2-22-13735/57 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

10.06.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-13735

Kohtuasi

J.G (pankrotis) pankrotihalduri avaldus Lautar OÜ

pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.05.2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lautar OÜ (pankrotis) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad määruskaebuse

menetlemisel

Avaldaja/võlausaldaja J.G (pankrotis) pankrotihaldur

Terje Eipre

Võlgnik Lautar OÜ (pankrotis, registrikood 14584068),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik

Pankrotihaldur Oliver Ennok

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Lautar OÜ (pankrotis) taotlus tunnistajate üle kuulamiseks rahuldamata.

2-22-13735

2. Jätta Harju Maakohtu 14.05.2024. a määrus muutmata.

3. Jätta Lautar OÜ (pankrotis) määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Lautar OÜ (pankrotis) kanda.

Kohtu selgitused

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada pankrotiseaduse (PankrS) § 32 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J.G (pankrotis, võlausaldaja) pankrotihaldur esitas 15.09.2022 Harju Maakohtule avalduse

Lautar OÜ (pankrotis, võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt andis J.G

võlgnikule 361 700 eurot laenu. Võlgnik lõpetati 05.02.2022. a osanike otsusega ning algatati

võlgniku likvideerimismenetlus.

2. Maakohus võttis avalduse 21.09.2022 menetlusse ning kohustas pankrotiavalduse esitanud

võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti 700 eurot.

3. Võlgniku endine juhatuse liige ja omanik esitas 26.10.2022 maakohtule seisukoha

pankrotiavaldusele, milles leidis, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna võlgnik on

registrist kustutatud, võlgnikul puudub juhatuse liige või likvideerija.

4. Võlgniku likvideerija Kaupo Meier esitas 14.11.2022 maakohtule vastuse avaldusele,

milles selgitas, et likvideerimismenetluse lõppemisel kustutati võlgnik 13.10.2022 registrist.

20.10.2022 on osaühingu registrikaardile tehtud täiendava likvideerimise kanne ja Kaupo

Meier märgitud ühingu likvideerijaks. 20.10.2022 täiendava likvideerimise kanne registris on

Kaupo Meieri seisukohalt ebaõige, sest osaühing on registrist likvideerimismenetluse

tulemusel kustutatud ning Lautar osaühingu osas ei saa toimuda täiendavat likvideerimist, sest

pole läbi viidud täiendava likvideerimise alustamise menetlust ja kohus pole vastavat otsust

teinud. Äriseadustikus on ette nähtud kindel kord, mille kohaselt tuleb huvitatud isikul

täiendavaks likvideerimiseks läbiviimiseks esitada kohtule taotlus ning kohtul seejärel

otsustada täiendav likvideerimine, ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued

likvideerijad (ÄS § 218 lg 2). Kaupo Meier on seisukohal, et kuna kohtule pole esitatud

avaldust täiendava likvideerimise läbiviimiseks ega kohus pole ka vastavat otsust teinud siis

on Lautar osaühingu täiendava likvideerimise kanne ja likvideerija kanne registris ebaõiged.

Samuti ei ole Kaupo Meier andnud enda nõusolekut likvideerijana tegutsemiseks Lautar

osaühingu täiendava likvideerimise läbiviimiseks.

5. 15.11.2022 esitas võlausaldaja maakohtule taotluse pankrotiavalduse tagamiseks.

17.11.2022 kohtumäärusega rahuldas maakohus pankrotiavalduse tagamise taotluse ning

keelas pankrotiavalduse tagamise abinõuna registripidajal Lautar OÜ äriregistrist kustutamise

kuni pankrotimenetluse lõppemiseni tsiviilasjas nr 2-22-13735.

6. Maakohus nimetas 02.01.2024. a määrusega ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki.

2-22-13735

Ajutise pankrotihalduri aruanne

7. Võlgnik lõpetati 05.02.2022 osanike otsusega ning algatati võlgniku likvideerimismenetlus.

Likvideerijaks nimetati Kaupo Meier. 13.10.2022 kustutati võlgnik likvideerija avalduse

alusel äriregistrist. 20.10.2022 tegi kohtunikuabi täiendava likvideerimise kande, millega

taastati Lautar OÜ kanne äriregistris. Kandemääruse aluseks on Harju Maakohtu 21.09.2022

määrus (tsiviilasjas 2-22-13735).

7.1. 28.09.2021 määrusega kuulutati välja J.G pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Terje

Eipre. J.G on andud võlgnikule laenu 361 700 eurot. Võlgniku osanikud J.G ja P.H võtsid

2022. a vastu otsuse lõpetada Lautar OÜ majandustegevus ning algatada

likvideerimismenetlus. J.G suhtes on algatatud kriminaalmenetlus nii KarS § 384 lg 1 kui ka

KarS § 385 tunnustel. Äriregistri andmetel on alates 09.11.2022 J.G suhtes kehtestatud

ärikeeld. Võlausaldaja on oma nõuet tõendanud pankrotiavaldusele lisatud konto

väljavõtetega, millest nähtub, et J.G on endale kuuluvatelt arvelduskontodelt (AS LHV Pank,

SEB Pank AS, AS Swedbank, Citadele Banka Eesti filiaal, Luminor Bank AS, Coop Pank

AS) teinud võlgnikule ülekandeid selgitustega „pikaajaline investeerimislaen“, ja „omaniku

investeerimislaen“ kokku 361 700 eurot. 10.03.2022 teatas likvideerija Kaupo Meier J.G

pankrotihaldur Terje Eipret sellest, et likvideerijale teadaolevalt puuduvad OÜ-l Lautar varad

ning majandustegevus. Äriühingul on esitamata 2020. a ja 2021. a majandusaasta aruanded.

7.2. Võlgniku likvideerija Kaupo Meier teatas, et tema valduses ei ole OÜ Lautar dokumente

ega raamatupidamise programmi. Dokumentide hoidja on J.G. J.G ei vastanud ajutise

pankrotihalduri päringutele raamatupidamisdokumentide kohta. Võlgniku viimase

registripidajale esitatud 2019. a majandusaasta aruande kohaselt moodustusid võlgniku varad

kokku 241 487 eurot ja kohustused kokku 243 222 eurot. Võlgniku omakapital oli 31.12.2019

seisuga -1735 eurot.

8. Võlgniku AS SEB Pank arvelduskontol lõppevad toimingud 04.12.2020 panga algatusel

kliendisuhte erakorralise lõpetamise protokolli alusel ning lepingu lõpetamisel oli konto jääk

5,70 eurot. Transpordiameti andmetel ei ole käesoleval hetkel ega varasemalt liiklusregistris

võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ega jette

registreeritud. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega

ole kuulunud. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate andmete kohaselt võlgnikul

realiseeritav vara puudub. Täpsema hinnangu vara tagasivõitmise võimaluste kohta saab anda

edasises menetluses võlgniku raamatupidamise dokumentide ülevõtmisel ning analüüsimisel.

8.1. Võlgnik ei ole ajutisele pankrotihaldurile kohustuste nimekirja esitanud. Pankrotiavalduse

esitanud võlausaldaja J.G pankrotihalduri Terje Eipre vastuse kohaselt on võlgnikul kohustusi

J.G ees 361 700 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt ei ole võlgnikul maksuvõlga,

võlgniku suhtes ei ole tehtud maksuotsust ja ei ole pooleli olevaid maksukontrolle.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastuse kohaselt täitemenetluse registris andmed

puuduvad. Ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgnik on jätnud teabenõudele vastamata ning

esitamata on raamatupidamisdokumendid sh bilansid ja kasumiaruanded. Tulenevalt

eeltoodust puuduvad halduril andmed finantsanalüüsi koostamiseks.

9. Maakohus määras 22.02.2024 Lautar OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja

pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 3000 eurot ja tegi ettepaneku

võlgnikule, võlausaldajale ja kolmandatele isikutele ettepaneku eelnimetatud deposiidi

tasumiseks.

2-22-13735

Maakohtu määrus ja põhjendused

10. Harju Maakohus rahuldas 14.05.2024. a määrusega võlausaldaja taotluse pankroti

väljakuulutamiseks, kuulutas võlgniku pankroti välja ning nimetas pankrotihalduriks Oliver

Ennoki. Maakohus määras võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ning kohustas

võlausaldajaid teatama haldurile kõigist enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest

võlgniku vastu. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku pankrotivara kanda.

10.1. Maakohus tuvastas võlausaldaja J.G pangakontode väljavõtete alusel, et võlgnik

võlgneb võlausaldajale 361 700 eurot. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudele vastu vaielnud.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Seega on võlausaldaja

nõue tõendatud ning võlgniku maksejõuetus põhistatud.

10.2. Võlgnikul puudub teadaolev realiseeritav vara. Võlgnik ei ole ajutise pankrotihalduri

teabenõudele vastanud ega esitanud varade kohta andmeid. Võlgniku likvideerija on vastuses

võlausaldajale teatanud, et võlgnikul puudub vara. Võlgniku AS-i SEB Pank kontol oli

04.12.2020 seisuga 5,70 eurot, AS-i Luminor Bank ja AS-i LHV Pank kontodel rahalisi

vahendeid ei olnud. Transpordiameti andmetel ei ole liiklusregistris võlgniku nimele

registreeritud sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette.

Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel puudub võlgnikul kinnisvara. Teadaolevaid

kohustusi on võlgnikul kokku 361 700 eurot.

10.3. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega

on võlgnik PankrS § 1 lg 2 ja 3 tulenevalt maksejõuetu ja see seisund ei ole tema

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maakohus määras, et menetluskulud tuleb kanda

pankrotivarast (PankrS § 150 lg 1 p1 ja lg 2).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

11. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue

määruse, millega jätta võlausaldaja avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks läbi

vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Menetluskulud jätta võlausaldaja pankrotihalduri

kanda ning mõista need võlgniku kasuks välja koos seadusjärgses määras viivisega. Võlgnik

palus vaadata asja läbi istungil.

11.1. Võlgnik leidis, et kuna tal puudub õigusvõime, ei saa tema suhtes pankrotimenetlust läbi

viia. Isegi kui võlgnikul on õigusvõime, ei ole võlgnik püsivalt maksejõuetu ning

maksejõuetuse tekkimine ei ole tõenäoline ka tulevikus, kuna võlgniku vastu pole ühtegi

nõuet ning võlgnik ei tegutse tsiviilkäibes. Võlgnik esitas 12.12.2022 ja 26.01.2024 taotlused

pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks. Viidatud taotlustes on detailselt kirjeldatud

varasemaid likvideerimise ning registrist kustutamisega seotud asjaolusid.

11.2. Kohus ei saanud ilma täiendavat likvideerimise menetlust läbi viimata võlgnikku

äriregistrisse ennistada. Võlgniku õigusvõime taastamiseks ja täiendavaks likvideerimiseks

pidi olema esitatud ÄS § 218 lg 2 alusel avaldus. 20.10.2022 kandemäärus ja avaldus, millega

kohus võlgniku taastas, oli Tartu Ringkonnakohtu hinnangul õigusvastane (tsiviilasi nr 2-22-

18292).

11.3. Kuigi 20.10.2022 kandemäärus, millega kohus võlgniku taastas, oli õigusvastane, jättis

registripidaja võlgniku taotluse äriregistris ebaõige kande parandamiseks rahuldamata, kuna

2-22-13735

seda takistas maakohtu 11.11.2022 määrus pankrotiavalduse tagamiseks, millega keelati

registripidajal võlgniku äriregistrist kustutamine.

11.4. Võlgnik kustutati äriregistrist 13.10.2022. Üllatuslikult tekkis äriregistrisse võlgniku

täiendava likvideerimise kanne samal päeval, kui kohus toimetas Lautar OÜ pankrotiavalduse

võlgnikule kätte (20.10.2022). Seega menetleti võlgniku pankrotiavaldust pärast võlgniku

registrist kustutamist, kui võlgnikul puudus õigusvõime. Võlgniku õigusvõime registris on

ebaõige ja näilik. Vastavat asjaolu ei ole maakohus isegi kaudselt arvestanud. Seejuures on

maakohus jätnud lahendamata võlausaldaja taotlused pankrotiavalduse menetluse

lõpetamiseks. Alternatiivselt on kohtul võimalik jätta pankrotiavaldus rahuldamata.

11.5. Võlausaldaja ei ole võlgnikule laenu andnud. P.H andis J.G-le (enda tütre endisele

abikaasale) äritegevuseks sularahas laenu. Vastavalt P.H korraldusele tagastati laen

võlgnikule. Pankrotiavalduse aluseks olevad maksed J.G erinevatelt kontodelt on tehtud

selgitustega „leping 160401“, „pikaajaline investeerimislaen“ ja „omaniku investeerimislaen“.

