peavad üldjuhul

hoiduma haldusorgani asemel maksuhaldurile sundtäitmist tagavate toimingute sooritamiseks

loa andmisel eelhinnangu andmisest kavandatava haldusakti õiguspärasusele (RKÜKo

27.11.2012 nr 3-3-1-15-12, punkt 49). Kohus saab sisulisest küljest kontrollida eelkõige seda,

kas esinevad või puuduvad kavandatava maksuotsuse tegemist välistavad asjaolud (nt

aegumistähtaja möödumine). Maksukohustuslase tegevust väga oluliselt piirava täitetoimingu

sooritamiseks (nt pangakonto arestimiseks) loa andmiseks peaks maksusumma määramine

olema siiski tõenäoline (TlnRnKm 12.05.2021 nr 3-20-2505, punkt 5).

4. Maksuhalduri taotlus vastab MKS § 1361 lõike 2 nõuetele, mille kohaselt peavad taotluses

olema märgitud järgmised andmed (vt nt RKHKo 18.06.2013 nr 3-3-1-28-13 punkt 10):

1) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (taotluse punkt 1, dtl 52);

2) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine

või võimatus maksukohustuslasest tingitult (taotluse punkt 3, dtl 53);

3) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus (taotluse punkt 2, dtl 52);

4) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud (taotluse

punkt 5, dtl 54);

5) üks või mitu MKS § 130 lõikes 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud

täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist

vajalikuks (taotluse punkt 4, dtl 53-54).

Toimumas on kontrollimenetlus ning esitatud asjaolude põhjal on maksuhalduri

kontrolli tulemusena puudutatud isikule maksukohustuse määramine tõenäoline

5. Maksuhaldur viib 03.04.2025 korralduse nr 12.2-3/066424-1 alusel läbi X-Xxxxx OÜ

maksustamisperioodi jaanuar 2025 käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud käibemaksu

tagastusnõude õigsuse kontrolli ja maksustamisperioodi juuli 2024 – veebruar 2025

3-25-1877

käibedeklaratsioonis deklareeritud andmete õigsuse kontrolli. Kõrvutades kontrollakti toodut

(dtl 59-68) asjas esitatud tõenditega (taotluse lisad nr 1-11) on põhistatud see, et kontrolli

tõenäoliseks tulemuseks on maksukohustuse muutmine 140 377,73 euro võrra (dtl 68).

Kontrolliaktis kajastatud asjaoludel ei ole maksuotsuse tegemine välistatud või ilmselgelt

võimatu. Kordamata kontrolliaktis toodud asjaolusid toob kohus seejuures välja, et MTA on

piisavalt põhistanud maksupettuses osalemise kahtlust (vt nt RKHKo 02.10.2003 nr 3-3-1-50-

03, p 10; RKHKo 04.06.2013 nr 3-3-1-15-13, p 13; RKHKo 27.09.2017 3-14-53226/100, p

9-11) tehingute puhul Xxxxxxxxxxx OÜ-ga kokkuvõtvalt järgmistele asjaoludele tuginevalt:

isikute seotus; maksude tasumata jätmine teise tehingu poole poolt (seisuga 20.05.2025 on

Xxxxxxxxxxx OÜ-l maksuvõlg kokku summas 232 281,67 eurot, s.h on tasumata ka

käibemaks X-Xxxxx OÜ-le esitatud arvete eest); arvete mitte nõuetekohasus; sündmuste

ajaline järgnevus seoses arvete tasumise ja Xxxxxxxxxxx OÜ-le maksuotsuse väljastamisega,

samuti seoses X-Xxxxx OÜ registreerimise ajaga. MTA on piisavalt põhistanud

maksupettuses osalemise kahtlust seoses tehingute OÜ-ga Xxxxxxxxxxxx tuginevalt

järgmisele: isikute seotus; tehinguahelas muutuste tegemine ja hankija vahetus ajaline

kattuvus seoses 06.01.2025 maksuhalduri poole saadetud korraldusega X- Xxxxx OÜ-le;

maksude tasumata jätmine teise tehingu poole poolt; arvete mitte nõuetekohasus.

6. Arvestades kontrollitavat perioodi, ei viita miski maksusumma võimalikule aegumisele

(MKS § 98).

Kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest

7. Kohus nõustub maksuhalduriga, et piisavate varade puudumise ja maksupettuse kahtluse

tõttu on praegusel juhul alust eeldada, et ettemaksukonto arestimata jätmise korral jääb

maksukohustus ilmselt täitmata.

