2-24-17031/37 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.06.2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-17031

Tsiviilasi

W.E hagi D.W vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

2383,06 eurot

Hageja (laps): W.E (isikukood XXX);

Hageja seaduslik esindaja (ema): F.S (isikukood XXX);

Hageja lepinguline esindaja: Kaupo Süvaoja (isikukood

xxxxxxxxxxx);

Kostja (isa): D.W (isikukood XXX).

Viimase kohtuistungi aeg

04.02.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada W.E hagi D.W vastu osaliselt.

2. Mõista T. W.E W.E kasuks tagasiulatuvalt välja elatis perioodi 10.2023 kuni

10.2024 eest kokku summas 1690 eurot.

3. Mõista T. W.E W.E kasuks välja elatis perioodi 11.2024 kuni 06.2025 eest kokku

summas 700 eurot.

4. Mõista T. W.E W.E kasuks alates 1. juulist 2025 kuni W.E täisealiseks saamiseni

(xxxxxxxxxxxxxxxxxx) välja igakuine elatis 200 eurot, mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes elatise indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lõigetele 3 ja 4.

5. Kohustada D.W-d tasuma kohtuotsuse resolutsiooni p-dega 2 ja 3 W.E kasuks

väljamõistetud elatis F.S pangakontole selgitusega „W.E elatis 10.2023 kuni

06.2025“.

6. Kohustada D.W-d tasuma W.E-le kohtuotsuse resolutsiooni p-ga 4 väljamõistetud

igakuist elatist F.S pangakontole hiljemalt jooksva kuu 5. kuupäevaks selgitusega

"W.E elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist

makstakse.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

8. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil. Kui pool taotleb

menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. W.E (edaspidi ka laps või hageja) esitas 11.11.2024 kohtule hagiavalduse D.W (edaspidi

ka isa või kostja) vastu elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt soovib

hageja, et kohus mõistaks kostjalt alates hagiavalduse esitamisest kuni lapse täisealiseks

saamiseni perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise

muutuva suurusena. Lisaks taotleb hageja PKS § 108 alusel, et kohus mõistaks

tagasiulatuvalt alates 11.11.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 10.11.2024 välja PKS §

101 alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise summas 2130,12 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on lapse ema F.S ja isa D.W, kes elavad eraldi. Hageja elab

igapäevaselt ema juures ja on ema ülalpidamisel. Kostja kui lapsest lahus elav vanem ei

ole nõuetekohaselt täitnud omapoolset ülalpidamiskohustust hageja suhtes ning enamuse

hageja ülalpidamisega seotud kulud on kandnud ema.

2. Kostja tõi välja, et on hagejale andnud regulaarset ülalpidamist (nt on taganud hagejale

riided ja andis 2024.a suvel hagejale 100 eurot). Kostja on maksnud elatist nii palju, kui

hageja ja tema ema on küsinud. Kostjal on tuvastatud osaline töövõime ja lisaks hagejale

on tal veel 2 alaealist last, kellele ta maksab elatist kokku 400 eurot kuus (s.o kummalegi

200 eurot). Seetõttu leidis kostja, et esineb mõjuv põhjus PKS § 101 alusel arvutatud

elatise summa vähendamiseks. Tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine seaks kostja

äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, sest kostja on töötu ja alates 2024.a

oktoobrist ka osalise töövõimega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-le 1 on õigustatud ülalpidamist saama alaealine

laps. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(edaspidi elatis). Sama paragrahvi 2. lõike järgi täidab alaealise lapse vanem lapse

ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või

kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.

4. Kohus tuvastas rahvastikuregistri andmete alusel, et alaealise lapse W.E ema on F.S ja isa

on D.W. Lisaks tuvastas kohus menetluses lapse ema ja isa ütluste alusel, et laps elab

koos emaga Põlva maakonnas ning lapse isa elab lapsest ja emast eraldi Saare

maakonnas. Sealjuures ei osale lapse isa regulaarselt lapse ülalpidamisel – ta ei ole

regulaarselt maksnud lapsele elatist ega osalenud ka muul viisil tema vahetus

ülalpidamises. Seega on kohtu hinnangul täidetud PKS § 97 p-s 1 ja §-s 100 sätestatud

eeldused kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks.

5. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui PKS §

101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla

summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise

alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma oli 01.01.2022. a

seisuga 200 eurot ühe lapse kohta ja seda indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.

Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti

eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Järgmiseks tuleb PKS § 101 lg 5 kohaselt

arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 näeb ette, et

kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist

ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma

sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15

protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike

puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

6. Vastavalt PKS § 102 lg 2 II ja III lausele võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist

alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise

korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist

saav laps.

7. Kohus tuvastas kohtumenetluses, et riik maksab lapsetoetust ja lasterikka pere toetust

lapse emale, kusjuures kuni 02.12.2024 oli lapse ema peres 3 alaealist last ning

03.12.2024 sündis lapse emal neljas laps, st riik maksab alates 2024.a detsembrist

lasterikka pere toetust 4 lapse eest. Samuti puudub ema ja isa vahel vaidlus selles, et

hageja ei ole viimase aasta jooksul viibinud isa juures keskmiselt üle kuue ööpäeva.

8. Samuti tuvastas kohus, et kostjal on Eesti Töötukassa 08.10.2024 otsusega tuvastatud

perioodil 26.09.2024 kuni 25.09.2025 osaline töövõime (dtl 94) ning et kostjal on lisaks

hagejale veel 2 alaealist last (D. E. ja D. E. ), kellele kostja tasub Pärnu Maakohtu

07.12.2023 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-23-12384 elatist kokku 400 eurot kuus, s.o

kummalegi lapsele 200 eurot kuus (dtl 136-138, 146-152). Kostja pangakonto väljavõttest

nähtuvalt (dtl 139-145) ei ole kostja sellel ajavahemikul töötasu teeninud, vaid talle on

maksnud toetust Eesti Töötukassa keskmiselt 360 eurot kuus ning lisaks on kostjal olnud

ka muid ebaregulaarseid sissetulekuid. Kostja sissetulekute keskmine suurus 6 kuu peale

moodustab kokku keskmiselt 1405 eurot kuus (8428,85€ : 6 kuud). Kostja ja J. W.E

ühisomandisse kuulub 57,5 m2 pindalaga korter xxxx (dtl 155-157), milles kostja

kinnitusel elab tema ema (dtl 129), ning samuti ühisomandis olev garaaž xxxx linnas (dtl

153), mis kostja kinnitusel on halvas seisukorras (dtl 129). Kostjale kuulub ka 2007.a

Volvo XC90 ja 2007.a Citroen C4 Picasso (dtl 158).

9. Hageja on kohtule esitatud hagis taotlenud, et kohus mõistaks kostjalt alates hagiavalduse

esitamisest (s.o alates 2024.a novembrist) kuni lapse täisealiseks saamiseni hageja kasuks

välja PKS § 101 alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise. Kuivõrd PKS § 100 lg 4

kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, siis on käesoleva kohtuotsuse

tegemise seisuga muutunud sissenõutavaks ka 2025.a juunikuu elatis. Sellest lähtuvalt

määrab kohus esmalt kindlaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja käesoleva

kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud PKS § 101 alusel arvutatava

seadusjärgse miinimumelatise perioodi 11.2024 kuni 06.2025 eest alljärgnevalt:

9.1. Justiitsministeerium

on

välja

töötanud

elatiskalkulaatori

(www.just.ee/elatiskalkulaator), mille alusel on menetlusosalistel ja kohtutel

võimalik lihtsustatud korras välja arvutada PKS § 101 alusel määratavat

seadusjärgset miinimumelatist. Selleks tuleb kalkulaatorisse sisestada lapse sünniaeg

ning märkida, kellele maksab riik lapsetoetust ja lasterikka pere toetust ning mitu

ööpäeva aasta jooksul keskmiselt viibib laps elatist maksva vanema juures ühes

kalendrikuus.

