2-19-17862/39 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-19-17862

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-19-17862

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2025 Narva

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Aarne Lõhmus

Kohtuasi

A I hagi L U vastu kahju hüvitamise nõudes

Hagi hind

502,44 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja:

A I (ik XXX)

Kostja:

L U (ik XXX)

Kostja esindaja:

Mihhail Tuštšenko (lepinguline esindaja)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista L U A I kasuks 200 (kakssada) eurot.

3. L U peab tasuma A I 200 (kakssada) eurot kahes osamakses, ühe osamakse suurus 100

(ükssada) eurot kuus, kohtuotsuse jõustumisele järgneva kahe kuu jooksul.

4. Jätta

menetluskulud poolte endi kanda. Pooltele hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole.

Kohus selgitab, et lähtuvalt hagihinnast, mis ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab

3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 405 lg 1, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus

võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt

rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

Maakohus ei anna luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit, on pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest.

1(7)

2-19-17862

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul

õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on A I hagi L U vastu kahju hüvitamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt töötas hageja 02. novembril 2019 taksojuhina enda sõiduautoga. Täites

järjekordset tellimust pidi hageja sõitma Rahu tänaval majade 30 ja 32 vahel. Sellel teelõigul tuli

hagejale vastu mootorsõiduk (ka takso) Škoda reg. nr-ga XXX. Hageja peatus, et sõidukile teed

anda, kuid sõites hagejast mööda kahjustas vastutulev auto hageja sõidukit. Pärast kokkupõrget

väljus hageja oma autost välja ja ütles kostjale, et auto sai kannatada. Kokkupõrke tagajärjel

tekkisid hageja autole kriimustused tagumisele vasakule tiivale ja kaitserauale. Kostja oma süüd

ei eitanud ja pooled leppisid kokku, et lahendavad konflikti kindlustusfirma kaudu. Kuid hiljem

keeldus kostja kindlustusjuhtumi vormistamisest ega vastanud hageja palvetele kahju hüvitada.

Hageja palub välja mõista kostjalt kahjuhüvitis summas 502,44 eurot ning menetluskulud

summas 224 eurot.

Kostja esitas vastuse hagile, milles hagi ei tunnistanud ning selgitas, et hoopis hageja auto Audi

6 reg. nr-ga XXX kriimustas kostja autot, kui sõitis majade vahel hoovis kostja autost mööda.

Kostja ei saanud liiklusõnnetuse toimumisel autost väljuda ega fotosid teha, kuna tema uks oli

blokeeritud hageja autoga, järgmisel päeval aga pöördus kostja nii politseisse kui ka

kindlustusfirmasse, kus vigastused fikseeriti. Kostja leiab, et hagejale on tekkinud kahju tema

enda süül. Hageja rikkus liiklusseadust, kuna lahkus omavoliliselt liiklusõnnetuse paigast. Kostja

palus jätta hagi rahuldamata.

Kohtuistungil 20. oktoobril 2021 selgitas kohus tõendamiskoormust ja kostjale tasaarvestuse

vastuväite esitamise võimalust.

Poolte täiendavad seisukohad

Hageja selgitas täiendavalt, et tema peatas enda auto, kuna kostja auto taga liikus veel teine

sõiduk. Hageja peatas oma auto, kuid kostjal oli piisavalt ruumi hageja sõiduki ja pargitud

autode vahel, et sõita hageja autost mööda. Kostja aga keeras vasakule ja sõitiski hageja autole

otsa. Hageja küsimusele, miks kostja nii tegi, vastas kostja, et tema kartis riivata pargitud

autosid. Hageja aga näitas kostjale, et kostja auto ja pargitud autode vahel oli vahemaa u üks

meeter.

Kostja ei tunnistanud seda, et tema on vasakule keeranud ja sellega kahjustas hageja autot.

