Legislator Case Law & Legislation
3-25-713/5 AI generated

3-25-713/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-25-713/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

X Halduskohtusse laekus 23.03.2025 X poolt esitatud kaebus, milles ta palub välja mõista iniväärikuse alandamise eest ja 1000 eurot on hüvitis tekitatud tervisekahju eest. Kaebuse

Legislator headnote

AI generated

3-25-713/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Kaebuse

Keywords

AI generated
medical necessity contrary to medical advice deportation despite health issues outpatient treatment medical examination failure to prove deterioration
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-25-713

X HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-713

Määruse kuupäev ja koht

10.06.2025, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla vastu tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks (seoses arstiabi osutamata

jätmisega 7.10.2025 ja 14.01.2025)

Resolutsioon

Menetlusosalised

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta menetluslikud taotlused läbi vaatamata.

3. Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja

nimi tähemärgiga.

Kaebaja: X

Vastustaja: Viru Vangla

Edasikaebamise kord ja muud

selgitused

Määruse resolutsiooni punktidele 1 ja 2 võib esitada

määruskaebuse X Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus

osas on määrus lõplik. Määrus toimetatakse

kaebajale kätte.

Asjaolud ja menetluse käik

1. X Halduskohtusse laekus 23.03.2025 X poolt esitatud kaebus, milles ta palub välja mõista

Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitis summas 2000 eurot, kus 1000 eurot on hüvitis tema

iniväärikuse alandamise eest ja 1000 eurot on hüvitis tekitatud tervisekahju eest. Kaebuse

kohaselt 7.01.2025 ja 14.01.2025 ütles kaebaja valvurile, et vajab meedikut. Meediku

saabudes jälgis valvur, kuidas meedik kaebajale meditsiiniabi osutas. Kaebaja teatas

meedikule, et ei saa sellisel kujul meditsiiniabi. Meedik palus valvuril kõrvale astuda, et ta ei

vaataks ega kuuleks, kuidas meedik kaebajale meditsiiniabi osutab, kuid valvur ignoreeris

meediku palvet. Seoses sellega jäi 7.01.2025 ja 14.01.2025 kaebajale meditsiinabi osutamata

ja kaebajal tekkis kõrge vererõhk, stress, paanikahoog ja hirm. Kaebaja tundis end alandatuna

ja väärkohelduna. Kaebaja tuginedes õiguskantsleri seisukohale (24.05.2016 kiri nr 7-

4/151058/1602270) leiab, et vangla praktika, kus valvurid jälgivad alati visuaalselt

kinnipeetavate kambrites tervishoiuteenuste osutamist, ei ole kooskõlas privaatsuse ja

konfidentsiaalsuse põhimõttega. Seda toetavad ka Mandela reeglite art 31, Bangkoki reeglite

art 11.2 ning Euroopa Vanglareeglistiku art 42.3 (a). Piinamise ja Ebainimliku või Alandava

kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) on seisukohal, et kõik

terviseuuringud peavad toimuma väljaspool vanglaametnike kuuldeulatust ning välja arvatud

3-25-713

juhul, kui meditsiinipersonaal konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades sõnaselgelt soovib

vastupidist. CPT rõhutab, et vanglaametnike kohalolek tervishoiuteenuse osutamise ajal

kahjustab arsti- ja patsiendi vahelise usaldussuhte tekkimist. Samuti võib see hoida tagasi

isikut oma tervise kohta info avaldamist. Kaebaja leiab, et 7.01.2025 ja 14.01.2025 tema

õiguste rikkumised ja tekitatud kannatused olid intensiivsed ning peab põhjendatuks talle

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 2000 eurot. Kaebaja soovib haldusasja

arutamist kohtuistungil ja tunnistajate (meditsiinitöötajate) ülekuulamist. Ühtlasi palub

kaebaja vabastada ta kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohutusest.

2. X Halduskohus esitas 4.06.2025 Viru Vanglale kohtunõude, et kontrollida kaebajal

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist.

3. Viru Vangla vastas kohtunõudele 9.06.2025. Vastusest kohtupäringule teatas vangla, et

kaebaja esitas 25.01.2025 Viru Vanglale taotluse tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

summas 2000 eurot seoses asjaoluga, et 7.01.2025 ja 14.01.2025 tervishoiuteenuse osutamisel

ignoreeris valvur meediku palvet astuda kõrvale, mistõttu keeldus kaebaja meditsiinilisest

abist. Viru Vangla jättis 21.03.2025 otsusega nr 1-9/3-25/10-4 kahjunõude rahuldamata.

Kohtu seisukoht

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 1 sätestab, et kaebuse saanud

alluvusjärgne kohus kontrollib muu hulgas, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või

käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega

selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest

tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

5. Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et kaebus ei ole lubatud ja see tuleb

tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

6. Haldusasja materjalide kohaselt taotleb kaebaja talle tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamist seoses sellega, et tema keeldus 7.01.2025 ja 14.01.2025 kohale tulnud meediku

poolt pakutavast tervishoiuteenuse osutamisest põhjusel, et kõrval seisis vanglaametnik

(valvur).