Vastavad selgitused tähendavad laenu tagasimakseid suuliste laenulepingute alusel. Maakohus

on pankrotiavalduse alusel ekslikult tuvastanud need laenu väljamaksetena. Arvestades

maksete arvu ja erinevaid summasid on eluliselt ebausutav, et võlausaldaja on sellisel hulgal

ülekannetega laenu andnud. Võlgnik soovib neid asjaolusid tõendada P.H ja J.G tunnistaja

ütlustega.

11.6. Maakohus on jätnud analüüsimata asjaolu, et võlausaldaja kontodel puuduvad vabad

vahendid. Näiteks pankrotiavalduse lisa 5 (LHV Panga kontoväljavõte) näitab, et kohe kui

mingi summa kontole laekus, on seda kasutatud võlausaldaja kohustuse täitmiseks. Samuti

teenindatakse konto kaudu väikelaene (nt AS LHV Finance väikelaenuleping 864301/

864301). Kõigilt pankrotiavaldusele lisatud pangakontodelt on näha, et võlausaldaja teenindab

erinevaid laenukohustusi ja mingit vaba jääki kontodele ei teki. Kuna võlausaldaja ei ole

võlgnikule laenu andnud, siis puuduvad võlgnikul kohustused. Võlgnik ei ole maksejõuetu.

11.7. Maakohus on menetlusnorme rikkudes eiranud võlgniku soovi suuliseks menetluseks,

mistõttu tuleb määruskaebuse läbivaatamisel üle kuulata tunnistajad. Võlgnik esitas

menetluses 26.10.2022 seisukoha p-s 5 soovi asja läbivaatamiseks suulises menetluses.

PankrS 12 lg 2 kohaselt tuleb sellisel juhul korraldada kohtuistung. Võlgnik ootas seoses

registrist kustutamise ja õigusvõime lõppemisega menetluse lõpetamise taotluste lahendit,

kuid kohus jättis need taotlused tähelepanuta ja lahendamata. Kaebajale üllatuslikult tegi

kohus hoopis pankrotimääruse. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt soovib kostja suulist

menetlust ja tunnistajate ülekuulamist, kuna kohtu üllatuslik menetlusnormide rikkumine ei

andnud võlgnikule võimalust enda seisukohtade ja tõendite esitamiseks maakohtus.

12. Võlausaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud võlgniku kanda.

13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 kohaselt

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu

määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654

2-22-13735

lg 6 ja § 659). Kolleegium ei pea vajalikuks asja lahendamist kohtuistungil (TsMS § 667 lg

3).

15. Määruskaebuses leiab võlgnik, et võlausaldaja nõue võlgniku vastu ei ole põhjendatud

ning soovib nõudele esitatud vastuväidete tõendamiseks kuulata üle tunnistajad P.H ja J.G.

16. Võlausaldaja nõude põhjendatust hinnatakse pankrotimenetluses ajutise halduri

nimetamisel PankrS § 15 lg 3 p 1 ja 4 järgi ning nõuete kaitsmisel PankrS § 1001 jj järgi. Ka

pankroti väljakuulutamise otsustamise staadiumis võib kohus jätta võlausaldaja nõude

kõrvale, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle

tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust (RKTKm 10.06.2014, 3-2-1-60-14, p 18).

Kolleegium leiab, et määruskaebemenetluses pankroti väljakuulutamise õiguspärasuse

kontrollimisel saab hinnata üksnes neid vastuväiteid, mida võlgnik esitas ajutise halduri

nimetamisel või pankrotiavalduse arutamisel. Kui võlgnik soovib esitada nõudele uusi

vastuväiteid, tuleb tal seda teha nõude kaitsmisel PankrS § 1001 jj järgi.

17. Ajutise halduri nimetamisel ja panrotiavalduse menetlemisel 12.12.2022 ja 26.01.2024

seisukohtades ei esitanud võlgnik võlausaldaja nõudele vastuväiteid, vaid tugines üksnes

sellele, et võlgnikul ei ole õigusvõimet. Võlgnik ei esitanud ka taotlust tunnistajate üle

kuulamiseks. Seejuures ei esitanud võlgnik hiljem vastuväiteid ka nõuete kaitsmisel.