8. MKS § 1361 lg 1 alusel ei ole nõutav, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks

maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust, vaid esile

peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Seega antakse

täitetoiminguks luba, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja

kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt RKÜKm 27.11.2012 nr 3-3-1-15-12 p 50. c;

28.01.2013 nr 3-3-1-16-12

. p 10.4). Maksukohustuslase tegevuse tõttu maksusumma hilisema

sissenõudmise raskendatuses põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt

igasugune maksukohustuslase tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et

maksukohustuslane võib edaspidi käituda pahatahtlikult ja muuta maksusumma hilisema

sissenõudmise raskendatuks või võimatuks. Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks

käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine

maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (RKHKm 30.04.2013 nr 3-3-1-4-13 p

22). MKS § 1361 lõike 1 kohane kahtlus ei eelda, et isik oleks juba astunud samme selleks, et

takistada rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist, vaid täitmist tagavate toimingute

ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks.

9. MTA tugineb kahtluse põhistamisel (dtl 53) sellele, et isiku tegevus maksudest

kõrvalehoidumisel on olnud selgelt teadlik ja isik on vähendanud enda maksukohustust 140

377,73 euro võrra, mis on suur summa. Ühtlasi puudub isikul kinnisvara või muu väärtuslik

registervara ning 31.01.2025 seisuga oli arvelduskonto jääk 5 929,36 eurot (dtl 71 jj). Kohtu

hinnangul kinnitab kontrollaktis kajastatud käitumismuster, milles isik reageerib MTA poolt

tehtavatele sammudele koheselt omapoolsete toimingutega tehinguahelas (dtl 62 ja 64), seda,

et on tõenäoline, et ka maksuotsuse tegemisel asub isik astuma aktiivselt samme selle

tasumise vältimiseks. Ühtlasi kinnitab asjaolu, et puudutatud isik ei pruugi olla huvitatud

3-25-1877

koostööst ja maksude kohasest tasumisest see, et puudutatud isiku juhatuse liige ei andnud

seoses MTA poolse suhtluse ja tehinguahelates muudatuste tegemise ajalise kattuvuse kohta

eluliselt usutavaid selgitusi (s.o reaalsed ärilised ja elulised põhjendused) (vt dtl 30), mis

võiksid maksuhalduri hüpoteesi kahtluse alla seada.

Proportsionaalsus ja avalik huvi

10. Kohus leiab, et maksukohustuslase suhtes ei ole võimalik kohaldada vähemriivavat

meedet ja kohaldatav meede on maksude tasumisest kõrvalehoidumise riski arvestades

proportsionaalne. Arestitav summa vastab võimalikule maksukohustuse muutmise suurusele.

11. MTA taotluse rahuldamine aitab avaliku huvi kaitsele – maksude laekumine – kaasa, sest

välistab olukorra, kus võimaliku maksuotsuse tegemisel ei ole seda võimalik täita. Puudutatud

isikul puudub kinnisvara ja kuigi tema nimele on registreeritud sõiduk, siis nõustub kohus

maksuhalduriga, et tegemist on väheväärtusliku varaga. Kuna liiklusregistri kanne on üksnes

informatiivse tähendusega, ei saa ka välistada, et sõiduk on juba võõrandatud või

võõrandatakse enne kontrolli lõppemist.

12. Ettemaksukonto arestimine ei koorma maksukohustuslast liialt. Maksuhaldur ei ole veel

käibemaksu enammakset ettemaksukontole vabastanud. Ettemaksukonto arestimine ei takista

puudutatud isikul majandustegevusega tegelemist. Kohtul puudub alus arvata, et peale

ärakuulamisõiguse tagamist viivitaks MTA maksumenetluse lõpetamisega.

Tagatis, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud

13. Kohus arvestab taotlust rahuldades maksuhalduri kinnitusega, et MKS § 136¹ lõike 3

kohaselt lõpetab maksuhaldur X-Xxxxx OÜ vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe

tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui X-

Xxxxx OÜ on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks.

Tulenevalt MKS § 1361 lõike 2 punktist 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu

suunatud täitetoimingu, kui X-Xxxxx OÜ on esitanud tagatise MKS § 120 lõike 1 punkti 3, §

121 kohaselt suuruses 140 377,73 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule.

Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks

maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS

§ 122). Kui X-Xxxxx OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi

väärtuseks 140 377,73 eurot.

Kokkuvõte

14. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus maksuhalduri taotluse ning annab Maksu- ja

Tolliametile loa seada MKS § 130 lõike 1 punkti 3 kohaselt arest X-Xxxxx OÜ

ettemaksukontole (xxxxxxxx) käibemaksu enammakse arestimiseks 140 377,73 euro ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)