Tulenevalt Viru Vangla 21.03.2025 otsuse nr 1-9/3-25/10-4 faktiliste asjaolude kirjeldusest,

mille üle kaebaja ei vaidle, keeldus kaebaja 7.01.2025 ja 14.01.2025 korduvalt talle määratud

ravimite vastuvõtmisest.

Kuna kaebaja kaebas 7.01.2025 ja 14.01.2025 halba enesetunnet, tuli tema juurde meedik, kes

hakkas kontrollima kaebaja terviseseisundit (mõõtma kaebaja vererõhku), millest kaebaja

keeldus viidates asjaolule, et kõrval viibib vanglaametnik.

7. Eelnevast on näha, et kaebajale tervishoiuteenuse osutamata jätmine 7.01.2025 ja

14.01.2025 oli tingitud kaebaja, mitte vangla töötajate käitumisest.

Kohus leiab, et juhul, kui kaebaja vabatahtlikult loobub nii ravimite vastuvõtmisest kui ka

hiljem tervisekontrollist, ei ole see vanglale etteheidetav.

Lisaks on selgunud, et kaebaja väide selle kohta, et justkui tema juurde tulnud meedik käskis

valvuril mitte jälgida kaebajale tervishoiuteenuse osutamist, osutus valeväideks.

Ka eluliselt pole usutav, et sellise protseduuri juures nagu vererõhu mõõtmine oleks valvuri

kõrval viibimine seda tegevust häiriv jne.

Tegemist ei ole kohtu hinnangul liiga privaatse protseduuriga, mille sooritamise käigus oleks

valvuri juuresolek küsitav vms.

3-25-713

Samas on õige vangla viide nii vangistusseaduse § 66 lg-le 1 kui ka justiitsministri 5.09.2011

määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 2 p-le 1, mille kohaselt on vanglaametnikel

kinnipeetavate üle järelevalve teostamise kohustus.

8. Kohus märgib täiendavalt, et kohtupraktikas on korduvalt leitud, et vanglaametniku

juuresolek tervishoiuteenuste osutamisel on põhjendatud ja õigusaktidega kooskõlas.

Antud juhul vajab rõhutamist asjaolu, et kaebaja ise loobus talle määratud ravimite

vastuvõtmisest, mille tulemusena halvenes tema terviseseisund ja ta vajas meedikut.

Kirjeldatud olukorras võiks vanglal olla põhjendatud kahtlus, et meediku kutse on tingitud

muust, kui tegelikust kaebaja vajadusest saada tervishoiuteenust. Seega on oluline, et sellise

tervishoiuteenuse osutamise üle pidas järelevalvet vanglaametnik, kes vajadusel saaks kiiresti

reageerida.

Kohus rõhutab ka seda, et õiguskantsleri, CPT ja muude inimõiguste organisatsioonide poolt

võetud seisukohad, aga samuti Euroopa Vanglareeglistik ei ole kohtule siduvad, vaid

soovituslikud.

Antud juhul ei näe kohus juba sel põhjusel, et oleksid täidetud riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 7 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eeldused, kuna ilmselgelt puudub vangla

tegevuse ja kaebajale tervishoiuteenuste osutamata jätmise vahel põhjuslik seos ning vangla

käitumist ei ole võimalik pidada õigusvastaseks.

Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et hüvitamisekaebuse rahuldamine on

ebatõenäoline.

9. Kohus on seisukohal, et kaebaja õiguste riive 7.01.2025 ja 14.01.2025 juhtunu valguses on

väheintensiivne.

Vangla on taganud kõik, et kaebaja oleks saanud 7.01.2025 ja 14.01.2025 nii talle määratud

ravi kui ka meditsiinikontrolli, kuid kaebaja sellest keeldus enda tahtest lähtuvalt.

Kaebajal oli endiselt võimalus võtta vastu talle määratud ravimid, et tema kõrge võrerõhk

langes.

Eeldatavasti kaebaja seda ka tegi, kuna ei ole enam meedikut enda juurde kutsunud. Seega on

kohus arvamusel, et kaebaja õiguste riive 7.01.2025 ja 14.01.2025, millal jäi tervishoiuteenus

kaebaja initsiatiivil talle osutamata, on väheintensiivne.

10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 21 , tagastab kohus kaebuse

tervikuna.

11. Seoses kaebuse tagastamisega jätab kohus kaebaja menetluslikud taotlused (menetlusabi

taotlus ja taotlus tunnistajate ülekuulamiseks ning haldusasja arutamiseks kohtuistungil) läbi

vaatamata.

12. Kohus selgitab, et kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3 ja 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

3-25-713