Vastab tõele, et hageja on oma auto peatanud, kuid ainult mõneks hetkeks, seejärel jätkas hageja

liikumise ja just see hageja tegevus tekitaski kahjustusi mõlemale autole. Kostja leidis ka, et

hageja autol olnud vigastused pole tõendatud. Hageja esitatud fotod ei tõenda, et vigastused on

tekkinud 02. novembri 2019 liiklusõnnetuse tagajärjel, samuti kahjuhüvitise suurus on liiga suur

ega vasta tegelikele kahjustustele. Hageja ei ole ka midagi teinud selleks, et kahju vältida. Kostja

teatas liiklusõnnetusest kindlustusfirmale ja kostja auto vigastused olid fikseeritud. Kostja auto

parandamiseks oli koostatud eelarve summale 586,38 eurot. Kostja teatas, et esitab ka

kahjunõude hageja nõude tasaarvestamiseks, kuid konkreetset selget taotlust tasaarvestuse

tegemiseks ja millises summas ei ole kostja esitanud.

2(7)

2-19-17862

Kostja on seisukohal, et hageja pole tema süüd tõendanud, samuti ei ole hageja tõendanud

põhjuslikku seost kostja tegevuse/tegevusetuse ja tagajärje vahel. Kostja leiab, et puuduvad ka

objektiivsed tõendid varalise kahju tekitamise kohta. Kostja teatas 16.05.2025 seisukohas ka

seda, et tema tasaarvestuse avaldust ei esita, kuna tema auto utiliseeriti, kuna selle remontimisel

ei olnud mõtet. Kostja ei ole seoses remondiga kulusid kandnud. Kostja taotles kahjuhüvitise

vähendamist juhuks, kui kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja

selgitas, et tema on osalise töövõimega isik, tema sissetulekuks on toetus summas 340 eurot,

muud sisstulekut ei ole, samuti mingit olulist vara ei ole. Kostja palus hagi rahuldamise korral

võimaldada tal tasuda kahjuhüvitist osamaksetena.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi

on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 järgi menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 1. lause kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud

väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse,

kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise

tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

3. Poolte vahel pole vaidlust selles, et 02. novembril 2019 toimus liiklusõnnetus, milles osalesid

hageja ja kostja sõidukid. Pooled ei vaidle ka liiklusõnnetuse toimumise koha üle ega ka selle

üle, et autod olid mingil määral kahjustatud. Poolte vahel on peamine vaidlus selles, kes

kahju tekitamise eest vastutab ning kui suur on kahju.

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1056 lg-te 1 ja 2 järgi vastutab kahju põhjustamise korral eriti

ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel kahju tekitamise eest, sõltumata

oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu

surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja

kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Asja või tegevust loetakse suurema ohu

allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi

asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida

sageli. Kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud

vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema

ohu allikas.

5. Mootorsõiduk on suurema ohu allikas, sest seda juhtides ei ole võimalik alati vältida

kokkupõrget teise esemega (04.05.2011, 3-2-1-29-11, p 9). Suurema ohu allika valitseja

vastutab kahju eest sõltumata oma süüst, kui kahju tekkis suurema ohu allikale iseloomuliku

riski realiseerumise tagajärjel (02.03.2011, 3-2-1-161-10, p 11; 04.05.2011, 3-2-1-29-11, p

9). Vastutus tekib ka juhul, kui kahju põhjustatakse teisele suurema ohu allika valitsejale

(28.09.2009, 3-2-1-76-09, p 13; 24.09.2007, 3-2-1-75-07, p 12). Vastutuse tekkimiseks peab

olema põhjuslik seos suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumise ja tekkinud

kahju vahel (19.03.2021, 2-19-7379/61, p 16.2; 09.03.2011, 3-2-1-169-10, p 13). Hageja kui

teise suurema ohu allika valitseja enda võimalikku osa kahju tekkimises tuleb kostja

riskivastutuse korral hinnata kahjuhüvitise võimaliku vähendamise alusena VÕS § 139 lg-te

1 ja 2 järgi.

3(7)

2-19-17862

Kannatanu (hageja) peab üldjuhul tõendama põhjusliku seose suurema ohu allikale iseloomuliku

riski realiseerumise ja kahju vahel (09.03.2011, 3-2-1-169-10, p 13). Kui kahjustus on suurema

ohu allika tüüpiline tagajärg, peab suurema ohu allika valitseja tõendama muu põhjuse

(09.03.2011, 3-2-1-169-10, p 13)

6. Riigikohus selgitas lahendi nr 3-2-1-161-10 p-des 11 ja 12 riskivastutuse eeldusi. Kolleegium

selgitas, et kahju tekitaja süü ega kahju tekitamise õigusvastasus ei ole suurema ohu allika

valitseja, sh mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutuse tekkimise eelduseks (vt Riigikohtu

10. veebruari 1997. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-97). Seega vastutab mootorsõiduki käitaja

suurema ohu allika valitsejana tekkinud kahju eest sõltumata sellest, kas ta rikkus liikluses

osaledes liikluseeskirja või mitte või kas ta tegi seda süüliselt. Seda ei muuda ka asjaolu, et

liiklusõnnetuses osaleb kaks moorsõidukit kui suurema ohu allikat. Kolleegium märkis ka, et

suurema ohu allika valitseja riskivastutus kohaldub ka siis, kui kahju põhjustanud suurema

ohu allika valitseja ei olnud süüdi kahju tekitamises teisele suurema ohu allika valitsejale (vt

Riigikohtu 24. septembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-07, p 12). Seega tekib VÕS §

1057 järgi mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutus ka juhul, kui kahju põhjustakse

mootorsõiduki kui suurema ohu allikaga isikule, kes ise oli teise mootorsõiduki kui suurema

ohu allika valitseja.

Riskivastutuse puhul ei ole VÕS § 1056 lg-st 1 ja §-st 1057 tulenevalt vastutuse hindamisel

üldiselt tähendust kahju tekitamise õigusvastasusel ega kahju põhjustaja süül (RKTKo

2.03.2011, 3-2-1-161-10, p 11; 4.05.2011, 3-2-1-29-11, p 9). Oluline on vaid riski valitsemine ja

selle käigus kahju põhjustamine. Juhud, mil mootorsõiduki otsese valdaja vastutus on välistatud,

on sätestatud VÕS §-s 1057, mh punktis 3, mille järgi on vastutus välistatud, kui kahju põhjustas

vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu.

7. Kohus leiab, et esitatud tõenditega, aga ka poolte enda selgitustega on tõendatud, et mõlemad

sõidukid osalesid liikluses ja realiseerisid sellega suurema ohu allikale iseloomuliku riski.

Videosalvestiselt on näha, et autod on küll liikumise vahepeal peatanud ning mõnedeks

sekunditeks autod jäid seisma, kuid autode kokkupõrke momendil kostja auto liikus.

Kostja on esitanud tõendina ka enda selgituse liiklusõnnetuse asjaolude kohta (dtl 47), selle

kohaselt sõitis kostja otse välja ja oli kindel, et sõiduautode vahemaa võimaldab tal mööda sõita.

Selline selgitus langeb kokku videosalvestisel kajastatuga. Kohus leiab, et isegi kui autod on

vahepeal pidurdanud või liikumise peatanud, ei tähenda, et sel hetkel ei olnud autod suurema ohu

allikaks. Mõlemal autol olid mootorid käivitatud, mõlemad osalesid liikluses, autod ei olnud

pargitud. Kohus leiab, et esitatud tõendite ja poolte selgitustega ei ole tõendatud, et kostja oleks

enda auto peatanud selleks, et hagejale teed enda, ja kostja oleks peatunud tee äärele või pargitud

autode kõrvale selliselt, et hagejal oleks võimalik liikuda. Mõlemad pooled jätkasid liikumise ja

ei seisnud ohutult kõrval. See tulenebki kostja enda selgitustest, et tema oletas, et vahemaa

autode vahel on piisav, seepärast ei pidanud kostja vajalikuks peatuda, et hagejat mööda lasta.