06.11.2024 määrusega kinnitas maakohus võlausaldajate nimekirja, millega tunnustas J.G

(pankrotis) nõuet võlgniku vastu 361 700 eurot, võlgnik seda ei vaidlustatud ning määrus

jõustus.

18. Maakohus tuvastas võlgniku kohustuse võlausaldaja ees tuginedes vastuväidete

puudumisele, ajutise halduri aruandele ja arvelduskonto väljavõtetele. Viimastest nähtus, et

võlausaldaja kandis eri aegadel võlgniku arvelduskontole kokku 361 700 eurot selgitusega

„omanikulaen“. Maakohus ei rikkunud ajutise halduri nimetamisel ja pankroti

väljakuulutamisel PankrS § 15 lg 3 p-des 1 ja 4 sätestatut, kui leidis, et võlausaldaja nõue

võlgniku vastu on põhjendatud.

19. Määruskaebuse esitamisel pankroti väljakuulutamise määruse peale esitas võlgnik uued

väited, mille järgi ei andud võlausaldajale võlgnikule omanikulaenu, vaid maksis tagasi varem

võetud laenu. Selle väite tõendamiseks palus võlgnik kuulata üle tunnistajad P.H ja J.G.

Kolleegium leiab, et võlgniku uued väited ja nendega seoses taotletud tõendid tuleb jätta

vastu võtmata TsMS § 238 lg 1 järgi, kuivõrd määruskaebemenetluses pankroti

väljakuulutamise õiguspärasuse kontrollimisel saab hinnata üksnes neid vastuväiteid, mida

võlgnik esitas ajutise halduri nimetamisel või pankrotiavalduse arutamisel.

20. Põhjendamatu on võlgniku etteheide, et maakohus jättis arvestamata võlgniku sooviga

arutada pankrotiavaldust kohtuistungil. PankrS § 12 lg 5 järgi kui võlgnik soovib

pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda pankrotiavalduses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

21. Võlgnik ei teatanud maakohtule, et soovib pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil.

P.H esindaja Erki Casar esitas 26.10.2022 kohtule seisukoha, kus märkis, et „Omanik ei ole

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses“. P.H oli seisukoha esitamise ajal küll osanik,

kuid tema juhatuse liikme volitused lõppesid äriregistri andmetel 07.02.2022, s.o enne

seisukoha esitamist. E. Casari 26.10.2022 seisukohta ei saa käsitada võlgniku

menetlusdokumendina.

2-22-13735

22. Kolleegium leiab, et maakohus jättis õigesti arvestamata asjaoluga, et kohtuasjas nr 2-22-

18292 tuvastas kohus, et võlgniku ennistamine registrisse oli õigusvastane. Viidatud

kohtuasjas leidis Tartu Ringkonnakohus 30.01.2024 määruses, et nii võlgniku registrist

kustutamine 13.10.2022 kui tema registrisse ennistamine 20.10.2022 olid õigusvastased.

Samas märkis Tartu Ringkonnakohus, et Harju Maakohtu 17.11.2022 hagi tagamise määrus

tsiviilasjas nr 2-22-13735 (käesolev tsiviilasi) toob kaasa olukorra, kus ilma õigusliku aluseta

ennistatud äriühingut ei saa äriregistrist kustutada kuni hagi tagamise määruse kehtimiseni

(määruse p 12).

23. Tartu Ringkonnakohtu tuvastatud rikkumistel ei olnud mõju praeguse pankrotiasja

menetlemisele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime lõpeb isiku kustutamisega registrist

(tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 45 lg 2). Et võlgnikku ei ole äriregistrist

kustutatud, ei saa ta olla õigusvõimetu. Kuigi võlgniku õigusvõime oli ajavahemikul

13.10.2022–20.10.2022 katkenud, ei muuda see pankrotimenetlust seadusevastaseks. Kui

juriidilise isiku kohta tehtud kanne registris taastatakse, ei loeta selle juriidilise isiku

õigusvõimet katkenuks ning tekkinud õigusi ega kohustusi vahepealse registrist kustutamisega

lõppenuks (RKTKo 15.01.2007, 3-2-1-132-06, p 31).

Menetluskulud

24. TsMS § 171 lg 1 kohaselt tuleb määruskaebuse menetlemise kulud määruskaebuse

rahuldamata jätmise tõttu jätta võlgniku kanda. Et maakohus ei ole menetluskulude rahalist

suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt