2-24-17035/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-17035

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. juuni 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-17035

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi J.I vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

11 312,78 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479;

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-

post: ).

Kostja: J.I (isikukood: XXX, e-post:).

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi J.I vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

osaliselt.

2. Välja mõista J.I-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 6856,89 eurot.

3. Välja mõista J.I-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 8,90% arvestatuna

põhivõlgnevuselt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud 66% ulatuses J.I kanda ja 34% ulatuses Aktiva Finance Group

OÜ kanda.

5. Välja mõista J.I-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 917,40 eurot.

6. Välja mõista J.I-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 3-14, 153-156, 171-174, 190-193)

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 08.11.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse,

milles palub J.I-lt (kostja) välja mõista põhivõlgnevus 8264,47 eurot, intress 259,47 eurot,

haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1993,30

eurot ning edaspidi viivis 8,9% aastas alates 09.11.2024 põhinõudelt kuni selle täitmiseni.

2. Alternatiivselt esitas hageja lepingu täitmise nõude ning palub kostjalt välja mõista ka

tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevus ja viivis lepingujärgses määras iga osamakse

võlgnevuselt kuni kohustuse täitmiseni.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS (laenuandja) ja kostja 24.02.2020

tarbijakrediidilepingu nr L89003418720 (algne leping), mille alusel sai kostja laenu 10 000

eurot. Pooled muutsid 16.06.2021 lepingut (maksepuhkus) ja peale lepingu muudatust

kannab leping numbrit L89005921655 (muudetud leping). Algse lepingu kohaselt on

krediidi kulukuse määr 9,96% aastas ja intressimäär 8,9% aastas ning muudetud lepingu

järgi oli krediidi kulukuse määr 10,18% aastas ja intressimäär 8,9% aastas.

4. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis laenuandja

04.02.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks. 22.02.2022 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna

kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Laenuandja loovutas

23.02.2022 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjale

saadeti teatis nõude loovutamisest.

5. Hageja on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva

kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad,

kui kostja sissetulekud. Kui taotluste täitmisel esitas kostja hagejale ebaõigeid andmeid, ei

saa viimasele ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Hageja ei saa

eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis

tegi laenuandja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid

ega varasemaid maksehäireid polnud. Laenuandja on kostja sissetulekuid kontrollinud

Pensioniregistrist. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja arvesse võtnud

tarbija poolt esitatud krediiditaotluses esitatud teavet. Kostja on igakuiseid makseid tasunud

lepingu kohaselt perioodil 15.03.2020-15.05.2021 ning laenuandjal pole olnud ka pärast

lepingu sõlmimist põhjust kahtlustada tarbija maksevõime vähenemist.

6. Kostja kohustus laenu 10 000 euro tagastama maksegraafiku alusel. Kostjalt on toimunud

laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 1735,53 eurot, seega on tasumata põhiosa

8264,47 eurot. Kostjal on intressivõlgnevus alates 5. osamaksest, s.o 15.11.2021 kuni

ülesütlemiseni 22.02.2022 summas 259,47 eurot.

7. Vastavalt 22.06.2021 sõlmitud laenulepingule ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud

tasuma lepingu haldamisetasu 2,50 eurot kuus. Laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal

tasumata 15.11.2021-15.02.2022 osamaksete laenuhaldustasud, s.o 10 eurot. Hageja

sissenõudekulud 50 eurot on kujunenud järgmiselt: 24.01.2023 esimese tasulise kirja

saatmine 25 eurot, 23.02.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 28.03.2023 kolmanda

tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.

8. Hageja nõuab lepingu alusel viivist põhivõla summalt 8264,47 eurot lepingu ülesütlemise

päevale järgnevast päevast alates s.o 23.02.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

8.11.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 8,9%

ning hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis

1993,30 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu põhivõlalt lepingujärgse

intressimääraga võrdses määras.

9. Vastuseks kostjale selgitab hageja, et kostjale on saadetud meeldetuletuskirju ja sõnumeid

alates märtsist 2022 kuni hagiavalduse esitamiseni. Kostja on vastanud hageja kõnele

14.03.2022 ning andis teada, et tal puudub sissetulek ja ei saa midagi tasuda ning ka

07.01.2023 e-posti teel.

10. Hageja esitab VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et laenuandja

ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Kostja sai lepingu alusel laenu kokku

10 000 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 3143,11 eurot. Seega

tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud 6856,89 eurot.

11. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut

22.02.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas.

12. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1

kohaselt. 15.04.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa 7314,67 eurot, kostja on

tasunud põhiosa katteks 3143,11 eurot seega võlgnevuses on 4171,56 eurot. Kostja on seega

tagasimaksetega viivituses alates 16. osamaksest 15.10.2022. Hageja nõuab edasiulatuvat

viivist põhivõlgnevuselt 4171,56 eurot kohtuotsuse jõustumisest intressimääraga võrdses

määras 8,90% aastas. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad

osamaksed TsMS § 369 alusel summas 2685,33 euro vastavalt graafikule maksetähtpäevale

järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta

viivis intressimääraga võrdses määras 8,90% aastas alates iga osamakse tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni graafiku alusel.

KOSTJA VASTUS HAGILE (dtl 68, 136, 140)

13. Kostja nõuet ei aktsepteeri, kuna eelnevate aastate jooksul ei ole keegi tema poole

pöördunud meeldetuletuste, teavituste ega infoga ning kolme viimase aasta jooksul ei ole ta

mingeid laene võtnud. Kostjale jääb arusaamatuks, miks esitati nõue sellise viivitusega,

vahetult enne aegumistähtaega.

14. Kostja leiab, et hagi on tema maksevõimetuse tõttu perspektiivitu või aegunud. Kostja on 5

lapse kasvatamise tõttu madala sissetulekuga pensionär, kellel muud sissetulekud puuduvad

ning uuesti tööle asumiseks puudub motivatsioon. Kostja pensionist tehakse kohtutäituri

poolt mahaarvestusi õigeaegselt esitatud nõuete katteks, pangakontod on suletud, kodu on

äravõetud.

KOHTU SEISUKOHT

15. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele

osaliselt.

16. Kostja on sisuliselt esitanud aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §

143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult

kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude

aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lõike 1 esimese lause kohaselt algab

aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on

õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.

17. Inbank AS-i ja kostja (endise nimega Kärt J.I) vahel 24.02.2020 sõlmitud auto24

laenulepingust nr L89003418720 (dtl 23-25) ja maksegraafikust ning 16.06.2021 muutmise

lepingust (dtl 16-17) ning maksegraafikust nähtuvalt tuli laenusumma tagastada 61 kuu

jooksul igakuiste osamaksetena hiljemalt 15.07.2026. Pooled on sõlminud

tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõistes.

18. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et

kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval.

19. Lepingu tingimuste p 9.5 näeb muuhulgas ette, et laenuandjal on õigus leping ette teatamata

üles öelda ja nõuda lepingust tulenevate maksete tasumist, kui klient ei ole tasunud täielikult

või osaliselt vähemalt kolme üksteisele järgnevat osamakset. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib

krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale

edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu

üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

20. Asja materjalidest nähtuvalt on laenuandja 04.02.2022 edastanud kostjale hoiatuse (dtl 38),

millest nähtuvalt on kostjal tasumata 555,48 eurot ehk siis kolme kuu osamaksed, intress,

lepingu haldamisega seotud kulu ja viivis ning meeldetuletuskirjade tasu ning tulenevalt

lepingu p 9.5 ja VÕS § 416 lg 2 on krediidiandja andnud kostjale 14 päeva kirja saatmisest

võlgnevuse tasumiseks ning hoiatanud, et kui kostja võlgnevust tähtaja jooksul ei tasu, siis

ütleb laenuandja lepingu üles. Laenuandja on 22.02.2022 edastanud kostjale lepingu

ülesütlemise teate (dtl 40), seega on leping loetud ülesöelduks samast kuupäevast.

21. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud (kostja oli

viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamaksega ning krediidiandja andis tähtaja võla

tasumiseks) ning hagejal oli õigus öelda leping üles, muutub lepingu ülesütlemisega

kohustus VÕS § 82 lg 7 kohaselt sissenõutavaks ning krediidiandjal on õigus nõuda

kohustuse täitmist.

22. Seega algas kolmeaastane aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 1 järgi 23.02.2022, mil

tagastamata laen ja kõrvalnõuded muutusid sissenõutavaks. Hageja esitas kostja vastu

laenulepingust tuleneva võla saamiseks hagi kohtule 08.11.2024. TsÜS § 160 lõike 1

kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või

tunnustamiseks. Kuna hagiavalduse esitamisega aegumine peatus, ei ole kolmeaastane

aegumistähtaeg möödunud ning haginõue ei ole aegunud.

23. Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida, kas tarbijale antud krediidi kulukuse

määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas ja kas on

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).

24. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

25. Algse lepingu krediidikulukuse määr oli 9,96% aastas ja muudetud lepingul 10,18% aastas.

Lepingute sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr

31.11.2019 seisuga 20,61% aastas ja 31.11.2020 seisuga 20,09%. Seega ei ületanud

lepingutes märgitud krediidikulukuse määrad Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue

kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning lepingud ei ole

VÕS § 4062 lg 3 järgi tühised.

26. VÕS § 4034 lg 1 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija

krediidivõimelisust. Mõlema sätte lõigete 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele.

27. VÕS § 4034 lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku

teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega lasub ka kostjal kohustus

esitada tõesed ja täielikud andmed krediidivõimelisuse hindamiseks ning krediidiandja võib

neist lähtuda. Samas ei tähenda see seda, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida.

28. VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.

29. Hageja on seisukohal, et vastustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning on esitanud

kohtule kostja esitatud laenutaotluse (dtl 67), millest nähtuvalt on kostja lepingu muutmise

taotlemisel märkinud oma igakuiseks sissetulekuks 1500 eurot ja kohustuste suuruseks 0

eurot. Taotluses esitatud andmetest nähtuvalt ei ole kostja märkinud andmeid oma tööandja

kohta ning on ülalpeetavate arvuks märkinud 0. Algselt laenutaotlust kohtule esitatud ei ole.

Kuigi tarbijal lasub kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed oma krediidivõimelisuse

hindamiseks ei tähenda see seda, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida, vajadusel lasta täpsustada või

küsida andmeid juurde.

30. Hageja on hagis märkinud, et on teinud Pensioniregistrist päringu ning selle tulemusest

nähtub, et kostja sissetuleku suuruseks 670,66 eurot. Seega kui kostja esitatud andmetes ja

laenuandja tehtud päringute tulemusel saadud andmetes on ebakõlad, tulnuks laenuandjal

küsida kostjalt täiendavat teavet ja selgitusi ning pangakonto väljavõtet, et veenduda

andmete vastavuses. Kuigi hageja on selgitanud, et on teinud päringud ka

maksehäireregistrisse ja maksehäireid ei esinenud, nähtub kohtule esitatud taust.ee

väljatrükist (dtl 44), et see on tehtud seisuga 08.11.2024.

31. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on järgitud ning et laenuandja oleks veendunud kostja

krediidivõimelisuses. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja analüüsinud

üksnes kostjalt endalt saadud ja taotluse vormil küsitud teavet. Muid andmeid sh pangakonto

väljavõtet, millest nähtuks kostja majanduslik seis ja sissetulekute ning kohustuste suurus,

kostjalt küsitud ei ole.

32. Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud

teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud

krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda krediiditaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata

tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda krediidi taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Seega pole võimalik järeldada, et

kostja varaline seisund ja krediidivõime oleks enne laenu andmist kindlaks tehtud. Asjaolu,

et kostja on algselt st ligi aasta laenumakseid tasunud, ei anna alust järeldada, et tegelikkuses

oli võetud laen talle ka majanduslikult jõukohane.

33. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

34. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et laenuandja on rikkunud vastustundliku laenamise

põhimõtet, kuna on jätnud laenutaotluse puhul kostja krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe omandamata.

35. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest

lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja

tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

36. Alternatiivselt on hageja esitanud kohtule 17.03.2025 ja 08.05.2025 täpsustatud arvestuse

VÕS § 403⁴ lg 7 tähenduses, mis on kostjale kättetoimetatud 22.03.2024 ja 12.05.2025. Hagi

ja tagasimaksete arvestuse kohaselt on kostja teinud hagejale makseid kokku 3143,11 eurot,

mis tuleb arvestada põhiosa katteks.

37. Algse lepingu järgi tuli kostjal tasuda igakuised osamaksed alates 15.03.2020 kuni

15.02.2026 ning 16.06.2021 muudetud lepingu järgi tuli kostjal tasuda igakuised

osamakseid alates 15.07.2021 kuni 15.07.2026 ning osamakse koosnes põhiosast ja

intressist, mis olid igakuiselt muutuvas suuruses ning haldustasust, mille suuruseks oli 2,50

kuus. Ajavahemikul 16.06.2021 kuni 15.10.2021 oli põhiosa maksete osas maksepuhkus ja

neid tasuma ei pidanud.

38. Hageja esitatud tagasimaksete arvestusest (dtl 175-179, 180-181) nähtuvalt on kostja teinud

ajavahemikul 11.03.2020 – 18.10.2021 makseid (mis on lisaks põhiosale arvestatud mh

lepingutasu, viivise, intressi ja haldustasu katteks) kokku 3143,11 eurot. Kui arvestada kogu

tasutud summa lepingu järgses graafikus märgitud põhiosa maksete katteks, siis jäi kostja

võlgnevusse alates 15.10.2022 osamaksega. Seega ei olnud hagejal VÕS § 416 lg 1 kohaselt

õigust lepingut üles öelda 22.02.2022.

39. Samas arvestades lepingu maksegraafikujärgsete põhiosamaksete suurust oli hagi esitamise

ajaks kostja võlgnevuses ligi kahe aasta osamaksed ning kuigi hageja ei ole teavitanud

kostjat lepingu ülesütlemisest nii nagu seda näeb ette VÕS § 416 lg 1, saab kohtu hinnangul

lugeda lepingu ülesöelduks hagiavalduse kättesaamisega, sest selle sisust on aru saada, et

leping on lõppenud ning kostja on ka ise kinnitanud, et raha tal ei ole ning mingitki huvi ega

soovi lepingu täitmiseks. Kuna kohus leidis, et lepingu võib lugeda lõppenuks hagiavalduse

kättesaamisega, sest võlgnevuse tõttu võis hageja lepingu üles öelda, on kogu lepingust

tulenev põhiosa laenu jääk muutunud sissenõutavaks.

40. Seega on kostjal kohustus tasuda hagejale kogu laenu jääk 6856,89 eurot (10 000-3143,11)

ning muid tasusid sh sissenõudmiskulusid kostja ei võlgne.

41. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

42. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1

kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse

põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras,

siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1

ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist

lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.01.2009 otsus nr

3-2-1-120-08, p 12).

43. Hageja nõuab viivist intressimääraga samas suuruses ning juhul kui kohus tuvastab

vastustundliku laenamise rikkumise, siis nõuab hageja viivist võlgnevatavalt summalt alates

kohtuotsuse jõustumisest. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ning viivis

tuleb välja mõista alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

44. Hageja on saatnud kostjale 24.01.2023, 23.02.2023 ja 28.03.2023 meeldetuletuskirjad (dtl

45-57) võlgnevuse kohta ja palub nende hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel. Kuna sellel

ajal ei saanud lepingut lugeda ülesöelduks, ei ole sissenõudmiskulude nõue põhjendatud.

45. Kuigi kostja on selgitanud, et majandusliku olukorra tõttu ei ole tal võimalik võlga tasuda, ei

ole kostja esitanud ka taotlust otsuse täitmise viisi kindlaksmääramiseks. Kohus möönab, et

võlgade tasumine võib olla majanduslikult keerukas, kuid ainuüksi see fakt ei annaks alust

otsuse täitmist ajatada isegi siis, kui kostja oleks sellekohase taotluse esitanud.

46. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele põhivõlgnevus 6856,89 eurot ja sellelt arvestatav viivis 8,90% aastas

põhivõlgnevuselt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

MENETLUSKULUD

47. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel jätta

66% ulatuses kostja kanda ning 34% ulatuses hageja kanda.

48. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

49. Hageja menetluskulud on kokku 1685 eurot, millest riigilõiv on 840 eurot ja lepingulise

esindaja kulud 845 eurot (ilma käibemaksuta).

50. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1

kohaselt tuleb hagilt hinnaga 11 312,78 eurot tasuda riigilõivu 840 eurot. Arvestades hagi

osalist rahuldamist kuulub hageja tasutud riigilõiv vastavalt menetluskulude jaotusele kostja

poolt hüvitamisele.

51. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

52. Hagejat esindas menetluses jurist Sigrid Rahkema, kes vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatud

nõuetele ning on osutanud kohtumenetluses õigusabi 5 tunni ulatuses tunnihinnaga 169

eurot (ilma käibemaksuta).

53. Arvestades, et kohtupraktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu, milleks on

180 eurot koos käibemaksuga ja ilma käibemaksuta, leiab kohus, et hageja esindaja (juristi)

tunnitasu 169 eurot tunnis ilma käibemaksuta on käesoleva vaidluse sisu arvestades

põhjendamatult kõrge, mistõttu peab kohus hageja esindaja põhjendatud tunnitasuks 110

eurot ilma käibemaksuta.

54. Arvestades nõude sisu ning menetlustoimingute hulka ja mahtu ning hageja lepingulise

esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu võrrelduna nimekirjas

märgitud ajakuluga, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu asja materjalidega

tutvumiseks ja hagi koostamiseks, kostja vastusega tutvumiseks ja sellele seisukoha

esitamiseks, lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamiseks ning

ümberarvestuse esitamiseks on põhjendatud kokku 5 tunni ulatuses s.o summas 550 eurot (5

x 110). Hageja taotleb kulude hüvitamist ilma käibemaksuta, seega kuuluvad kulud

hüvitamisele ilma käibemaksuta.

55. Arvestades menetluskulude jaotust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

menetluskulud 917,40 eurot (1390 eurost 66%).

56. Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4

alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 teises

lauses sätestatud määras otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik