4-25-1004/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.06.2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-1004 (940024000570)

Kohtunik

Katrin Mikenberg

Kohtuistungi sekretär

Jane Põldoja

Väärteoasi

Kaebus Keskkonnaameti 26.02.2025 otsusele väärteoasjas

nr 940024000570, millega XXX OÜ-d karistati

maapõueseaduse (MaaPS) § 117 lg 2 järgi rahatrahviga

8000 eurot

Kaebuse esitanud isik

(menetlusalune isik)

XXX OÜ, rk xxxxx; asukoht xxx; juhatuse liige X (ik

XXX); e-post xxx; tel xxxx; varem süütegude eest

karistamata

Kaitsja

Vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere; LEADELL Pilv

Advokaadibüroo AS; Maakri 19/1, Tallinn; e-post

pirkkamarja.poldvere@leadell.com

Kohtuväline menetleja

Keskkonnaameti

järelevalveosakonna

Jõgeva- ja Tartumaa büroo; esindaja Annika

Koha; asukoht Roheline 64, Pärnu; e-post

info@keskkonnaamet.ee

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 30, § 38 lg-st 1, § 132 p-st 3, §-dest 133‒

135, maakohus otsustas:

1. Rahuldada XXX OÜ kaebus.

2. Tühistada Keskkonnaameti järelevalveosakonna Jõgeva- ja Tartumaa büroo

26.02.2025 otsus väärteoasjas nr 940024000570.

3. Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

4. Jätta XXX OÜ taotlus menetluskulude hüvitamise osas rahuldamata.

5. Otsuse koopia anda kaebuse esitanud isikule, tema kaitsjale ja Keskkonnaametile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon

esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Väärteoetteheide

XXX OÜ juhatuse liige X korraldas pinnase koorimist Aardla liivakarjääri põhja osas lindude

pesitsusajal perioodil 22.05-24.05.2024, rikkudes selle teoga MaaPS § 117, mis näeb ette

vastutuse kaevandamisloa nõuete rikkumise eest.

Kirjeldatud teo pani XXX OÜ juhatuse liige X toime vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg

3 mõistes, kuna isik oli teadlik, et Aardla liivakarjääri lääne- ja põhjaosas on pinnase

koorimine ja valli moodustamine lubatud vaid väljaspool lindude põhilist pesitsusaega ning

isik oleks pidanud möönma, et kooritud alast suurem osa jäi karjääri suhtes põhjapoolsesse

osasse.

XXX OÜ juhatuse liikme X suulisel korraldusel koorisid MKM Infra OÜ töötajad

ajavahemikus 22.05.-24.05.2024 alltöövõtu korras pinnast Tartumaal, Kastre vallas, Aardla

külas, Lingi kinnistul (katastritunnusega 18501:001:0562) Aardla liivakarjääri mäeeraldise

põhjapoolses osas lindude pesitsemise ajal, rikkudes XXX OÜ-le väljastatud kaevandamisloa

nr KL-519847 kõrvaltingimust nr 17, mis ütleb, et karjääri rajamise algusperioodil võib

karjääri lääne- ja põhjaosas pinnase koorimine ja valli moodustamine toimuda vaid väljaspool

lindude põhilist pesitsusaega (so ajavahemikus 31.07. kuni 15.03). Seejuures ei teadnud

MKM Infra OÜ töölised, et keskkonnaloa kohaselt on tööde teostamine Aardla liivakarjääri

põhjaosas lindude pesitsusajal keelatud.

Eelkirjeldatud tegevusega pani XXX OÜ toime maapõueseaduse § 117 lg 2 järgi

kvalifitseeritava teo.

PÕHIOSA

Asjaolud ja menetluse käik

1. Keskkonnaameti (KeA) 26.02.2025 otsusega väärteoasjas nr 940024000570 karistati

XXX OÜ karistati MaaPS § 117 lg 2 järgi rahatrahviga 8000 eurot.

2. XXX OÜ (XXX OÜ) esitas mainitud otsusele kaitsjate kaudu kaebuse. 21.05.2025

kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse ja selles toodud taotluste juurde. Kokkuvõtvalt leiab

kaebaja leiab, et XXX OÜ teos puuduvad väärteo tunnused. XXX OÜ ei ole

kaevandamisloa nõudeid rikkunud. Kaevandamisloas ei ole õiguspäraselt (selgelt ja

üheseltmõistetavalt) piiranguid kehtestatud. Piiranguid ei ole märgitud keskkonnaloa

taotluse graafiliseks lisaks olevale mäeeraldise plaanile. Kaevandamisloa eritingimus 17

lubab ka linnurahu ajal paljandustöid teha, ebaselge on vaid see, kuskohas. Selge

õigusrikkumine puudub, ka KeA inspektor Kadri Roos ei osanud menetluse käigus

selgitada, millises karjääri osas võis paljandustöid teha linnurahu ajal. KeA rikkus otsuses

põhjendamiskohustust, kuna vältis käsitlust, millisesse ilmakaarde jääb ala, kus XXX OÜ

koorimistöid tegi. Vaatamata kaevandamisloa puudustele ja tagantjärele selgunud

grammatilisele ebaselgusele on XXX OÜ täitnud kaevandamisloa tingimusi sisuliselt ja

eesmärgipäraselt, s.o kooskõlas tingimuste aluseks olnud keskkonnamõju hindamise

aruandega (KMH). Kaebaja tegi paljandustöid kirdes, mitte põhjas ega läänes. Tehtud

paljandustööd toimusid kooskõlas Aardla liivakarjääri maavara kaevandamise projekti

(projekt) lisaks oleva mäetööde plaaniga. Mäetööde plaan on koostatud lähtudes

keskkonnaloast ja KMH-st. Kaebaja tõlgendas kaevandamisloa eritingimust 17 kooskõlas

selle aluseks olnud KMH-ga. Kokkuvõtvalt nii, et eritingimuse 17 eesmärk on KMH

aruandes välja toodud häiringute ja riskide leevendamine. Teisisõnu, et Aardla järve

kallastel ei oleks müra 45 dB või rohkem, mida tagab mäetööde plaanil roosa piirjoon.

KeA ei ole otsust tehes kaevandamisloa piirangu täitmist sisuliselt hinnanud.

Kaevandamisloa sõnastus on mitmeid tõlgendusi võimaldav. Kaevandamisluba keelas

lindude pesitsusajal oli karjääri põhja- ja lääneosas pinnase koorimise ja valli

moodustamise, kuid kaevetööd olid lubatud kogu karjääri ulatuses alates keskkonnaloa

kehtima hakkamisest 10.04.2024. Isegi, kui peaks olema rikutud loa nõudeid puudub

XXX OÜ tegevuses väärteo subjektiivne külg. Tahtlus ja hoolsuskohustuse rikkumine

puudub, paljandustöid tehti kooskõlas projektiga.

Kaebaja palub Keskkonnaameti 26.02.2025 otsus tühistada ning väärteomenetlus XXX

OÜ suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Alternatiivselt taotletakse XXX OÜ

suhtes menetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Samuti taotletakse

menetlusalusele isikule hüvitamisele kuuluva valitud kaitsjale makstud mõistliku

suurusega tasu kindlaks määramist.

3. Kohtuväline menetleja oli 21.05.2025 kohtuistungil seisukohal, et kaevatav otsus on

seaduslik ja põhjendatud ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Pinnast kooriti karjääri

põhjaosas. Kuna seda tehti pesitsusajal, on keskkonnaloa kõrvaltingimust rikutud.

Keskkonnaloa kõrvaltingimus piiritleb selgelt, millisel alal ja millisel perioodil on

pinnasetööd keelatud. Kuna tegemist on ajaliselt piiratud tingimusega, ei olnud mõistlik

nimetatud piirangu märkimine kaevandamisloa graafilisele kaardile. Sinna märgitakse

püsivad piirangud ja keelualad. Pinnase koorimistööd ja müra vähendava valli loomine

toimuvad enne maardlast materjali väljakaevamist. Loas toodud tingimused ei ole

vastuolulised. Kõrvaltingimuse 17 kehtestamise eesmärk on mürahäiringu vähendamine

kaitsealal olevate lindude pesitsusajal. Mürahäiringu risk ja selle realiseerumine võib

toimuda ka siis, kui ei ole tuvastatav konkreetne kahju lindudele. XXX OÜ on

kaevandamise projektis selgelt aru saanud, millises piirkonnas maardlal tuleks pinnasetöid

teha, sest viitas projekti lk 14 samale keskkonnaloa eritingimusele 17. Nähtub, et projektis

XXX OÜ tõlgendas loa tingimusi selliselt, et pinnasetöid on mõistlik teha ida- ja kirde

piirkonnas ja mitte põhjaosas. Seega oli kõrvaltingimuse sisu XXX OÜ-le selge ja teada

juba enne pinnase koorimise töid. Kaebaja püüab luua asjaolude pinnalt endale soodsama

olukorra, tõlgendades kõrvaltingimustes toodud ilmakaari endale sobivalt. Täna

küsimustele vastates kaebaja väitis, et kõrvaltingimuse 17 mõte on loodeosas pinnase

koorimistööde teostamise keeld, mitte lääne- ja põhjaosas. KeA lähtus pinnasetööde

asukoha kindlakstegemisel drooni ülelennust saadud infost, mille alusel on pinnasetööd

toimunud maardla põhja- ja kirdeosas.

Kohtu seisukoht

4. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et XXX OÜ juhatuse liige X korraldas 22.05-

24.05.2024 ehk lindude pesitsusajal Aardla liivakarjääris pinnase koorimist. Vaidlus

puudub ka selles, et kaevandamisloas nr KL-519847 sisaldub kõrvaltingimus 17. Pooled

on erimeelel selles, kuidas nimetatud kõrvaltingimust tõlgendada ja millisesse ilmakaarde

jääb 22.05-24.05.2024 karjääris paljandatud osa.

5. Äriregistri väljavõte kinnitab fakti, et XXX OÜ juhatuse liige on alates 17.05.2021 X.

Keskkonnaloas nr KL-519847 on kõrvaltingimus 17 sõnastatud järgmiselt: „Karjääri

rajamise algusperioodil võib karjääri lääne- ja põhjaosas pinnase koorimine ja valli

moodustamine toimuda vaid väljaspool lindude põhilist pesitsusaega (15. märts kuni 31.

juuli).“ 11.10.2024 vaatlusprotokollis on esitatud Maa-ameti fotolao foto Aardla

liivakarjäärist jäädvustatuna 27.04.2024. Kõnealune foto tõendab, et 27.04.2024 seisuga

pinnast karjääris kooritud veel ei olnud. Tunnistaja A kohtuistungil antud ütlustest

selgub, et 22.05-24.05.2024 tegi ta Aardla liivakarjääris MKM Infra OÜ buldooserijuhina

tööd XXX OÜ rentimisel. Tunnistajal on XXX OÜ juhatuse liikme Xga tööalased suhted.

X andis talle karjääris ettemärgistatud pinna ning rääkis kuskohast, mida, kui sügavalt ja

kuhu pidi lükkama. Paljandatav ala oli märgistatud postidega. Postidest kaugemal

tunnistaja tööd ei teinud. Objektil olevatest piirangutest ei räägitud. Tavapäraselt nii

detailselt infot talle ei jagatagi. Tunnistaja B, kes töötab KeA ringmajanduse osakonnas

maapõue büroos, andis kohtuistungil ütlusi, et teostas menetleja Kadri Roosi palvel Aardla

liivakarjääris 02.08.2024 drooniga ülelennu. Droonil on täppis GPS, mistõttu ülelennu

tulemusel saab kaardile asukoha koordinaatidega ortomosaiikfoto. Tunnistaja B kinnitusel

on ülelennuga tehtud ortomosaiikfoto väärteotoimikus. Ortomosaiikfotol on näha rombja

mäeeraldise ülaosas tumehalli L-tähte meenutavat ala, sellest vasakul kitsukest helehalli

(beežikat) ala; sellest all ja paremal suuremat helehalli (beežikat) ala. Tunnistaja B

selgitas, et kõnealuse ortomosaiikfoto põhjal ta täheldas, et mäeeraldise ühes nurgas oli

tehtud algust kaevandamistöödega. Väiksemal osal oli katet kooritud ja tundus olevat

maavara karjäärist välja viidud. Tunnistaja selgitas ortomosaiikfotole tuginedes, et tehtud

oli sisepuistanguid, tumehall L-tähte meenutav ala oli kaevandamissüvend (veekogu)

sellest edasi paremale helehallil (beežikal) alal oli katendit kooritud. Menetlusaluse isiku

seadusliku esindaja X ütlustest ilmneb samuti, et paljandamistööd Aardla liivakarjääris

väärteoetteheites näidatud ajal toimusid, alltöövõttu tegi MKM Infra OÜ, operaatori

eesnimi oli A. X andis töötajale korraldused, oli GPS aparaadiga ise karjääris,

koordinaadid võeti kaevandamise projektist. X pani maha tokid, märkis isiklikult välja,

kus tuleb paljandada, palus tööle hakata ja nii ka töid korraldati. Kõrvaltingimustest ta

operaatorile ei rääkinud, sest see ei ole operaatori asi.

6. MaaPS § 117 lg 2 näeb ette juriidilise isiku vastutuse sama sätte esimeses lõikes

määratletud süüteo eest. Selleks on kaevandamisloa nõuete rikkumine. Rikutud

kaevandamisloa nõudeks eelpool viidatud keskkonnaloa nr KL-519847 on kõrvaltingimus

17, mis ei luba karjääri rajamise algusperioodil lindude pesitsusajal karjääri lääne- ja

põhjaosas pinnast koorida ja valli moodustada.

7. Tuginedes eelnevalt avatud 11.10.2024 vaatlusprotokollile, tunnistaja A, tunnistaja B

ütlustele, ka menetlusalust isikut esindanud juhatuse liikme Xi ütlustele ja

ortomosaiikfotolt nähtavale, saab tõdeda, et 22.05-24.05.2024 ehk lindude pesitsusajal

keskkonnaloa kõrvaltingimuse 17 mõttes kooris MKM Infra OÜ töötaja XXX OÜ

juhatuse liikme X suulisel korraldusel ja juhistel alltöövõtu korras Aardla liivakarjääris

pinnast. Kõrvutades 11.10.2024 vaatlusprotokollis esitatud 27.04.2024 fotot

ja

02.08.2024 tehtud ortomosaiikfotot, saab järeldada, et karjääris töid alles alustati, st

tegemist oli karjääri rajamise algusperioodiga.

