4-25-2203/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

Väärteoasja number

10. juunil 2025 Tallinn

4-25-2203

Kohtunik

Piret Liivo

Väärteoasi

A J (isikukood xxx) väärteoasi KarS§ 218 lg 1 järgi

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada väärteomenetlus

väärteoprotokollide 231725003550, 231725003430,

231725003560 ja 231725003657 järgi A J suhtes VTMS § 29 lg 4 alusel, s.o. tema teos

on kuriteo tunnused.

2. Tagastada väärteomenetluse materjalid 231725003550, 231725003430, 231725003560 ja

231725003657 Põhja Prefektuuri Lääne -Harju politseiosakonnale menetluse

jätkamiseks.

3. Kohtumäärus teha teatavaks kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast,

mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või

pidi sellest teada saama.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud:

1. Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseiosakond edastas 09.06.2025 Harju Maakohtule

arutamiseks väärteod 4-25-2203, 4-25-2202, 4-25-2204 ja 4-25-2201 A J kohta koostatud

väärteoprotokollides 231725003550, 231725003430, 231725003560 ja 231725003657

ettenähtud väärtegude toimepanemises KarS § 218 lg 1 alusel.

2. 09.06.2025 määrusega ühendas Harju Maakohus ühiseks VTMS § 63 alusel ühiseks

menetluseks nr: 4-25-2202, 4-25-2203, 4-25-2204 ja 4-25-2201 ning määras väärteoasja

numbriks 4-25-2203.

Kohtumääruse põhjendused:

3. VTMS § 29 lg 1 p 4 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb

lõpetada, kui isik, kelle suhtes alustatakse või on alustatud väärteomenetlust teos on

kuriteo tunnused.

4. Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et A Jile etteheidetavates tegudes esinevad

kuriteo tunnused KarS § 209 järgi.

5. Väärteoprotokollidest nähtub järgnev:

5.1 A. J süüdistatakse selles, et tema 21.04.2025 xxx tekitas teadlikult varalise kasu

saamise eesmärgil O P'le asjadest ebaõige ettekujutuse, mis seisnes selles, et pakkus

internetkeskkonnas Facebookis müügiks piimasegu Aptamil hinnaga 10 eurot/

pakk. Lisaks sellele pakkus A J mähkmeid hinnaga 9 eurot/pakk. O P soovis osta

piimasegu ja mähkmeid. Pärast O P poolset ülekannet A J arveldusarvele XXX

summas 123 eurot, ei edastanud isik lubatud toodet ega tagastanud raha.

5.2 Samuti tema 01.05.2025 xxx, Tallinnas, lõi varalise kasu saamise eesmärgil M M´le

tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, kui pakkus internetikeskkonnas

Facebook grupis "ürituste piletite ost/müük+kinkekaardid" müügiks 3 tk tantsupeo

piletit maksumusega kokku summas 75.00 eurot ,aga tal puudus kavatsus seda

kaupa ostjale üle anda. Eksimuses olles tegi M M enda elukaaslase J L kontolt

ülekande T J arvele xxx summas 75.00 eurot tantsupidu kolme pileti ostmiseks,

aga A J ei edastanud lubatud toodet tantsupidu kolm piletit ega tagastanud M M´le

raha, millega tekitas M M´le varalist kahju summas 75.00 eurot.

5.3 Samuti tema 02.05.2025 xxx, Tallinnas tekitas teadlikult varalise kasu saamise

eesmärgil Y P asjadest ebaõige ettekujutuse, mis seisnes selles, et pakkus

internetkeskkonnas Facebooki gruppis Ürituste piletite ost/müük müügiks Imagine

Dragons 2 piletit hinnaga 150 eurot. Müüja ja ostja vahel oli sõlmitud kokkuleppe,

et ostja kannab esialgu 70 eurot ja peale piletite kättesaamist pakiautomaadi teel

ülejäänud osa. Pärast Y P poolset ülekannet A J arveldusarvele XXX summas 70

eurot, ei edastanud isik lubatud toodet ega tagastanud raha.

5.4 Samuti tema 08.05.2025 kell 21:20 xxx, Tallinnas olles Facebook

internetkeskkonna kasutajana „A J “ lõi varalise kasu saamise eesmärgil J M’le

teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, pakkudes internetkeskkonnas

müügiks raamatuid kokku 8 tk („Harry Potter“-7tk; A.Usatšev „Vsjo pro

Dedmorozovku“ kokku hinnaga 90 eurot ((„Harry Potter“-7tk - 75 eurot ja „Vsjo

pro Dedmorozovku“-1tk -15 eurot), mida ta ei kavatsenudki ostjale (J M’le) üle

anda, omamata seda kaupa. Eksimuses olles tegi J M kauba (8 raamatut) ostuks

ülekande A J arvelduskontole nr XXX summas 95 eurot (raamatud 90 eurot ja

postikulud 5 eurot), kuid A J ei edastanud lubatud kaupa ega tagastanud ostjale

raha, tekitades J M’le varalist kahju summas 95 eurot.

6. Rikutud õigusnorm KarS § 209 lg 1 ning väärteod on kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1

järgi.

7. KarS § 218 lg 1 sätestab varavastase süüteo väheväärtusliku asja või varalise õiguse

vastu välja arvatud röövimine või väljapressimine, kui puuduvad süüteokoosseisus

märgitud raskendavad asjaolud. Seega on KarS § 218 lg 1 viitelise iseloomuga ja

käsitatav Karistusseadustiku 13. peatüki suhtes üldosalise sättena. Isiku käitumine

tuleb kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi üksnes siis, kui see tegu vastab

Karistusseadustiku 13. peatükis ettenähtud süüteokoosseisule (v.a röövimine või

väljapressimine); see tegu on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise

õiguse vastu ja selles teos puuduvad vastavas süüteokoosseisus sätestatud vastutust

raskendavad asjaolud.

8. Eeltoodust järeldub, et KarS § 218 lg 1 ei näe ette sellist iseseisvat süüteokoosseisu

nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu,

vaid sätestab vastutuse nt varguse, omastamise jm varavastase süüteo (v.a röövimine

ja väljapressimine) eest, mis on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise

õiguse vastu.

9. A. Ji poolt toimepandud esimene väärtegu vastab Karistusseadustiku järgi varavastase

süüteo väheväärtusliku asja vastu toimepanemises, kuid ülejäänud tegudega kogumis

saab rääkida süütegude toimepanemisest süstemaatiliselt, mis on toime pandud

intensiivselt lühikese ajaperioodi jooksul 21.04.2025-08.05.2025 ning tekitatud

kogukahju on 363 eurot.

10. KarS§ 199 lg 2 p 9 mõttes eeldab süstemaatiline vargus, et on toime pandud vähemalt

kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida §

199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et teod on omavahel

seotud, st et üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod

omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – ta hangib

nt endale varastades elatist, see on talle püsiva või alalise sissetuleku allikas, või

sooritab ta süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Samas ei tohi

süstemaatilist vargust segi ajada jätkuva vargusega, kui on toime pandud vähemalt

kaks tegu, mis on suunatud ühe ja sama objekti vastu, hõlmatud ühise tahtlusega,

suunatud ühtse kuritegeliku tagajärje põhjustamisele või eesmärgi saavutamisele ning

teod on eraldatud üksteisest lühikese ajavahemikuga.

11. KarS § 209 sätestab teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest

teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil.

Objektiivne koosseis on petmine – tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse ehk

eksimuse loomine, mistõttu kannatanu teeb varakäsutuse ja võib saada varalist kahju.

Tagajärjeni viiv põhjuslik ahel algab koosseisuteoga (petmine) ning jõuab lõpule

esimese teoga. Süüdlase tegu ehk petmine loob kannatanule tegelikest asjaoludest

ebaõige ettekujutuse -kannatanu viiakse eksimusse.

12. A. Ji süüteod on toime pandud lühikese ajaperioodi jooksul, mille kestel ta pani toime

korduvalt samalaadseid petmise tegusid. Tegemist on olnud mitte üksikute ja juhuslike

tegudega, vaid selgelt sihipärase ja süsteemse tegutsemisega, mis näitab

harjumuspärast süütegude toimepanemist. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt

teadis A. J ka, et tal ei ole müüdavaid kaupu, ent jätkas siiski järjepidevalt petuskeemi,

et rahalist kasu saada. Sellised korduvad, sarnase iseloomuga ja järjepidevad teod

kinnitavad, et A. J paneb süütegusid toime harjumuspäraselt.

13. Kohtule ei ole usutav, et käesolevad süüteod oleksid ainukesed või et A. J võiks

lõpetada sedalaadi süstemaatiliste süütegude toimepanemise. Karistusregistrist

nähtuvalt omab A. J 2 kehtivat kriminaalkaristust ja 11 kehtivat väärteokaristust.

Kriminaalkorras on A. J karistatud KarS § 209 järgi kvalifitseeritava kuritegude

toimepanemises.

14. Viimati karistati teda Harju Maakohtu 21.03.2024 otsusega KarS § 209 lg 2 p 1, 5

järgi 2 aastase vangistusega, mis KarS § 74 lg 1 ja 3 kohaselt jäeti täielikult täitmisele

pööramata, kui A. J ei pane 2 aasta ja 1 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut

kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vaevu üks

kuu hiljem jätkas A. J samalaadsete süütegude toimepanemist. Seega hoolimata

sellest, et A. J oli teadlik talle kohaldatud katseaja tingimustest, asus ta peatselt pärast

kohtuotsust toime panema samalaadseid tegusid. See kinnitab, et kriminaalmenetluses

määratud kontrollimeetmed ja sanktsioonid ei ole tema käitumist mõjutanud ning ta ei

allu heidutavale mõjule.

15. Proovides süütegusid toime panna selliselt, et tekitatud kahju oleks suunatud

väheväärtusliku asja vastu näitab kohtu hinnangul pigem seda, et A. J proovib oma

käitumist vaid formaalselt kohandada - näiteks valides väiksema väärtusega esemeid,

et vältida kriminaalkaristuse täitmisele pööramist – kuid jätkab siiski petmist. Selline

lähenemine tõendab, et ta on teadlik oma kohustustest katseajal, kuid ei järgi neid.

Tegemist ei ole väärtegude kogumiga, vaid süsteemse kuritegeliku käitumisega. Seega

esineb reaalne ja jätkuv oht uute kuritegude toimepanemiseks, mida üksnes

väärteomenetlusega ei ole võimalik heidutada ega peatada. A. Ji käitumine näitab

selgelt süstemaatilist mustrit: ta on aastaid tegutsenud petlikul viisil, sihilikult

kahjustades erinevaid kannatanuid. Süütegude laad ja toimepanemise viisid on

omavahel sarnased, mis viitab läbimõeldud ja korduvatele petuskeemidele. Nagu

kohus ka eelnevalt tõdes siis selline tegevus ning karistusregistrist nähtuv ei viita

üksikutele eksimustele, vaid kujutab endast harjumuspärast kuritegelikku käitumist.

16. Seega leiab kohus, et A. J tegevus on süstemaatiline KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes ning

käesoleval juhul tuleb tema suhtes menetlus lõpetada KarS § 218 lg 1 alusel, kuivõrd

A. Ji süütegudes on kuriteo tunnused KarS § 209 tähenduses.

17. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 4, § 107 lg 2, § 191, § 193.

Piret Liivo

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/