9.2. Kui sisestada elatiskalkulaatorisse hageja sünnikuupäev ning märkida, et hageja ei

ole viimase aasta jooksul kostja juures viibinud ühes kalendrikuus keskmiselt üle 6

ööpäeva, lapsetoetus makstakse lapse emale ning lisaks maksti lapse emale kuni

2024.a novembrini lasterikka pere toetust 3 lapse eest ning alates 2024.a detsembrist

makstakse lapse emale lasterikka pere toetust 4 lapse eest, siis moodustab PKS § 101

alusel hageja kasuks välja arvutatav seadusjärgne miinimumelatis kuni 30.11.2024

250,22 eurot kuus, perioodil 01.12.2024 kuni 31.03.2025 259,59 eurot kuus ning

alates 01.04.2025 273,62 eurot kuus.

9.3. Kostja on menetluses taotlenud talt väljamõistetava elatise vähendamist alla PKS §

101 alusel arvutatud elatise summa, sest ta on osalise töövõimega ega suuda seetõttu

teenida piisavalt sissetulekut ning ta maksab elatist ka oma kahele teisele alaealisele

lapsele – kummalegi 200 eurot kuus. Kostja on avaldanud

kompromissläbirääkimistel, et ta on nõus ja valmis tasuma ka hagejale elatist 200

eurot kuus (dtl 242-243). Kostja leiab, et seeläbi esineb tema puhul PKS § 102 lg 2 II

ja III lauses sätestatud mõjuv põhjus elatise vähendamiseks.

9.4. Kohus nõustub, et kostja puhul esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS

§ 101 alusel arvutatud elatise summa, kuid seda eelkõige seetõttu, et kostja on

kohustatud tasuma elatist ka oma kahele teisele alaealisele lapsele, kes elatise

väljamõistmise korral hagejale PKS §-s 101 sätestatud ulatuses võivad osutuda

varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Kostjal tuvastatud osaline töövõime on

hetkel teadaoleva info põhjal pigem ajutise iseloomuga, mistõttu ei ole välistatud, et

kostja töövõime taastub ning võimaldab tal täies ulatuses töötasu teenida. Vanema

ebapiisav sissetulek iseenesest ei ole elatise vähendamiseks piisav põhjus, vaid saab

seda olla eelkõige siis, kui vanemal ei ole võimalik piisavalt sissetulekut teenida oma

osalisest või puuduvast töövõimetusest tulenevalt. Antud juhul esineb kostjal osaline

töövõime, mis raskendab tal piisavalt sissetulekut teenida, ning võttes arvesse, et

kostja tasub elatist ka oma kahele teisele alaealisele lapsele (kummalegi 200 eurot

kuus), siis on kohtu hinnangul põhjendatud vähendada hageja kasuks välja

mõistetavat elatist samuti summani 200 eurot kuus. Vastupidisel juhul võib kohtu

arvates tekkida oht, et kostjal ei pruugi jätkuda piisavalt rahalisi vahendeid, et tasuda

nõuetekohaselt elatist oma kõigile kolmele alaealisele lapsele (kolme lapse peale

moodustaks elatis kokku ca 674 eurot kuus) ning pidada sealjuures ülal ka iseennast.

Ehkki kostja kinnistutel ja sõidukitel on samuti rahaline lisaväärtus, mille arvelt

saaks elatist tasuda, ei ole see menetluses kogutud teabe põhjal piisav selleks, et

nende realiseerimine aitaks jätkusuutlikult kostjal oma ülalpidamiskohustuste täitmist

tagada. Kostja ühisomandis olevat korterit kasutab elukohana tema ema, mistõttu

oleks selle võõrandamine raskendatud, ning tõenäoliselt nii ühisomandis olev garaaž

kui kostjale kuuluvad sõidukid on väheväärtuslikud, mille realiseerimine ei annaks

elatise tasumisele pikaajalist toimet.

9.5. Ülaltoodust lähtuvalt moodustab kohtuotsuse tegemise hetkeks sissenõutavaks

muutunud elatis alates hagiavalduse esitamisest 2024.a novembrist kuni 2025.a

juunini kokku 1600 eurot (200€ x 8 kuud). Kohus tuvastas, et kostja on perioodil

16.12.2024 kuni 08.05.2025 tasunud hagejale elatist kokku 900 eurot (dtl 210, 216,

218, 239). Sellest lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise

perioodi 11.2024 kuni 06.2025 eest kokku summas 700 eurot (1600€ – 900€). Kohus

märgib, et juhul, kui kostja on pärast 08.05.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni

tasunud hagejale veel elatist, kuulub vastav summa kostjalt väljamõistetud summast

mahaarvamisele.

