2-24-7194/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 9. juuni 2025

Tsiviilasja number

2-24-7194

Tsiviilasi

M.X ja A.M ühine maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldajad (võlgnikud):

1. M.X (isikukood XXX; elukoht xxxxxx–xx, XXX-i; e-

post:xxxx; tel xxxxxxxxxx)

2. A.M (isikukood XXX; elukoht xxxxxx–xx, XXX-i; e-

post:xxxx; tel xxxxxxxxxx)

Usaldusisik: W.M (e-post:, tel 56 620 629)

Võlausaldajad:

1. Bigbank AS (registrikood 10183757; asukoht XXX,

Tartu)

2. IPF Digital AS (registrikood 11034137; asukoht Lõõtsa

tn 5 / Sepapaja tn 4, Tallinn)

3. Bondora AS

(registrikood 11483929; asukoht

Tammsaare tee 47, Tallinn)

4. BB Finance OÜ (registrikood 11306564; asukoht

Pronksi tn 19, Tallinn)

5. AS Inbank Finance (registrikood 16197915; asukoht

Niine tn 11, Tallinn)

6. ESTO AS (registrikood 14180709; asukoht Laeva tn 2,

Tallinn)

7. Lowell Suomi OY (Soome registrikood FI 01403514)

8. Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479;

asukoht Toompuiestee 35, Tallinn)

9. B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) (registrikood

11542046; asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn)

10. Tartu kohtutäitur C.A (asukoht Õpetaja 9a, Tartu)

RESOLUTSIOON

1. Määrata

M.X

ja A.M

võlgade ümberkujundamise menetluses

ümberkujundamiskavaga ümberkujundatavaks Bigbank AS nõude suuruseks 1027

eurot 85 senti.

2. Rahuldada M.X ja A.M ühine maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks.

3. Kinnitada M.X ja A.M esitatud võlgade ümberkujundamiskava järgmiselt:

Võlausaldaja

Põhinõue

(eurot)

Kõrvalnõue

(eurot)

Kohustuse

kogusumma

(eurot)

Kohustuse

täitmise

periood

Kohustuse

tasumise

sagedus

(kindel

kuupäev

kuus,

kvartalis)

Kohustuse

täitmiseks

tehtavate

osamaksete

arv ja

suurus

Kohustuse

täitmise

ulatus

eurodes

Kohustuse

täitmise

ulatus /

põhikohust

use täitmise

ulatus

%-des

I grupp – tarbijakrediidist tulenevad nõuded, mille osas puudub kohtulahend (ümberarvestatud)

Bigbank AS

1027,85

1027,851

48 kuud

15. kuupäev

47 / 21,41

1 / 21,58

1027,85

IPF Digital

AS

716,62

716,621

48 kuud

15. kuupäev

47 / 14,93

1 / 14,91

716,62

Bondora AS

4530,29

4530,291

48 kuud

15. kuupäev

47 / 94,38

1 / 94,43

4530,29

BB Finance

OÜ

985,73

985,731

48 kuud

15. kuupäev

47 / 20,54

1 / 20,35

985,73

AS Inbank

Finance

497,42

497,421

48 kuud

15. kuupäev

47 / 10,36

1 / 10,50

497,42

AS Inbank

Finance

336,64

336,641

48 kuud

15. kuupäev

47 / 7,01

1 / 7,17

336,64

ESTO AS

145,03

145,031

48 kuud

47 / 6,21

1 / 6,01

297,88

Lowell Suomi

OY

1089,84

219,15

1308,991

48 kuud

47 / 27,27

1 / 27,30

1308,99

II grupp – tarbijakrediidist tulenevad nõuded, mille osas on kohtulahend

Lowell Suomi

OY

3815,14

3815,141

48 kuud

15. kuupäev

47 / 79,48

1 / 79,58

3815,14

Aktiva

Finance

Group OÜ

3753,35

302,95

4056,301

48 kuud

15. kuupäev

47 / 84,41

1 / 84,57

4051,84

B2 Impact OÜ

2286,09

654,16

2940,251

48 kuud

15. kuupäev

47 / 61,26

1 / 61,03

2940,25

III grupp – kohtutäiturite nõuded

Tartu

kohtutäitur

695,40

695,402

47 / 14,49

695,40

C.A

48 kuud

15. kuupäev

1 / 14,37

Tartu

kohtutäitur

C.A

7322

48 kuud

15. kuupäev

48 / 15,25

KOKKU:

20 764,24

1176,26

21 940,50

47 / 457,10

1 / 456,81

21 940,50

Kohustuse liigi selgitus: 1-võlanõue, 2- täitemenetluse kulu.

4. Kohustada M.X ja A.M tasuma esimese võlgade ümberkujundamiskava järgse

makse 15. juulil 2025 ning edaspidi iga kuu 15. kuupäevaks kuni kava täitmiseni selles

märgitud tingimustel.

5. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik W.M.

6. Kohustada M.X ja A.M esitama usaldusisikule aruande oma varalise seisundi ja

ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 9. juuniks 2026 ning edaspidi iga aasta

9. juuniks kuni kava täitmiseni, mille usaldusisik edastab ka kohtule.

7. Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruande M.X ja A.M võlgade

ümberkujundamise kohta menetluse lõpuks.

8. Määrata, et M.X-Ly Mäel ja A.M Mäel on õigus kasutada, sh kava täitmiseks,

pärast täitemenetluste peatamist nende kontodele laekunud raha.

9. Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud M.X ja A.M kanda, v.a

võlausaldajate menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.

10. Määrata M.X ja A.M usaldusisiku W.M tasuks 1595 eurot (käibemaksuta).

11. Usaldusisiku tasust (1595 eurot) maksta 1500 eurot välja M.X ja A.M poolt kohtu

deposiidina 13. mail 2024 tasutud summa arvel Avitase OÜ-le (registrikood 12683613,

konto nr EE761010220233760220).

12. Ülejäänud usaldusisiku tasu 95 eurot mõista välja M.X-Ly Mäelt ja A.M Mäelt

usaldusisiku W.M kasuks ning kanda see Avitase OÜ-le (registrikood 12683613, konto

nr EE761010220233760220).

13. Tühistada Tartu Maakohtu 10. mai 2024. a määrusega maksejõuetusavalduse

tagamiseks kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.

14. Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja edastada täitmiseks

usaldusisikule. Saata määrus käesoleva määruse resolutsiooni p 13 täitmiseks

(kinnistusraamatu kande muutmise osas) Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

15. Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

16. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Edasikaebamise kord

Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning

ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu

Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates

(füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 28 lg 2).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik,

võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 54 lg 11).

ASJAOLUD

1. M.X (avaldaja I, võlgnik I) ja A.M (avaldaja II, võlgnik II) esitasid 7. mail 2024 Tartu

Maakohtule ühise maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks.

Avalduse kohaselt võlgnik I ei tööta ning saab osalise töövõime tõttu toetust 351 eurot 75

senti ja peretoetust 80 eurot. Võlgnik II töötab ja tema igakuine töötasu on 1300 eurot (neto).

Võlgnikule I kuuluvad kaks korteriomandit asukohas xxxxxx–xx, xxxxxx-xxxxxx, XXX

(võlgnike pere elukoht, hinnanguline väärtus 10 000 eurot) ja xxxxxxxxxxxx–x, xxxxxx-

xxxxxx, XXX (võlgniku I isa elukoht, hinnanguline väärtus 4000 eurot). Võlgnikule II kuulub

2005. a sõiduk (reg.märk xxxxx, hinnanguline väärtus 1000 eurot). Võlgniku I pangakontol

on raha 2832 eurot 19 senti, võlgnikul II 9 eurot 26 senti. Võlgnike igakuised kulutused on

kokku 1797 eurot ning kohustused võlausaldajate ees 33 067 eurot 85 senti.

Võlgnikud esitasid kohtule avalduse, kuna paluvad kohtult abi tasuda oma kohustused

mõistlike kuumaksetega võlgade ümberkujundamise menetluses. Esimesed laenud võtsid nad

auto ja kodu remondiks, kuid võlgnik II jäi Soomes töötuks, mistõttu jäid kõik kohustused

võlgniku I kanda. Nad võtsid järgmisi laene, et tasuda olemasolevaid kohustusi ja

igapäevaseid kulutusi. Võetud kohustused suurenesid liigselt. Võlgnik I koondati märtsis

2024. a ja on praegu töötu.

2. Usaldusisik toetas 7. juuni 2024. a hinnangus võlgade ümberkujundamise menetluse

läbiviimist.

Võlgnikule I kuulub kaks kinnistut, mille hinnanguline väärtus, arvestades nende asukohta ja

seisukorda, on u 58 000 eurot. Võlgnikule II kuulub sõiduki, mille väärtus on hinnanguliselt

1000 eurot. Võlgnikud suudaks igakuiselt tasuda võlgade katteks maksimaalselt 500 eurot.

Arvestades võlgnike kohustuste kogusummat 39 625 eurot 5 senti, vastutustundliku laenamise

põhimõtte mittejärgimist võlausaldajate poolt, sissetulekuid, vara, reaalset summat igakuiselt

võlgade tasumiseks, on võlgnikud makseraskustes.

Kohus algatas võlgade ümberkujundamise menetluse 18. novembri 2024. a määrusega.

3. Usaldusisik esitas 22. jaanuaril 2025 kohtule taotluse võlgade ümberkujundamise kava

kinnitamiseks.

Kava kohaselt on ümberkujundamisele kuuluv koguvõlgnevus 21 940 eurot 50 senti. Võlgnik

I töötab xx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kliendihaldurina, tema sissetulekuks on töötasu 1195

eurot 80 senti, peretoetus 80 eurot ja osaline töövõimetoetus 351 eurot 75 senti. Võlgnikule I

kuulub lahusvarana kaks kinnistut, mille väärtus kokku on u 58 000 eurot. Ühel kinnistul elab

võlgnik oma perega, teisel kinnistul elab võlgniku isa, kes kannab kommunaalkulud ise.

Võlgnik II töötab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-s ventilatsiooniseadmete hooldajana, tema

sissetulekuteks on töötasu 1300 eurot. Võlgnikule II kuulub lahusvarana sõiduk, mille

hinnanguline väärtus on 1000 eurot.

Usaldusisik on kontrollinud esmalt, et nõuete puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega,

kohtutäiturite tasudega ja teenuse arvega. Üldjuhul tuleb krediidiandjal tarbijakrediidilepingu

puhul krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave

on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt

konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Usaldusisik kontrollis nõuete puhul, mille osas ei ole jõustunud kohtulahendit,

vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist. Usaldusisik on seisukohal, et võlausaldajad

kas ei kontrollinud piisava põhjalikkusega võlgniku krediidivõimet või ei analüüsinud piisava

põhjalikkusega kogutud andmeid. Võlausaldajad ei ole analüüsi tulemusel veendunud, et

võlgnikud on olnud krediidivõimelised; võlausaldajad ei ole hinnanud võlgnike sissetulekuid,

väljaminekuid ning juba olemasolevaid kohustusi ja täiendavad laenud on kaasa toonud

võlgnike makseraskused. IPF Digital AS, Inbank Finance AS, ESTO AS ja Coop Pank AS ei

ole küsinud võlgnikelt laenu andes konto väljavõtteid, seega on võlausaldajad rikkunud

vastutustundlikku laenamist ning nõuded on ümber arvestatud.

Bigbank AS ja Bondora AS on väidetavalt kontrollinud võlgniku pangakonto väljavõtteid,

kuid usaldusisikule neid esitatud ei ole. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 13 on vastutustundliku

laenamise järgimise osas vaidluse korral tõendamiskohustus krediidiandjal. Kuna

võlausaldajad ei ole usaldusisikule pangakonto väljavõtteid esitanud, luges usaldusisik, et

Bigbank AS ja Bondora AS on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning nõuded

on ümber arvestatud. Usaldusisik kontrollis võlgniku poolt esitatud pangakonto väljavõtetelt

võlgniku krediidivõimet. Usaldusisik kontrollis 6-kuulist perioodi, mis eelnes Bigbank AS ja

Bondora AS laenude väljastamisele. Võlgniku sissetulekuks oli sel perioodil vanemahüvitis ja

peretoetus, kokku summas 829 eurot 52 senti, samas võlgniku elatusmiinimum oli tol hetkel

973 eurot 33 senti. Seega võlgniku sissetulekud olid alla tema elatusmiinimumi. Samuti

nähtub konto väljavõtetelt, et võlgnikul olid mitmed finantskohustused ning ta mängis

hasartmänge. On näha, et võlgnik ei tulnud oma sissetulekutega välja, kuna võttis laene ka

eraisikutelt. Juba kaks kuud pärast Bigbank AS-lt refinantseerimislaenu võtmist, võttis

võlgnik uuesti laenu firmadest, mida Bigbank AS laenuga refinantseeris. See näitab, et

võlgnik I ei olnud krediidivõimeline.

BB Finance OÜ on küsinud võlgnikult konto väljavõtte, kuid ei ole seda piisava hoolsusega

kontrollinud, analüüsinud ja hinnanud. Konto väljavõttelt on näha, et võlgniku sissetulek

keskmiselt oli 936 eurot 2 senti, kuid elatusmiinimum 1090 eurot. Samuti on konto

väljavõttelt näha, et võlgnikul olid mitmed kohustused ning eelneva 6 kuu jooksul võttis

korduvalt kiirlaenufirmadest laenu juurde. Võlgnik mängis nii lotot kui internetikasiinos.

Ilmselgelt ei olnud võlgniku maksekäitumist vaadeldes võlgnik krediidivõimeline, seega

rikkus BB Finance OÜ vastutustundliku laenamise põhimõtteid ja tema nõue on ümber

arvestatud.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on põhjendatud lugeda intressimääraks

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, mis oli kuni 1. jaanuarini 2023 0%, kuni 30. juunini

2023 2,5%, kuni 31. detsembrini 2023 4% ja kuni 30. juunini 2024 4,5%. Usaldusisik on

teinud nõuete osas ümberarvestused ning arvestanud võlgniku poolt tehtud maksed

põhinõuete ja seadusjärgse intressi katteks. Seadusjärgne intress on arvestatud vastavalt kas

kuni maksejõuetusmenetluse algatamise ja usaldusisiku nimetamiseni, lepingu ülesütlemiseni

või põhinõude tasumiseni.

