2-23-136008/82 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-136008

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-23-136008

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

10.06.2022

Tallinn, kohtukantselei kaudu

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Tsiviilasi

U.B , X.T , I.O , P.J , S.L hagid S.N vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

9100,26 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: U.B (isikukood XXX)

Hageja II: X.T (isikukood XXX)

Hageja III: P.J (isikukood XXX)

Hageja IV: I.O (isikukood XXX)

Hageja V: S.L (isikukood XXX)

Hagejate ühine seaduslik esindaja ema O.Y , lepinguline

esindaja Vladimir Makarov

Kostja: S.N (isikukood XXX)

Asja lahendamise viis

Istung 06.02.2025, edasi kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagejate hagid kostja vastu.

2. Mõista kostjalt, S.N (isikukood XXX) hageja I, U.B (isikukood XXX) kasuks

välja:

2.1.

käesoleva otsuse ajaks (perioodi eest alates 11.09.2023 kuni 2025. a maikuu

(k.a)) sissenõutavaks muutunud elatis summas 4320,82 eurot;

2.2.

igakuine elatis alates 01.06.2025 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o

15.05.2037) summas 228,85 eurot kuus ((282,31 eurot (baassumma) + 59,43

eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50%

lapsetoetusest (s.o hetkeseisuga 100 eurot)) – 22,50 eurot (pool lasterikka pere

toetust (450/2 = 225 eurot) jagatud kahele (225/2 = 112,50 eurot) ja seejärel

jagatud laste arvuga, kes saavad toetust (s.o hetkeseisuga 5ga)), mis

korrutatakse läbi 0,85ga (PKS § 101 lg 7 alusel)).

3. Mõista kostjalt, S.N (isikukood XXX) hageja II, X.T (isikukood XXX) kasuks

välja:

3.1.

käesoleva otsuse ajaks (perioodi eest alates 11.09.2023 kuni 2025. a maikuu

(k.a)) sissenõutavaks muutunud elatis summas 4320,82 eurot;

3.2.

igakuine elatis alates 01.06.2025 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o

26.01.2035) summas 228,85 eurot kuus ((282,31 eurot (baassumma) + 59,43

eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50%

Tsiviilasi nr 2-23-136008

lapsetoetusest (s.o hetkeseisuga 100 eurot)) – 22,50 eurot (pool lasterikka pere

toetust (450/2 = 225 eurot) jagatud kahele (225/2 = 112,50 eurot) ja seejärel

jagatud laste arvuga, kes saavad toetust (s.o hetkeseisuga 5ga)), mis

korrutatakse läbi 0,85ga (PKS § 101 lg 7 alusel)).

4. Mõista kostjalt, S.N (isikukood XXX) hageja III, P.J (isikukood XXX) kasuks välja:

4.1.

käesoleva otsuse ajaks (perioodi eest alates 11.09.2023 kuni 2025. a

maikuu(k.a)) sissenõutavaks muutunud elatis summas 4320,82 eurot;

4.2.

igakuine elatis alates 01.06.2025 kuni hageja III täisealiseks saamiseni (s.o

09.01.2033) summas 228,85 eurot kuus ((282,31 eurot (baassumma) + 59,43

eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50%

lapsetoetusest (s.o hetkeseisuga 100 eurot)) – 22,50 eurot (pool lasterikka pere

toetust (450/2 = 225 eurot) jagatud kahele (225/2 = 112,50 eurot) ja seejärel

jagatud laste arvuga, kes saavad toetust (s.o hetkeseisuga 5ga)), mis

korrutatakse läbi 0,85ga (PKS § 101 lg 7 alusel)).

5. Mõista kostjalt, S.N (isikukood XXX) hageja IV, I.O (isikukood XXX) kasuks välja:

5.1.

käesoleva otsuse ajaks (perioodi eest alates 11.09.2023 kuni 2025. a maikuu

(k.a)) sissenõutavaks muutunud elatis summas 5289,99 eurot;

5.2.

igakuine elatis alates 01.06.2025 kuni hageja IV täisealiseks saamiseni (s.o

01.02.2031) summas 279,24 eurot kuus (282,31 eurot (baassumma) + 59,43

eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50%

lapsetoetusest (s.o hetkeseisuga 80 eurot)) – 22,50 eurot (pool lasterikka pere

toetust (450/2 = 225 eurot) jagatud kahele (225/2 = 112,50 eurot) ja seejärel

jagatud laste arvuga, kes saavad toetust (s.o hetkeseisuga 5ga)).

6. Mõista kostjalt, S.N (isikukood XXX) hageja V, S.L (isikukood XXX) kasuks välja:

6.1.

käesoleva otsuse ajaks (perioodi eest alates 11.09.2023 kuni 2025. a maikuu

(k.a)) sissenõutavaks muutunud elatis summas 5289,99 eurot;

6.2.

igakuine elatis alates 01.06.2025 kuni hageja V täisealiseks saamiseni (s.o

07.07.2025) summas 279,24 eurot kuus (282,31 eurot (baassumma) + 59,43

eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50%

lapsetoetusest (s.o hetkeseisuga 80 eurot)) – 22,50 eurot (pool lasterikka pere

toetust (450/2 = 225 eurot) jagatud kahele (225/2 = 112,50 eurot) ja seejärel

jagatud laste arvuga, kes saavad toetust (s.o hetkeseisuga 5ga)).

7. Käesoleva otsuse resolutsiooni punktides 2.2, 3.2, 4.2, 5.2 ja 6.2 väljamõistetud

igakuine elatis muutub, arvestades järgmist:

7.1.

kõikide hagejate kasuks väljamõistetud igakuine elatis muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest

ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4;

7.2.

kõikide hagejate kasuks väljamõistetud igakuine elatis muutub lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest;

7.3.

alates 07.07.2026 (s.o hageja V 19-aastaseks saamisest) on hageja III kasuks

väljamõistetud igakuise elatise arvutamisel lapsetoetuse suurus vastav pere

teise lapse lapsetoetuse suurusele;

7.4.

alates 01.02.2032 (s.o hageja IV 19-aastaseks saamisest) on hageja II kasuks

väljamõistetud igakuise elatise arvutamisel lapsetoetuse suurus vastav pere

teise lapse lapsetoetuse suurusele;

Tsiviilasi nr 2-23-136008

7.5.

alates 09.01.2034 (s.o hageja III 19-aastaseks saamisest) on hageja I igakuise

elatise arvutamisel lapsetoetuse suurus vastav pere teise lapse lapsetoetuse

suurusele;

7.6.

kõikide hagejate kasuks väljamõistetud igakuine elatis muutub lasterikka

pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest;

7.7.

alates 07.07.2026 (s.o hageja V 19-aastaseks saamisest) tuleb kõikide hagejate

kasuks väljamõistetud igakuise elatise arvutamisel pool lasterikka pere

toetust jagada kahele ja seejärel laste arvuga, mis on siis 4);

7.8.

alates 01.02.2032 (s.o hageja IV 19-aastaseks saamisest) tuleb kõikide

hagejate kasuks väljamõistetud igakuise elatise arvutamisel pool lasterikka

pere toetust jagada kahele ja seejärel laste arvuga, mis on siis 3);

7.9.

alates 09.01.2034 (s.o hageja III 19-aastaseks saamisest) ei arvestata hagejate

igakuise elatise summas lasterikka pere toetust;

7.10. alates 01.02.2031 (s.o hageja IV 18-aastaseks saamisest) ei vähendata hageja

III kasuks väljamõistetud igakuist elatist 15%, st ei korrutata läbi 0,85ga

(PKS § 101 lg 7 alusel);

7.11. alates 09.01.2033 (s.o hageja III 18-aastaseks saamisest) ei vähendata hageja

II kasuks väljamõistetud igakuist elatist 15%, st ei korrutata läbi 0,85ga

(PKS § 101 lg 7 alusel);

7.12. alates 26.01.2035 (s.o hageja II 18-aastaseks saamisest) ei vähendata hageja I

kasuks väljamõistetud igakuist elatist 15%, st ei korrutata läbi 0,85ga (PKS §

101 lg 7 alusel).

8. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja on kohustatud

tasuma punktides 2.2, 3.2, 4.2, 5.2 ja 6.2 märgitud igakuised elatised hiljemalt

jooksva kuu 10. kuupäeval hagejate seadusliku esindaja O.Y arveldusarvele

selgitusega: „elatis lastele“ ning märkides ära kuu nimetuse ja lapse nime,

mille/kelle eest elatis on tasutud.

9. Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED, POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK

Tsiviilasi nr 2-23-136008

1. Hagejad esitasid 11.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult elatise saamiseks. Kostja esitas nõudele vastuväite.

2. Hagejad esitasid 03.11.2023 hagid kostja vastu, paludes kohtul mõista kostjalt hageja

kasuks välja seadusjärgne miinimumelatis alates 11.09.2023 kuni hagejate täisealiseks

saamiseni, arvestades baassumma ja keskmise brutokuupalga muutumist, makstavaid riiklikke

lapsetoetusi ja lasterikka pere toetusi, et lapsed ei viibi kohustatud vanema juures rohkem kui

7 ööpäeva keskmiselt kuus ning et teise ja kolmanda, kolmanda ja neljanda ning neljanda ja

viienda lapse vanusevahe on väiksem kui kolm aastat.

3. Hageja tõi esile järgmised asjaolud:



Kostja on hagejate isa.



Alates 01.06.2023 ei ela hagejate vanemad koos.



Hoolimata hagejate seadusliku esindaja selgitustest ja katsetest lahendada asi

kohtuväliselt, ei ole kostja käesoleva hetkeni hagejatele tasunud regulaarselt,

tähtaegselt ja ka vähemalt perekonnaseaduses kehtestatud ulatuses elatist.

4. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja peamised

vastuväited olid järgmised:



Kostja ei ela koos lastega alates august 2023.



Kostja on alati toetanud hagejaid rahaliselt, on teinud ülekandeid hagejate esindajale ja

ka otse laste arvetele. Kostja annab lastele ka sularaha



Kostja on tasunud kuni augustini hagejate kommunaalkulud, edasi tal tulid probleemid

tööga, millest ta andis hagejate esindajale ka teada.



Iga laupäev kostja koos hagejate esindajaga käivad koos poes ja ostavad kõike

vajaliku toidupoest, maksab poes kostja ja ka sõidukulu tema peal.



Praegu kostja sissetulek/töötasu on 750 eurot ja ta pole võimeline maksma

hagiavalduses nõutavat summat.



Kostja annab lastele raha, kuid lapse ema keelab selle võtmist.



Kostja on nõus ja võimeline kompromissikorras tasuma 600 eurot kuus.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb

rahuldada.

6. TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude

ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte

valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte

kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja

lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise.

Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud

(RKTKo 3-2-1-62-08, p 11). Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki

Tsiviilasi nr 2-23-136008

pool TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on

tuvastatud tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

7. Kohus täitis selgitamiskohustust kirjalikult (dtl 333 jj).

8. Hagejate rahalisele sooritusele suunatud ülalpidamise nõue kostja vastu võiks kuuluda

rahuldamisele perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 lg 1 alusel.

9. Selle nõude eeldused on järgmised: 1) kostja on hagejate esimese astme üleneja

sugulane ehk lapse vanem (VÕS § 3 p 6, PKS § 96 lg 1); 2) hagejad on alla 18 aasta vana

(PKS § 97 lg 1 ja 2); 3) kostja on enda kohustust rikkunud – kostja ei anna hagejatele elatist

või annab seda ebapiisavalt; 4) hagejad ei suuda end ise üleval pidada.

10. Nõude esimene eeldus lähtub PKS §-st 96, millest lähtuvalt ülalpidamist on

kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased. Hagejad on väitnud, et kostja

on nende isa. Kostja ei ole antud asjaolusid vaidlustanud, mistõttu saab kohus lugeda, et

asjaolu on omaks võetud ning seda pole ka vaja tõendada (TsMS § 231 lg 4).

11. Hagejad on välja toonud, et hagejad olid hagi esitamise ajal ja on ka jätkuvalt alla 18

aasta vanad, tuues välja lapse sünnikuupäevad. Kostja ei ole antud asjaolusid vaidlustanud,

mistõttu saab kohus lugeda, et asjaolu on omaks võetud ning seda pole ka vaja tõendada

(TsMS § 231 lg 4). Hagejatele nõutakse elatist üksnes nende täisealiseks saamiseni.

12. Neljanda eelduse osas lähtutakse alaealise lapse puhul abivajaduse eeldusest ning ei

ole võimalik lähtuda eneseülalpidamise põhimõttest. Hagejad on välja toonud ja ka kostja on

jaatanud, et hagejad on vanemate ülalpidamisel. Seega saab kohus lugeda, et asjaolu on

omaks võetud ning seda pole ka vaja tõendada (TsMS § 231 lg 4).

13. Kolmanda eelduse puhul on vajalik kontrollida, kas kostja on enda kohustust rikkunud

ehk kostja ei anna hagejatele elatist või teeb seda ebapiisavas mahus. See eeldus hõlmab

esiteks seda, mis on kohustuse suurus, sh mis on lapse vajadused. Teiselt poolt hõlmab see

seda, mis osas on kostja seda kohustust täitnud ehk elatist maksnud või vahetult ülalpidamist

andnud.

14. Käesoleval juhul on hagejad nõudnud seaduses ettenähtud miinimummääras elatist

(PKS § 101). Kohus selgitas, et miinimumelatise regulatsiooniga on seadusandja kehtestanud

eelduse alaealise laste vajaduste osas, st hagejad ei pea tõendama vajadusi selle summa

ulatuses. Hagejad on hagi nõuete arvestanud lastetoetuste ja lasterikka pere toetusega. Kohus

saab aru, et selle üle pole vaidlust, et lapsed ei ole viibinud kostjaga üle 7 või rohkem päeva

kuus alates 11.09.2023. Kohus saab aru, et arvestatud on ka väiksema kui 3aastase

vanusevahega laste puhul ja vähendatud elatisenõuet seetõttu 15%. Seega kohus lähtub sellest,

et eelnevate asjaolude osas vaidlust pole ja kohus saab selle tuvastada.

15. Kostja märkis, et on alati toetanud hagejaid rahaliselt, on teinud ülekanded hagejate

esindajale ja ka otse laste arvetele ning et kostja annab lastele ka sularaha. Kohus palus kostjal

täpsustada eeltoodut, sh mis summades on kostja rahalisi ülekandeid teinud hagejate

esindajale. Kostja seda ei teinud. Kohus selgitas, et lastele sularaha andmist ei saa pidada

elatiseks, sest lapsed ei saa ega ole võimelised vastutama selle eest, et see päriselt nende

vajaduste katmiseks läheb.

Tsiviilasi nr 2-23-136008

16. Kostja märkis, et on tasunud kuni augustini hagejate kommunaalkulud, edasi tal tulid

probleemid tööga. Kuivõrd nõutakse elatist alates septembrist, siis see käesoleva asja

lahendust ei mõjuta.

17. Kostja märkis, et iga laupäev kostja koos hagejate esindajaga käivad koos poes ja

ostavad kõike vajaliku toidupoest, maksab poes kostja ja ka sõidukulu tema peal. Kohus palus

kostjal eeltoodut täpsustada, millal täpselt, mis summas on poes käidud ja seda ka tõendada,

kui hageja sellele vastu vaidleb. Kostja seda ei teinud.

18. Kostja märkis hagivastuses, et tal on probleemid tööga ning et praegu kostja

sissetulek/ töötasu on 750 eurot ja ta pole võimeline maksma hagiavalduses nõutavat summat.

Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi

seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse

ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (RKTKo 3-2-1-17-

16, p 11). Kohus palus kostjal täpsustada enda majanduslikku olukorda, mh välja tuua enda

praegune majanduslik seis (kõik sissetulekud ja varad) ning mis on need objektiivsed

asjaolud, mis takistavad kostjal tööd leidmast ja raha teenimast, et enda alaealisi lapsi ülal

pidada. Vanemal on kohustus pidada enda alaealisi lapsi üleval, sh asudes tööle ka

ametikohtadel või täiendavatel ametikohtadel, mis ei seondu tema erialase väljaõppega või

varasema kogemusega. Kohus selgitas, et kostjal tuleb seega seonduval enda majandusliku

olukorraga esitada kohtule nii asjaolud kui ka tõendid, et kohus saaks leida, et kostja ei suuda

objektiivsetel põhjustel elatist tasuda hagis märgitud summades. Kostja täiendavaid asjaolusid

ega tõendeid ei esitanud. Kohus kogus kostja konto väljavõtted, millelt nähtub (SEB

väljavõte, dtl 362 jj), et kostja saab äriühingult W OÜ ametlikku töötasu 800-900 eurot kuus.

Samas nähtuvad sama pangakonto väljavõttelt ka järjepidevad sularaha sissemaksed ning

arveldused teiste eraisikutega (seda ka Swedbank ja LHV kontode väljavõtetelt, al dtl 538 jj),

mis viitab sellele, et isikul on lisaks ametlikule sissetulekule tõenäoliselt ka täiendavaid

sissetulekuallikaid. Seega ei saa kohus leida, et kostja ei ole võimeline elatist tasuma

alaealistele lastele miinimummääras. Samas selgitab kohus, et isik ei vabane

ülalpidamiskohustusest üksnes seetõttu, et ta sissetulek on liiga väike. Vajadusel tuleb isikul

otsida täiendavaid sissetuleku allikaid. Objektiivset takistust selleks ei ole kostja kohtu ette

toonud. Kostja on ka ise pakkunud kompromissina 600 eurot elatist kõigile hagejatele kokku

(dtl 69), mis viitab sellele, et isiku tegelikud igakuised sissetulekud või varaline võimekus on

suurem kui nähtub ametlikust sissetulekust.

19. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagid tuleb rahuldada.

20. Käesoleval juhul on maksekäsu kiirmenetlus esitatud 11.09.2023, kuupäev, millest

alates hagejad edasiulatuvat elatist kohtu kaudu nõuavad ning kuupäev, millest alates kohus

elatist arvestab.

21. Kohus selgitab elatisesumma kujunemist. Kohus lähtub elatise kindlaksmääramisel

PKS §-st 101, mille lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS §

101 alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (PKS § 101 lg 2).

22. PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

Tsiviilasi nr 2-23-136008

tarbijahinnaindeksi muutusega. Alates 01.04.2023. a oli baassumma 249,78 eurot, alates

01.04.2024. a 272,76 eurot ning alates 01.04.2025. a 282,31 eurot.

23. PKS § 101 lg 4 kohaselt lisandub baassummale 3% eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, mis

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2023. a oli

see 50,55 eurot (1685 × 3%), alates 01.04.2024. a 54,96 eurot (1832 × 3%) ning alates

01.04.2025. a 59,43 eurot (1981 × 3%).

24. Kohtu hinnangul on põhjendatud elatissumma suurenemine iga-aastaselt baassumma

ja keskmise brutopalga muutusega. Seega määrab kohus, et igakuised väljamõistetud

elatissummad muutuvad iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101

lg-tele 3 ja 4.

25. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse

vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis

on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

23.1.

Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et hagejad saavad enda vajadused rahuldatud

lapsetoetuse ulatuses, mis tähendab, et eelmistes punktides märgitud summadest tuleb maha

arvata poolt lapsetoetusest. Alates 01.01.2023 on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise

lapse kohta on 80 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100

eurot (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3), millest pool on vastavalt 40 ja 50.

23.2.

Lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele oli kuni

31.12.2023. a 650 eurot ning on alates 01.01.2024. a 450 eurot. Seega tuleb iga lapse puhul

arvestada lasterikka pere toetust kuni 31.12.2023 summas 32,50 eurot (650/2/2/5) ning alates

01.01.2024 summas 22,50 eurot (650/2/2/3).

26. Lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni

(PHS § 17 lg 1). Lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, kes kasvatab peres

kolme või enamat last, kes vastavad PHS § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.

Eeltoodust tulenevalt kuivõrd lastetoetuste ja lasterikka pere toetuste suurused muutuvad kui

mõni laps saab 19-aastaseks, siis määrab kohus järgmist:

26.1.

igakuised väljamõistetud elatissummad muutuvad lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust (kui peaks summad seaduses muutuma);

26.2.

alates 07.07.2026 (s.o hageja V 19-aastaseks saamisest) on hageja III igakuise elatise

arvutamisel lapsetoetuse suurus vastav pere teise lapse lapsetoetuse suurusele (hetkel 80

eurot);

26.3.

alates 01.02.2032 (s.o hageja IV 19-aastaseks saamisest) on hageja II igakuise elatise

arvutamisel lapsetoetuse suurus vastav pere teise lapse lapsetoetuse suurusele;

26.4.

alates 09.01.2034 (s.o hageja III 19-aastaseks saamisest) on hageja I igakuise elatise

arvutamisel lapsetoetuse suurus vastav pere teise lapse lapsetoetuse suurusele;

Tsiviilasi nr 2-23-136008

26.5.

igakuised väljamõistetud elatissummad muutuvad lasterikka pere toetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lasterikka pere toetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust;

26.6.

alates 07.07.2026 (s.o hageja V 19-aastaseks saamisest) tuleb hagejate igakuise elatise

arvutamisel pool lasterikka pere toetust jagada kahele ja seejärel laste arvuga, mis on siis 4);

26.7.

alates 01.02.2032 (s.o hageja IV 19-aastaseks saamisest) tuleb hagejate igakuise elatise

arvutamisel pool lasterikka pere toetust jagada kahele ja seejärel laste arvuga, mis on siis 3);

26.8.

alates 09.01.2034 (s.o hageja III 19-aastaseks saamisest) ei arvestata hagejate igakuise

elatise summas lasterikka pere toetust.

27. Käesoleval juhul pole toodud kohtu ette asjaolusid, et hagejad viibiks kostja juures

aasta jooksul keskmiselt üle 7 ööpäeva kuus, mistõttu ei kohaldu PKS § 101 lg 6.

28. Hagis on arvestatud, et teise ja kolmanda, kolmanda ja neljanda ning neljanda ja

viienda lapse vanusvahe on alla 3 aasta, mistõttu on vastavalt PKS § 101 lg-le 7 vähendatud

vastavalt hagejate I-III igakuise elatise summat 15%, s.o igakuine elatis tuleb läbi korrutada

0,85ga. Nimetatu muutub seoses hagejate täisealiseks saamisega. Sellega seonduvalt määrab

kohus:

28.1.

alates 01.02.2031 (s.o hageja IV 18-aastaseks saamisest) ei vähendata hageja III

kasuks väljamõistetud igakuist elatist 15%, st ei korrutata läbi 0,85ga (PKS § 101 lg 7 alusel);

28.2.

alates 09.01.2033 (s.o hageja III 18-aastaseks saamisest) ei vähendata hageja II kasuks

väljamõistetud igakuist elatist 15%, st ei korrutata läbi 0,85ga (PKS § 101 lg 7 alusel);

28.3.

alates 26.01.2035 (s.o hageja II 18-aastaseks saamisest) ei vähendata hageja I kasuks

väljamõistetud igakuist elatist 15%, st ei korrutata läbi 0,85ga (PKS § 101 lg 7 alusel).

29. Kohus arvutab välja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud elatise (s.o

perioodi eest alates hagiavalduse esitamisest, 11.09.2023 kuni 31.05.2025). Igakuise elatise

suurus PKS § 101 kohaselt (arvestades eelnevates punktides märgitud arvutuskäiku) oli seega:

29.1.

hagejate I-III osas perioodil 11.09.2023-31.12.2023. a 185,16 eurot ((249,78 eurot +

50,55 eurot - 50 eurot – 32,50 eurot)*0,85), perioodil 01.01.2024 – 31.03.2024. a 193,66

((249,78 eurot + 50,55 eurot - 50 eurot – 22,50 eurot)*0,85) eurot, perioodil 01.04.2024-

31.03.2025. a 216,94 eurot ((272,76 eurot + 54,96 eurot - 50 eurot – 22,50 eurot)*0,85) ning

alates 01.04.2025. a 228,85 eurot ((282,31 eurot + 59,43 eurot - 50 eurot – 22,50 eurot)*0,85);

29.2.

hagejate IV-V osas perioodil 11.09.2023-31.12.2023. a 227,83 eurot ((249,78 eurot +

50,55 eurot - 50 eurot – 32,50 eurot), perioodil 01.01.2024 – 31.03.2024. a 237,83 ((249,78

eurot + 50,55 eurot - 50 eurot – 22,50 eurot) eurot, perioodil 01.04.2024-31.03.2025. a 265,22

eurot ((272,76 eurot + 54,96 eurot - 50 eurot – 22,50 eurot) ning alates 01.04.2025. a 279,24

eurot ((282,31 eurot + 59,43 eurot - 50 eurot – 22,50 eurot)* 0,85).

30. Eeltoodust tulenevalt on sissenõutavaks muutunud elatise suurused perioodide ja

hagejate kaupa järgmised:

30.1.

perioodi eest 11.09.2023 (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine) – 30.09.2023

hagejate I-III puhul 123,44 eurot (185,16 eurot ÷ 30 päeva × 20 päeva) ja hagejate IV-V puhul

151,89 eurot (227,83 eurot ÷ 30 päeva × 20 päeva);

Tsiviilasi nr 2-23-136008

30.2.

perioodi 01.10.2023 – 31.12.2023 eest hagejate I-III puhul 555,47 eurot (185,16 eurot

× 3 kuud) ja hagejate IV-V puhul 683,49 eurot (227,83 eurot × 3 kuud);

30.3.

perioodi 01.01.2024 – 31.03.2024 eest hagejate I-III puhul 580,97 eurot (193,66 eurot

× 3 kuud) ja hagejate IV-V puhul 713,49 eurot (237,83 eurot × 3 kuud);

30.4.

perioodi 01.04.2024 – 31.12.2025 eest hagejate I-III puhul 2603,24 eurot (216,94

eurot × 12 kuud) ja hagejate IV-V puhul 3182,64 eurot (265,22 eurot × 12 kuud);

30.5.

perioodi 01.04.2025 – 31.05.2025 eest hagejate I-III puhul 457,71 eurot (228,85 eurot

× 2 kuud) ja hagejate IV-V puhul 558,48 eurot (279,24 eurot × 2 kuud).

31. Eeltoodust tulenevalt on hagejate sissenõutavaks muutunud elatisenõuded perioodi

11.09.2023-31.05.2025 eest kokku järgmised:

31.1.

Hagejate I-III osas 4320,82 eurot (123,44 eurot + 555,47 eurot + 580,97 eurot +

2603,24 eurot + 457,71 eurot);

31.2.

Hagejate IV-V osas 5289,99 eurot (151,89 eurot + 683,49 eurot + 713,49 eurot +

3182,64 eurot + 558,48 eurot).

32. Igakuise elatise tasumise kohustus alates 01.06.2025 on hagejate I-III puhul 228,85

eurot ja hagejate IV-V puhul 279,24 eurot, mis muutub vastavalt resolutsiooni punktis 7

toodule.

33. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja on kohustatud

tasuma eelnevates punktides märgitud igakuised elatised hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäeval

hagejate seadusliku esindaja O.Y arveldusarvele selgitusega: „elatis lastele“ ning märkides

ära kuu nimetuse ja lapse nime, mille/kelle eest elatis on tasutud.

34. TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohtu selgitused otsuse jõustumisest, jõustumise tagajärgedest ja täitmisest

Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik. Otsuse jõustumist tõendava

jõustumismärke väljastab menetlusosalise avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja

lahendanud maakohtu kantselei.

Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui:

1) apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul

esitatud;

2) ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse või jätab kaebuse läbi vaatamata

või rahuldamata või kui lõpetatakse apellatsioonimenetlus ning ringkonnakohtu lahendi

peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei esitata;

3) apellatsioonkaebus jäetakse ringkonnakohtus menetlusse võtmata, läbi vaatamata või

rahuldamata või lõpetatakse apellatsioonimenetlus ja ringkonnakohtu lahendi peale esitatud

kassatsioonkaebust ei võeta menetlusse, see jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või

lõpetatakse kassatsioonimenetlus

Kohtuotsuse seaduslik vaidlustamine peatab kohtuotsuse jõustumise. Kohtuotsuse osalise

Tsiviilasi nr 2-23-136008

vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas. Kui kohtuotsus vaidlustatakse

muus osas kui menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, ei jõustu kohtuotsus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja-Liis Lall

Kohtunik