2-23-122204/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

09.06.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-122204

Kohtuasi

B2 Impact OÜ hagi S.P vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.10.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

B2 Impact OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ,

registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anu Volmer

Kostja S.P (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta B2 Impact OÜ apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 30.10.2024 otsuse peale

Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. S.P-l ei ole

apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-23-122204

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 30.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse S.P-lt (kostja) 2437,88 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi kostjale 02.06.2023

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kostjale kätte toimetada. Pärnu

Maakohus lõpetas 16.11.2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas Harju Maakohtule 05.12.2023 hagi (täiendatud 29.12.2023), milles palus

mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 1989,43 eurot, intressi 258,38 eurot, viivise 372,81

eurot ja võla sissenõudmiskulu 49,43 eurot. Kui kohus leiab, et BB Finance OÜ

(krediidiandja) on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, palus hageja alternatiivselt

mõista kostjalt välja põhivõla 1166,24 eurot.

Hagiavalduse kohaselt avas kostja Raha24 kliendikeskkonnas krediidikonto. 02.07.2021

sõlmisid kostja ja krediidiandja laenulepingu nr 2102091086 (laenuleping I), mille alusel

andis krediidiandja kostjale 1260 päevaks laenu 1128,75 eurot, intressimäär 41% aastas,

krediidi kulukuse määr 55,99% aastas. Samal päeval kandis krediidiandja laenusumma 1075

eurot kostja pangakontole. Kostja on teinud selle laenulepingu alusel laenu tagasimakseid

714,03 euro ulatuses.

13.09.2022 sõlmisid kostja ja krediidiandja lisalaenu lepingu nr 2102241071 (laenuleping II),

mille alusel andis krediidiandja kostjale 1853 päevaks laenu 1600,67 eurot (sh

refinantseeritava laenulepingu I laenusumma 910,07 eurot, lisalaenu väljamakse 600 eurot ja

lepingutasu 90,60 eurot), intressimäär 41,37% aastas, krediidi kulukuse määr 48,49% aastas.

Kostja ei ole selle laenulepingu alusel laenu tagasi maksnud.

16.09.2022 sõlmisid kostja ja krediidiandja lisalaenu lepingu nr 2102242346 (laenuleping III),

mille alusel andis krediidiandja kostjale 1850 päevaks laenu 1999,87 eurot (sh

refinantseeritava laenulepingu II laenusumma põhiosa jääk 1600,67 eurot, lisalaenu

väljamakse 286 eurot, lepingutasu 113,20 eurot), intressimäär 41,18% aastas, krediidi

kulukuse määr 48,50% aastas. Kostja tasus laenulepingu III alusel graafikujärgseid

tagasimakseid 80,73 eurot (sellest põhiosa katteks arvestatud 10,44 eurot, intressi katteks

68,63 eurot, meeldetuletuskirja tasu katteks 0,93 eurot).

Krediidiandja edastas kostjale 09.02.2023 võlateatise, kuid kostja ei tasunud võlga. Kuna

kostja oli kolme järjestikuse osamakse tasumisega viivituses, ütles krediidiandja 09.02.2023

avaldusega laenulepingu III alates 24.02.2023 erakorraliselt üles.

Kostja vastuväited

3. Kostja ei vastanud hagile.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 30.10.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

4.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei järginud krediidiandja vastutustundliku

laenamise põhimõtet võlaõigusseaduse (VÕS) § 403⁴ lg 6 tähenduses. Krediidiandja ei

2-23-122204

kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud

tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega.

Krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute,

majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti ei küsinud krediidiandja kostjalt

pangakonto väljavõtet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Üksnes kostja märgitud hinnang

enda muude kulude suuruse kohta ei ole piisav, kuivõrd kostja ei pruukinud aru saada, mida

selle all on mõeldud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kontrollitud infot kostja kõikide

kohustuste kohta. Ka suurema sissetulekuga isiku jaoks võib väiksem kuumakse olla isiku

maksevõimet ületav, kui isikul on kõik muud kohustused kokku igakuiselt suuremad kui tema

sissetulek. Seda aga välja selgitatud ega kontrollitud ei ole. Siinsel juhul ei saa kindlaks teha,

milline oli kostja maksevõime, sest selle kohta ei ole andmeid kogutud ja kogutud andmeid ei

kontrollitud.

Maakohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

4.2. Maakohtu hinnangul olid laenulepingud II ja III tühised, sest kostja tasutava krediidi

kulukuse määr aastas ületas krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue

kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%. VÕS § 406² lg 1

esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi väljastamise ajal oli 48,90% (= 3 × 16,30%).

Laenulepingu II alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 55,70%. Laenulepingu III

alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 55,40%.

4.3. Vastavalt VÕS § 406² lg-le 3, kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1

sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi

selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise

tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja

tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

4.4. Kohus on hagejale selgitanud ümberarvestuse esitamise vajadust. Hageja esitas

ümberarvestuse (dtl 191–193) VÕS § 403⁴ lg 7 tähenduses. Kostja on laenuna saanud kokku

1961 eurot (s.o laenulepingu I alusel 1075 eurot, laenulepingu II alusel 600 eurot ja

laenulepingu nr III alusel 286 eurot). Kostja on teinud tagasimakseid 714,03 eurot ja 80,73

eurot, kokku 794,76 eurot. Seega on kostja võimalik võlgnevus hageja ees 1166,24 eurot.

Hageja ei ole tõendanud, et võlgnevus oleks muutunud sissenõutavaks. Hageja on

ümberarvestatud maksegraafikus (dtl 192) jätnud põhiosa maksed sama suureks kui algses

maksegraafikus, kuid ümberarvestuse puhul tuleb vähendada krediidi tagasimakseid. Hageja

esitatud ümberarvestus ei ole õiguslikult lubatav. Hageja oleks pidanud vähendama kogu

kostja võlgnetavat krediidi põhiosa ning jagama vähendatud põhiosa tagasimakseteks

vastavalt krediidiandja ja kostja vahel varasemalt kokkulepitud tingimustele.

Ümberarvestusega ei saa hageja panna kostjat halvemasse olukorda, kui algses

maksegraafikus kokku on lepitud.

2-23-122204

4.5. Kuna hageja ei ole tagasimakseid korrektselt määranud, ei saa kohus hageja nõuet ja

hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi ka osaliselt rahuldada. Hagi rahuldamiseks peab

hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised

ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.

4.6. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja rahuldada

hagi alternatiivse nõude osas (s.o põhivõla nõue 1166,24 eurot). Alternatiivselt palub hageja

saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

5.1. Hageja ei vaidle vastu sellele, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

5.2. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus ekslikult seisukohale, et

laenulepingud II ja III on tühised. Maakohtu arvestuse kohaselt oli krediidi kulukuse määrad

suuremad, kui hagis märgitud, kuid maakohus ei ole selgitanud, kuidas maakohus sai krediidi

kulukuse määra suurema ning mis selleks määraks on. Hageja arvutas krediidi kulukuse

määra VÕS § 406 lg 6 järgi rahandusministri 13.10.2010 määruse nr 51 „Tarbijakrediidi

kulukuse määra arvutamise kord“ lisas toodud baasvõrrandi (RT I, 20.07.2021, 6) alusel.

Intressi arvutamisel oli aluseks aasta pikkus 360 päeva (üldtingimuste p 10.2.3). Lisaks lähtus

krediidiandja sellest, et laen makstakse kliendile välja kahe päeva pärast. Seetõttu võib

krediidi kulukuse määr erineda võrreldes www.minuraha.ee kalkulaatori abil saadud

tulemustega.

5.3. Maakohus leidis ebaõigesti, et kuigi hageja on esitanud ümberarvestuse (dtl 191–193)

VÕS § 403⁴ lg 7 järgi, ei ole hageja tõendanud, et võlgnevus oleks muutunud sissenõutavaks.

Krediidiandja ja kostja leppisid kokku, et igakuine kuumakse on 79,43 eurot. Selline

kuumakse arvestas lepingu sõlmimisel kostja võimalustega ja see oli ka krediidiandajale

lepingu sõlmimisel vastuvõetav. Ümberarvestuses on arvestatud VÕS § 4034 lg 7 järgi

lepingujärgse intressimäära vähenemisega VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärani. Seadus ega

ükski juhend ei sätesta konkreetseid aluseid tagasimaksete uuesti ümbermääramise kohta.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole kogu krediidilepingu

tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes

juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. Kui

tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale raha, siis tuleb see

lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p-d 24–

25). Hageja ümberarvestus võttis arvesse intressimäära vähenemist seadusjärgse määrani,

arvestades kõik kostjapoolsed laekumised põhiosa katteks.

Maakohtul oleks vajadusel tulnud andja hagejale tähtaeg ümberarvestuses esinenud puuduste

kõrvaldamiseks (TsMS § 340¹ lg 1).

2-23-122204

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS

§ 637 lg 2¹ alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus

lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud

tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja

jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

7. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese

lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).

Siinses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhivõla ja kõrvalnõuete katteks kokku

2670,05. Seega ei ületa hageja põhinõue 3500 eurot ega põhinõue koos viivisega 7000 eurot,

mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

8. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse

edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale

edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine

TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka Riigikohus.

9. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa

ebaõige otsuse. Kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei

määranud tagasimakseid uuesti nõuetekohaselt (VÕS § 403⁴ lg 7), ei saanud maakohus hageja

nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada ning seda ei saaks

teha ka ringkonnakohus.

Hageja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu tuvastatut, et hageja jättis

ümberarvestatud maksegraafikus põhiosa maksed sama suureks kui algses maksegraafikus

(dtl 192). Maakohus ei eksinud, kui leidis, et ümberarvestuse puhul tuleb vähendada krediidi

tagasimakseid, ning et hageja oleks pidanud vähendama kogu kostja võlgnetavat krediidi

põhiosa, jagades vähendatud põhiosa tagasimakseteks vastavalt krediidiandja ja kostja vahel

varasemalt kokkulepitud tingimustele. Ilma nõuetekohase ümberarvutuseta ei ole kohtul

võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja

tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed

maksed on muutunud sissenõutavaks. Seda ei ole hageja teinud.

Krediidi kulukuse määraga seonduvat on maakohus käsitlenud otsuse p-s 21 ega ole seejuures

eksinud.

2-23-122204

Maakohus ei ole kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega

rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mis annaks alust maakohtu otsus tühistada ja teha

asjas maakohtust erinev otsus, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg

2¹ järgi menetlusse võtmata.

10. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna kostjal ei ole apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal

kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. Lisaks on hagejal apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p

2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.

11. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele

menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)