4-25-1367/48 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

9. juuni 2025. a, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-1367 (2780,25,003421; 2780,25,005775;

2780,25,005818; 2780,25,002405)

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär

Kärt Savisto, Jane Oidsalu

Väärteoasi

R. N. väärteoasjad narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 lg

1, karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 ja relvaseaduse

(RelvS) 892 lg 1 järgi

Alaealine menetlusalune isik

R. N., isikukood XXX, XXX; elukoht: XXX; õpib

XXX; tel. XXX; e-post: XXX

Väärteokorras karistatud 1-l korral PPA Lõuna

prefektuuri 06.01.2025. a otsusega NPALS § 151 lg 1

järgi rahatrahviga 14 trahviühikut, s.o 56 eurot. Trahv

tasumata.

Seaduslik esindaja

H. K., ik. XXX; elukoht: XXX; tel. XXX; e-post: XXX

Kaitsja

Eve Laine

Kohtuvälise menetleja esindaja

Lõuna prefektuuri esindaja Greten Sööl

LÕPPOSA

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 83 p 2, 107-111, 113; kohus

otsustas:

1. Lõpetada väärteomenetlus R. N. suhtes narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

ning nende lähteainete seaduse § 151 lg 1, karistusseadustiku § 218 lg 1 ja

relvaseaduse 892 lg 1 järgi ning kohaldada tema suhtes KarS § 87 lg 2 p-s 8

sätestatud alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit ning paigutada R. N.

kinnisesse lasteasutusse Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskusse

alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aastaks.

2. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi õigusabi maksumus 497,76 eurot riigi kanda.

3. Kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida KarS § 83 lg-te 4, 5 alusel Politsei- ja

Piirivalveametis hoiul olev kasteet.

4. Edastada kohtuotsus R. N., tema seaduslikule esindajale, kaitsjale, Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, Sotsiaalkindlustusametile ning Maarjamaa

Hariduskolleegiumile.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale.

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu

otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

KOHTU SEISUKOHT ETTEHEIDETAVATE RIKKUMISTE TÕENDATUSE OSAS

1. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine

keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja

psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks või

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses ettenähtud

õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 151 lg 1 näeb ette vastutuse narkootilise või

psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest.

2.

10.03.2025. a väärteoprotokollis (2780,25,003421)

heidetakse R. N. ette NPALS § 3

lg 1 nõude rikkumist ja sellega NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemist ehk siis seda, et tema oli 18.02.2025 kella 04.25-le eelneval ajal tarvitanud

ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist või psühhotroopset ainet amfetamiin.

3. R. N. andis 21.05.2025 ütlusi, et ta kutsuti hotelli ja siis tuli see 18-aastane poiss, kes

tõi tablette ja amfetamiini. Nad pakkusid talle ja tema tegi ka. Siis tegi politseiametnik talle

süljetesti – esimene ei läinud läbi ja teine ütles, et on.

4. Lisaks sellele, et R. N. tunnistas amfetamiini tarvitamist, on kohtu käsutuses ka

18.02.2025. a indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Sellest nähtuvalt kontrolliti R. N.

joobe esinemist eelnimetatud kuupäeval kella 04.25 ajal Soola 6, Tartu aadressil süljetestiga

Rapid Stat (kehtivusaeg/kasutamisaeg 05-2025). Indikaatorvahendi näit oli positiivne,

reageerides amfetamiinile. Seejuures nähtub protokollist, et R. N. esinesid ka joobeseisundile

viitavate tunnustena suured pupillid ja silmad läikisid. R. N. ütluste usaldusväärsust

kinnitavana nähtub protokollist ka tema kohtuvälises menetluses antud selgitus – tegi mingit

tabletti, mille andis talle 18-aastane sõber.

5. Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et R. N. oli enne, kui tal kontrolliti 18.02.2025

kella 4.25 ajal narkojoobe esinemist, tarvitanud amfetamiini. NPALS § 2 p 1 kohaselt on

narkootilised ja psühhotroopsed ained NPALS § 31 lg 1 alusel kehtestatud nimekirjades

loetletud ained ja ainete rühmadesse kuuluvad ained ning nende ainete isomeerid, estrid,

eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Sotsiaalministri 18.05.2005. a

määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul

eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ (edaspidi määrus) § 3 lg 1 järgi on

2 (9)

narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud

ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad

ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Määruse lisa 1 nimekirjas I on nimetatud

amfetamiin.

