2-24-134333/43 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. juuni 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-134333

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi S. T. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

819,06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659), lepinguline

esindaja S.R.

Kostja S. T. (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Elisa Eesti AS hagi S. T. vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista S. T.lt Elisa Eesti AS kasuks välja 17. jaanuaril 2023 Elisa Eesti AS-iga

sõlmitud liitumislepingust nr 14393086 ja liitumislepingu lisaks olevast

osamaksetega vara müügilepingust nr 14393087 tulenev põhivõlg 501,54 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis kuni hagiavalduse esitamiseni 198,53 eurot.

3. Mõista S. T.lt Elisa Eesti AS kasuks välja viivis põhinõude tasumata osalt (501,54

eurot) alates 17. jaanuarist 2025 kuni põhinõude tasumiseni viivisemääraga

0,065% päevas.

4. Jätta Elisa Eesti AS menetluskulud S. T. kanda.

5. Määrata Elisa Eesti AS menetluskulude rahaliseks suuruseks 365 eurot.

6. Mõista S. T.lt Elisa Eesti AS kasuks menetluskulude hüvitisena välja 365 eurot.

7. S. T. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja

sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda

riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099

(Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või

EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178).

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. Elisa Eesti AS (hageja) esitas 25. septembril 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse S. T.lt (kostja) võlgnevuse saamiseks. Kohus tegi 27.09.2024 kostjale

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus

andis 7. jaanuari 2025 määrusega nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hageja esitas 20. jaanuaril 2025 hagiavalduse (täiendatud 03.02.2025), mille kohaselt

sõlmisid hageja ja kostja 17. jaanuaril 2023 liitumislepingu nr 14393086

telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. Kostja kohustus tasuma saadud teenuse ning

muude tasuliste teenuste eest vastavalt esitatud arvetele. Samuti sõlmisid hageja ja kostja 17.

jaanuaril 2023 osamaksetega vara müügilepingu 14393087 (liitumislepingu lisa) seadme

Samsung Galaxy Tab A8 32GB LTE ostmiseks – seadme hind oli 229 eurot, tasumise periood

36 kuud ning igakuise osamakse suurus 6,361 eurot. Kostja sai soodustust seadme osamakselt

igakuiselt 6,361 eurot, seega oli kostjale igakuine osamakse 0 eurot. Lepingu sõlmimise

tingimuseks oli see, et liitumisleping peab olema kehtiv seadme osamaksete tasumise perioodi

jooksul. Kostja on jätnud tasumata talle esitatud arved maksetähtajaga 18. veebruar 2023, 18.

märts 2023, 18. aprill 2023, 18. mai 2023. Hageja edastas kostjale 19. aprill 2023 lepingu

ülesütlemise hoiatuse ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 26. aprill

2023. Kostja võlgnevust ei tasunud ja lepingud loeti üles öelduks 27. aprill 2023.

Hageja palub mõista kostjalt välja hageja ja kostja vahel 17. jaanuar 2023 sõlmitud

lepingutest tuleneva põhivõla 501,54 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 198,53 eurot ja

edasiulatuva viivise põhinõudelt alates 17. jaanuar 2025 kuni põhinõude täitmiseni

viivisemääraga 0,065% päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista

kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõiv 245 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 507 eurot.

3. Kohus võttis hagi 5. veebruari 2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama

kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest. Kohtute

infosüsteemis registreeritud andmetel on menetlusdokumendid, sh hagiavaldus toimetatud

kostjale TsMS § 3141 lg 2 alusel kätte 14. mail 2025. Kohus on edastanud dokumendid

kostjale tema avaldatud e-posti aadressile xxx 8. mail 2025 (dtl 165, 166). Viidatud e-posti

aadressilt on kostja kohtule vastanud teatades, et failid ei avane. Kohus on 12. mail 2025

edastanud kostjale menetlusdokumendid PDF formaadis (dtl 168). Kostjal tuli esitada vastus

hagile hiljemalt 4. juunil 2025. Kostja ei ole tähtajaks vastust esitanud. Kohus on kostjat

hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada.

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja

jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi

TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt

omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi

selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi.

5. Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel

kostja kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude

põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud

menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise

esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse

ja mahuga.

6. Hageja palub määrata menetluskulud kindlaks summas 772 eurot, sh riigilõiv 245

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 507 eurot (dtl 59). Hageja

lepingulisel esindajal kulus täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile,

lisade kogumisele ja komplekteerimisele, hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 3 tundi.

Hageja esindaja tunnitasu on 169 eurot (ilma käibemaksuta).

Kohtu hinnangul on esindajal kulunud aeg hagiavalduse koostamisele,

dokumentide komplekteerimisele, analüüsile ja nende esitamisele ülemääraselt suur.

Käesolev tsiviilasi on vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on

tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt

esitanud mitmeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt.

Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad.

Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus,

täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad.1 Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul

tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide sisu arvestades

1 vt Tallinna Ringkonnakohtu 4. aprilli 2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-11647.

pidada põhjendatud ajakuluks viidatud toimingute osas 1 tund. Seega on põhjendatud

ajakulu hageja hagimenetluses esindamisele kokku 1 tund.

Vaatamata asjaolule, et Riigikohus on uuemas praktikas aktsepteerinud tunnitasu

suurusena ka 170 eurot (lisandub käibemaks), ei saa üldjuhul pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.2 Arvestades käesoleva asja vähest keerukust

ja mahukust ning hageja esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus esindaja mõistlikuks

tunnihinnaks 100 eurot (käibemaksuta), mis ei ületa oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu menetlustoimingute tegemise ajal. Seega on hageja

põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses on kokku 100 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista ka maksekäsu kiirmenetluses tekkinud

menetluskulu 20 eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse

avalduse. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu

kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 ls 3). Seega tuleb

kohtu hinnangul hüvitada hagejale maksekäsu menetluskulu 20 eurot. Kohus on

seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 245 eurot on põhjendatud menetluskulu.

Kohus leiab, et hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 365 eurot, so riigilõiv 245 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 100 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

(TsMS § 177 lg 4).

Kohtu selgitused



Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).



Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud

aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3)

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.



Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul,

kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses

kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS §

416).



Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis

tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei

saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).



Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

(TsMS § 468 lg 1 p 2).

2 Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-7326, p 19.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

kohtunik