Seoses nõuete ümberarvestamisega on võlgnik tasunud Aktiva Finance Group OÜ (Coop

Pank AS loovutatud nõue) nõuet võlausaldajatele rohkem, kui põhinõude ja seadusliku

intressi ulatuses võlausaldajatel õigus saada oli. Seoses sellega Aktiva Finance Group OÜ

vastav nõue jääb kavast välja, kuna võlgnikul on tekkinud enammakse 1110 eurot 65 senti

ning usaldusisik loeb nõude tasutuks.

Usaldusisik on kava koostamisel võlanõuded grupeerinud järgmiselt. I grupi moodustavad

tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded, mille osas ei ole jõustunud kohtulahendit. Nende

nõuete puhul on võlausaldajad rikkunud vastutustundlikku laenamise põhimõtet ning

usaldusisik on nõuded ümber arvestanud. Selle grupi nõuded rahuldatakse 100%

õiguspärastest nõuetest.

II grupi moodustavad jõustunud kohtulahendiga

tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded, nõuded rahuldatakse 100% õiguspärastest nõuetest.

III grupi moodustavad kohtutäiturite tasud. Kohtutäituri nõue tuleb rahuldada

proportsionaalselt võlanõude rahuldamise määraga kavas. Sellest tulenevalt saavad

kohtutäiturite nõuded rahuldatud proportsionaalselt täitemenetluse aluseks oleva nõude

rahuldamise määraga.

Arvestades eelpool toodud selgitusi gruppide nõuete rahuldamise põhimõtete kohta, tasuvad

võlgnikud 48 kuu 100% õiguspärastest nõuetest. Vältimaks liialt väikseid makseid, maksab

võlgnik igale võlausaldajale tema nõuded igakuiselt ühe maksena.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kava

tuleb kinnitada ning usaldusisiku tasu taotlus rahuldada. Kohus määrab võlausaldaja Bigbank

AS nõude suuruseks 1027 eurot 85 senti.

5. FIMS § 25 lg-te 1–3 kohaselt kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei

nõustu võlanimekirjas esitatud nõude suuruse ja muude andmetega, esitab ta seaduse alusel

määratud tähtaja jooksul usaldusisikule avalduse, milles märgib asjaolud, millega ta

võlanimekirjas ei nõustu, ja esitab tõendid enda vastuväidete kohta. Avalduse tähtpäevaks

esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Kui

usaldusisik ei nõustu võlausaldaja avalduses oleva vastuväitega, edastab ta koos

ümberkujundamiskavaga avalduse koos tõenditega kohtule ja põhjendab, miks ta avalduses

märgituga ei nõustu. Usaldusisik edastab koos ümberkujundamiskavaga kohtule ka

võlausaldajate esitatud seisukohad, avaldused ja tõendid. Kohus otsustab esitatud väidete ja

tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu kava

kinnitamisel.

6. Võlausaldaja Bigbank AS ei nõustunud enda nõude vähendamisega. Kohus hindab esmalt

võlausaldaja vastuväidete põhjendatust ning määrab võlausaldaja nõude suuruse.

Usaldusisik leiab, et võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtte. Kava

koostades ei olnud Bigbank AS vajalikke tõendeid esitanud, mille põhjal leidis usaldusisik, et

võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja tegi nõude ümberarvestuse.

Bigbank AS esitas tõendeid alles koos vastuväitega kava kohta. Nelja kuu konto väljavõte ei

ole piisava pikkusega periood, et hinnata võlgnike krediidivõimet. Võlgniku sissetulekuks on

võlausaldaja lugenud vanemahüvitise summas 709 eurot ja peretoetuse 120 eurot, kokku 829

eurot. Vanemahüvitis on teadaolevalt tähtajaline hüvitis. 2021. aastal oli vastavalt TMS § 132

üldine elatusmiinimum kahe alaealise lapsega 973 eurot 33 senti, ehk 144 eurot 33 senti

rohkem kui võlgniku sissetulek. Võlgnik ei saanud olla maksevõimeline, sest talle laekus

pidevalt summasid eraisikutelt ja ta võttis ka laenufirmadelt regulaarselt krediiti juurde.

Näiteks võttis võlgnik kaks kuud enne Bigabank AS-lt laenu saamist krediiti Bondora AS-lt ja

kaks kuud pärast Bigbank AS poolt laenu väljastamist laenu ESTO AS-lt. Võlgnikul olid juba

Bigbank AS-lt laenu võttes mitmed kohustused, millest osad refinantseeriti. Osaliselt

kohustuste refinantseerimine ei paranda võlgniku toimetulekut ega maksevõimet. Pangakonto

väljavõtetelt on näha, et võlgnik mängib ka regulaarselt lotot ehk hasartmänge.

7. Kohus leiab, et usaldusisiku järeldus, et krediidiandja Bigbank AS on rikkunud võlgnikule I

laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna võlgniku krediidivõimelisuse

kontroll on olnud puudulik, on õige. Sellest tulenevalt tuleb VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 järgi

tagasimaksed uuesti määrata, võlgnikul on kohustus tagasi maksta põhinõue ja VÕS § 94

sätestatud intressimäära alusel arvutatud intressisumma.

Võlausaldaja tuvastas võlgniku I sissetulekuks kokku 829 eurot, s.o vanemahüvitis 709 eurot

ja lastetoetused 120 eurot. Riiklike peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste

hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Seega tuleb

lapsetoetuse puhul arvestada selle maksmise eesmärgiga, tegemist ei ole võlgniku sellise

sissetulekuga, mida ta saab laenu tagasimaksmisel vabalt kasutada. Seega ei saanud

võlausaldaja lapsetoetusi võlgniku vabalt kasutatava sissetulekuna arvestada. Lisaks näitab

see üheselt, et võlgniku ülalpidamisel on alaealised lapsed ning võlausaldaja selgitustest ei

nähtu, kuidas on võlausaldaja selle asjaoluga võlgniku maksevõimet hinnates arvestanud.

Võlausaldaja poolt esitatud võlgniku I konto väljavõttelt nähtub, et võlgnikul I on lisaks

esitatud kontole vähemalt veel üks konto, mida võlausaldaja kontrollinud ei ole. Kui

võlausaldaja oleks piisava hoolsusega võlgniku I konto väljavõtet kontrollinud, oleks

võlausaldaja tuvastanud, et võlgnik mängib hasartmänge, mida saab maksevõime hindamisel

käsitleda riskina.

Võlausaldaja selgituse kohaselt tuvastas ta, et võlgnik I kandis refinantseerimislepingule

eelnenud perioodil keskmiselt igakuiselt majapidamiskulusid ja elamiskulusid suurusjärgus

282 eurot 48 senti. Võlausaldaja tuvastas, et lisaks refinantseeritavatele kohustustele oli

võlgnikul I vähemalt veel 180 eurot ning refinantseerimise tulemusena sai makse suuruseks

174 eurot 10 senti. Seega kui lahutada võlgniku I sissetulekust majapidamiskulud ja

kohustused, jäi võlgnikule I igakuiselt keskmiselt vaid 192 eurot 42 senti (829–282,48–180–

174,10), mida võlgnik I pidi kasutama enda ja oma laste toidukulude katmiseks, mis on

ilmselge ebapiisav summa. Seega on võlausaldaja hinnang võlgniku I maksevõime kohta

ebaõige, võlgnik I ei olnud maksevõimeline ning võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtteid.

Seega kuivõrd võlausaldaja Bigbank AS rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet,

arvestas usaldusisik põhjendatult tema nõuet ümber. Bigbank AS nõue on põhjendatud

summas 1027 eurot 85 senti.

8. Pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist koostab ja esitab usaldusisik

kohtule FIMS § 20 lg 1 järgi võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud võlgade

ümberkujundamise kava, milles on märgitud: 1) milliste kohustuste ümberkujundamist ja

millisel viisil taotletakse; 2) ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg; 3) põhistus, et võlgade

ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on

võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida; 4) usaldusisiku tasu kalkulatsioon. Lisaks

edastab usaldusisik võlausaldajate seisukohad võlgade ümberkujundamise kohta koos

ümberkujundamiskavaga kohtule (FIMS § 24 lg 3).

FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega

võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus

ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud

vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda

ümberkujundamisele vastuväiteid esitatud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste

võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

Kohus võib jätta ümberkujundamiskava sõltumata FIMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust

kinnitamata, kui: 1) võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade

ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses,

mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil

tagasinõudmisega; 2) ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid

arvestades tõenäoline; 3) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste

kohta; 4) võlgnik rikub teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust; 5) ettevõtte

ümberkujundamise taotluse puhul ei ole ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast

ümberkujundamist tõenäoliselt võimalik.

FIMS § 26 lg 3 kohaselt võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega

võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid FIMS § 26 lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui

kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes

põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt

halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja

eelistamiseks on mõjuv põhjus.

9. Asja materjalidest nähtuvalt on usaldusisik kava koos lisadega edastanud kõigile

võlausaldajatele, kelle nõudeid kavaga ümber kujundatakse (dtl 666). Usaldusisik on andnud

võlausaldajatele seaduses ettenähtud tähtaega kava suhtes seisukohtade esitamiseks.

Praegusel juhul on võlgade ümberkujundamisega taotletud viisil vahetult nõustunud

võlausaldajad B2 Impact OÜ (dtl 655), BB Finance OÜ (dtl 657), IPF Digital AS (dtl 659).

Võlausaldajad Bondora AS, Inbank Finance AS, ESTO AS, Aktiva Finance Group OÜ,

Lowell Suomi OY ja kohtutäitur C.A tähtajaliselt avaldusi ega oma seisukohta ei esitanud.

Võlausaldajatele saadetud teatises juhtis usaldusisik võlausaldajate tähelepanu asjaolule, et

tähtajaliselt oma seisukoha või avalduse esitamata jätmisel loetakse, et võlausaldaja nõustub

ümberkujundamiskavas toodud nõuete suuruse ja ümberkujundamise viisiga. Seega on üheksa

võlausaldajat kümnest nõustunud ümberkujundamiskavas toodud nõuete suuruste ja

ümberkujundamise viisidega. Vastuväite on esitanud üks ümberkujundamiskavaga hõlmatud

võlausaldaja (Bigbank AS). Seega tuleb lugeda, et kavaga on nõustunud ühensa võlausaldajat

kümnest, s.o üle poole pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kellele nõuetega on

ühtlasi esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Järelikult on täidetud FIMS § 26 lg-s 2

sätestatud eeldused.

10. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskavaga ning usaldusisiku hinnanguga,

võlausaldaja vastuväitega, on seisukohal, et kava kuulub kinnitamisele. Kava vastab FIMS §

20 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Koos kavaga esitas usaldusisik kohtule võlausaldajatele

saadetud teatise võlgade ümberkujundamise kohta (dtl 654), võlausaldajate seisukohad (dtl

655jj) ja kokkuvõtte sellest ning usaldusisiku arvamuse, usaldusisiku tasu aruande ja taotluse.

Kavas on märgitud, milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse (FIMS

§ 20 lg 1 p 1). Kavaga kujundatakse ümber 10 võlausaldaja kohustused kokku 21 940 euro 50

sendi ulatuses. Võlausaldajate puhul, kellel puudub nõude suhtes jõustunud kohtulahend, on

usaldusisik teinud nõude suuruse suhtes ümberarvestusi ning luges võlgnike poolt tehtud

kandeid kooskõlas kohtu praktika ja seadusega põhinõude ning seadusjärgse intressi katteks

(vt nt RKTKm 24.11.2023. a, nr 2-21-13098, p 26; VÕS § 4034 lg-d 6–7, § 94).

Kuigi ka nende võlausaldajate nõuded, kelle nõuete aluseks on kohtulahendid, tulenevad

tarbijakrediidilepingutest ning juhul, kui nõude aluseks olevas lahendis ei ole vastutustundliku

laenamise põhimõtet kohtu poolt kontrollitud, tuleb seda teha, ei ole praegusel juhul

usaldusisik vastutustundliku laenamise põhimõtet nende nõuete puhul kontrollinud. Kohus

märgib, et II gruppi võlausaldajatest kahe võlausaldaja (Lowell Suomi OY ja Aktiva Finance

Group OÜ) nõuded tulenevad Soome Vabariigi kohtulahenditest ning kohtul puudub alus

kahelda, et nende puhul on vastutustundliku laenamist kohtu poolt kontrollitud. Kolmanda

võlausaldaja (B2 Impact OÜ) nõue tuleneb maksekäsu kiirmenetluses tehtud määrusest,

millega võlausaldaja ja võlgnik II sõlmisid maksegraafiku.

Kohus on seisukohal, et võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja õigusi

kaaludes põhjendatud ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat

oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.

Kohtu hinnangul on praegusel juhul võlgnike ja võlausaldajate huvides kava kinnitamine.

Võlausaldaja B2 Impact OÜ maksekäsust tuleneva nõude kontrollimine vastutustundliku

laenamise põhimõttest tulenevalt ning vajadusel nõude suuruse ümberarvestamine venitaks

põhjendamatult menetlust ning suurendaks usaldusisiku tasu. B2 Impact OÜ ei ole kavale

vastuväiteid esitanud. Ka Bigbank AS vastuväitest ei tulene, et B2 Impact OÜ nõuet tuleks

teisiti ümber kujundada või et võlausaldajaid on koheldud ebavõrdselt.

Kohtu arvates on praeguses asjas valitud abinõud võlgnikel tekkinud makseraskuste

ületamiseks õiglased ja sobivad, võttes arvesse võlgnike sissetulekute suurust, neile kuuluva

vara väärtust ja selle säilitamise soovi ning ühtlasi võlausaldajate õigustatud huvisid ja õigusi

nõuete rahuldamisel.

Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikel ületada tekkinud

makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha kavas märgitud viisil. Ilma

ümberkujundamiskavata ei ole võlgnikud suutelised kohustusi täita. Kava täitmine on

tõenäoline, võlgnike sissetulekud, neile makstavad toetused (kokku 2927 eurot 55 senti)

võimaldavad igakuist makset summas ligikaudu 500 eurot maksta. Võlgnike käsutusse jäävast

rahast peavad nad katma enda igapäevased kulud, arvestades ka ülalpeetavatega.

Kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve

kaaludes. Seejuures on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega

võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada (vt nt

RKTKm 10.04.2013. a, nr 3-2-1-28-13, p 16). Eeltoodust tuleneb, et võlgniku kaitsmist

vääriva huvina tuleb arvesse võtta eelkõige vajadust tagada võlgniku sotsiaalne toimetulek ja

võlakoormuse sellist jaotamist, mis võimaldaks makseraskuste reaalset ületamist. Samuti võib

kohus arvesse võtta võlgniku pereliikmete huve sotsiaalse toimetuleku tagamiseks.

Kava on koostatud arvestades võlgnike majanduslikku seisundit ja maksevõimet ning soovi

kava täita. Võlgnikud on suutelised kava igakuiselt täita u 500 euro ulatuses. Võlgnikud on

valmis tegema pingutusi makseraskuste ületamiseks.

11. Kohus leiab, et FIMS § 26 lg-d 3 ja 4 arvestades peab kohus kaaluma võlgade

ümberkujundamise poolte õigustatud huve ja õigusi ning muu hulgas seda, kui suures ulatuses

oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes

ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga, üksnes siis, kui

võlausaldajad kavaga ei nõustunud või nõustusid FIMS § 26 lg-s 2 sätestatust väiksemas

ulatuses. Praegusel juhul eelnimetatud eelduseid ei esine, kuna kavaga nõustusid üle poole

võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Järelikult

ei pea kohus praegusel juhul nn võlausaldajate huvide testi läbi viima, st võrdlema vastuväite

esitanud võlausaldaja nõude rahuldamise ulatust pankrotimenetluses ümberkujundamiskava

alusel välja makstava summaga.

12. Kohtu arvates puuduvad FIMS § 27 lg-s 1 sätestatud välistavad asjaolud kava

kinnitamiseks.

Võlgnikud on makseraskustes, kuna nad ei suuda rahuldada igakuiselt kõigi võlausaldajate

nõudeid nende poolt nõutud ulatuses. Makseraskused ei ole seejuures ilmselgelt ületatavad

võlgade ümberkujundamiseta. Kohtu arvates on ümberkujundamiskava täitmine võlgnike vara

ja sissetulekuid arvestades tõenäoline (FIMS § 27 lg 1 p 2). Kohtul puuduvad andmed, et

võlgnikud oleksid tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta või

rikkunud teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust (FIMS § 27 lg 1 p-d 3 ja 4).

Eelmärgitut arvestades leiab kohus, et aluseid võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata

jätmiseks ei esine ning see tuleb kinnitada, arvestades nii võlgnike kui võlausaldajate huve.

FIMS § 30 lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega

ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse

täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet

maksma panna.

FIMS § 32 lg 2 kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamise järel

maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud

täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti.

13. Kuigi FIMS näeb kava kinnitamise tagajärjena ette täitemenetluste peatamise nendes enne

kava kinnitamist algatatud täiteasjades, kus täidetakse kavaga hõlmatud nõudeid, ei reguleeri

FIMS siiski täitemenetluste peatamise tagajärgi. Kuna FIMS-is ei ole eriregulatsiooni,

tulenevad täitemenetluste peatamise tagajärjed täitemenetluse seadustikust.

Täitemenetluse peatamise korral jäävad tehtud täitetoimingud täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 47 lg 1 järgi jõusse. See tähendab, et isegi, kui täitemenetluse peatamine on tingitud

võlgniku suhtes ümberkujundamiskava kinnitamisest, jäävad juba tehtud täitetoimingud, sh

võlgniku pangakontode arestimised, jõusse.

Eelmärgitu ei tähenda siiski, et võlgnik ei peaks saama täitemenetluste peatamisele järgneval

ajal oma pangakontodele laekuvat raha vabalt kasutada. Võlgniku konto arestimise alus on

konto arestimise akt. Võlgniku konto on arestitud arestimisaktis näidatud ulatuses (TMS §

115 lg 2 esimene lause). Arestimisakt edastatakse krediidi- ja makseasutusele täitmiseks

(TMS § 115 lg-d 3–6). Krediidi- ja makseasutus täidab arestimisakti reeglina nii, et ta kannab

võlgniku pangakontol oleva raha arestimisaktis arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele

arvelduskontole (TMS § 115 lg 2 teine lause). Kui arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol

arestimisaktis näidatud ulatuses raha, loetakse puudujäävas osas arestituks ka pärast

arestimise hetke kontole laekuvad summad (TMS § 115 lg 2 kolmas lause). Sel juhul täidab

krediidi- ja makseasutus arestimisakti nii, et kannab pärast arestimise hetke võlgniku

pangakontole laekuvad summad üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kuni

arestimisakti täitmiseni (TMS § 115 lg 2 viimane lause).

Täitemenetluse peatamise ajaks peatub TMS § 47 lg 12 teise lause kohaselt võlgniku

pangakontode arestimisakti alusel nõude täitmine. See tähendab, et ajal, mil täitemenetlus on

peatatud, ei saa lugeda võlgniku pangakontodele laekunud summasid TMS § 115 lg 2

kolmanda lause alusel arestituks, krediidi- ja makseasutus ei saa sel perioodil võlgniku

pangakontode arestimisakti täita ega kanda võlgniku pangakontodele laekuvaid summasid

kohtutäituri ametialasele arvelduskontole.

Võlgniku suhtes pangakontode arestimisakti täitma kohustatud isikutel ei ole TMS § 115 lg 2

ja § 47 lg 12 järgi seega alust takistada võlgnikul oma pangakontodele laekuva raha

kasutamist, sh seda kinni pidada, kuna kava kinnitamise ja jätkuva kehtivuse tõttu on võlgniku

suhtes algatatud täitemenetlused peatatud.

Eespoolöeldust tulenevalt määrab kohus, et võlgnikel on õigus kasutada, sh kava täitmiseks,

pärast täitemenetluste peatamist nende kontodele laekunud raha.

14. FIMS § 16 lg-s 3 sätestatud usaldusisiku nimetamisel kohtu poolt kohaldatud abinõusid

võib rakendada kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või

menetluse lõppemiseni. Kohus tühistab käesoleva määrusega kava kinnitamisel maakohtu 10.

mai 2024. a määrusega käesolevas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.

15. Kohus selgitab, et võlgnike maksekäitumine on järelevalve all. Võlgnikud peavad andma

usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on kehtestatud

meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta - eelkõige kava tühistamine, mille järel

taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on need

meetmed piisavad, et kohustada võlgnikke täitma võlgade ümberkujundamiskava.

Ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §-des 30–34.

Ümberkujundamiskava on võimalik muuta (FIMS § 36). Järelevalvet ümberkujundamiskava

täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35). Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise

menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne.

Kohus lisab, et tühistab kava FIMS § 41 lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku

pankroti väljakuulutamisel. Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike

kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral;

2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei

suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud

ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende

suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma

kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata

võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule

või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve

teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste

katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Kohus selgitab, et FIMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga

ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas

kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses.

Menetluskulude jaotus

16. FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgnike menetluskulud nende endi kanda ning

võlausaldajate kulud nende endi kanda.

17. Koos kavaga esitas usaldusisik oma tegevuse aruande ja tasu taotluse, milles palub

määrata enda tasuks 1595 eurot ning kanda see Avitase OÜ kontole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmisele 14,5 tundi (tunnitasuga

110 eurot).

FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4).

Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava

kinnitamiseni on FIMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu

seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Vabariigi

Valitsuse 8. detsembri 2023. a määruse nr 113 kohaselt oli alates 1. jaanuarist 2024 kuni 31.

detsembrini 2024 kuupalga alammäär 820 eurot. Seega oli usaldusisiku tunnitasu

ülemmääraks 164 eurot. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024. a määruse nr 87 kohaselt on

alates 1. jaanuarist 2025 kuupalga alammäär 886 eurot, seega usaldusisiku tunnitasu

ülemmäraks 177 eurot 20 senti. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse

pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega

seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

18. Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu suurus 110 eurot on põhjendatud ning vastab

menetluse keerukusele ja mahule. See ei ületa FIMS § 54 lg-s 5 ettenähtud tunnitasu

ülemmäära. Samuti saab pidada põhjendatuks usaldusisiku näidatud ajakulu oma ülesannete

täitmiseks 14,5 tunni ulatuses. Usaldusisik on välja selgitanud võlgnike kohustused ja vara,

teostanud selleks erinevaid päringuid, hinnanud võlausaldajate nõudeid, sh vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja vara nimekirjad

ning võlgade ümberkujundamise kava. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 1595 eurot.

19. Võlgnikud on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina kokku 1500

eurot. Usaldusisiku tasust (1595 eurot) tuleb 1500 eurot maksta võlgniku poolt kohtu

deposiidina tasutud summa arvel ning ülejäänud 95 eurot tuleb välja mõista võlgnikelt

usaldusisiku kasuks.

Usaldusisik palub kanda tasu Avitase OÜ kontole. FIMS § 54 lg 9 sätestab, et kohus võib

usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb. Seega tuleb usaldusisiku tasu maksta välja vastavalt esitatud taotlusele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik