2-24-146289/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Dagmar Danoa Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-146289

Tsiviilasi

Elektrum Eesti OÜ hagi X vastu võla nõudes

Hagihind

404,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elektrum Eesti OÜ (registrikood 11399985;

asukoht Endla tn 15, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Ahto Järvela (e-post: xxx)

Kostja: X (isikukood XXX, elukoht xxx)

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt X hageja Elektrum Eesti OÜ kasuks välja põhinõue 204,84 EUR,

sissenõutavaks muutunud viivised 147,32 EUR, viivised tasumata põhivõlalt alates

25.03.2025 kuni põhivõla tasumiseni lepingulises määras 0,07% päevas.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Jätta menetluskulud X kanda.

5. Mõista kostjalt X hageja Elektrum Eesti OÜ kasuks välja menetluskuluna kokku

summas 400,00 eurot.

6. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab

poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv

tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229,

AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või

LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

2. Elektrum Eesti OÜ esitas 18.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ja 28.03.2025 Harju Maakohtule hagi X vastu võla nõudes. Kohus võttis hagi

menetlusse 04.04.2025. Elektrum Eesti OÜ esitatud hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja

sõlmisid 14.02.2022 elektrimüügilepingu nr 8814813015 mille alusel müüs hageja

kostjale elektrienergiat tarbimiskohas xxx. Vastavalt tingimuste punktile 2.2.1. kliendil

on kohustus maksta lepingu I osas märgitud tähtajaks ära täies mahus müüja poolt

müüdud elektrienergia kohta esitatud arved. Arved tarbitud elektrienergia ees saadeti

kostjale lepingus näidatud e-postile xxx. Arve tuli üldtingimuste punkti 3.1 järgi tasuda 15

kalendripäeva jooksul alates arve väljastamise kuupäevast. . Üldtingimuste punkti 3.1.

kohaselt tuleb mitteõigeaegse tasumise korral tasuda viivist 0,07% päevas. Üldtingimuste

punkti 2.4.2 järgi kui klient ei nõustu arve sisuga, tuleb esitada pretensioon 10

kalendripäeva jooksul alates arve väljastamise päevast. Kui arve kohta ei ole müüjale

pretensiooni esitatud sätestatud ajal, siis eeldatakse, et kliendil ei ole müüja väljastatud

arve kohta pretensioone. Kostja ei ole esitanud arvetele pretensioone. Hageja teatas

kostjale, et võla tasumata jätmise korral, edastatakse nõue sissenõudmiseks Julianus

Inkasso OÜ-le. Elektrum Eesti OÜ volitas esindama tsiviilvaidluses kostja vastu ja tegema

kõiki tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevaid menetlustoiminguid volitaja nimel.

3. Harju Maakohtu 04.04.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 14

päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.

4. Kohus on 04.04.2025 määruse ja hagimaterjalid kostjale 12.05.2025 AET-s kätte

toimetanud. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg möödus 26.05.2025. Kostja ei ole kohtule

tähtaegselt vastust esitanud.

5. Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille

puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses

nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse

tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt

omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades

õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei esine alust hagi rahuldamata jätmiseks.

Menetluskulud

6. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

7. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

8. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille

tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS

§ 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel

mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

9. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Hagejal on kandnud

menetluskuluna riigilõivu 140 eurot, lepingulise esindaja kulusid 338 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot.

10. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus

kuni 500 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 140 eurot. Tasutud riigilõiv 140 eurot

on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.

11. Samas ei pea kohus täielikult põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 338 eurot.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks

169 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse

eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui

lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning

esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks

120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest

makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma

mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele.

Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja

enda poolt kehtestatud hinnakirjaga.

12. Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu, asja keerukust ning nõude

suurust, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks 2 tunni ulatuses. Järelikult

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 240 eurot (2 h*120eur/h). Kohus arvestab

seejuures, et koostatud hagiavaldus on nn tüüphagi, asi ei ole õiguslikult keeruline ning

hageja on nõude suuruse ja aluse pidanud välja selgitama juba maksekäsu kiirmenetluses.

13. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 400 eurot (140+240 +20).

14. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

15. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt

toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik