2-24-140704/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. juuni 2025, Tartu

Tsiviilasja nr

2-24-140704

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi B.Y vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagi hind

967,62 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479)

Hageja lepinguline esindaja: jurist Ahto Järvela

Kostja: B.Y (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul kui apellant taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel esitama apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 07.03.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse B.Y

(kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank

Finance (esialgne võlausaldaja) ja kostja 07.04.2022 tarbijakrediidilepingu nr

L89008245590 (leping), mille alusel sai kostja laenu 3000 eurot. Lepingu põhitingimuste

kohaselt on krediidi kulukuse määr 24,85% aastas ja krediidi kogukulu 3965,96 eurot.

2. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil

15.05.2022 – 15.10.2024. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks

2316,60 eurot, seega on tasumata põhiosa 683,40 eurot.

3. Lepingu intressimääraks oli 18,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 25.

osamaksest, s.o 15.05.2024 kuni ülesütlemiseni 27.08.2024 summas 37,24 eurot

(11,60+10,06+7,85+6,13+1,60).

4. Vastavalt 07.04.2022 sõlmitud laenulepingule ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud

tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 2,50 eurot kuus. 27.08.2024

laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15.05.2024 – 15.08.2024 osamaksete

laenuhaldustasud, s.o 10 eurot (4x2,50).

5. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulud 40 eurot.

6. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 683,40 eurot lepingu ülesütlemise

päevale järgnevast päevast alates s.o 28.08.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

07.03.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 18,9% aastas, s.o 0,05% päevas

kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. Hageja nõuab viivist summas 67,82

eurot.

7. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 05.08.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Lepingu ülesütlemise

hoiatuse saatmise seisuga, s.o 05.08.2024 oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse

osamaksega, so 15.05.2024 osamaksega osaliselt ja 15.06.2024, 15.07.2024 osamaksetega

täielikult. 27.08.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta,

kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. AS Inbank Finance

loovutas 28.08.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid.

8. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks esitas hageja tõendina laenutaotluse ja

maksehäireregistri väljavõtte. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne

võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega

varasemaid maksehäireid polnud. Võttes arvesse, et kostja keskmine sissetulek igakuiselt oli

676,75 eurot ja kohustused 160 eurot kuus, jäi kostjale kätte peale laenu väljastamist 384,55

eurot igapäevasteks majandamiskuludeks (676,75-160-132,20=384,55). Seega jäi laenuandja

hinnangul kostjale igal juhul kätte üle poole tema sissetulekust ning seega oli kostja igati

krediidivõimeline.

9. Kohus selgitas hagejale 24.03.2025 määrusega, et kohtu hinnangul on hageja rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hagejal tuleb esitada nõude ümberarvestus.

10. Hageja selgitas 25.04.2025 menetlusdokumendis, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt

tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb

adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Hageja on seisukohal, et pangakonto

väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime

hindamiseks piisav. Vastutustundliku laenamise põhimõte tähendab seda, et krediidiandja

peab arvestama, et tarbijale peaks kätte jääma teatud rahalised vahendid peale

finantskohustuste kandmist, mis võimaldab tal rahuldada oma esmavajadused sh

majapidamiskulusid. Käesoleval juhul jäi kostjale kätte üle poole tema keskmisest

sissetulekust igapäevasteks kuludeks sh majapidamiskuludeks. Krediidiandja peab välja

selgitama sissetuleku ja finantskohustuste suuruse. Hageja peab oluliseks selgitada, et üüri,

mobiiliteenused, teleteenused- ja muud elamiskulud arvestatakse majapidamiskulude hulka

ning neid ei saa võtta eraldi finantskohustustena. Vastutustundliku laenamise põhimõte

tähendab seda, et krediidiandja peab arvestama, et tarbijale peaks kätte jääma teatud

rahalised vahendid peale finantskohustuste kandmist, mis võimaldab tal rahuldada oma

esmavajadused.

Alternatiivselt selgitas hageja, et kostja on teinud tagasimakseid kokku 3219,49 eurot. Kui

arvestada kõik maksed põhiosa katteks, siis kostjal lepingu alusel võlgnevust ei ole. Seega

juhul kui kohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist on

rikutud siis kostjal võlgnevust hageja ees ei ole.

11. Kohus võttis hagiavalduse 28.04.2025 menetlusse. Kostjale on hagimaterjalid ja kirjaliku

vastuse nõue kätte toimetatud 28.04.2025 KÄPO vahendusel. Kostja ei ole kohtule

tähtaegselt vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

12. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

13. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. Hageja ei vaidle vastu, et nõude aluseks olev leping on

tarbijakrediidileping.

14. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt

infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate

kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib

krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS §

4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab

vaidluse korral krediidiandja.

Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades

selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla

sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt

31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169-13, p 21,

24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).

VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata

teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud

teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

15. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud

andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib

tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija

on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja

kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte

esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei

saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest

saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta

nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021

otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest

nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees.

Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepingut sõlmides tuginenud üksnes

kostja poolt edastatud taotlusele ning kontrollinud täiendavalt üksnes avalikke registreid.

Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole.

Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu

informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav. Samas ei ole hageja kohtu hinnangul

välja toonud, milliste andmete pinnalt kontrollis laenuandja kostja kohustusi kui ta

pangakonto väljavõtet ei küsinud. Kohus on seisukohal, et piisavaks ei saa selles osas pidada

kostja poolt laenutaotluses avaldatud andmeid ja sellel alusel tehtud arvutusi.

Kohus leiab, et ainuüksi automatiseeritud lahenduste kasutamine ei võimalda analüüsida

laenuvõtja võimalikku riskikäitumist. Seega asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole

veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud

kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu

intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema.

Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt

üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt

lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid

üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu

hooldustasu, haldustasu).

16. Hageja ei ole puuduste kõrvaldamisel kohtule ümberarvestust esitanud vaid on märkinud, et

juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis

kostjal võlgnevust hageja ees ei ole.

17. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja ei ole ümberarvestust esitanud ning põhiosa nõue on

kostja poolt täidetud, tuleb esitatud hagi jätta tervikuna rahuldamata.

18. Hagiavalduse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja

kanda. Kuivõrd kostja ei ole menetluses kohtule vastanud siis kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik