2-24-13951/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Kohtujurist

Anna-Mariel Kink

Määruse tegemise aeg ja koht

10.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-13951

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal avaldus

Tallinn, Villardi tn 17 korteriühistu vastu kahju

hüvitamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood

110051834), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder

Puudutatud isik: Tallinn, Villardi tn 17 korteriühistu

(registrikood 80370372)

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu avaldaja taotlus avaldusest loobumiseks ja lõpetada menetlus täies

ulatuses.

2. Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määrata, et avaldajal hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord.

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja

tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Avaldaja esitas 16.09.2024 Harju Maakohtule avalduse puudutatud isiku vastu kahju

hüvitamise nõudes. Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustusandja, kes on kindlustanud

korteri aadressil Xxxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks

2-24-13951

kindlustuslepingu nr xxxx. Kindlustusvõtjaks on T. T.. Kindlustuslepingus kokkulepitud

omavastutus on 100 eurot. 28.05.2024 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate

kohaselt toimus Xxxx korteris kahjujuhtum. Maja kanalisatsioon oli mingil põhjusel üles

tagasi jooksnud. Avaldaja tegi puudutatud isikule päringu kahju tekkepõhjuse kohta.

Puudutatud isik vastas avaldajale, et õnnetuse põhjuseks oli kanalisatsioonitoru ummistus.

Keldris asuv kanalisatsioonitoru oli kinnitusest lahti vajunud ning kaldenurk ei lasknud veel

korralikult ära voolata. Kahjustada saanud korteri nr xxxx vaatas üle Suur Vanker OÜ ning

vormistas vara ülevaatuse akti, mille kohaselt on kahjustada saanud köögimööbel ning elutoa

põrand. Korteri nr xxxx remondiks tegi hinnapakkumise Suur Vanker OÜ summas 3283,26

eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri parandamiseks pakutud hind mõistlik. Kuna

kindlustusvõtja soovis rahalist hüvitist, siis hüvitas avaldaja kahju 2198 eurot. Omavastutus

summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Põhjusel, et veekahju sai alguse korteriomanike

kaasomandisse kuuluva kanalisatsioonitorustiku ummistusest, esitas avaldaja 14.08.2024

puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, andis puudutatud isikule mõistliku

tähtaja (rohkem, kui 10 päeva) kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt

28.08.2024. Puudutatud isik ei ole avaldajale kahju hüvitanud,

Eeltoodust tulenevalt palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista kahju 2198 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 13,98 eurot ning edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Avaldaja esitas 06.06.2025 avaldusest loobumise avalduse märkides, et puudutatud isik

tasus 06.06.2025 avaldajale alles jäänud nõude, menetluskulud ja viivise kokku 651,44 eurot.

Puudutatud isik tasus kokku 651,44 eurot, millest 86,07 eurot on põhinõude jääk, 0,37 eurot

on viivis, 50 eurot on riigilõiv ning 515 eurot on avaldaja menetluskulu. Kuna puudutatud

isik on avaldaja menetluskulud tasunud, ei taotle avaldaja menetluskulu suuruse

kindlaksmääramist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS §

428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

4. Kohus leiab, et avaldusest loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega

riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali avaldus Tallinn, Villardi tn 17 korteriühistu vastu kahju hüvitamise

nõudes.

5. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 432 ei saa hageja, juhul, kui menetlus on lõpetatud,

uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme

üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel

samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse

lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

6. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab TsMS §

168 lg 5 alusel menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja on märkinud, et ta ei taotle

menetluskulude välja mõistmist puudutatud isikult, mistõttu jätab kohus menetluskulud

kindlaks määramata.

2 (3)

2-24-13951

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja-Liis Lall

kohtunik

3 (3)