2-23-9851/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

09. juuni 2025.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-23-9851

Tsiviilasi

E. R. hagi osaühing Inchcape Motors Estonia vastu töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise,

kande muudatuse tegemise ja hüvitise nõudes

Hagihind

7683,60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: E. R. (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Kaspar Koppel,

vandeadvokaat Valeria Titova

Kostja: osaühing Inchcape Motors Estonia (registrikood

11070736)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Katrin Sarap

Kohtuistungi toimumise aeg

18.02.2025.a, edasi kirjalik menetlus

Kohtuistungil osalesid

Hageja E. R.

Hageja lepinguline esindaja advokaat Kaspar Koppel

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Sarap

Resolutsioon

1. Võtta kõik kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid asja materjalide juurde.

2. Jätta rahuldamata E. R. hagi osaühing Inchcape Motors Estonia vastu töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise, kande muudatuse tegemise ja

hüvitise 7683,60 euro nõudes.

3. Jätta kõik menetluskulud hageja E. R. kanda.

4. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Eelnev menetlus

1.E. R. esitas töövaidluskomisjonile avalduse osaühing Inchcape Motors Estonia vastu, milles

palus: 1) tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus; 2) lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2

alusel alates 24.04.2023.a; 3) muuta töötamise registris kannet; 4) mõista välja hüvitis.

2. Töövaidluskomisjoni 29.06.2023.a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/853/23 on avaldus

rahuldatud osaliselt ning töövaidluskomisjon: 1) tuvastas poolte vahel töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 3, p 5 alusel; 2) lõpetas poolte vahel

sõlmitud töölepingu 24.04.2023.a TLS § 107 lg 2 alusel ja määras teha vastav kande

muudatus töötamise registris; 3) mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitise TLS §

109 lg 1 alusel netosummas 7606,38 eurot.

3. osaühing Inchcape Motors Estonia esitas 11.07.2023.a Harju Maakohtule avalduse

töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses.

4. E. R. esitas Harju Maakohtule 07.08.2023.a hagiavalduse.

Hageja nõuded ja põhjendused

5. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures perioodil 01.09.2009.a kuni

24.04.2023.a meistri ametikohal. 24.04.2023.a edastati hagejale töölepingu erakorralise

ülesütlemise avaldus. Kostja ei olnud hagejale teinud töösuhte jooksul mitte ühtegi

etteheidet ega hagejat varasemalt hoiatanud töölepingu võimaliku ülesütlemise eest.

Kostja etteheited on tõendamata ning töölepingu erakorraline ülesütlemine on alusetu.

Lojaalsuskohustuse täitmine tähendab seda, et töötaja peab oma kohustusi täitma vastavalt

lepingule ja seadustele ning lähtuma hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse

tavasid ja praktikat. Kostja ei ole välja toonud, millist töökohustust on hageja rikkunud

ning kuidas on see kostjat mõjutanud. Kostja ei ole põhjendanud, milles ametiseisundi

kuritarvitamine seisneb. Kostja ei ole selgitanud, missugune põhjuslik seos esineb 2022.a

augustis ja 2022.a novembris sõidukile teostatud tehniliste kontrollide vahel ja kuidas see

on hageja tegevusele (sh hageja töökohustuste rikkumisele) omistatav. Kostja väide ei

vasta tõele, et hageja oli teadlik sellest, et 03.08.2022.a teostatud üldkontrolli käigus leiti

tagasiostetud sõidukil turboleke. Üldkontrolli akt ei ole ehtne ning on koostatud

tagantjärele. Samuti ei tõenda üldkontrolli akt kostja väiteid. Ütlemisavalduses samastab

kostja ekslikult oma klienti (ostjat) oma töötajaga, kelleks oli üks ja sama isik. Ilmselgelt

see ei ole õige. Ülesütlemisavalduses käsitleb kostja hageja käitumist kindlustuspettusena,

mille tõttu on kostja hageja suhtes usalduse kaotanud. Tegemist on ilmselgelt pahatahtliku

väitega, mis on üldsõnaline ega põhine tõenditel. Hageja vastu ei ole kriminaalmenetlust

alustatud, mistõttu teda ei tohi käsitada väidetavas kuriteos süüdi olevana. Kostja ei ole

eelnevalt hagejat hoiatanud TLS § 88 lg 3 kohaselt. Üle 13 aasta kestnud töölepingu

lõpetamine ilma igasuguse hoiatuse ja etteteatamiseta on tekitanud suure

laenukoormusega hageja perele tõsiseid majanduslikke ja sotsiaalseid raskusi. Hageja

taotleb töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist, töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg

2 alusel, kande muudatuse tegemist töötamise registris ning kostjalt hüvitise välja

mõistmist TLS § 109 lg 1 alusel summas 7683,60 eurot. Alternatiivselt palub hageja

kostjalt mõista välja hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel summas 7683,60 eurot. Hageja palub

menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

6. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et kuivõrd ta ei esitanud

taotlust hageja alternatiivse nõude osas, mis jäi komisjoni poolt rahuldamata ning vastavat

taotlust ei esitanud ettenähtud ajal ka hageja, siis ei kuulu viidatud nõue käesoleva

tsiviilasja menetlusse. Kostja leiab, et töölepingu erakorraline üleütlemine on õiguspärane.

Kostja leidis sisemise juurdluse käigus, et hageja on rikkunud sisemisi

protseduurireegleid, kasutanud neid oma isikliku kasu eesmärgil ning esitanud

kindlustusettevõttele teadlikult valeandmeid. Hageja eesmärgiks oli esitada kindlustusele

sõiduki osas teadlikult valeandmeid eesmärgiga parandada sõiduki vead

kindlustushüvitise arvelt. Kostja tegevus on otseselt kahjustanud kostja mainet

põhjustades kolmanda isiku usaldamatust kostja vastu. Kostja eksitab kohut, et polnud

teadlik 03.08.2022.a teostatud üldkontrolli käigus leitud sõiduki turbolekkest. Kostja on

esitanud tõendid, mis tõendavad, et hageja mitte ainult ei teadnud sõiduki vigadest sh

turbolekkest, vaid ta uuris selle parandamise võimalusi kolmandalt isikult. Kuna hageja ei

soovinud sõidukil avastatud vigade parandamist oma vahenditega, lasi ta kostja töötajana

07.11.2022.a sõidukile teha täiendava tehnilise kontrolli, mille esitas kindlustusele

lisagarantii saamiseks. Hageja tegutses tehnilise kontrolli organiseerimisel kui kostja

töötaja, mitte kui tarbija. Üldkontrolli akt ei ole vaidluses määrava tähtsusega tõendiks

kuna turbochargeri vahetuse vajadus on kajastatud hinnapakkumises, mida kostja koostas

03.08.2022.a. Hageja oli teadlik ka sellest, et sõidukil oli üks võti/pult. Hageja tegevus on

käsitletav kavatsetud ja tahtliku pettusena. Hageja on rikkunud oma töökohustusi (TLS §

15 lg 1; § 15 lg 2 p 9) ja kahjustanud oluliselt kostja mainet. Kostja kaotas hageja vastu

täielikult usalduse. Hageja pani toime teo, mis ei ole heastatav. Kostja ei saa oma

tegevuses riskida sellega, et hageja võib analoogse teo uuesti toime panna. Kostja pidas

hagejat lojaalseks töötajaks. Hageja rikkus oma tegevusega lojaalsuskohustust, kasutades

omakasu eesmärgil ära kostja sisemist informatsiooni sõiduki tehnilise olukorra osas.

Juhul, kui töölepingu lõpetamine on tühine (millega kostja ei nõustu), palub kostja lugeda

töölepingu lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel 24.04.2023 ning jätta hüvitis välja mõistmata.

Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista menetluskuludelt viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

7. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi

materjalidega ning elektrooniliselt esitatud TVK materjalidega, on seisukohal, et hagi

rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud

ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude

rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19).

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega.

8. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete

tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 24.08.2023.a kohtumääruses

(dtl 295-298).

9. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei

ilmne ka poole muudest avaldustest.

10. Pooled ei vaidle, et nad on 01.09.2009.a sõlminud tähtajatu töölepingu IME-190, millise

kohaselt asus hageja kostja juures tööle alates 01.09.2009.a meistri ametikohal põhitasuga

1800 eurot kalendrikuus (dtl 75-78).

11. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 esimese lause kohaselt teeb töötaja töölepingu alusel

tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö

eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele

oodata üksnes tasu eest, eeldatakse TLS § 1 lg 2 järgi, et tegemist on töölepinguga.

Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe neile olulistes tingimustes

(TLS § 4 lg 1, VÕS § 9 lg 1).

12. Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi kohaselt on kostja 24.04.2023.a avaldusega

pooltevahelise töölepingu erakorraliselt üles öelnud (dtl 40-41).

13. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus hagejaga tööleping 24.04.2023.a

erakorraliselt üles öelda. Pooled on erimeelt ka selles, kas kostjal on kohustus tasuda

hagejale ülesütlemise hüvitist. Kostja on seisukohal, et töötaja nõuded ei ole õigustatud.

Hageja sellega ei nõustu.

14. Töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on

töösuhet lõpetava kujundusõigusega, seega piisab töölepingu lõppemiseks tahte

väljendamisest. Töölepingu ülesütlemise avaldus muutub kehtivaks vastaspoole poolt

kättesaamisega.

15. TLS § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes töölepinguseaduses

ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides töölepinguseaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu.

TLS § 95 lg 1 ja 2 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik

ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab

põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

16. Kuigi hageja ei ole eelpool viidatud ülesütlemisavaldust allkirjastanud, siis puudub

vaidlus, et hageja on avalduse kätte saanud (dtl 40-41), seega on nõuded töölepingu

ülesütlemise avaldusele täidetud ning on täidetud töölepingu lõpetamise formaalne eeldus.

17. Pooled on erimeelt selles, kas tööleping on kehtivalt üles öeldud. Hageja on seisukohal, et

töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, samuti on avaldus sisuliselt alusetu.

Kostja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on kehtiv.

18. Kuivõrd vaidlust ei ole, et hageja sai töölepingu ülesütlemise avalduse kätte 24.04.2023.a,

siis on asja kohtulikul arutamisel leidnud tõendamist, et tööleping on üles öeldud kostja

poolt 24.04.2023.a ning sellest alates on tööleping poolte vahel lõppenud.

19. Järgnevalt kontrollib kohus, kas on täidetud töölepingu ülesütlemise materiaalne eeldus, st

kas tööandjal oli alust leping üles öelda TLS § 88 lg 1 punkt 5 alusel. Hageja väidetel ei

ole kostja teda eelnevalt hoiatanud ega andnud mõistlikku aega ega võimalust oma

käitumist parandada. Kostja selline käitumine ei ole heatahtlik ega mõistlik. Kostja hageja

sellise käsitlusega ei nõustu.

20. TLS § 88 lg 1 p 5 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast

tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada

töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo,

millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Kooskõlas TLS § 88 lg 3

tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu

üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole

ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu

või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata, samuti juhul, kui

töötajal ei ole võimalik oma käitumist parandada (RKTKo 21.06.2017.a, 3-2-1-65-17,

punkt 18).

21. Ainuüksi asjaolu, et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast

tuleneval mõjuval põhjusel (nt usalduse kaotuse tõttu), mille tõttu ei saa töösuhte jätkamist

eeldada (TLS § 88 lg 1), ei tähenda üldjuhul seda, et tööandja võib töölepingu üles öelda

töötajat enne hoiatamata. Seisukohta, et tööandjal on kohustus hoiatada töötajat

muuhulgas TLS § 88 lg 1 p-s 5 sätestatud rikkumise korral, toetab tööõiguses kehtiv

ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest

hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik.

Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa

rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt

oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2

punktides 2–4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). TLS § 88 lg 3 teine lause võimaldab

jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki

anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Seega, kui töötaja on käitunud viisil,

mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse tema vastu, tuleb asjaolude kohaselt hinnata, kas

töötaja sai oodata, et tööandja teda enne töölepingu ülesütlemist hoiataks (RKTKo

16.03.2016.a, 3-2-1-187-15, punkt 12).

22. Viidatud Riigikohtu lahendist tuleneb, et lojaalsuskohustuse rikkumine (TLS § 15 lg 1)

võib anda tööandjale õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles usalduse kaotuse tõttu TLS

§ 88 lg 1 p 5 alusel.

23. Seega tuleb kohtul hinnata, kas kostjal oli käesoleval juhtumil mõjuv põhjus töölepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 tähenduses, ning kui oli, siis kas kostja oli

hagejat töölepingu ülesütlemisest hoiatanud TLS § 88 lg 3 I lause tähenduses või ei

saanud hageja rikkumise erilise raskuse tõttu või hea usu põhimõtte järgi muul põhjusel

oodata kostjalt hoiatuse tegemist TLS § 88 lg 3 II lause tähenduses.

24. Õiguskirjanduses on selgitatud, et TLS § 15 sätestab töötaja peamised kohustused ning

töötaja kohustuste loetelu ei ole piiratud käesoleva paragrahviga. Töölepingulises suhtes

võivad kohaldamisele kuuluvad kohustused tuleneda nii töölepingust, kollektiivlepingust

kui ka muudest õigusaktidest. Kohustuste oluline täitmata jätmine võib olla

tööandjapoolseks töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks. Töötaja kohustus on täita

tööülesandeid tööandja suhtes lojaalselt. Lojaalsuskohustust aitavad sisustada VÕS sätted

(VÕS § 6 lõige 1 (hea usu põhimõte) ja § 76 lõiked 1 ja 2 (kohustuse täitmine)). Töötaja

peab oma kohustusi täitma vastavalt lepingule ja seadustele ning lähtuma hea usu ja

mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Heas usus käitumine

tähendab, et töötaja täidab kohustusi tööandja huvisid arvestades ning väldib oma

tegevusega tööandja kahjustamist. Lojaalsuskohustuse rikkumine ilmneb mõne teise

töökohustuse rikkumisel. Näiteks on lojaalsuskohustuse rikkumisega tegemist, kui töötaja

teeb tööd hooletult ning käitub klientidega halvustavalt. Samuti juhul, kui töötaja rikub

kohustust teha tööd kokkulepitud mahus ja kvaliteediga ning kahjustab oma tegevusega

tööandja mainet ja põhjustab tööandja klientide usaldamatust tööandja suhtes (TLS.

Sotsiaalministeerium: Selgitused töölepingu seaduse juurde, lk 45-46).

25. Kohtule esitatud 24.04.2023.a avaldusest nähtub, et kostja on põhjendanud töölepingu

ülesütlemist asjaoluga, et augustis 2022.a pöördus klient (sõiduki endine omanik) kostja

poole oma autoga XXX ning sõidukile teostati 03.augustil 2022.a üldkontroll, mille

käigus leiti muuhulgas sõidukil turboleke ning tööandja ostis vastavalt sellele kliendilt

sõiduki tagasi. 11.11.2022.a ostis hageja kostjalt sõiduki ning lisaks ostis 14. novembril

pikendatud garantii. Kindlustusele on esitatud 07.11.2022.a läbiviidud tehnilise kontrolli

akt, milles väidetakse, et sõidukil ei ole vigu, seega on jäetud kindlustust teavitamata

varasemalt leitud turbolekkest. 05. jaanuaril 2023.a esitas hageja kindlustusele 3 nõuet –

turboleke, parkimisandurid ei tööta ja üks võti ei tööta. Kindlustuse palgatud ekspert

leidis, et mootoriruumi vaatlusel oli näha turbo õhuvõtukanalist välja imbuvat õli, mis on

valgunud õhulõdviku välisküljele. Arvestades õlilekke ulatust, on õlileke tekkinud

pikemat aega tagasi, teadmata ajal ja läbisõidul. Lisaks on eksperdile näidatud kahte

sõiduki võtmepulti, millest ühel puudus metallkeel, mis võimaldab kontrollida võtme

autentsust. Ekspert võttis ühendust ka sõiduki eelmise omanikuga ning selgus, et juba auto

müümisel oli üks võti puudu. Võttes arvesse kindlustuse poolt edastatud infot,

eksperthinnangut ja sisemist uurimist, käsitleb kostja seda olukorda pettusena, hageja on

rikkunud oma töökohustusi, kahjustanud tööandja mainet (TLS § 15 lg 1, § 15 lg 2 p 9)

ning viimasel puudub usaldus hageja suhtes, mis on aluseks töölepingu erakorraliselt

ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 3 ja § 88 lg 1 p 5 alusel etteteatamistähtaja järgimata (dtl

40-41).

26. Tõendatud on, et kostja kindlustuspartner Allianz Partners teavitas 14.04.2023.a kostjat

võimalikust kindlustuspettusest paludes küsida kostja juhtkonna arvamust selle juhtumi

kohta, kas nende arvates on kõik õige, kuivõrd on kahtlus, et kostja töötaja on selle

sõiduki odavamalt ostnud, et seda parandada ja kõrgema hinnaga müüa, sõiduk on

teadlikult kindlustatud rikete parandamiseks (dtl 119-122).

27. Kohtule esitatud 03.08.2022.a kasutatud sõiduki üldkontrolli aktist nähtub, et sõidukile

Jaguar F-Pace teostati tehniline kontroll märkega „turbo juurest õline“ (dtl 84) ja

04.08.2022.a hinnapakkumise kohaselt sõiduki parandamise kuluks koos turbochargeri

vahetusega hinnati 2935,70 eurot (dtl 85-87).

28. 21.10.2022.a on sõiduk kinnitatud C-kategooria müüki kommentaaridega: kerel väikesed

kriimud, 1 võti, turbo lekib (dtl 88-89).

29. Viidatud 04.08.2022.a hinnapakkumine on edastatud 02.11.2022.a ka hagejale (dtl 85),

kuivõrd hageja oli sõiduki ostmisest huvitatud (dtl 90-91). Seega omas hageja ülevaadet

sõidukil olevatest puudustest.

30. Samal ajal so 02.11.2022.a on hageja tundnud huvi F-Pace turbo pakkumisest saates

sellekohase e-kirja BR Turbo e-posti aadressile (dtl 93), millisele on vastatud samal

päeval koos hinnapakkumisega (dtl 92).

31. Sõiduki ostu-müügi lepingu/tellimus nr 4458 kohaselt ostis hageja 11.11.2022.a kostjalt

antud sõiduki (dtl 46, 47-48), kasutades aastase lisagarantii ostmiseks omatöötaja

soodustust (dtl 94-97).

32. 07.11.2022.a on hageja tellinud sõidukile kostjalt tehnilise kontrolli, mille on teostanud

hooldusnõunikuna ja meistrina M.P.(dtl 42, 43, 98, 99). Kostja on kohtu ette toonud, et M.

P. ei töötanud kostja juures hooldusnõunikuna ega meistrina, töölepingu kohaselt töötas ta

kostja juures garantiispetsialistina (dtl 36-39) ning tal puudus pädevus sõidukite tehnilise

kontrolli läbiviimiseks. Hageja neid väiteid ümber lükanud ei ole.

33. Antud isik on on väidetavalt kontrollinud sõidukit muuhulgas võimaliku turbo lekete

suhtes, kuid sõiduk oli korras ja remonti ei vajanud (dtl 104). Seega 07.11.2022.a tehnilise

kontrolli akt ei sisalda varasemalt kajastatud sõiduki vigu (dtl 87). Hageja pole kohtu ette

toonud asjaolu, et sõidukit oleks vahepealsel ajaperioodil parandatud.

34. Juba 05.01.2023.a on hageja teavitanud kindlustusandjat kolmest juhtumist, muuhulgas on

tuvastatud, et turbo alt on õline, turbo võll loksub, turbo vajab vahetust (dtl 49, 51, 108).

Lisaks on hageja teatanud kindlustusandjale, et üks võtmepult ei tööta, kuigi hagejale oli

teada, et sõidukil teist pulti ei ole (dtl 80, 311-315).

35. Ekspert R. P. 11.02.2023.a vastusest kahjukäsitlejale tuleneb, et mootoriruumi vaatlusel

oli näha turbe õhuvõtukanalist välja imbuvat õli, mis on valgunud õhulõdviku välisküljele.

Arvestades õlilekke ulatust, on õlileke tekkinud pikemat aega tagasi, teadmata ajal ja

läbisõidul. Eksperdile esitati kaks sõiduki võtmepulti, millest ühele sõiduk ei reageerinud.

Töökorras võtmepuldi korpuses puudus võtme metallkeel, millega oleks saanud

kontrollida võtme autentsust ja puldi sobivust antud sõidukile. Ehkki eksperdile väitis

sõiduki valdaja, et sõidukiga antakse kaasa kahe puldi peale vaid üks metallkeel, see

tegelikkusele ei vasta – seda sai kontrollitud eksperdile esitatud sõiduki Jaguar F-Pace

analoogse sõiduki võtmete vaatlusel. Eksperdile esitati küll mõlemad sõiduki võtmed,

kuid ekspert ei saa kinnitada, et mittetöötav süütevõti vaadeldavale sõidukile kuulub. Selle

kontrollimiseks puudub metallist võtmekeel, mis on teadmata asjaoludel võtme korpusest

eemaldatud (dtl 107-108).