6. R. N. avaldas kohtuistungil, et ta on teadlik, et selliseid aineid teha ei tohi. Sellest

hoolimata, kuigi ta on teadlik, et amfetamiini ei tohi tarvitada, otsustas ta selle sõbralt vastu

võtta ja seda tarvitada. Ehk siis on kohus seisukohal, et R. N. teadis, et amfetamiini

tarvitamisega teostab ta süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis

seda. Ehk siis pani ta NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime vähemalt otsese

tahtlusega.

7.

11.04.2025. a väärteoprotokollis (2780,25,005775)

heidetakse R. N. ette NPALS § 3

lg 1 nõude rikkumist ja sellega NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemist ehk siis seda, et ta oli 10.04.2025 kella 16.53-le eelneval ajal Tartu linnas

Lääneringtee 39 juures tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet THC, BZO ilma arsti

ettekirjutuseta.

8. R. N. selgitas 21.05.2025 istungil ütlustes, et talle öeldi, et see on CBD, mis on

millegagi üle pritsitud. Tahtis koos sõbraga teha – suitsetasid ja tahtsid rahulikud olla.

Uimastavat toimet tahtsid rohkem. Tundis, et on uimane ja paha oli olla. Ta kõndis läbi

Kvartali, tuli K. ja vaatasid, et ta on imelik, tegid narkotesti. Ta teab, et selliseid aineid teha

ei tohi ja tunnistab end süüdi.

9. Lisaks R. N. süüd tunnistavatele ütlustele on kohtu käsutuses ka antud rikkumises

11.04.2025. a indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Selle kohaselt kontrolliti R. N. joobe

esinemist Riia 2, Tartu aadressil 11.04.2025 kell 18.35 Rapid Stat (kehtivusaeg/kasutamisaeg

2025-05) indikaatorvahendiga. See andis positiivse näidu, reageerides THC-le ja BZO-le.

Joobeseisundile viitavate tunnustena esinesid R. N. silmade punetus ja pupillid olid suured.

R. N. oli ka rahutu ja unine. Seejuures nähtub protokollist R. N. kohtuistungil antud ütluste

usaldusväärust kinnitavana tema selgitus „tegin eile ja eile õhtul, CBD. ja mingit teist rohelist

savu moodi /loetamatu tekst/“.

10. Eelnevaga loeb kohus tõendatuks, et R. N. oli enne temal joobe esinemise

kontrollimisele 11.04.2025 kell 18.35 tarvitanud THC-d ja BZO-d. THC on narkootiline või

psühhotroopne aine, kuivõrd see on nimetatud juba viidatud määruse nr 73 lisa 1 nimekirjas

I.

11. Nagu eelnevalt nähtus, on R. N. teadlik, et selliseid aineid teha ei tohi. Sellest

hoolimata, kuigi ta on teadlik, et neid aineid ei tohi tarvitada, otsustas siiski soetada ainet ja

seda tarvitada, et rahulik olla ja uimastavat toimet saada. Seejuures nähtub, et ta oli teadlik, et

soetatud aine, mida ta enda sõnul pidas CBD-ks, on millegagi üle pritsitud. Eelnevat

arvestades on kohus seisukohal, et R. N. pidi vähemalt pidama võimalikuks ja möönma, et

tarvitab keelatud ainet, s.o narkootilist või psühhotroopset ainet. Ehk siis tegutses ta kohtu

hinnangul vähemalt kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4).

12.

16.04.2025. a väärteoprotokollis (2780,25,005818)

heidetakse R. N. ette KarS § 199

lg 1 rikkumist ja sellega KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist.

Etteheide seisneb selles, et R. N. möödus 09.04.2025 kella 16.29 ajal Tartus Soola tn 7

kaupluses Grossi Toidukaubad kassarivist, jättes tahtlikult kauba Red Bull 0,473l

3 (9)

energiajoogi ja Haribo 160g kummikommide eest tasumata kokku summas 4,96 eurot,

pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu.

13. KarS § 199 lg 1 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil. KarS § 218 lg 1 näeb ette vastutuse varavastase süüteo

eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. Vastavalt sama paragrahvi

lõikes 4 sätestatule loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks

asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa 20 miinimumpäevamäära

(miinimumpäevamäära on KarS § 44 lg 2 kohaselt 10 eurot), s.o 200 eurot.

14. R. N. andis 21.05.2025 istungil ütlusi, et nad olid sõbraga seal lähedal ja ta tahtis

niikuinii sinna ostma minna. Nägi et sõber võttis. Tema mõtles pikka aega, millist

krõpsupakki võtta. Sõber ütles, et peab temaga koos võtma, muidu ta ei julge. Siis ta võttis

koos temaga – maksis ära krõpsupaki, kuid energiajoogi ja kummikommide eest ei maksnud.

15. Lisaks R. N. ütlustele on kohtu käsutuses AS OG Elektra avaldus, et 09.04.2025 kella

16.29 paiku varastas musta jope, mustade pükste ja valgete tossudega noormees ettevõttele

kuuluvast kauplusest Grossi Toidukaubad RedBulli 0,473l ja kummikommid Haribo 160g

kokku maksumusega 4,96 eurot. 16.04.2025. a isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt

tuvastati 16.04.2025 kell 10.10 Riia 132, Tartu aadressil varguse toime pannud isikuna R. N.

16. Seega kinnitavad eeltoodud tõendid kogumis, et R. N. võttis 09.04.2025 Grossi

Toidukaubad kaupluses ära Redbulli ja Haribo kommid, mis maksid kokku 4,96 eurot. Kuigi

R. N. võttis ära võõrad vallasasjad nende omastamise eesmärgil (KarS § 199 lg 1), ei vastuta

ta varguse eest KarS § 199 lg 1 järgi, kuivõrd varastatu väärtus jäi alla KarS § 218 lg-s 4

sätestatu. Seega vastutab ta KarS § 218 lg 1 järgi.

17. Eelneva pinnalt on selge, et R. N. ei pidanud poest ära võetud energiajooki ega ka

kummikomme enda omaks, kuid ometi otsustas ta need poest varastada, kuna sõber ütles, et

ta peab temaga koos võtma (varastama), kuna ta muidu ei julge. R. N. otsustas maksta vaid

valitud krõpsude eest, kuid joogi ja kommide eest otsustas seda mitte teha. Seega tegutses ta

kohtu hinnangul kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes.

18.

08.04.2025. a väärteoprotokollis (2780,25,002405)

heidetakse R. N. ette RelvS § 20

lg 2 p 1 rikkumist ja sellega RelvS § 892 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist

ehk siis seda, et tema omas 18.02.2025 kell 04.25 Tartu linnas Soola tn 6 tsiviilkäibes

keelatud külmrelva, s.o kasteeti.

19. R. N. 21.05.2025 istungil antud ütluste kohaselt võeti temalt ära nukirauad. Ta ostis

need Telegramist T. P. konto alt enesekaitseks. Tartu linnas on väga palju mustlasi, kes iga

asja käest ära võtavad ja löövad niisama. Teab, et see on külmrelv.

20. Seda, et R. N. omas 18.02.2025 nukiraudu, kinnitab 18.02.2025 kell 04.25 Soola tn 5,

Tartu juures koostatud vallasasja hoiulevõtmise protokoll, mille kohaselt võeti R. N. lisaks

mobiiltelefonile iPhone SE 2020 Gen2 ära ka temal kaasas olnud nukirauad, s.o kasteet, mis

on tsiviilkäibes keelatud. Kasteet võeti relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akti nr

48-25 alusel hoiule 20.02.2025, aga telefon tagastati R. N. (üleandmise-vastuvõtmise akt

MIS:2101250025563).

21. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et R. N. omas 18.02.2025 kella 04.25 ajal

4 (9)

Tartus Soola tn 6 kasteeti, rikkudes sellega RelvS § 20 lg 2 p 1 nõuet, mille kohaselt on

tsiviilkäibes nimetatud külmrelva omamine keelatud. Seega pani R. N. toime RelvS § 892 lg

11 järgi kvalifitseeritava väärteo.

22. Nagu eelnevast nähtus, omandas R. N. nukirauad (kasteedi), kuigi oli teadlik, et see

on külmrelv, enesekaitseks. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et R. N. pidi olema teadlik

ka sellest, et antud külmrelva omamine on keelatud. Seega on kohus seisukohal, et R. N.

realiseeris süüteokoosseisu vähemalt otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3), st ta tahtis või

vähemalt möönis, et paneb kasteedi omamisega toime süüteokoosseisule vastava teo.

23. Kohus ei ole ühegi R. N. etteheidetava teo puhul tuvastanud õigusvastasust ega süüd

välistavaid asjaolud. R. N. oli väärtegude toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal 15-

aastane. Seega on ta KarS § 33 alusel süüvõimeline isik.

KOHTU SEISUKOHT MÕJUTUSVAHENDI KOHALDAMISE OSAS

24. KarS § 56 lg 1 sätestab karistamise alusena isiku süü ning sätestab, mida tuleb

karistuse mõistmisel arvestada. Sama paragrahvi lõike 3 alusel võib alaealisele karistuse

mõista ainult siis, kui alaealisele kohaldatava mõjutusvahendiga ei ole võimalik mõjutada

teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seejuures peab kohus kõigepealt lõikele

3 toetudes näitama, miks ta ei kohalda KarS §-s 87 nimetatud mõjutusvahendeid ja eelistab

karistust ja vajadusel KarS § 56 lg-le 2 toetudes põhistama täiendavalt vangistust2.

25. Käesoleval juhul ei taotlegi kohtuväline menetleja R. N. karistamist, vaid tema

suunamist kinnise lasteasutuse teenusele. Kaitsja arvates ei ole selleks täidetud eeldus, et

ohtu ei ole võimalik kõrvaldada muu vähem piirava meetmega. R. N. avaldas kohtulikul

uurimisel, sh kohtuvaidluses, et ei soovi kinnisesse lasteasutusse minna. R. N. ema avaldas

kohtulikul uurimisel, et laps tuleb erikooli saata, kuna ta on endale ohtlik.

26. Sarnaselt kohtuvälise menetlejaga on kohus seisukohal, et käesoleval ajal ei ole

kõigest 15-aastase R. N. karistamine veel vajalik, vaid tema suhtes on põhjendatud ja vajalik

kohaldada alaealisele mõeldud mõjutusvahendit. Seejuures nõustub kohus kohtuvälise

menetlejaga selleski, et selleks mõjutusvahendiks peab R. N. puhul käesolevalt olema tema

paigutamine kinnisesse lasteasutusse (KarS § 87 lg 2 p 8).

27. R. N. on üks kehtiv väärteokaristus – teda karistati PPA Lõuna prefektuuri

06.01.2025. a otsusega NPALS § 151 lg 1 järgi rahatrahviga 14 trahviühikut, s.o 56 eurot.

Trahv on tasumata. Samas, hoolimata ainult ühest väärteokaristusest, nähtub kohtu käsutuses

olevast väljavõttest politsei infosüsteemist MIS, et R. N. on olnud politseiga mitme aasta

vältel arvukaid kokkupuuteid – lisaks sellele, et väljavõtte kohaselt on R. N. enda suhtes

oldud vägivaldne, on need kokkupuuted olnud seoses tema enda vägivaldsusega teiste isikute

vastu, sh ähvardamisega, ema juurest vanaema juurde põgenemisega, õpilaskodust

lahkumisega ja kadunud olemisega, keelatud ainete tarvitamisega, noaga vehkimisega.

Lisaks eelnevale nähtub kohtule esitatud materjalidest, s.o iseloomustustest ja vastustest

päringutele, et R. N. käitumine on olnud ohtlik nii temale endale kui ka teistele ning

seejuures nähtub, et ta ei täida ka regulaarselt koolikohustust.

1 RelvS § 892 lg 1 näeb ette vastutuse elektrišokirelva või tsiviilkäibes keelatud külmrelva valmistamise,

soetamise, omamise, hoidmise, müümise, kandmise, edasitoimetamise, vedamise või muu ebaseadusliku

käitlemise eest

2 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 56 komm. 20.1

5 (9)

28. Nii nähtub XXX 21.03.2025 iseloomustusest kokkuvõtlikult, et pärast R. N. kooli

õppima asumist 01.09.2023 algasid II poolaastast puudumised. 2024/2025. õppeaastal on ta

puudunud 398 tundi, neist põhjuseta 361 tundi. Seejuures, isegi kui R. N. viibis koolis või

õpilaskodus, ei pidanud ta kehtestatud korrast kinni ja tema väljaütlemised olid

ebatsensuursed ning nilbed. Ta uhkustas oma tegude ja ütlemistega ka kaasõpilaste ees. Ta

on andnud koolis positiivse narkotesti ja temalt on võetud ära e-sigarett. 03.-19.03.2025

puudus ta 43 tundi põhjuseta. II trimestril olid väljapandud hinnetest positiivsed 4. Tundides

osaledes pole tal kaasas õppevahendeid ja talle on antud välja 3 käskkirja erinevate

rikkumiste eest, sh koolivara lõhkumise ja teavitamata ning loata õpilaskodust ja kooli

territooriumilt lahkumise kohta, loata teiste isikute asjade võtmise, valetamise ja varastamise

ning õppetöös mitteosalemise ja ebaseaduslike esemete kooli kaasa võtmise eest. Kooli

personal on R. N. korduvalt tema toimetulekust, õppimisest ja puudumistest vestelnud,

samuti paljundanud õppetöös osalemiseks materjale. R. N. kaasatöötamine sõltub aga vaid

tema tujudest. R. N. vajab struktureeritumat ja piiratumat keskkonda kui XXX ja õpilaskodu

pakkuda suudavad. Kinnise lasteasutuse teenus võiks mõjutada tema tundeelu ja käitumist

positiivses suunas.

29. Tartu Vallavalitsuse 22.04.2025. a vastusest nähtub samuti, et vallavalitsusel on R. N.

ja tema perega olnud kokkupuude alates aastast 2022 seoses erinevate probleemidega, sh

koolis esinevate käitumisprobleemidega. Nähtub ka, et R. N. on üritatud abistada läbi

psühholoogi külastamise, kuid kuna see ei andnud tulemust, suunati ta XXX. Esialgu läks

seal hästi, kuid siis andis kool teada, et ta ei käitu ootuspäraselt ja nad on tema käitumise

pärast mures. R. N. ema on teinud koostööd kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti,

terapeudi ja kooliga, kuid R. N. käitumine on pigem halvenenud. R. N. ei täida

koolikohustust, ropendab, varastab, hulgub, tarbib keelatud aineid ja ei pea kinni raviplaanist.

Ta on oma käitumisega ohtlik nii endale kui teistele.

30. XXX 30.05.2025. a vastusest nähtub kokkuvõtlikult, et alates 06.05.2025 oli R. N.

enamikel päevadel koolimajas, kuid tundides käis valikuliselt ja õppetöös osales lünklikult –

vaid 4-l päeval viimasest 19-st koolipäevast polnud ühtegi hilinemist, puudumist. Ta pole

olnud kaasas õppevahendeid viimased 2,5 kuud. 08.04.2025 lõi ta klassivenda pähe ja

ähvardas „Tartu sõpradega“. Sellist ähvardamist on maininud ka teised õpilased. Ta on

eputanud keelatud ainete koolis kaasas olemisega ja üks lapsevanem on kirjutanud, et tema

laps on ostnud R. keelatud ainet. R. on püüdnud ka teenida erinevate asjade müügiga. R. on

koolis saanud regulaarselt sotsiaalpedagoogi teenust ja veebruarini oli reedeti majas

psühholoog. Tema teenust R. ei kasutanud. Samuti, kuigi ta on vastuse kohaselt soovinud

õppeaasta tegemata asjad ära parandada ja saatnud kooli juhtkonnale kirja, et on valmis

tegema lisatöid, et mitte klassikursust kordama jääda, on klassikursuse kordama jäämine

väga tõenäoline, kuna 2024/25. õppeaastal tuleb tal vähemalt 7-s õppeaines negatiivne

aastahinne, mistõttu määratakse ta kindlasti täiendavale õppetööle. Toimunud on väike

muutus positiivses suunas, kuid see ei paista olema tingitud suhtumise ja maailmapildi

muutusest, vaid pigem soovist end ajutiselt heast küljest näidata. Näiteks ütles ta inglise

keele õpetajale mai keskel, et peab mingi ajaperioodi tubli olema, sest muidu „pannakse

kinni“. R. käitumist ja tundeelu võiks positiivses suunas mõjutada kinnise lasteasutuse

teenus.

31. Tartu Vallavalitsuse 02.06.2025. a vastusest nähtub, et alates 2022 aasta juulist on R.

ja tema lähedastele pakutud sotsiaalnõustamist, suunatud pere psühholoogilise nõustaja ja

psühholoogi vastuvõtule ning samuti on kohalik omavalitsus taotlenud SKA

nõustamisüksuselt abi R. juhtumikorralduse küsimuses. R. N. on aga pikemat aega ilmutanud

6 (9)

käitumisraskusi, mille ulatus ja mõju on aja jooksul süvenenud. Tema elukorralduses on

seadusrikkumised, vägivaldsus, koolikohustuse eiramine ja riskikäitumine. Ta on õppinud

mitmes koolis, kuid eiranud süstemaatiliselt koolikohustust. Ta viibib sageli teadmata

kohtades, ema kõnedele enamasti ei vasta. Ta on öelnud, et ööbib seal, kus saab ja saab

majanduslikult hakkama. Ema on märganud, et tal on alati raha ja ta soetas endale nukirauad.

R. sõprade osas teab ema, et tegemist on probleemse käitumisega noortega, kellega tema

lapsel ei ole turvaline. Teadmatus, kust R. raha saab, suurendab ema muret võimaliku seotuse

pärast kriminaalse tegevusega. R. peab järgima raviplaani, kuid tema eluviis ei võimalda tal

regulaarselt ravimeid võtta. R. on rääkinud koolis narkootiliste ainete tarvitamisest ja ühel

korral oli test positiivne. PPA teatel oli ta tarvitanud narkootilist ainet, pannud toime

varavastase teo ning olnud teiste suhtes 24.02. ja 08.04. vägivaldne. Kool on püüdnud R.

käitumist positiivses suunas mõjutada, aga see ei ole andnud loodetud tulemust. Ta ei allu ei

vanaema ega ema reeglitele, ei pea kokkulepetest kinni. Tartu Vallavalitsuse

lastekaitsespetsialist on teinud koostööd R. N. ema, Politsei- ja Piirivalveameti, XXX ja

Sotsiaalkindlustusameti nõustajaga ning leidnud, et lapse käitumisest tingitud ohtu ei ole

võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Viimane aeg on sekkuda, et R. võtaks

tegude eest vastutuse, lõpetaks hulkumise ja omandaks põhihariduse.

32. Vallavalitsuse 02.06.2025. a vastusele lisatud terviseportaali väljavõtte kohaselt R.

N. on XXX ja tal oli XXX 11.03.2025. Samuti nähtub, et ta ei võta ravimeid regulaarselt.

Psühholoogi 27.05.2025. a vastuse kohaselt suunati R. N. nõustamisteenusele ja kohtumised

on toimunud erinevate pereliikmetega. Individuaalkohtumised R. N. ei ole mitmel korral

toimunud, kuna ta ei ole neile ilmunud. Koolikohustuse täitmine on ebaühtlane ja on

esinenud ebakohast käitumist. R. on olnud keeruline kokkulepetest kinni pidada – annab

sageli lubadusi, aga ei täida neid. Hiljuti oli R. pikemalt „hüppes“ ja elas enda sõnul

hotellides, tegeles illegaalse äriga. 2023 kevadel lõpetatud kohtumiste tulemusel lõpetas R.

klassi ja suhtlus emaga paranes niipalju, et R. viibis rohkem kodus. 2024 kevad kuni 2025

kevad ei ole kohtumisi toimunud. Noore käitumine on muutunud viimastel aastatel ennast

kahjustavaks. Lisaks ainete tarvitamisele on ravimite võtmine olnud ebaühtlane. Noor vajaks

stabiilset ja turvalist kasvukeskkonda, kus piirid ja reeglid oleksid paigas. Samuti järjepidevat

toetust õppimisel ja psühhosotsiaalset toetust.

33. Kohus on seisukohal, et eelnevalt käsitletud andmed võimaldavad asuda seisukohale,

et hoolimata R. N. noorele eale on tal viimaste aastate jooksul kujunenud välja kehtestatud

reegleid eirav käitumismuster, mis hõlmab endas nii koolikohustuste süstemaatilist eiramist,

vägivaldset käitumist, keelatud ainete tarvitamist kui ka viimasel ajal väärteorikkumiste

toimepanemist. Seejuures on ilmselge, et ükski siiani kohaldatud meede, s.o ei vestlemine,

nõustamine, koolide vahetus ega ka käesoleva aasta jaanuaris mõistetud väärteokaristus ei ole

tema käitumisele pikemaaegset positiivset mõju avaldanud. Seejuures on kohtu hinnangul

märkimisväärne, et isegi olukorras, kus R. N. suhtes oli koostatud esimene väärteoprotokoll

käesolevas asjas (s.o märtsis 2025), ei pannud see teda oma käitumist muutma. Vastupidi, ta

pani sellele järgnevalt toime uusi rikkumisi, eiras koolikohustust kui ka käitus kaasõpilase

suhtes koolis vägivaldselt, sh ähvardas teda oma „Tartu sõpradega“. Seejuures ei olnud ta

reegleid järgivalt võimeline käituma ka pärast seda, kui kohus lükkas asja arutamise

21.05.2025 edasi, et koguda täiendavaid andmeid – R. N. koolis käimine küll paranes vähesel

määral, kuid hoolimata koolis viibimisest osales ta õppetöös jätkuvalt valikuliselt ega allunud

korraldustele. Seejuures nähtub seegi, et see mõningane positiivne muutus ei olnud mitte

tingitud sellest, et R. N. oleks saanud aru, et tema senine käitumine ei ole olnud

aktsepteeritav, vaid pigem sellest, et ta ei soovi kinnisesse lasteasutusse sattuda. Ehk siis ei

olnud ka kinnisesse lasteasutusse sattumise hirm piisavaks motivaatoriks, et hakata oma

7 (9)

viimase aja käitumise üle järele mõtlema ning seetõttu teha oma käitumises positiivseid

muutusi, s.o järgida nõuetekohaselt kehtestatud korda, sh täita regulaarselt koolikohustust.

34. Kohtu hinnangul tuleb vältimatult märkida sedagi, et lisaks sellele, et R. N. suhtes

kohaldatud erinevad sekkumistegevused ei ole senini püsivaid positiivseid tulemusi andnud,

ei soosi asjade muutumist paremuse suunas ka R. N. sõpruskond. Eelneva pinnalt on selge, et

R. N. sõpruskonda kuuluvad isikud, kes ka ise ei järgi kehtestatud reegleid, vaid omavad R.

N. sarnaseid probleeme ja panevad muu hulgas toime ka õigusrikkumisi. Sealhulgas nähtus

seegi, et R. N. sõpruskonda kuuluvad isikud tarvitavad ka keelatud aineid, millised on seeläbi

kättesaadavad ka R. N.. Arvestades aga R. N. diagnoositud XXX, sh ka seda, et tal on alles

hiljuti olnud probleeme raviplaani järgimisega, on keelatud ainete tarvitamine R. N. äärmiselt

ohtlik.

35. R. N. küll avaldas asja arutamisel, et järgib nüüdseks raviplaani ja ei soovi enam uusi

XXX, kuna lõhkus viimase käigus XXX, puudub kohtul, arvestades R. N. kohta teadaolevaid

andmeid, usk, et R. N. selline muutus võiks ilma kõrvalise abita püsivaks jääda. Samal

seisukohal on kohus R. N. väidete osas, et ta järgib edaspidi koolikohustust, kuna ei taha

klassi kordama jääda ning kuna tal on tulevikuplaanides soov õppida XXX. Sellisel

seisukohal on kohus, kuna kohtu käsutuses olevate materjalide pinnalt on ilmselge, et R. N.

on vajadusel suuteline näitama end n-ö paremast küljest, sh andma ka vastuseid, mida teab

teistele aktsepteeritavad olevat. Ühtlasi on ta ka varem erinevaid lubadusi andnud, kuid

nende täitmine on tema jaoks enam kui problemaatiline – tavaliselt jätab ta antud lubadused

täitmata.

36. Arvestades eelnevat on kohus seisukohal, et R. N. senine käitumine on olnud selline,

mis ei anna alust eeldada, et muud alaealisele kohaldatavad meetmed, s.o näiteks üldkasuliku

töö tegemine, aitaks tema käitumist pikemaajaliselt muuta nii, et ta ei paneks enam

õigusrikkumisi toime ja täidaks nõuetekohaselt koolikohustust. Seda enam, et arvestades R.

N. viimase aja käitumist on kohtu hinnangul enam kui küsitav, kas R. N. omab sellisel

määral kohusetunnet, et ta suudaks muid meetmeid-kohustusi täita. Seega on kohus

seisukohal, et just kinnisesse lasteasutusse suunamine on R. N. puhul meetmeks, mis võiks

panna teda oma mõtlemises ja käitumises korrektiive tegema. Kinnisesse lasteasutusse

suunamise kasuks on kohtu hinnangul seegi, et seal on olemas last toetav õppekeskkond, mis

omakorda võimaldab väita, et seal viibides võib R. N. olla suuteline omandama hariduse,

kuivõrd XXX 30.05.2025. a vastuses sedastatu pinnalt ei ole R. N. negatiivsete õpitulemuste

põhjuseks mitte tema kehvad õpioskused ja halb keskendumis- ja töövõime, vaid just

koolikohustuse mittetäitmise ja töö tegemisest keeldumise tagajärg. Ehk siis on kohus

seisukohal, et R. N. käesolevalt kinnisesse lasteasutusse suunamine, mis aitab minimeerida

tema ohtlikust talle endale ja teistele ning täita kolikohustust, võib anda R. N. reaalse

võimaluse enda tulevikuplaanide täitmiseks, s.o asuda pärast põhikooli omandama

kutseharidust.

37. Seega leiab kohus nõustuvalt kohtuvälise menetleja ja erinevalt R. N. kaitsjast, et R.

N. puhul on täidetud SHS § 1302 lg 1 sätestatud eeldused3 tema kinnisesse lasteasutusse

paigutamiseks. Seega tuleb väärteomenetlus R. N. suhtes NPALS § 151 lg 1, KarS § 218 lg 1

ja RelvS 892 lg 1 järgi lõpetada ja kohaldada tema suhtes KarS § 87 lg 2 p-s 8 sätestatud

alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit ning paigutada ta Maarjamaa Hariduskolleegiumi

3 SHS § 1302 lg 1 kohaselt paigutatakse laps kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse käitumine seab ohtu

tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi

vähem piirava meetmega.

8 (9)

Emajõe õppekeskusse alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aastaks. Sotsiaalkindlustusameti

20.05.2025. a kinnise lasteasutuse teenuse koha kinnitamise teate kohaselt on talle tagatud

kinnise lasteasutuse teenuse koht Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuses.

KOHTU SEISUKOHT ÄRAVÕETU JA MENETLUSKULUDE OSAS

38.

20.02.2025 võeti relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 48-25 hoiule

kasteet. See on hoiul Politsei- ja Piirivalveametis (Riia 132, Tartu). Kohus on seisukohal, et

kasteet kuulub kohtuotsuse jõustumisel KarS § 83 lg-te 4, 5 alusel konfiskeerimisele.

39. Menetlusalusele isikule riigi õigusabi korras määratud kaitsja esitas kohtule

tasutaotluse summas 497,76 eurot. Kohus on seisukohal, et taotlus on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. Arvestades aga asjaolu, et R. N. on alaealine, kes ei oma iseseisvat

sissetulekut ning seda, et kohus paigutab ta käesoleva otsusega kinnisesse lasteasutusse, tuleb

antud menetluskulu VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 3 alusel jätta tervikuna riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marju Persidskaja

kohtunik

9 (9)