10. Järgmisena määrab kohus kindlaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise, mis

muutub sissenõutavaks alates 01.07.2025 ja mida kostja on kohustatud tasuma igakuiselt

kuni hageja täisealiseks saamiseni.

10.1. Kohus jääb ka siinkohal seisukohale, et kostjalt väljamõistetava elatise

vähendamiseks esineb antud juhul kohtuotsuse p-s 9.4. toodud kaalutlustel mõjuv

põhjus, mistõttu vähendab kohus kostjalt väljamõistetavat elatist 200 euroni kuus.

Siiski on kohus seisukohal, et kostjalt väljamõistetav elatis kuulub alates 2026.a

aprillist indekseerimisele vastavalt PKS § 101 lõigetes 3 ja 4 toodule.

10.2. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus väljamõistetava elatise välja mõista kindla

summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse

arvutamise alused. Riigikohus on 22.06.2022 otsuses kohtuasjas nr 2-19-19160

selgitanud (p-s 18), et kui kohus mõistab elatise välja muutuva suurusena, on lahend

selge ja täidetav, kui kohus on märkinud resolutsioonis elatise kogusumma ning

toonud välja elatise arvutamise alused selliselt, et iga elatise suurust määrav

komponent on märgitud summaliselt (eurodes). Lisaks peab resolutsioonist nähtuma,

milliseid komponente tuleb perioodiliselt ümber arvutada ning millised on

ümberarvutamise alused. Piisav on viide seaduse sättele, mis reguleerib elatise

komponendi ümberarvutamise aluseid. Riigikohus leidis, et PKS § 101 alusel

arvutatud muutuva suurusega elatise kohta tehtud kohtulahendi resolutsioon on selge

ja täidetav, kui sellest tuleneb, et elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, kui

baassummat indekseeritakse vastavalt PKS § 101 lg-le 3 ning PKS § 101 lg-t 4

arvestades muutub summa, mis tähistab kolme protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast. Viidatud sätete sõnastust ei ole vaja kohtulahendi resolutsiooni

kopeerida. Eelnevale kahele komponendile lisaks on PKS § 101 alusel arvutatud

muutuva suurusega elatise kohta tehtud kohtulahendi resolutsioonis võimalik

täpsustada ka muid aspekte. Kuna alaealisele lapsele mõistetakse elatis välja kuni

tema täisealiseks saamiseni, on soovitatav märkida kohtulahendi resolutsioonis lapse

täisealiseks saamise kuupäev.

10.3. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks alates 01.07.2025 kuni

hageja täisealiseks saamiseni (22.09.2028) välja igakuise elatise 200 eurot, mis

muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes elatise indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lõigetele 3 ja 4.

11. Lisaks eeltoodule on hageja taotlenud PKS § 108 alusel kostjalt elatise välja mõistmist

tagasiulatuvalt hagiavalduse esitamisele eelnenud 1 aasta eest summas 2130,12 eurot.

Kohus lahendab vastava nõude alljärgnevalt:

11.1. Vastavalt PKS §-le 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe

aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Erisätete puudumise tõttu tuleb elatist

PKS § 108 alusel tagasiulatuvalt välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise

üldsätetest. Tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suuruse määramisel tuleb

arvestada muu hulgas ka asjaolu, kas sellise nõude rahuldamine koormab vanemat

ebamõistlikult, kui laps ei ole varem kordagi ülalpidamist nõudnud. Tagasiulatuvalt

elatise nõudmisel on võimalik vältida kohustatud vanema äärmiselt raskesse

olukorda asetamist eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel nii

lapse toonaseid vajadusi kui ka mõlema vanema toonast ja kohtulahendi tegemise

aja ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt

Riigikohtu 25. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20 ja seal viidatud

varasemad lahendid).

