Legislator Case Law & Legislation
1-25-2411/9 AI generated

1-25-2411/9 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Case Number 1-25-2411/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tunnistada Algis Simanis süüdi karistusseadustiku (KarS) § 213 lg 1 järgi ja mõista karistuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud vangistust.

Legislator headnote

AI generated

1-25-2411/9 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja: Tunnistada Algis Simanis süüdi karistusseadustiku (KarS) § 213 lg 1 järgi ja mõista karistuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud vangistust.

Keywords

AI generated
occupational pension rights weekly commuter allowance emoluments, social security benefits commuting expenses social security litigation extended working hours
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. juuni 2025, Viljandi kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-2411 (25261050028)

Kohtunik

Aivar Hint

Kohtuistungi sekretär

Kätlin Lumi

Kriminaalasi

Algis Simanis süüdistuses KarS § 213 lg 1 ja § 199 lg 2 p 9

järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

abiprokurör Valdo Gerassimov

Süüdistatav

Algis Simanis (isikukood: 38205175710; elukoht: XXX ;

töökoht: XXX ; karistatus: varem kriminaalkorras

karistatud: viimati 21.09.2023.a. Tartu Maakohtu otsusega

KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi vangistusega 1 aasta tingimisi 1

aasta ja 3 kuu pikkuse katseajaga; tõkend: ei ole

kohaldatud)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada Algis Simanis süüdi karistusseadustiku (KarS) § 213 lg 1 järgi ja mõista

karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

Tunnistada Algis Simanis süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 8

(kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista Algis

Simanisele liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu

Maakohtu 21.09.2023.a otsusega nr 1-23-3736 Algis Simanisele mõistetud karistuse ära-

kandmata osa, s.o 1 (üks) aasta vangistust võrra ning mõista Algis Simanisele liit-

karistuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada Algis Simanisele mõistetud 1 aasta 10

kuud vangistust üldkasuliku tööga 660 (kuussada kuuskümmend) tundi ja määrata üld-

kasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat kohtuotsuse jõustumisest arvates.

KarS § 69 lg 4 alusel on Algis Simanis kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil

järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid:

1) elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX ;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Tsiviilhagid:

TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanute esitatud

tsiviilhagid täielikult.

Välja mõista Algis Simaniselt 5 (viis) eurot 19 senti Rimi Eesti Food AS (registrikood

10263574, arveldusarve nr EE092200221001172813, Swedbank AS) kasuks.

Välja mõista Algis Simaniselt 11 (üksteist) eurot 78 senti A1M OÜ (registrikood

14238403, arveldusarve nr EE387700771002581911, LHV Pank AS) kasuks.

Välja mõista Algis Simaniselt 278 (kakssada seitsekümmend kaheksa) eurot AS Kesko

Senukai Estonia (registrikood 10026621, arveldusarve nr EE251010220010135010, AS

SEB Pank või arveldusarve nr EE052200221001160469, Swedbank AS) kasuks.

3. Menetluskulude hüvitamine:

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Algis Simaniselt kriminaalmenetluse kuludena

sundraha 1329 (üks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) eurot ja riigi õigusabi tasu

263 (kakssada kuuskümmend kolm) eurot 52 senti riigi kasuks.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud 1592 (üks tuhat viissada üheksakümmend

kaks) eurot 52 senti tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul Maksu- ja

Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või

EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank

AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri

99925700015782 ning selgituse “Algis Simanis, otsus nr 1-25-2411, menetluskulu“.

4. Asitõendid ja salvestised:

5 DVD plaati salvestistega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku materjalide juurde.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonna-

kohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub

edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus-

osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid /või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata

täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu

elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

Kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile

täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse

jõustumisest alates ühe kuu jooksul Eesti Vabariigile.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

Algis Simanist süüdistatakse selles, et tema 06.01.2025 sekkus läbi andmete ebaseadusliku

sisestamise andmetöötlusprotsessi, tekitades sellise tegevusega R.Nle (ik: XXX) varalist kahju

ning saades ise varalist kasu.

Nimelt võttis Algis Simanis 06.01.2025 ajavahemikul 21.02 – 23.00 tuvastamata kohas R.N

teadmata ja nõusolekuta viimase nimele väljastatud ja SEB Pank arvelduskontoga nr

XXXXXXXXXXXX seotud pangakaardi ning seejärel 06.01.2025 kell 23.00 Valga maakonnas

xxxxxxxxxxxxx asuva AS-ile SEB Pank kuuluva pangaautomaadi EESE0044 kaudu R.N

arvelduskontolt välja 250 eurot.

Pangakaarti ja PIN-koodi sisestamisel pangaautomaati kasutades sai Algis Simanis juurdepääsu

R.N SEB pangas oleva arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX ning seeläbi ka võimaluse

käivitada andmete töötlusprotsess kontol oleva varaga toimingute tegemiseks. Algis Simanisel

puudus R.N nõusolek pangakaardi ja PIN-koodi sisestamiseks pangaautomaati. Oma tegevusega

tekitas Algis Simanis R.Nle varalist kahju summas 250 eurot.

Teisele isikule varalise kahju tekitamisega andmete ebaseadusliku sisestamise ja

andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel, varalise kasu saamise eesmärgil, pani

Algis Simanis toime KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

…selles, et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi ja keda on 21.09.2023.a

karistatud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kohtuotsusega

nr 1-23-3736 ning 13.11.2024 KarS § 218 lg 1 järgi, uuesti 16.11.2024 kell 18.42 ajal võttis

võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxxxxxxxxxxx asuvast kauplusest Valga Rimi

Supermarket ühe pudeli 0,1L 35% likööri „Jägermeister“ maksumusega 5,19 eurot, läbis

kassaliini ilma alkoholi eest maksmata ning väljus kauplusest.

Kirjeldatud kuritegudega põhjustas Algis Simanis Rimi Eesti Food AS-le varalist kahju kokku

5,19 eurot.

…selles, et tema olles varem toime pannud varguse, 07.01.2025 kella 14.48 ajal võttis võõra vara

ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxxxxxxxxxxxxx asuvast kauplusest K-Rauta ühe „Philips

Oneblade QP6551/17“ pardli maksumusega 129 eurot, läbis kassaliini ilma pardli eest maksmata

ning väljus kauplusest.

Kirjeldatud kuritegudega põhjustas Algis Simanis AS Kesko Senukai Estonia-le varalist kahju

kokku 129 eurot.

… selles, et tema olles varem toime pannud varguse 11.01.2025 kella 14.24 ajal võttis võõra vara

ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxxxxxxxxxxx asuvast kauplusest A1000Market kaks

300g vahvliga piimašokolaadi „Mesikäpp“ maksumusega kokku 11,78 eurot (ühe maksumus

5,89 eurot) ning läbis kassaliini ilma šokolaadide eest maksmata ning väljus kauplusest.

Kirjeldatud kuritegudega põhjustas Algis Simanis A1M OÜ-le varalist kahju kokku 11,78 eurot.

…selles, et tema olles varem toime pannud varguse, 02.03.2025 kella 16.11 ajal võttis võõra vara

ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxxxxxxxxxxx asuvast kauplusest K-Rauta ühe akutrelli

„Bosch 12V-15 2x2AH GSR“ maksumusega 149 eurot, läbis kassaliini ilma akutrelli eest

maksmata ning väljus kauplusest.

Kirjeldatud kuritegudega põhjustas Algis Simanis AS Kesko Senukai Estonia-le varalist kahju

kokku 149 eurot.

Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt,

pani Algis Simanis toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava

süüdimõistmiseks KarS § 213 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 199 lg 2

p 9 järgi ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Algis Simanisele

liitkaristuseks 10 kuud vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. KarS § 65 lg 2

alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 21.09.2023.a. kohtuotsusega 1-23-3736

Algis Simanisele mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o. 1 aasta vangistust. Seega mõista

Algis Simanisele liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta ja 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg

5 kohaselt asendada vangistus üldkasuliku tööga KarS § 69 sätteid arvestades. KarS § 69 alusel

asendada karistuseks mõistetud vangistus 1 aasta ja 10 kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et

ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd. (660 päeva) s. o. üldkasuliku tööga

660 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha 2 aasta jooksul. KarS § 69 lg. 4 kohaselt tuleb üldkasuliku

töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: Algis Simanis peab:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui 15 päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool

Eesti territooriumi viibimiseks.

Põhjendused süüdimõistmises

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt

kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel

on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul

kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud

kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme

asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista

vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 213 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. KarS § 199 lg 2 p 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni

viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava

karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud

kokkuleppele.

Tsiviilhagide lahendamine

KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

Rimi Eesti Food AS on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks

tsiviilhagi 5,19 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Algis Simaniselt 5,19 eurot

Rimi Eesti Food AS kasuks.

A1M OÜ (kauplus A1000Market) on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude

hüvitamiseks tsiviilhagi 11,78 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Algis

Simaniselt 11,78 eurot A1M OÜ kasuks.

AS Kesko Senukai Estonia on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude

hüvitamiseks tsiviilhagi 278 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Algis Simaniselt

278 eurot AS Kesko Senukai Estonia kasuks.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määrusest nr 87 (Töötasu

alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 886 eurot kuus. KrMS §

179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni

nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Algis Simanise kaitsja esinemise eest

kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 263,52

eurot.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsus-

tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3

kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle

jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud

hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1592,52 eurot:

sundraha 1329 eurot ja riigi õigusabi tasu 263,52 eurot.

Kohtu muud põhjendused

Kriminaalasja juures olevad asitõendid 5 DVD plaati salvestistega tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p

1 alusel toimiku materjalide juurde.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või

kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik