3-25-1285/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1285

Haldusasi

Integreeritud Hooldus Lahendused OÜ kaebus

tühistada osaliselt riigihangete vaidlustuskomisjoni

16.04.2025 otsus vaidlustusasjas nr 67-25/286909

riigihankes „Sisekoristusteenuse tellimise raamhange“

(viitenumber 286909)

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) ‒ OÜ Kinnisvarateenindus,

volitatud esindaja v.adv Piia Raide

Vastustaja (hankija) – Tallinna Linnavaraamet,

volitatud esindajad Inge Lumiste ja Marina Borodina

Kolmas isik (kaebuse esitaja) – Integreeritud Hooldus

Lahendused OÜ, lepinguline esindaja v.adv Martin

Kruus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde Tallinna Linnavaraameti 18.02.2025 küsimus Integreeritud

Lahendused OÜ-le seonduvalt pakkumuse põhjendamatult madala maksumusega ning

Integreeritud Hooldus Lahendused OÜ 21.02.2025 selgitus.

2. Jätta kaebus rahuldamata

3. Mõista Integreeritud Lahendused OÜ-lt Osaühing Kinnisvarateenindus kasuks välja

kohtumenetluses kantud menetluskulud summas 400 eurot. Muus osas jätta

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates

(s.o hiljemalt 20.06.2025) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule

(HKMS § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 13.01.2025 avaldas Tallinna Linnavaraamet (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris

avatud hankemenetlusega riigihanke „Sisekoristusteenuse tellimise raamhange“ (viitenumber

286909) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid. Pakkumuste

3-25-1285

esitamise tähtpäevaks (10.02.2025) esitasid pakkumuse 15 pakkujat, nende hulgas Osaühing

Kinnisvarateenindus, Krausberg Eesti OÜ, SPS Grupp OÜ, P. DUSSMANN EESTI OÜ ja

Integreeritud Hooldus Lahendused OÜ.

2. Tallinna Linnavaraameti juhataja 06.03.2025 käskkirjaga nr 1.-9/25 „Riigihanke

„Sisekoristusteenuse tellimise raamhange“ (viitenumber 286909) pakkumuste vastavaks

tunnistamine, pakkumuse tagasi lükkamine, pakkumuste hindamine ja pakkumuste edukaks

tunnistamine“ tunnistas Hankija muuhulgas edukaks 10 pakkumust, sh Krausberg Eesti OÜ,

SPS Grupp OÜ, P. DUSSMANN EESTI OÜ ja Integreeritud Hooldus Lahendused OÜ

pakkumused. Tallinna Linnavaraameti juhataja 06.03.2025 käskkirjaga nr 1.-9/26 „Riigihanke

„Sisekoristusteenuse tellimise raamhange“ (viitenumber 286909) edukate pakkujate

hankemenetlusest kõrvaldamata jätmine ja kvalifitseerimine“ jättis Hankija muuhulgas

Krausberg Eesti OÜ, SPS Grupp OÜ, P. DUSSMANN EESTI OÜ ja Integreeritud Hooldus

Lahendused OÜ hankemenetlusest kõrvaldamata ja kvalifitseeris nimetatud pakkujad.

3. 17.03.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi: VAKO) Osaühingu

Kinnisvarateenindus vaidlustus Hankija otsusele tunnistada edukaks Krausberg Eesti OÜ,

SPS Grupp OÜ, P. DUSSMANN EESTI OÜ ja Integreeritud Hooldus Lahendused OÜ

pakkumused ning jätta need pakkujad kõrvaldamata ja kvalifitseerida.

4. VAKO rahuldas 16.04.2025 otsusega nr 67-25/286909 vaidlustuse osaliselt ja tunnistas

kehtetuks: 1) Tallinna Linnavaraameti juhataja 06.03.2025 käskkirja nr 1.-9/25 p 3 osas,

millega tunnistati edukaks Krausberg Eesti OÜ, P. DUSSMANN EESTI OÜ ja Integreeritud

Hooldus Lahendused OÜ pakkumused; 2) Tallinna Linnavaraameti juhataja 06.03.2025

käskkirja nr 1.-9/26 p 1 osas, millega jäeti edukad pakkujad Krausberg Eesti OÜ, P.

DUSSMANN EESTI OÜ ja Integreeritud Hooldus Lahendused OÜ hankemenetlusest

kõrvaldamata; 3) Tallinna Linnavaraameti juhataja 06.03.2025 käskkirja nr 1.-9/26 p 2 osas,

millega kvalifitseeriti edukad pakkujad Krausberg Eesti OÜ, P. DUSSMANN EESTI OÜ ja

Integreeritud Hooldus Lahendused OÜ. VAKO mõistis Tallinna Linnavaraametilt Osaühingu

Kinnisvarateenindus kasuks välja proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamisega tasutud

riigilõivust 768 eurot ja lepingulise esindaja kuludest 1440 eurot (käibemaksuta).

5. Integreeritud Hooldus Lahendused OÜ esitas 28.04.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse,

milles taotleb: 1) tühistada VAKO 16.04.2025.a. otsus asjas nr 67- 25/286909 osas, millega

VAKO tühistas Tallinna Linnavaraameti juhataja 06.03.2025.a. käskkirja nr 1.-9/25 punktid

1, 2 ja 3 Integreeritud Hooldus Lahendused OÜ pakkumuse osas; 2) tühistada VAKO

16.04.2025.a. otsus asjas nr 67- 25/286909 osas millega kaebuse esitaja poolt seoses

vaidlustusmenetlusega kantud õigusabikulud jäeti tema enda kanda ning jätta vastavalt

riigihangete seaduse (RHS) § 198 lg-le 8 vastavad kulud Osaühing Kinnisvarateenindus

kanda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Integreeritud Hooldus Lahendused OÜ seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

1) VAKO on ekslikult hinnanud RHS § 115 regulatiivset sisu. VAKO on asunud seisukohale,

et olukorras, kus hankijal on tekkinud kahtlus, et pakkumuse hind võib olla hankelepingu eset

arvestades põhjendamatult madal ning sellega seonduvalt on hankija palunud pakkujal esitada

pakkumuse suhtes täiendavad selgitused, saab hankija edasises menetluses juhinduda

pakkumuse hindamisel üksnes pakkuja poolt esitatud selgitusest. Selline seisukoht on

ilmselgelt ekslik ja vastuolus ka varsema kohtupraktikaga (RKHKo 3-20-924) millele VAKO

ise vaidlustatava otsuse põhjendavas osas viitab. Nimelt on Riigikohus viidatud lahendis

viidetega Euroopa Kohtu praktikale selgitanud, et „põhjendamatult madala maksumuse“ kui

määratlemata õigusmõiste hindamisel on hankija kohustatud arvestama kogumis kõiki

2(8)

3-25-1285

asjassepuutuvaid fakte ning kujundama oma seisukoha objektiivselt ja mittediskrimineerivalt.

Vastav praktika juhib üheselt ja selgelt tähelepanu asjaolule, et põhjendamatult madala

maksumusega seonduva kahtluse korral tuleb hinnata kõiki asjaolusid kogumis. Seega

erinevalt VAKO põhjendustest ei tohi hankija siin lähtuda kitsalt üksnes pakkuja selgitustest,

vaid on kohustatud hindama asjaolusid kogumis.

2) Hankija küsis põhjendamatult madala maksumuse kahtluse tõttu kaebuse esitajalt selgitust.

Saadud selgituste ning täiendavalt kogutud teabe põhjal langetas hankija otsused selle osas,

kas esitatud pakkumused on esitatud põhjendamatult madala maksumusega. Kaebuse esitaja

pakkumuse osas jõudis hankija järeldusele, et pakkumus ei ole esitatud põhjendatud madala

maksumusega ning on realistlik. Hankemenetluses on Hankija vastavat seisukohta

põhjendanud sellega, et kaebuse esitaja poolt esitatud pakkumuses näidatud hind osutus

täiendaval kontrollimisel kõrgemaks, kui hanke ajal reaalselt kehtiva hankelepingu raames

teostatavate tööde võrreldav maksumus. Ühtlasi hindas Hankija otsuse tegemisel veelkord

kõiki esitatud näidispakkumisi ja jõudis ka nende põhjal adekvaatselt arusaamisele, et kaebuse

esitaja poolt pakutud maksumus ei olnud põhjendamatult madal.