8. Edasiselt vajab lahendamist küsimus, kuidas tõlgendada kõrvaltingimuses 17 märgitud

piirkonda, milleks on

karjääri lääne- ja põhjaosa

. Menetlusaluse isiku seadusliku

esindaja X ütluste järgi ei ole keskkonnaloa kõrvaltingimustes kirjas, millisest meetrist

või punktist algab lääneosa, millisest põhjaosa. X leidis, et keskkonnaloas olev

kõrvaltingimus on seotud Aardla järvega, kus paiknevad veelinnud. Ta leidis, et

kõrvaltingimuses 17 mõeldi tegelikult karjääri loodekülge. X lähtus karjääris tööde

tegemisel kaevandamise projektist, mis koostati KMH-le tuginedes. Kaevandamise

projekt koostati müra levikut ja selle hajumist arvestades. Müra hajumise piiriks loeti ca

kakssada meetrit. Vastavalt sellele tõmmati kaevandamise projektis kõik piirid ja asjad,

pandi karjääri kõik piiritähised, mille järgi alustati pinnase töid ehk katendi koorimist. X

ütlustest võib aru saada, et kaevandamise projekti lisaks oleval mäetööde plaanil olev

roosa joon, mis karjääri ülaosas kaardub, on tõmmatud kaugusele ca 200 meetrit Aardla

järvest ja ülejäänud osas sama kaugele Aardla märgalast ehk poldrist. Karjääri põhjaosaks

pidas X ala, mis jääb kaevandamise projektist nähtuva roosa (lilla) joone kaarduvast osast

ülespoole. Roosa joon tähistab seda, kuidas see müra hajub, kus hakkab see kriitiline piir.

Selle järgi kaevati. Tunnistaja B märkis, et on KeA spetsialistina kokku puutunud

keskkonnalubade väljaandmisega, küll mitte Aardla liivakarjääri keskkonnaloaga.

Tunnistaja sõnul pannakse lubadesse kõrvaltingimusi ainult siis, kui seda on tõesti vaja,

näiteks kui lähedale jääb kaitseala. Kõnealuse loa puhul pidaski tunnistaja võimalikuks, et

antud kõrvaltingimus pandi, et vähendada riske ja häiringuid kohe karjääri külje alla

jäävale suhteliselt rangelt kaitstud linnualale. Tunnistaja sõnul on KMH üks ülesandeid

välja pakkuda leevendamismeetmeid, väga tihti võetakse need leevendamismeetmed

keskonnaluppa üks-ühele KMH-st üle. Samas tunnistaja rõhutas, et KeA on keskkonnaloa

andja ning talle jääb kõrvaltingimuste osas lõppsõna. Vastava otsuse teeb

menetlusspetsialist.

9. KMH-st punktist 3.5 (lk 23) nähtub, et Aardla liivakarjääri mäeeraldise vahetus läheduses

asub Ropka-Ihaste looduskaitseala (esitatud KMH-s joonisel lk 28). Joonise järgi vaadates

jääb kõnealune looduskaitseala Aardla liivakarjäärist valdavalt vasakule, kaardi mõõtkava

järgi ca 50 meetri kaugusele; samuti jääb looduskaitseala karjäärist ülespoole, mõõtkava

arvestades ca 200-250 meetri kaugusele. Aardla liivakarjääri vasaku külje lähedal on näha

paralleelselt karjääriga kulgevat maaparanduskraavi. Karjäärist vasakul on näha Aardla

sood ja Aardla järve. KMH järgi ei jää kavandatava mäeeraldise ala kaitsealale, kuid asub

kaitseala Aardla järve sihtkaitsevööndi läheduses. Aardla järve sihtkaitsevööndi kaitse-

eesmärk on Vabariigi Valitsuse 17.10.2014 määruse nr 162 „Ropka-Ihaste looduskaitseala

moodustamine ja kaitse-eeskiri“ § 10 lg 1 kohaselt linnustiku elupaikade säilitamine.

Kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud, lamminiidud ning

soostuvad ja soo-lehtmetsad. KMH punktis 7.7.2 on käsitletud müra mõju kaitsealustele

linnuliikidele. On märgitud, et kavandatava tegevusega kaasneb mürateke ning müra mõju

linnustikule on keeruline hinnata, kuna see oleneb konkreetsest asukohast ja sealsetest

mõjuritest, on liigiti väga erinev ja varieerub ka periooditi, olles tavaliselt olulisem

pesitsusperioodil. Looduslikes oludes tehtud uuringute korral oleneb linnustiku käitumine

samaaegselt mitmetest mõjuteguritest, mille mõju eristamine ei pruugi olla võimalik.

Samas ei pruugi kontrollitud laboritingimustes uuringute läbiviimine adekvaatselt

iseloomustada käitumist looduslikes tingimustes. Olemasolevate uuringute tulemused ei

ole seega otsekohaldatavad ning mõjuhinnangu puhul tuleb arvestada teatava

määramatusega. On märgitud, et lindude suhtlemist hakkab häirima regulaarne

maanteemüra vahemikus 50–60 dB (lk 61). Samas raudtee müra mõju uuringust

luhalindudele on ilmnenud, et kahlajatele (kurvitsalistele) on kriitiliseks müra piiriks 45

dB (k.a mustsaba-vigle) ning rägapardi jaoks 49 dB (lk 61). KMH punktis 7.6.1, milles on

käsitletud mürataset, ilmneb OÜ Inseneribüroo Steiger tehtud müra modelleerimise

jooniselt (lk 49, väljaveotee alternatiiv III, vt sama täpsemal kujul pdf lk 299), et

olukorras, kus mäeeraldise katend on eemaldatud ja karjääri lääneküljele on rajatud

katendivall abs kõrgusega kuni 33 m, on karjääri ülaosas paiknevate müraallikate korral

Aardla järveni ulatuv müra suurem kui 40dB ning karjääri vasemal, Aardla järve poolsel

küljel paikneva maaparanduskraavi läheduses on soosse ulatuv müra suurem kui 45dB.

KMH punktis 7.7.2 on märgitud, et mürauuringu põhjal jääb hinnanguline müratase

maaparanduskraavini ulatuval alal vahemikku 45–50 dB. (lk 62, ka lk 63). KMH 11.

peatükis on korratud juba KMH punktis 7.7.2 esile toodud, mille kohaselt keskkonnamõju

hindamisel on problemaatiline linnustikule avalduva mõju hindamine. Mõju hindamisel

on uuringutele toetumine raskendatud, kuna mõju oleneb konkreetsest asukohast ja

sealsetest mõjuritest, on liigiti väga erinev ja varieerub ka periooditi, olles tavaliselt

olulisem pesitsusperioodil (lk 82). KMH 10. peatükis on esitatud leevendusmeetmed mh

lindude pesitsust häiriva müra vältimiseks. Ettevaatusprintsiibist tulenevalt tuleb

rakendada järgmisi leevendavaid meetmeid (lk 80):

1) kaevandamise loa taotluses ette nähtud üleujutusvee tõkkevall toimib ka müra levikut

takistava barjäärina. Projekteerimisel tuleks näha ette võimalikult kõrge piirdevall, et

vähendada müra levikut linnuala suunas. Kuna kõrgema valli rajamiseks on vajalik

suurem maa-ala, siis tuleks võimalusel nihutada teenindusmaa piiri maaparanduskraavi

suunas;

2) karjääri rajamise algusperioodil võib karjääri lääne- ja põhjaosas pinnase koorimine ja

valli moodustamine toimuda vaid väljaspool lindude põhilist pesitsusaega (15.03 kuni

31.07);

3) pesitsusperioodil (15.03 kuni 31.07) võib pinnasepump töötada vaid karjääri idapoolses

ja lõunapoolses osas (karjääri sisemaa poolses osas), et minimeerida kaitsealale levivat

müra.

10. Kuna KMH-s on rõhutatud müra mõju hindamise raskust linnustikule, ka seda, et

laboritingimustes uuringute läbiviimine (sisuliselt müra modelleering) ei pruugi

adekvaatselt iseloomustada lindude käitumist looduslikes tingimustes ja arvestades ka

karjääri kaitseala vahetus läheduses paiknemist (karjääri vasak külg on ca 50 meetrit ja

ülemine külg ca 200-250 meetrit kaitsealast), siis on kohus seisukohal, et nii KMH-s kui

ka KeA antud keskkonnaloa kõrvaltingimuse punktis 17 on püütud mürast tulenevat

keskkonnariski võimalikult suurel määral vähendada seeläbi, et lindude pesitsusajal

keelata karjääri rajamise alguses (mil ilmselgelt ei ole karjääri servas veel mingeid müra

levikut takistavaid kõrgeid katendivalle) pinnase koorimine ja valli moodustamine (st

mürarikkad tööd) karjääri lääne ja põhjaosas ulatuslikumalt. Ja siin ei ole silmas peetud

kaebaja viidatud 200 meetrist müra hajumise vahemaad, sest sellele räägib otsesõnu vastu

KMH-s viidatud raskus müra mõju hindamisel linnustikule looduslikes tingimustes. Kui

KMH-s oleks peetud vajalikuks lähtuda kaebaja viidatud vahemaast müra hajumisel, siis

oleks see nii KMH-s ka määratletud. Paraku see nii ei ole. Kaebaja on ka märkinud, et

KeA luba on vastuoluline, kuna pesitsusajal kaevandamine on lubatud igas karjääri osas.

Samas kaebaja jätab tähelepanuta selle, et kaevandamine ei ole esimene tööde etapp, vaid

see järgneb pinnase koorimisele ja piirdevalli moodustamisele. Videosalvestisest, millel

talletatud Xi ja KeA ametniku kohtumine pärast karjääris toimunud koorimistöid, ilmneb

Kadri Roosi räägitavast, et ta lähtub karjääri raames asukoha määratlemisel ilmakaartest

nii nagu see kõrvaltingimuse punktis 17 esitatud on. Nimelt on video keskpaigas näha, et

KeA ametnik näitab pastaka abil mäeeraldise plaanil kujutletavat teljestikku ja märgib

lõuna-ida telje vahele jäävat väikest osa kui lubatud tööde tegemise ala pesitsusajal.

Arvestades eelnevat tuleb kohtu arvates keskkonnaloa kõrvaltingimuse punkti 17 puhul

lähtuda grammatilisest tõlgendusest, st sellest, et koorimistööde tegemine oli muude

tingimuste täidetusel keelatud Aardla liivakarjääri sisse jäävas põhja- ja lääneosas. Peab

märkima, et selline sõnastus on kooskõlas keskkonnaõiguses kehtiva

ettevaatusprintsiibiga, sest liivakarjääri siseste osade määratlemiseks vajalik karjääri

keskpunkt jääb Aardla järvest ja soost kaugemale kui KMH-s viidatud 200 meetrine

häiringuala ja seeläbi kaitseb järvel ja soostikus elutsevat linnustikku pesitsusajal

tõhusamalt.

11. Edasiselt vajabki lahendamist küsimus, millises karjääri osas 22.05-24.05.2024 toimunud

töid objektiivselt tehti. Tunnistaja B selgituste järgi jäi 02.08.2024 ortomosaiikfotol

(allavõetud kaardil olid ilmakaared juba määratud) sedastatud tegevus karjääri põhjaossa.

Tunnistaja selgitustest ilmneb, kuna karjäär on rombikujuline (kalde all), ida- ja

läänepoolset osa on raske määratleda, siis tunnistaja varasemal ülekuulamisel menetleja

juures ütles, et tegu on põhja-kirdega. Tunnistaja kohtuistungil antud ütlustest ilmneb, et

karjääris toimuva asukohti saab määratleda erinevate võtetega. Karjääri saab jagada

erineva arvuga sektoriteks (nt 3, 4, 8 osaks), võimalik on ka karjääri keskpaigast

(keskpunktist) vaadata, et üks on põhjapool, teine lõunapool. Samas keskpunkti tunnistaja

geomeetriliselt välja ei arvutanud, vaid määratles toimunu asukoha hinnanguliselt

(tunnetuslikult). Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja X ütluste järgi toimus

paljandamine karjääris võimalikult idapoolses küljes, Aardla järvest suhteliselt kaugel,

järgides mäetööde plaani. Projekti ja selle lisaks oleva mäetööde plaani saatis X KeA

ametnikule pärast pinnase koorimist, kui seda küsiti, 01.07.2024 e-kirjaga. X selgituste

järgi on ortomosaiikfotol L-tähekujuline tumehall ala vesi. Kõrvutades ortomosaiikfotot ja

mäetööde plaani, on kohtule näha, et mäetööde plaanil on planeeritud vall visuaalselt

samasse kohta, kus on ortomosaiikfotol näha tumehalli L-tähelise ala (veekogu)

vasakpoolne serv ning kooritav ala on planeeritud samasse kohta, kus see näha koorituna

ortomosaiikfotol (helehall või beež ala).

Kohus saab neist tõenditest aru nii, et 22.05-24.05.2024 teostatud tööde ja nende faktilise

paiknemise osas tunnistaja B ja XXX OÜ seadusliku esindaja ütlustes lahknevusi pole.

Erisus seisneb üksnes selles, et tunnistaja peab tööde paiknemiskohta karjääri põhjaosas

asuvaks, X aga karjääri idaosas asuvaks.

12. Kuigi karjääri eri ilmakaartes paiknevate osade määratlemiseks on tunnistaja B ütlusi

arvestades erinevaid võimalusi, peab kohus kõige loogilisemaks ja ilmselt täpseimaks

lähenemist, kus määratletakse karjääri keskpunkt, paigutatakse sellele ilmakaartele vastav

teljestik, misjärel saab horisontaalsest teljest üles jäävat osa pidada põhja osaks ning

vertikaalsest teljest vasakule jäävat lääneosaks. Seda kohus järgnevalt tegigi. Kohus,

kasutades 2024. aasta mäeeraldise plaanil toodud Aardla liivakarjääri mäeeraldise

piiriandmeid (riikliku koordinatsioonisüsteemi koordinaate), samuti Gaussi pindala

valemit1, leidis mäeeraldise keskpunkti2 paiknevat koordinaatidel X: 6466601.83, Y:

661781.33 (vt allolev illustratsioon).

13. Kõnealuse leitud keskpunkti kandis kohus üldkättesaadavas Maa-ameti kaardirakenduses3

vastavale mäeeraldisele. Alltoodud kaardil on see näha oranži tilgana. Läbi kõnealuse

tilga teraviku, kus paikneb mäeeraldise tsentroid, tõmbas kohus läbi x ja y telje, mis

3 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maardlad

vastavad Maa-ameti kaardi vaates tegelikele ilmakaartele (x-telg on põhja-lõuna suunaline

ja y-telg on lääne-idasuunaline).

14. Edasi kõrvutas kohus kaarti, millel näha Aardla liivakarjääri keskpunkt ja ilmakaartele

vastav teljestik, tunnistaja B tehtud ortomosaiikfotoga. Kahte kaarti kõrvutades ja ühtlasi

eespool tunnistaja B, ka X ütlusi vastavalt ortomosaiikfotol näha olevate või mäeeralduse

plaanil märgitud tööde osas, tõdeb kohus, et väärteoetteheite järgne pinnase koorimine on

toimunud ülalpool horisontaalset y-telge. Järelikult see jääb karjääri põhjapoolsesse ossa,

täpsemalt vertikaalsest x-teljest mõnevõrra paremale ehk karjääri põhja-kirde ossa.

15. Kokkuvõtvalt kohus leiab, et MaaPS § 117 lg 2 sätestatud objektiivne koosseis on

täidetud. Pinnast kooriti XXX OÜ juhatuse liikme X suulisel korraldusel rajamisjärgus

oleva Aardla liivakarjääri põhjapoolses osas (st osas, mis jääb kõrgemale horisontaalsest

y-teljest) 22.05-24.05.2024, s.o lindude pesitsusajal, mil keskkonnaloa kõrvaltingimus 17

sellist tegevust karjääri lääne- ja põhjaosas ei lubanud.

16. Erinevalt kohtuvälisest menetlejast ei pea kohus siiski XXX OÜ tegevust juhatuse liikme

kaudu tahtlikuks keskkonnaloa nõuete rikkumiseks. Nii on XXX OÜ juhatuse liige X

selgitanud, et keskkonnaloa kõrvaltingimustes ei olnud kirjas keskpunkti. Oli kirjas põhja-

ja lääneosa. See oli määramatu tingimus. Kohus saab nii aru, et seepärast X lähtuski

Aardla liivakarjääri projekti ja selle lisaks oleva mäetööde plaani koostamiseks KMH-s

kirjeldatud müra hajumise vahemaadest. Aardla liivakarjääri projekti p 3.1.3 sõnastus ja

selle lisaks oleva mäetööde plaani andmestik (nn roosa joon) kaebaja kõnealust versiooni

ei välista. Kohus möönab, et mugavam oleks, kui keskkonnaloa kõrvaltingimuste punktis

17 oleks antud koordinaat, millest lugeda karjääri keskpunkti või siis määratletud mingil

muul arvulisel moel karjääri põhja- ja lääneosa. Samas ka olemasoleva sõnastuse pinnalt

on karjääri koordinaatide teadmisel võimalik karjääri keskpunkt välja arvutada ning

tekkinud punkti suhtes määratleda ilmakaarte järgi karjääri põhja- ja lääneosa. Kuna X on

oma sõnul 20-aastase töökogemusega mäeinsener, siis sellise arvutuse tegemine ei oleks

tõenäoliselt talle ülejõukäiv. Lisaks on KMH-st mitmes kohas selgelt välja loetav, et müra

mõju looduslikes tingimustes linnustikule on raske määratleda. Ka on KMH-s vastav

leevendusmeede sõnastatud täpselt samamoodi nagu keskkonnaloa kõrvaltingimuste

punktis 17. Kuna keskkonnaloa andja on keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) §

41 lg 5 järgi KeA, kes ka loas kõrvaltingimused seab (ka tunnistaja B märkis, et lõpliku

otsuse teeb selles osas menetlusspetsialist), siis leiab kohus, et keskmiselt kohusetundlik ja

ettenägelik, samas eluvaldkonnas tegutsev isik pöördunuks olukorras, kus keskkonnaloa

kõrvaltingimusest täpselt aru ei saa, selgituste saamiseks KeA poole. Kaebaja seda ei

teinud, vaid tõlgendas kõrvaltingimust nii nagu ise arvas KMH järgi sobivaks oleva.

Seega MaaPS § 117 lg 2 sätestatud subjektiivse koosseisu mõttes oli kaebaja

keskkonnaloa kõrvaltingimuse järgimise osas hooletu.

17. Veel oli kaebuses etteheide, et KeA pole kandnud piiranguala kaevandusloa lisaks olevale

graafilisele lisale. MaaPS § 56 lg 3 kohaselt on kaevandamisloa lahutamatu osa loa

taotluse graafiline lisa, mida loa andmise menetluse käigus vastavalt vajadusele

muudetakse. MaaPS § 50 lg 4 järgi koosneb kaevandamisloa taotluse graafiline lisa

taotletava mäeeraldise plaanist, geoloogilistest läbilõigetest ja korrastatud maa plaanist.

Keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad

täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“

§ 39 lg 8 p 4 järgi kantakse mäeeraldise plaanile teistest õigusaktidest tulenevad

piirangualad, kaitsevööndid ning muud piirkonnad, kus kaevandamine on kas keelatud või

lubatud asjaomase loa või kooskõlastuse alusel. Puutuvalt keskonnaluppa pandavate

ajutiste kõrvaltingimustega märkis tunnistaja B, et kui KeA kaevandamisluba väljastab,

siis eraldi plaani lubatud ja keelatud tegevuste osas ei tehta, pigem kirjeldatakse see

sõnaliselt ära, kasutades ilmakaari või kui on kui mingi suurem ala, siis konkreetseid

katastriüksuse numbreid. Kohus leiab, et kui kaebaja arvates oli graafilise lisa puhul sinna

kõrvaltingimusest 17 nähtuva piirangu märkimata jätmisega tegemist puudusega, siis seda

enam pöördunuks sellises olukorras keskmiselt kohusetundlik ja ettenägelik, samas

eluvaldkonnas tegutsev isik selgituste saamiseks keskkonnaloa välja andnud KeA poole.

Kuna kaebaja XXX OÜ seda ei teinud, siis annab ka see tunnistust hooletusest.

18. KarS § 14 lg 1 p 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest,

mille on tema huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes toime pannud

tema organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja. KeÜS § 22¹ kohaselt on

juriidilise isiku organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja kohustatud korraldama

esindatava /…/ maapõueseadusest /…/ tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste

tähtaegse ja täieliku täitmise. Kuna X on XXX OÜ juhatuse liige, ta korraldas pinnase

koorimist Aardla liivakarjääris ehk tegutses oma juhitava äriühingu igapäevase

majandustegevuse raamides ja huvides, siis on tema tegevus omistatav XXX OÜ-le kui

juriidilisele isikule.

19. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusid kohtu hinnangul ei esine.

20. Kohtuväline menetleja karistas XXX OÜ rahatrahviga 8000 eurot. Karistuse mõistmise

üldaluste (KarS § 56 lg 1) kohaselt on õigusjärelmi kohaldamise esmane eeldus isiku süü

suurus. Süü suurus sõltub toimepandu tehioludest, olulisel määral ka sellest, kas tegu on

pandud toime tahtlikult või ettevaatamatusest. Praegusel juhul kohus tuvastas, et

koorimine leidis aset karjääri põhjaosas, täpsemalt põhja-kirde osas. See jääb karjääri

põhjapoolsesse ossa, täpsemalt vertikaalsest x-teljest mõnevõrra paremale ehk karjääri

põhja-kirde ossa. Seega karjääri põhja-kirde osas müra tekitamisega on võimalik häiring

kaitsealal pesitsevale linnustikule väiksem, kui see võinuks olla näiteks vertikaalsest x-

teljest vasakule jäävas põhja-loode osas, mis asub Aardla järve kallastele, märgalale ja

soostikule palju lähemal. Ka leidis kohus, et tegemist oli hooletusega keskkonnaloa nõuete

rikkumisel. Sellest tulenevalt ei pea kohus XXX OÜ süüd suureks. Karistusregistri

väljavõtte järgi on XXX OÜ varem karistamata isik. Eelnevat arvestades leiab kohus, et

XXX OÜ rikkumine ei ole niisuguse raskuskaaluga, mis nõuaks äriühingu avalikes

huvides karistamist. Kohus leiab, et väärteomenetluse võib lõpetada otstarbekuse

kaalutlusel.

21. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab XXX OÜ kaebuse alternatiivselt esitatud lõpetamise

taotluse järgi, tühistab Keskkonnaameti järelevalveosakonna Jõgeva- ja Tartumaa büroo

26.02.2025 otsuse väärteoasjas nr 940024000570 ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 30

lg 1 p 1 alusel. Kuna menetlus lõpetatakse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, siis jääb XXX OÜ

taotlus menetluskulude hüvitamise osas rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Katrin Mikenberg

kohtunik