11.2. Hageja seaduslik esindaja (ema) on välja toonud, et on kostjalt varasemalt küsinud

elatist 31.08.2022 (dtl 40), 21.03.2023 (dtl 15) ja 06.06.2024 (dtl 14), s.o sisuliselt

1 kord aastas. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on 1 aasta enne hagiavalduse

esitamist tasunud hagejale elatist kokku 710 eurot, sh 580 eurot ülekannetega ja 130

eurot sularahas, seega keskmiselt 59 eurot kuus (710€ : 12 kuud). Kohus ei pea

asjakohaseks kostja väidet, mille kohaselt ta ei ole rohkem elatist tasunud, sest ei

laps ega ema ei ole seda talt nõudnud. Kohustus oma last ülalpidada ja talle elatist

tasuda lähtub seadusest ega sõltu niivõrd sellest, kas ja kui tihti laps või lapsega

kooselav vanem tuletavad eraldielavale vanemale elatise maksmise kohustust

meelde. Samas möönab kohus, et tagantjärele kogusummas 1 aasta elatise (hageja

poolt nõutavas PKS § 101 alusel arvutatavas ulatuses) välja mõistmine võib kostja

asetada raskesse rahalisse olukorda, mis edasivaatavalt võib ohtu seada elatise

maksmise nii hagejale kui ka kostja kahele teisele lapsele. Sellest lähtuvalt peab

kohus põhjendatuks vähendada kostjalt PKS § 108 alusel väljamõistetavat

tagasiulatuvat elatist sarnaselt edasiulatuva elatisega samuti 200 euroni kuus.

11.3. Sellest lähtuvalt moodustab 1 aasta eest enne hagiavalduse esitamist PKS § 108

alusel arvestatav elatis kokku 2400 eurot (200€ x 12 kuud). Kuivõrd kostja on sellel

perioodil tasunud hagejale elatist kokku 710 eurot, siis mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks tagasiulatuvalt 1 aasta eest enne hagiavalduse esitamist PKS § 108

alusel välja elatise kokku 1690 eurot (2400€ - 710€).

12. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks otsuse täitmise korra. Kuivõrd PKS § 100

lg 4 sätestab põhimõtte, et elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette, siis peab kohus

õiglaseks, kui kostja peab igakuise elatise maksmise kohustuse täitma hiljemalt jooksva

kuu 5. kuupäevaks. Sellest lähtuvalt määrab kohus, et hageja kasuks väljamõistetud

igakuine elatis tuleb tasuda lapse ema pangakontole hiljemalt jooksva kuu 5. kuupäevaks

selgitusega "W.E elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist

makstakse. Ka perioodi 10.2023 kuni 06.2025 eest hageja kasuks väljamõistetud elatis

tuleb kostjal kanda lapse ema pangakontole.

13. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist. TsMS § 123 alusel võetakse hagi hinna

arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Vastavalt TsMS § 129 lõikele 2 on seadusest

tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate

maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest

saadav summa. Hageja nõue oli välja mõista elatis PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud

summas kuni hageja täisealiseks saamiseni. Seega on hagi hind kokku 2383,06 eurot

(250,22€ x 259,59€ x 4 kuud + 273,62 x 4 kuud).

MENETLUSKULUD

14. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

15. Hageja on hagis taotlenud, et kohus jätaks menetluskulud kostja kanda, kuid samas ei ole

hageja esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja. Ehkki kohus mõistab, et hageja

seisukohalt vaadates võib menetluskulude poolte endi kanda jätmine tunduda ebaõiglane,

siis sellest hoolimata ei pea kohus põhjendatuks jätta menetluskulud antud olukorras

kostja kanda. Kohus leiab, et käesolev ülalpidamisasi oli oma olemuselt selline, milleks

hagejal ei olnud tingimata vajalik endale lepingulist esindajat palgata, vaid hagi

koostamise ja esitamisega oleks edukalt hakkama saanud ka lapse ema ise. Seega oleks

hageja saanud mõistlikult võttes vältida endale lepingulise esindaja kulude näol

menetluskulude tekkimist. Eeltoodust tulenevalt otsustab kohus jätta kummagi poole

menetluskulud poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/

Alo Noormets

kohtunik