3) Vaidlustatavas otsuses jõudis VAKO järeldusele, et SPS Grupp OÜ poolt esitatud

konkureeriva pakkumuse puhul ei olnud tegemist põhjendamatult madala hinnaga

pakkumusega. Samas on SPS Grupp OÜ poolt esitatud pakkumuse võrreldav maksumus (10

956 eurot) oluliselt madalam kui kaebuse esitaja poolt sama eseme suhtes esitatud pakkumuse

maksumus (14 730 eurot). Sellises järelduses puudub igasugune mõistlik loogika ning

ilmselgelt on siin tegemist subjektiivse ja diskrimineeriva hindamisprotsessiga, mis ei arvesta

põhjendamatult madala maksumuse kriteeriumi sisustamisel asjaolusid kogumis. Asudes

seisukohale, et pakkumus maksumusega 10 956 eurot ei ole käsitletav põhjendamatult madala

maksumusega pakkumusena tuli hindajal automaatselt käsitleda kõiki sellest kõrgema hinnaga

pakkumuste maksumusi kui reaalseid ja põhjendatuid. Hankemenetluses saab põhjendamatult

madala hinna kahtluse korral pakkujalt selgitusi oodata üksnes juhul, kui vastava pakkumuse

puhul oli objektiivselt ka tegelikkuses tegemist maksumusega, mille puhul sai üldse tekkida

põhjendatud kahtlusi. Käesoleval juhul on Hankija ise sellise kahtluse tekkimise põhjendatuse

asjaolude kogumis hindamise käigus ümber lükanud, mistõttu ei olnud objektiivselt tegemist

põhjendamatult madala maksumusega ja seetõttu ei saanudki pakkujalt oodata sellise hinna

kujunemise täpsustamiseks täiendavaid selgitusi.

4) Isegi, kui Hankija oleks menetluses saanud „põhjendamatult madala pakkumuse“

määratlust hinnata kitsalt ainult konkreetse pakkuja pool esitatud selgituste pinnalt, on VAKO

kaebuse esitaja poolt esitatud vastavaid selgitusi vaidlustatavas otsuses hinnanud ekslikult.

Hankija esitas 18.02.2025 kaebuse esitajale selgitavad küsimused pakkumuse maksumuse

kujunemise kohta. Täpsustava küsimusena palus hankija selgitada, kas pakkumus sisaldab

koristus- ja hooldusvahendite ning hügieenitarvikute maksumust. Kaebuse esitajale jäi

päringust mulje, et hankijal on tekkinud täpsustav küsimus just selle osas, kas pakkumuses

sisalduvad ka kõnealused vahendid. Kaebuse esitaja vastas esitatud küsimustele 21.02.2025

kirjaga kinnitades, et pakkumus sisaldab kõnealuseid vahendeid ja tarvikuid. Täiendavaid

küsimusi kaebuse esitajale ei esitatud, mistõttu sai kaebaja lähtuda üksnes eeldusest, et

kahtlused pakkumuse hinna suhtes on hajunud. Ühtlasi puudus selliste kahtluste tekkimiseks

ka tegelik põhjendatud alus nagu kaebuse esitaja on kaebuse eelnevates punktides selgitanud.

Kaebuse esitaja, kes oli kogenud turuosalisena veendunud, et tema esitatud pakkumus on

täiesti realistlik, ei pidanud sellises olukorras vajalikuks esitada detailselt spetsiifilist arvestust

teenuse hinna kujunemise kohta, kuivõrd selleks puudus sisuline vajadus.

7. Tallinna Linnavaraamet toetab kaebaja seisukohti ning leiab, et kaebus tuleks rahuldada.

3(8)

3-25-1285

1) Kaebuse esitaja on õigesti leidnud, et hankija on kahtluse, et viie pakkuja puhul on

tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumustega, asjaolude kogumis hindamise

käigus ümber lükanud, mh seetõttu, et pakkumuste hindamise ajal osutati näidisobjektil

koristusteenust peaaegu sama hinnaga, kui oli esitatud kõige madalama hinnaga pakkumuses.

Seega veendus hankija kontrollimenetluse käigus, et pakkujatel on võimalik pakutud hinnaga

reaalselt teenust nõuetekohaselt osutada.

2) Vaidlustaja Osaühing Kinnisvarateenindus ei ole tõendanud, et kaebuse esitaja pakkumuse

kohaselt ei ole võimalik hankelepingut nõuetekohaselt täita. Tulenevalt asjaolust, et kaebuse

esitaja Integreeritud Hooldus Lahendused OÜ pakkumus (14 730 eurot km-ta) oli oluliselt

kallim kui tänase reaalse hankelepingu alusel näidisobjektil osutatava koristusteenuse

maksumus, ei olnud hankijal alust kahelda, et kaebuse esitaja ei suuda nõuetekohaselt täita

hankelepingut või katta lepingu täitmisega seotud kulusid. Tallinna Linnavaraamet on

pakkumuste hindamisel arvestanud kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid kogumis ning

õiguspäraselt leidnud, et kaebuse esitaja pakkumus ei olnud põhjendamatult madala

maksumusega.

3) Kaebuse esitaja on õigustatult esile toonud ka asjaolu, et VAKO ei ole pidanud

põhjendamatult madalaks SPS Grupp OÜ pakkumust (10 956 eurot km-ta), mis on oluliselt

madalam kui kaebuse esitaja pakkumus (14 730 eurot km-ta). Kaebuse esitaja pakkumust on

VAKO aga pidanud põhjendamatult madala maksumuseks pakkumuseks. Tallinna

Linnavaraamet nõustub kaebaja esitaja arvamusega, et sellises VAKO järelduses puudub

loogika ja tegemist on subjektiivse ja diskrimineeriva hindamisprotsessiga. Kui

kontrollimenetlus eesmärk on veenduda, et pakkumuses toodud hinnaga on võimalik

hankelepingut nõuetekohaselt täita, siis ei saa õiguspäraselt järeldada, et õiguspäraseks peetud

pakkumusest oluliselt kõrgema hinnaga pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega.

Siinjuures on oluline ka rõhutada, et reaalselt osutatakse näidisobjektil koristusteenust

kaebuse esitaja pakkumusega võrreldes peaaegu poole odavamalt. Seega ei saa kahtlust olla

selles, et kaebuse esitaja pakkumuses pakutud hinnaga on võimalik hankelepingut täita,

mistõttu ei saa seda pidada põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks.

8. Osaühing Kinnisvarateenindus seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

1) VAKO on õigesti leidnud, et kuna hankija on juba enne pakkumuste edukaks tunnistamise

otsuse tegemist 06.03.2025 kontrollinud viie kõige madalama maksumusega pakkumuse (sh

Krausberg Eesti OÜ, SPS Grupp OÜ, P. DUSSMANN EESTI OÜ ja Integreeritud Hooldus

Lahendused OÜ pakkumuste, mille edukaks tunnistamise otsused Vaidlustaja vaidlustab, ning

ühispakkujate Forus Heakord OÜ ja Forus Haldus OÜ pakkumus) maksumuse põhjendatust,

puudub käesolevas vaidluses vajadus analüüsida, kas Hankijal pidi tekkima kahtlus, et

eelnimetatud pakkujate pakkumused on põhjendamatult madala maksumusega. Liiatigi on

kaebaja pakkumuse maksumus 32,8% võrra madalam kõigi pakkumuste keskmisest

maksumusest, seega oli hankija kahtlus ka ilmselgelt põhjendatud.

2) VAKO on õigesti osundanud, et RHS § 115 lg 8 alusel pakkumuse maksumuse

põhjendatuse kontrollimine peab olema sisuline, mitte üksnes formaalne toiming. Hankija ei

saanud kaebaja vastusest mingit uut infot pakkumuse maksumuse kujunemise kohta ning see

ei saanud ka kõrvaldada kahtlust pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas. RHS § 115 lg 1

ja 8 alusel teostatav kontroll ei tohi olla üksnes formaalne, vaid Hankija peab selgituste alusel

sisuliselt veenduma, et pakutava hinnaga oleks võimalik näidisobjektil nõuetekohaseid

teenuseid osutada. Piisavaks ei saa lugeda pakkuja üldsõnalist kinnitust, et pakkumuse

maksumus sisaldab kõiki kulusid.

3) Kaebaja on kaebuses toetanud Hankija poolt vaidlustusmenetluses esitatud väidet, mille

kohaselt ei saa sisuliselt lugeda põhjendamatult madalaks ühtegi pakkumust, mille maksumus

4(8)

3-25-1285

on kõrgem kui selle hankelepingu maksumus, mille alusel hetkel reaalselt näidisobjekti

teenindatakse. Sellekohane väide ei ole korrektne, kuna hankija on alusetult võtnud

võrdlusaluseks Krausberg Eesti OÜ poolt teise hanke lepingute hinna, kuna lepingute mahud

ja teenuse hinda mõjutavad asjaolud olid erinevad. VAKO leidis põhjendatult, et hankija

viidatud minikonkursil pakkumust esitades oli Krausberg Eesti OÜ-l võimalik jagada kulud

erinevate suurte hoonete vahel, kuid käesolevas riigihankes tuli esitada üksnes Näidisobjekti

(Vabaduse väljak 10 3. korrus) maksumus. VAKO-l on õigus, et juba sellest asjaolust

lähtudes ei saanud hankijal tekkida veendumust, et maksumus, mis on lähedane Krausberg

Eesti OÜ poolt minikonkursil „Vabaduse väljak 7 ja Vabaduse väljak 10/ Harju 13 hoonete

sisekoristusteenus“ (viitenumber 284798) pakutuga, on põhjendatud ka Näidisobjekti puhul.

Eeltoodud põhjusel ei ole põhjendatud lugeda ka Kaebaja pakkumuse maksumust

automaatselt põhjendatuks seetõttu, et see ületab hetkel kehtiva Krausberg Eesti OÜ poolt

sõlmitud Vabaduse väljak 7 ja Vabaduse väljak 10/Harju 13 lepingus kehtivat ruutmeetri

hinda.

4) Kaebaja on kaebuse punktis 1.3 osundanud, et kuivõrd VAKO asus seisukohale, et SPS

Grupp OÜ pakkumus maksumusega 10 956 eurot oli põhjendatud, ei saa põhjendamatult

madal olla ka kaebaja pakkumus maksumusega 14 730 eurot. Esitatud seisukoht ei ole

korrektne, sest pakkumuse maksumuse põhjendatust tuleb hinnata iga konkreetse pakkuja

poolt esitatud selgitustest ja asjakohastest andmetest lähtuvalt. Pakkumuse maksumuse

adekvaatsust on igal pakkujal võimalik selgitada lähtuvalt erinevatest ja konkreetselt tema

pakkumuse maksumuse kujunemise aluseks olevatest asjaoludest.

5) VAKO ei ole ekslikult käsitlenud hankija poolt esitatud täpsustusi. Hankija ei ole esitanud

kaebajale täpsustusi, vaid selgitustaotluse, milles hankija leidis, et kaebaja esitatud

pakkumuse maksumus on lepingu eset arvestades põhjendamatult madal ning palus esitada

asjakohane sisuline selgitus. Teiseks palus hankija kinnitada, et pakkumus sisaldab koristus-

ja hooldusvahendite ning hügieenitarvikute maksumust. VAKO otsuse punktis 33 tsiteeritud

kaebaja vastusest nähtuvalt ei vastanud kaebaja hankija esimesele taotlusele ega esitanud

asjakohaseid sisulisi selgitusi pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta. Kaebaja otsustas

vastata vaid hankija teisele küsimusele ja kinnitas koristus- ja hooldustarvikute maksumuse

sisaldumist pakkumuse maksumuses. Seega ei ole VAKO kuidagi ekslikult käsitlenud hankija

küsimust, lihtsalt kaebaja on jätnud küsimusele sisulise vastuse andmata.

6) Kaebuse esitaja on esitanud eksliku väite, justkui oleks VAKO pidanud 10 956 euro

suurust SPS Grupp OÜ pakkumust põhjendatuks, kuid 14 730 eurot suurust Integreeritud

Lahendused OÜ pakkumust põhjendamatult madalaks. VAKO ei hinnanud seda, kas kellegi

pakkumus on põhjendamatult madal või mitte. VAKO hindas seda, kas hankija on teostanud

pakkumuste maksumuste põhjendatuse kontrollimisel õiguspäraselt kaalutulusõigust ja viinud

läbi sisulise kontrolli. VAKO tuvastas, et SPS Grupp OÜ oli esitanud hankijale andmeid,

mille põhjal oli sisulise kontrolli teostamine võimalik, kuid teised pakkujad oma pakkumuste

maksumuste põhjendatuse sisuliseks kontrollimiseks võimaldavaid andmeid ei esitanud.

Pakkumuse maksumuse põhjendatust tuleb hinnata iga konkreetse pakkuja poolt esitatud

selgitustest ja asjakohastest andmetest lähtuvalt. Pakkumuse maksumuse adekvaatsust on igal

pakkujal võimalik selgitada lähtuvalt erinevatest ja konkreetselt tema pakkumuse maksumuse

kujunemise aluseks olevatest asjaoludest.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Käesolevas asjas on VAKO tuginenud Riigihangete registris teabevahetuse rubriigis

hankija 18.02.2025 esitatud küsimusele kaebajale ning kaebaja 21.02.2025 selgitusele

(sõnumite ID 932625). Viidatud hankija ja kaebuse esitaja vahelist teabevahetust ei ole

kohtule esitatud ning seda ei sisalda ka VAKO toimik, mistõttu tuleb see dokumentaalse

5(8)

3-25-1285

tõendinda asja juurde võtta. Ei hankija esitatud küsimus ega kaebuse esitaja selgitus ei sisalda

kaebuse esitaja ärisaladust, mistõttu puudub vajadus viidatud dokumentidele kolmandate

isikute juurdepääsu piirata.

10. RHS § 115 lg 1 kohaselt, kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset

arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust. Hankija kontrollib selgitust ja

hindab esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt,

et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud

selgitust, lükkab hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi (RHS § 115 lg 8).

11. Vaidlust ei ole selles, et hankija pöördus 18.02.2025 kaebuse esitaja poole, informeerides

enda seisukohast, et kaebuse esitaja pakkumuse maksumus on lepingu eset arvestades

põhjendamatult madal. Hankija palus kaebuse esitajalt asjakohast sisulist selgitust. Kaebuse

esitaja esitas selgituse 21.02.2025. Hankija väljendas end 18.02.2025 pöördumises järgmiselt:

„Hankija leiab, et Teie poolt esitatud pakkumuse maksumus on lepingu eset arvestades

põhjendamatult madal. Palume asjakohast sisulist selgitust. Hankijal on õigus

põhjendamatult madala maksumusega pakkumus tagasi lükata, kui hankija leiab pärast

pakkujalt nõutud selgituse saamist ja tõendite hindamist, et pakkumuse maksumus on

põhjendamatult madal või pakkuja ei ole tähtajaks esitanud nõutud selgitust. Palun kinnitage,

et Teie pakkumus sisaldab koristus- ja hooldusvahendite ning hügieenitarvikute maksumust.“.

Kaebuse esitaja vastas Hankijale 21.02.2025: „Meie hinnangul on pakutud hind objektiivne ja

vastavuses turuhindadega. Tuginedes meie pikaajalisele kogemusele, kinnitame, et pakutud

hind ei ole ei liiga madal ega liiga kõrge. Meie ettevõte on tegutsenud edukalt juba 10 aastat,

pakkudes teenuseid nii era- kui ka avaliku sektori klientidele, sealhulgas Kaitseliidule ja

Tallinna Kesklinna Valitsusele. Ettevõttes töötab 93 kvalifitseeritud töötajat ja ettevõtte

finantsseis on stabiilne. Seetõttu kinnitame, et oleme suutlikud lepingut täielikult täitma.

Pakkumuse maksumuse arvutamisel oleme arvesse võtnud kõik tehnilises kirjelduses loetletud

tööd. Pakkumus sisaldab koristus- ja hooldusvahendite ning hügieenitarvikute maksumust.

Samuti kinnitame, et pakkumuses on arvestatud võimalike lähiaastate hinnatõusu ning

vähemalt miinimum töötasude tõusuga. Pakkumine on kooskõlas turuolukorraga, kõigi

kehtivate seaduste ja maksukohustustega ning on usaldusväärne.“ VAKO on leidnud, et

kaebuse esitaja formaalne selgitus ei saanud kõrvaldada Hankijal tekkinud kahtlust kaebuse

esitaja pakkumuse põhjendamatult madalast hinnast, kuna Integreeritud Hooldus Lahendused

OÜ selgituses sisuliselt midagi ei põhjendatud (VAKO otsuse p 34). See, et kaebuse esitaja

pakkumuse maksumus oli kallim, kui Näidisobjektil täna reaalselt teostatavate tööde

ruutmeetri maksumus, pidi Hankijale VAKO väljatoodu kohaselt olema teada ka enne

18.02.2025 pöördumist selgituse küsimiseks , mistõttu pidas VAKO hankija käitumist

vastuoluliseks (VAKO otsuse p 35). VAKO leidis ka, et kui Hankija juba alustas kontrolli

põhjendamatult madala maksumuse kahtluse tõttu, pidi ta kontrolli teostama sisuliselt ega

saanud usaldada pakkuja kontrollimatut vastust selgitustaotlusele (VAKO otsuse p 35). Kohus

nõustub VAKO seisukohtadega.

12. Riigihanke viitenumbriga 286909 läbiviimist on põhjust kritiseerida mitmestki aspektist.

Esiteks hanketingimuste sõnastus ‒ peamiselt päevakoristusteenuse mahu ja nõuete

ebaselguse tõttu ‒ ei olnud pakkujate jaoks üheselt arusaadav ning võis viia lõppastmes

konkurentsi moonutamiseni, sest kuna päevakoristusteenuse nõudeid ja mahtu polnud

piisavalt selgelt hankedokumendites lahti kirjutatud, võis see pakkujaid orienteerida

pakkumust „optimeerima“ selle teenuse arvelt, kuna oli teada, et näidisobjektil osutatava

koristusteenuse maksumus ei olnud see, mille alusel tulevikus teenust osutama hakatakse,

vaid tegelik teenuse osutamise hind oleks tõenäoliselt kõrgem ja pakkumuste esitajad said

sellest eeldusest pakkumust koostades lähtuda. Konkurentsi võimalikule moonutamisele

6(8)

3-25-1285

viitab pakkumuste hinnavahemike väga suur varieeruvus ‒ kõige madalam pakkumus oli

7125 eurot ja kõige kõrgem 42 774. Niivõrd suurt hindade kõikumist ei saa koristusteenuse

olemust arvestades pidada tavapäraseks, pigem võib eeldada, et erinevad pakkujad

tõlgendasid hanketingimusi erinevalt, mistõttu on üldsegi küsitav, kuivõrd on erinevad

pakkumused omavahel võrreldavad ja pole sugugi kindel, kas riigihanke üldised eesmärgid ‒

tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute

võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine ‒ saavad käesolevas hankes

täidetud. Vastava kahtluse kontrollimiseks on siiski sobivaim lahendus järelevalvemenetluse

algatamine, mitte kohtumenetlus. Olukorras, kus hankedokumente ei vaidlustatud, tuleb neist

kui kehtivatest juhinduda.

13. Just hankedokumentide ebaselgust silmas pidades on kohtu hinnangul põhjendatud

VAKO range hoiak hankija sisulise kontrolli läbiviimise kohustuse osas. Igati põhjendatud on

VAKO väide, et esitatud tõenditest nähtuvalt mingit sisulist kontrolli Hankija kaebuse esitaja

pakkumuse osas läbi ei viinud. Hankija rahuldus kaebuse esitaja üldsõnalise kinnitusega, et

ollakse suutlikud lepingut pakutud hinnaga täitma. See on tähelepanuväärne, arvestades

kaebuse esitaja kinnitust, et pakkumus sisaldab koristus- ja hooldusvahendite ning

hügieenitarvikute maksumust. Vastav kinnitus pidanuks põhjendamatult madala maksumuse

kahtlust hoopis süvendama, mitte seda hajutama. Küsimuse esitamise lähtekohaks näib ju

olevat, et pakutud hind ei pruugi olla põhjendamatult madal, kuna sellele lisandub koristus- ja

hooldusvahendite ning hügieenitarvikute maksumus. Saades aga kinnituse, et „kõik on

hinnas“, ei saanuks see kuidagi põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kahtlust

hajutada, vaid pidanuks hoopis süvendama.

14. Nähtub, et Hankija ongi enda põhjendused rajanud, n.-ö. välistele asjaoludele, mitte

kaebuse esitaja selgitustele. Hankija on tuginenud sellele, et kehtiva hankelepingu raames on

teenuse maksumus veelgi madalam kaebuse esitaja pakutust. Kohus jagab VAKO seisukohta,

et esitatud argument ei ole kuigi veenev. Olukorras, kus hankija algatas põhjendamatult

madala maksumuse hindamise menetluse, ei saanud viidatu olla vastava kahtluse hajutamisel

määrav asjaolu, kuna oli hankijale teada juba enne pakkumuste esitamist. Asjaolu, et kehtiv

hankeleping näeb võrreldes pakkumusega ette madalama hinna, ei saa iseenesest olla kinnitus

sellest, et hind on jätkusuutlik ka tulevikus, arvestades, et raamleping sõlmitakse 4. aastaks

ning et viimastel aastatel on toimunud arvestatav elukalliduse tõus. Põhjendatud on seegi

VAKO osundus, et olemasoleval teenuse pakkujal Krausberg Eesti OÜ-l oli võimalik jagada

kulud erinevate suurte hoonete vahel, kuid käesolevas riigihankes tuli esitada üksnes

Näidisobjekti (Vabaduse väljak 10 3. korrus) maksumus. Seega pole olemasolevale

hankelepingule tuginemine piisav, et põhjendamatult madala pakkumuse kahtlust kõrvaldada.

15. Teiseks on hankija ja kaebuse esitaja viidanud sellele, et VAKO ei ole põhjendamatult

madalaks pidanud SPS Grupp OÜ pakkumust, mis on kaebuse esitaja omast veelgi madalam

(10 956 vs 14 730 eurot). Õigesti on Osaühing Kinnisvarateenindus välja toonud selle, et

VAKO (ega ka kohus) ei anna hinnangut sellele, kas konkreetne pakkumus on

põhjendamatult madala maksumusega või hanke eset arvestades põhjendatud maksumusega.

Sellise hinnangu annab hankija kui vastava kauba/teenuse tellija. VAKO ja kohtud saavad

üksnes kontrollida, kas hankija on hindamisel järginud seaduse nõudeid. VAKO leidis, et SPS

Grupp OÜ oli andnud hankija kahtlusele sisulised vastused, mis selgitasid põhjalikult

pakutava hinna kujundamist ning vastuollu ei olnud mindud hanke alusdokumentidega.

Näiteks oli SPS Grupp OÜ oma madalat teenuse hinda põhjendanud autobrigaadide

kasutamisega, mis mõjutab teenuse hinnastamist ning mida vaidlustaja ei pidanud

õiguspäraseks, kuid VAKO hinnangul polnud sellise lahenduse pakkumine hankedokumente

ja hankija esitatud selgituste valguses keelatud. See on ka põhjus, miks VAKO ei näinud SPS

Grupp OÜ pakkumuse hindamisel vigu, kuid nägi selliseid vigu kaebuse esitaja pakkumuse

7(8)

3-25-1285

hindamisel. Kaebuse esitaja oli lihtsalt kinnitanud, et suudab sellise hinnaga hankelepingut

täita, kuid lähemaid selgitusi pole andnud. Kuna Hankija vormistatud dokumente analüüsides

pole võimalik veenduda sisulise kontrolli toimumises, pole ka teada, millised kasutatavad

lahendused võimaldasid kaebuse esitajal sedavõrd madalat hinda pakkuda ning kas selline

hind oleks jätkusuutlik. Teisesõnu, hankija pole ära näidanud, mille alusel põhjendamatult

madala maksumusega pakkumuse esitamise kahtlus on ära langenud. Seega ei ole määrav, et

SPS Grupp OÜ on esitanud veelgi madalama hinnaga pakkumuse, kuna tema pakkumuse

hinna kujunemine on erinevalt kaebuse esitaja pakkumusest arusaadav, esitatud selgitused on

kontrollitavad ning pakutud lahendused kooskõlas hankedokumentidega, mistõttu saab seda

pakkumust pidada realistlikuks. Võimalik, et kaebuse esitaja ei teinudki midagi valesti ning

Hankija enda teabenõue ei olnud piisavalt selge. Tegemist ongi Hankija eksimusega, kes on

jätnud tõendamist vajavad asjaolud ‒ mida oleks saanud teha nt lisaküsimuste esitamisega, kui

oli näha, et kaebuse esitaja oli esitatud küsimusi tõlgendanud liialt kitsalt ‒ välja selgitamata.

Seega ei saa olla veendunud, et kaebuse esitaja pakkumuse kontroll on olnud sisuline,

mistõttu polnud pakkumuse vastavaks tunnistamine RHS § 115 lg-ga 8 kooskõlas.

16. Ülaltoodut arvestades jääb kaebus rahuldamata.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebuse esitaja kahjuks, tuleb Integreeritud Hooldus Lahendused OÜ-l kanda teiste

menetlusosaliste menetluskulud. OÜ Kinnisvarateenindus taotleb 26.05.2025

menetlusdokumendis õigusabikulude hüvitamist summas 400 eurot (käibemaksuta). Kohtu

hinnangul on tegemist vajalike ja põhjendatud menetluskuludega, mistõttu tuleb Integreeritud

Hooldus Lahendused OÜ-lt OÜ Kinnisvarateenindus kasuks välja mõista menetluskulud

summas 400 eurot. Integreeritud Hooldus Lahendused OÜ menetluskulud jäävad kaebuse

esitaja enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

8(8)