Seega on tõendatud, et mõlemal autol olid mootorid käivitatud, mõlemad osalesid liikluses ning

sellega mõlemad autod on realiseerinud suurema ohu allika iseloomuliku riski.

8. Eeltoodu tähendab, et hageja ei pea tõendama kostja süüd ja kostja tegevuse õigusvastasust.

Küll aga tuleb tuvastada põhjusliku seose olemasolu.

Isik peab VÕS § 127 lg 4 järgi kahju hüvitama, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on

kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Suurema ohu allikaga kahju põhjustamine tähendab suurema ohu allikale iseloomuliku riski, s.o

suurema ohu allikale kui asjale või tegevusele iseloomuliku kõrgendatud ohu realiseerumise

tagajärjel kahju tekkimist (vt RKTKo 18.04.2007, 3-2-1-27-07, p 11). Mootorsõiduki valdaja

vastutab seega süüst sõltumata liikluskahju eest, mis tekib mootorsõiduki käitamisele

iseloomuliku ohu (riski) realiseerumise tagajärjel.

4(7)

2-19-17862

Hagejale ei oleks kahju tekkinud, kui kostja ei oleks hageja autole otsa sõitnud. Hageja kahju

tekkimise üheks põhjuseks oli kostja kui autojuhi hoolsuskohustuse järgimata jätmine ning

seetõttu sõiduki kui suurema ohu allika käitamisel realiseerunud risk.

Kohus leiab, et esitatud videosalvestiselt on näha, et kostja auto peatub mõneks ajaks ja seejärel

jätkab liikumise ning keerab natuke vasakule (nagu kostja ise seletas, et vältida kokkupõrget

paremal pargitud autoga) ning selle tegevuse tagajärjel toimub kokkupõrke hageja autoga. Kui

hageja auto oleks ettepoole sõitnud, oleks võimalik kokkupõrget vältida, kuid hageja ees ja

kostja taga oli veel üks sõiduk, mis takistas hagejal edasi liikuda. Kostja autol oli paremal ruumi

ning kui kostja ei oleks vasakule keeranud, ei oleks ka kokkupõrget. Kahju põhjustanud tegu on

seega tuvastatud, põhjuslik seos on olemas.

9. VÕS § 1057 alusel mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud

kahju eest, välja arvatud juhul, kui: 1) kahjustatakse mootorsõidukiga veetavat asja, mida

mootorsõidukis viibiv isik ei kanna seljas ega kaasas; 2) kahjustatakse mootorsõiduki

valdajale hoiule antud asja; 3) kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu,

välja arvatud juhul, kui kahju tekkis õhusõiduki käitamisel; 4) kannatanu osales

mootorsõiduki käitamisel; 5) kannatanut veeti tasuta ja väljaspool vedaja majandustegevust.

Kohus leiab, et antud juhul ei esine VÕS §-s 1057 nimetatud asjaolu, mille tõttu võiks kostja

vastutus olla välistatud.

Kohus leiab, et hagi rahuldamise seisukohalt ei oma tähtsust, kas hageja lahkus liiklusõnnetuse

paigast ja rikkus sellega liiklusseadust. See ei välista kostja vastutust, küll aga võib see mõjutada

kahjuhüvitise suurust.

Samuti ei oma asja lahendamisel tähtsust kostja esitatud tõendid tema sõidukile tekitatud kahju

kohta (dtl 108-114). Kostja loobus tasaarvestusavalduse esitamisest ja teatas, et ei soovi hageja

vastu kahju hüvitamise nõuet esitada, kuna kostja auto on utiliseeritud. Need tõendid kinnitavad

aga kaudselt fakti, et ka hageja autol oli vigastusi.

Kostja vastutust ei välista ka asjaolu, et kostja on politsei ja kindlustusfirma poole pöördunud.

Kindlustusfirmale antud seletus (dtl 115-117) ei lange kokku videosalvestisega.

Videosalvestisest on näha, et kostja autol oli paremal poolel piisavalt ruumi, st hageja autost

ohutult mööda sõita. Kostja ei toonud kohtu ette asjaolusid ega neid tõendanud, mis kinnitaksid

kannatanu ehk hageja enda tahtliku teo olemasolu VÕS 1057 p 3 mõttes. Isegi kui oletada, et

hageja püüdis teeauku sattumist vältida, ei saa seda pidada kannatanu tahtlikuks teoks kahju

tekkimiseks. Kostja ei tõendanud seega riskivastutust välistavaid asjaolusid.

Kohus on seega seisukohal, et asjas on tõendamist leidnud kostja tegevus, mis põhjustas hagejale

kahju, hagejal on kahju tekkinud ning kostja teo ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kostja kui

suurema ohu valitseja teo õigusvastasust ja süüd ei ole vaja hagejal tõendada. Kostja ei ole enda

vastutust välistavat asjaolu esinemist tõendanud.

10. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja

parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on

asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva

paragrahvi lõikele 1.

Hageja palubki hüvitada talle auto remondikulud summas 502,44 eurot. Kohus leiab, et kahju

sellises suuruses on tõendatud. Hageja esitas remonditööde kalkulatsiooni (dtl 2-8), milles on

põhjalikult kõik tööd lahti kirjutatud koos maksumusega. Kostja leidis, et kõik tööd ei ole

vajalikud auto parandamiseks. Kohus möönab, et kõik parandustööd ei pruugi olla otseselt

seotud kahjustatud osaga, kuid auto osade värvimiseks on paratamatult vajaliku osade autolt

eemaldamine ja tagasipanek. Sellega võivad kaasneda ka muude detailide

värvimine/eemaldamine. Samuti ei ole võimalik värvida ainult seda osa, mis saanud kahjustada.

5(7)

2-19-17862

Kohus ei ole tuvastanud hageja esitatud tööde nimekirjas liigseid töid, mis ei oleks vajalikud.

Kohus peab vajalikuks ka selgitada, et hageja ei pidanud neid kulusid kandma. Hageja esitas

kohtule remondi prognoositava eelarve, mis on eluliselt usutavas summas. Tuleb nentida, et

kostja on esitanud enda auto remondikulud, mis on hageja kuludele lähedased. Hageja esitas ka

fotod kahjustustest ning kohus leiab, et pole alust kahelda, et need kahjustused on liiklusõnnetuse

tagajärg. Kahjustused on autol sellises kohas, millega toimus kokkupõrge ja kahjustused on

iseloomulikud sellise liiklusõnnetuse puhul.

11. Kostja on palunud hagi rahuldamise korral kahjuhüvitist vähendada.

Praegusel juhul on kahe suurema ohu allikaga tekitatud vastastikku kahju. Puudub õigusnorm,

kuidas sellisel juhul vastutust kahju tekitamise eest jagada. Seetõttu pannakse isikud õiglase

tulemuse saavutamiseks esmalt üksteise ees riskivastutust reguleeriva VÕS § 1057 alusel

vastutama ja seejärel korrigeeritakse kahjuhüvitise ulatust kummagi isiku puhul VÕS § 139

alusel (RKTKo 19.03.2013, nr 3-2-1-7-13, p-d 27-33 ja selle 26.03.2013 parandusmäärus p-i 33

kohta).

VÕS § 139 lg 1 alusel kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu

tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need

asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.

Kahjuhüvitise vähendamisel VÕS § 139 järgi saab arvestada nii riskist lähtuvaid kui ka

sõidukijuhtide käitumist iseloomustavaid asjaolusid. Esmalt tuleb arvestada mootorsõiduki

käitamisriskiga. See tähendab, et kui isik siseneb mootorsõidukiga liiklusesse, võtab ta endale

riski, et teine isik võib talle kahju põhjustada. Seejuures ei tähenda see etteheidet kannatanule, et

ta on mingit kohustust rikkunud. Lisaks eristatakse üldist käitamisriski ja erilist käitamisriski.

Kohtupraktikas on üldist käitamisriski mõjutavate asjaoludena nimetatud sõiduki massi, mõõte,

liikumiskiirust, tehnilist korrasolekut ja ohutusvarustust. Eriline käitamisrisk tähendab aga

konkreetse manöövri objektiivset iseloomu ja ohtlikkust. Käitamisriski hindamisel tuleb

arvestada, kas vastavad ohutegurid konkreetse liiklusõnnetuse ajal realiseerusid ehk mõjutasid

liiklusõnnetuse toimumist (RKTKo 26.11.2015, nr 3-2-1-64-15, p 14).

Hageja ja kostja sõidukid on enam vähem sarnased nii suuruse kui ka massi poolest, samuti

liikluskiirus oli eeldatavasti mõlemal piisavalt aeglane. Kuid kohus leiab, et hageja on ise

osaliselt ka liiklusõnnetuse põhjustajaks. Hageja liikus aeglaselt ettepoole ja siis järsult pidurdas

ja peatas auto, kuna kostja taga liikus veel üks sõiduk. Hageja autol oli paremal ka ruumi ja oli

seega ka võimalust ettepoole veel liikuda, mis aitaks kokkupõrget vältida. Liiklusõnnetus aga

toimus põhjusel, et ei hageja ega kostja ei osanud teineteise käitumisega arvestada ja

kooskõlastatult liikuda. Siiski leiab kohus, et kostjal oli rohkem võimalusi õnnetust vältida, kuna

just tema sõitis hageja autosse. Kui kostja ei olnud piisavalt kindel liikumise ohutuses, oli tal

võimalik peatuda ja ohutust kontrollida. Kohus leiab, et on õiglane vähendada kostja vastutust

40% võrra. Kohus vähendab kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 alusel 201 euro võrra.

12. VÕS § 140 lg 1 alusel võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies

ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult

vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu,

isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu.

Kostja palus vähendada kahjuhüvitist ka põhjusel, et tema sissetulek ei võimalda tal

kahjuhüvitist hageja nõutud suuruses maksta. Kostja esitas andmed enda varalise seisundi ja

sissetuleku (dtl 142-147) kohta.

Arvestades liiklusõnnetuse iseloomu, poolte käitumist õnnetuse toimumisel, samuti seda, et

hageja auto vanus oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel 20 aastat, aga ka kostja varalist seisundit,

leiab kohus, et mõistlikuks kahjuhüvitise suuruseks on 200 eurot.

6(7)

2-19-17862

13. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

kahjuhüvitis summas 200 eurot.

14. Kohtuotsuses käsitlemata tõenditel pole, kohtu arvates, asja lahendamisel tähtsust.

Otsuse täitmine

15. Kostja esitas taotluse kahjuhüvitise tasumiseks osade kaupa. Hageja ei ole selle kohta

vastuväidet esitanud. Kohus leiab, et arvestades kostja majanduslikku olukorda, on taotlus

põhjendatud. Kohus leiab, et kahjuhüvitist 200 eurot on võimalik kostjal tasuda kahes osas.

Kohus määrab seega otsuse täitmise viisi – kostjal tuleb kahjuhüvitis summas 200 eurot

tasuda kahes osamakses, iga osa suurus on 100 eurot, kohtuotsuse jõustumisele järgneva

kahe kuu jooksul. St kui otsus jõustub juulis, tuleb kostjal tasuda 100 eurot augustis ja 100

eurot hiljemalt 30.09.2025.

Menetluskulud

16. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

17. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, pooltele hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus

Kohtunik

7(7)