2-25-2647/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-2647

Tsiviilasi

OÜ Leitom Ehitus (likvideerimisel) pankrotiavaldus

Menetlustoiming

pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja

kuulutamata ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik OÜ Leitom Ehitus (likvideerimisel) (rk

16918606; asukoht XXX, 80028 Pärnu), seaduslik esindaja

likvideerija H.T.;

ajutine pankrotihaldur E.W

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜ Leitom Ehitus (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus pankrotti

välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Kohustada ajutist haldurit likvideerima OÜ Leitom Ehitus (likvideerimisel) kahe kuu

jooksul määruse jõustumisest arvates.

3. Vabastada ajutine pankrotihaldur E.W tema ülesannetest pärast võlgniku kustutamist

äriregistrist.

4. Määrata OÜ Leitom Ehitus (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks likvideerija H.T.

(xxxxxxxxxxxxx).

5. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

6. Määrata ajutise pankrotihalduri E.W tasuks 2305,80 eurot (sh käibemaks 415,80

eurot), mis maksta välja E.W Õigusbüroo (registrikood 10016048) arvelduskontole

nr EE861010902001530007 AS-is SEB Pank, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Tasust:

6.1. 1080,92 eurot (sh käibemaks 194,92 eurot) hüvitada riigi vahenditest;

6.2. 1224,88 eurot (sh käibemaks 220,88 eurot) mõista välja OÜ-lt Leitom Ehitus.

7. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Saata määrus ajutisele pankrotihaldurile, võlgnikule ja määruse jõustumisel Tartu

Maakohtu registriosakonnile ning resolutsiooni p 5.1. osas täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu

kohtumaja kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab

määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse

esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate

avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).

ASJAOLUD

1. OÜ Leitom Ehitus (likvideerimisel) (avaldaja) esitas kohtule 18.02.2025 võlgniku

pankrotiavalduse.

Avalduse kohaselt asutati ettevõte L.T.i poolt 12.02.2024., juhatuse liikmeks nimetati.T.T.

Ainuosanik otsustas 10.01.2025 võlgniku lõpetada ning likvideerija ülesandeid asus täitma.T.H.

Võlgniku majandustegevus on tänaseks lõppenud ja oli seotud ehitusteenuse pakkumisega. Paraku

ei suutnud juhatus leida võlgnikule piisavas koguses lepinguid ning sellest tulenevalt kanti olulist

kahjumit. Võlgnik ei ole suuteline tasuma oma kohustusi võlausaldajate ees ja võlgnik on

maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiv. Peamiseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on

ebaõnnestunud äriplaan, kus langevas trendis oleval ehitusturul ei suudetud leida piisavalt tööd ning

püsikuludena fikseeritud palgakulud viisid äriühingu kahjumisse. Pankrotiseaduse mõttes on

maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu. Ettevõttel vara puudub, kohustusi on 205 046,89

euro ulatuses.

2. Kohus nimetas 4.03.2025 määrusega võlgniku ajutiseks halduriks E.W (ajutine haldur), peatas

võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.

3. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb

lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Aruande kohaselt on võlgnikul vara ja nõudeõigusi kokku 29.59 eurot, kuid puudub täpsem teave,

kas ja mis summat Paysera LT kontol olevast 8,69€ on võimalik kasutada pankrotimenetluse kulude

katteks. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 205 560.57 eurot, millest vähemalt 144 948.57 eurot on

muutunud sissenõutavaks. Sealjuures ei ole EMTA teatanud, kas maksuvõlg on seotud

väljamakstud palkadega või arvestatud ja deklareeritud, kuid väljamaksmata palkadega. Seega võib

tekkida olukord, kus Töötukassa poolt töötajatele saamatajäänud tasude hüvitamisel kaob ka

maksuvõlg ning tasumata jäävad vaid tasud seotud isikutele (Käitlus OÜ ja omanik) ning

kohtutäituritele

Ajutise halduri hinnangul on Leitom Ehitus OÜ (likvideerimisel) maksejõuetuse peamiseks

põhjuseks:

-

äriplaani nõrkus, kuna tegevuse alustades poldud valmis selleks, et ei suudeta (vähemalt

esimesel tegevusaastal) leida piisavas koguses töid;

-

ebamajanduslikud otsused suure hulga töötajate palkamisel, õigel hetkel töölepingute

mittelõpetamisel ning tööjõukulude tasumiseks laenude võtmisel liiga pika perioodi (9 kuud)

jooksul.

Kuna tegevuse ajal vahearuandeid ei ole koostatud/esitatud, siis pole maksejõuetuse tekkimise

täpsem aeg teada. Muude andmete puudumisel tuleb järeldada, et Leitom Ehitus OÜ

(likvideerimisel) muutus maksejõuetuks juunis 2024, kui tekkis maksuvõlg ja puudusid vahendid

selle tasumiseks.

Ajutise halduri analüüsist tulenevalt leiab ta, et käesolevaks ajaks ei ole võlgniku juhtorgani liikme

tegevuses raske juhtimisvea või kuriteo tunnustega teo tunnuseid tuvastatud ja maksejõuetuse

põhjuseks pankrotiseaduse mõistes on muu asjaolu.

Leitom Ehitus OÜ (likvideerimisel) tegevus on lõppenud. Puuduvad vahendid võlgade tasumiseks

ja tegevuse jätkamiseks, millest lähtuvalt tegevuse taaskäivitamine ei ole võimalik.

Teadaolevalt ei ole ka võlgniku 82 aasta vanusel ainuomanikul vahendeid ühingu võlgade

tasumiseks ja ühingu tervendamiseks.

Käesoleval ajal on töötamise registris kõik võlgniku poolt sõlmitud töölepingud lõpetatud. Võlgnik

on esitanud ajutisele haldurile andmed selle kohta, et töölepingute alusel saamatajäänud tasude osas

on võlgniku vastu nõuded 20-l endisel töötajal, nõuete summaga kokku 78 664,01€.

Pärast kohtu poolt kas pankroti väljakuulutamise või pankrotimenetluse raugemise määruse

tegemist saab haldur koostada ja esitada Töötukassale avalduse töötajatel saamatajäänud tasude

hüvitamiseks.

Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks.

Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 2305.80 eurot (sh käibemaks).

4. Maakohus määras 31.03.2025 määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse

kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot ning avaldas samal päeval

määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud

summat tähtaegselt ei maksnud.

Maksejõuetuse teenistus ei esita 06.06.2025 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku

pankrotimenetlust avaliku uurimisena.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb

lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

6. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara

pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise

võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui

võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või

tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara

koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu

PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks

deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.

7. PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus

juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku

tähtaja. Kohus tegi 22.04.2025 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita

06.06.2025 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena.

Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

olenemata võlgniku maksejõuetusest.

8. Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul

menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul

mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused

(PankrS § 29 lg 8 ls-d 1 ja 2). Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse

resolutsioonis nimetatud isiku.

Kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud

esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku

töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel

saamata jäänud hüvitise eest (PankrS § 29 lg 5).

9. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes

Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4 ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale

(PankrS § 39 lg 1).

Menetluskulud

10. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus

pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on

pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2). Kohus jätab menetluskulud, sh ajutise

halduri tasu, võlgniku kanda.

11. Ajutine haldur esitas 28.03.2025 taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada

oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse

määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste

suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär

aastal on 177.20 eurot (PankrS § 23 lg 3).

12. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 1890,00 eurot (lisandub käibemaks 22%). Ajutine

haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma

ülesannete täitmiseks 13,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja

keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab

põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu 140 eurot mahub

kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise halduri tasuks

1890 eurot, koos käibemaksuga 2305,80 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11).

Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur

tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

13. PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja

kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid

ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu

hüvitamine riigi vahenditest.

14. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot

(aastal 2025), sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause).

Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka

Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi

vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

15. Ajutise halduri tasu summas 1080,92 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigi vahenditest, tasu

summas 1224,88 eurot välja mõista võlgnikult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eveli Vavrenjuk

kohtunik