36. Kostja on 24.04.2023.a lubanud taotleda poliisi tühistamist (dtl 119) ning toonud kohtu

ette asjaolu, et Allianz Partners tühistas sõiduki kindlustuspoliisi (dtl 70), mida hageja

ümber lükanud ei ole.

37. Seega on kohtulikul arutamisel leidnud tõendamist, et hageja on esitanud

kindlustusandjale ebaõigeid andmeid, mille tulemusena lootis saavutada turbo vahetuse

ning teise võtmepuldi maksumuse hüvitamise. Asjaolu, et hageja suhtes ei ole

kriminaalmenetlust alustatud ei tähenda, et hageja poleks oma lojaalsuskohustust kostja

ees rikkunud (TLS § 15 lg 1, § 15 lg 2 p 9).

38. Kohus märgib, et lojaalsuskohustuse rikkumine töötaja poolt tähendab olukorda, kus

töötaja käitumine on vastuolus tema kohustusega tegutseda tööandja huve arvestades ja

heas usus. Lojaalsuskohustus tuleneb nii töölepingu seadusest kui ka üldisest heausksuse

ja usaldusväärsuse põhimõttest töösuhtes.

39. Hageja väide, et isegi juhul, kui hagejale oleks esitatud põhjendatud kuriteokahtlus, siis

nimetatud asjaolu ei saa olla põhjuseks hageja suhtes usalduse kaotuseks kostja poolt,

kuivõrd kindlustuskelmus ei ole suunatud kostja vastu, on küüniline, kuivõrd just seetõttu,

et hageja on kuritarvitanud kostja usaldusväärsust ning kahjustanud viimase mainet, on ta

põhjustanud kostja usalduse kaotuse enda vastu (TLS § 88 lg 1 p 5).

40. Kostja on ka kohtu toonud, et tema sisemisi protseduure reguleerib käitumisjuhend (dtl

316-352), mis on kohustulik ning millisega hageja on tutvunud (dtl 354). Seega on hageja

teadlik, et kostja töötajana peab ta järgima vastutustundlikku käitumisviisi ning vältima

tegevusi, mis lähevad juhendiga vastuollu.

41. Kohtu hinnangul andis eelpool kirjeldatu kostjale mõjuva põhjuse töölepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks. Töötaja tegevus, mis põhjustab tööandja usalduse kaotuse,

on selline töökohustuste rikkumine, millisel juhul ei saa tööandjalt oodata töösuhte

jätkamist. Seetõttu ei olnud vastavalt TLS § 88 lg 3 teisele lausele antud juhtumil vajalik

töötaja eelnev hoiatamine.

42. Arvestades asjaolu, et kohus ei tuvastanud poolte vahel sõlmitud töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisust, siis lõppes poolte vahel sõlmitud tööleping õiguspäraselt kostja

ülesütlemisavalduse alusel 24.04.2023.a viitega TLS § 88 lg 1 p 3 ja p 5 alusel.

43. Kohus on eelpool tuvastanud, et poolte vaheline tööleping lõppes õiguspäraselt kostja

ülesütlemisavalduse alusel, mistõttu puuduvad alused töölepingu lõpetamiseks kohtu poolt

ja kande muudatuse tegemiseks töölepingu lõppemise kohta. Kohus jätab ka need hageja

nõuded rahuldamata.

44. Hageja palub välja mõista kostjalt hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 7683,60 eurot.

Kuna selle nõude rahuldamise eeldused, st töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse

tuvastamine ja/või töölepingu kohtus lõpetamine ei ole täidetud, sest need nõuded jäid

rahuldamata, siis jätab kohus ka hageja hüvitise nõude summas 7683,60 eurot

rahuldamata.

45. Hageja on esitanud kohtule alternatiivse nõude hüvitise kostjalt väljamõistmiseks summas

7683,60 eurot TLS § 100 lg 5 alusel.

46. Kohus asus eespool seisukohale, et kostjal oli õigus öelda tööleping erakorraliselt üles

etteteatamistähtaega järgimata TLS § 88 lg 3 alusel. Siit tulenevalt ei ole kostja rikkunud

kohustust ülesütlemisest ette teatada, mis andnuks hagejale õiguse nõuda TLS § 100 lg 5

nimetatud hüvitist. Siin esitatud põhjendustel jätab kohus ka selle hageja nõude

rahuldamata.

47. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei

ole ning rahuldamisele ei kuulu.

48. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

49. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 7683,60 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

50. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Tulenevalt TsMS

§ 177 lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik