4-25-1261/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. mai 2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-1261 (2317,24,009065)

Kohtunik

Margit Roots-Dervishi

Kohtuistungi sekretär

Maarit Maria Kopso

Väärteoasi

Romek Solodkov väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1

ja LS § 236 lg 1 järgi

Vaidlustatud lahend

Politsei- ja Piirivalveameti 2. aprilli 2025 otsus

väärteoasjas nr 2317,24,009065, millega Romek Solodkovi

karistati LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 70

trahviühikut, s.o 280 eurot ja LS § 236 lg 1 alusel

rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o 320 eurot.

Menetlusalune isik

Romek Solodkov – isikukood: 50310245718; elukoht:

xxx; xxx kodanik; e-post: xxx

Kaitsja

Jana Kitter

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna kohtuesindusgrupi esindaja J. P.

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134, maakohus

otsustas:

1. Rahulda osaliselt Romek Solodkovi ja tema kaitsja Jana Kitteri kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 2. aprilli 2025

üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2317,24,009065.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna 2. aprilli 2025 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,24,009065,

osaliselt, s.o Romek Solodkovi karistamises LS § 236 lg 1 järgi ja Romek Solodkovile

LS § 223 lg 1 alusel määratud põhikaristuse täitmise tähtaja osas.

3. Tühistatud osas teha uus otsus, millega

1) lõpetada väärteomenetlus Romek Solodkovi suhtes LS § 236 lg 1 järgi

kvalifitseeritud väärteo toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel;

2) KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel määrata, et LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud

väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv summas 280 eurot tuleb tasuda

ositi 4-kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, st tasudes

igakuiselt 70 eurot.

4. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Romek Solodkovilt

riigituludesse menetluskuluna liiklustrassoloogiaekspertiisi teostamise kulu 661 eurot.

5. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väärteomenetluse kulu 661

eurot tuleb tasuda 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste

maksetena summas 66,10 eurot.

6. Rahatrahv ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr

EE89010220034796011 SEB Pank, nr EE932200221023778606 Swedbank, nr

EE701700017001577198 Luminor Bank või nr EE777700771003813400 LHV Pank.

Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 10220255022580.

7. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras ning süüdlasel tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

8. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

9. Rahuldada menetlusaluse isiku Romek Solodkovi ja tema kaitsja Jana Kitteri kaebus

osaliselt.

10. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon

esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti koostas 11. märtsil 2025 väärteoasjas nr 2317,24,009065

väärteoprotokolli nr 20250311202801, mille teokirjelduse kohaselt juhtis Romek Solodkov

26. septembril 2024 kella 21.36 – 27. septembril 2024 kella 11.43 ajal Liikuri tn 48 juures,

Lasnamäe linnaosas, Tallinnas mootorsõidukit Audi Q2 registreerimismärgiga XXX, ei olnud

piisavalt hoolas ja tähelepanelik oma käitumises ei hoidnud kõigest, et mitte kahjustada teiste

vara ja ei hoidnud ohutut külgvahet ja parkimiskohalt välja sõites riivas parkivat sõidukit

Audi. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju Swedbank Liising AS-le ja A. K.. Lahkus

sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi kahju saaja ei olnud teada ja

kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Kirjeldatud käitumisega rikkus

menetlusalune isik LS § 16 lg-s 1 ja § 46 lg-s 3 sätestatud nõudeid, millega pani toime

LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. LS § 169 lg 4 p-des 4, 5 ja § 169 lg-s 5 sätestatud

nõudeid ja pani toime LS § 236 lg-s 1 sätestatud väärteo.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 2. aprilli 2025

otsusega väärteoasjas nr 2317,24,009065 karistati R. Solodkovi LS § 223 lg 1 alusel

rahatrahviga 70 trahviühikut, s.o 280 eurot ja LS § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 80

trahviühikut, s.o 320 eurot.

3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas 2. aprillil 2025 kaebuse menetlusalune isik

R. Solodkov, kes soovib, et kohus vaataks Politsei- ja Piirivalveameti poolt lahendatud

juhtumi üle ja tühistaks kõik rahalised trahvid. 3. aprillil 2025 esitas R. Solodkov täiendava

kaebuse, milles selgitab, et antud juhtumis ei ole teada, kes on juhtumis teavitaja – kas on

Audi A6 omanik või tähelepanelik naaber. Ekspertiisimääruses on märgitud, et Audi A6 oli

21.36 öösel terve – väide on vale, kuna 21.36 ei ole öö. Kuidas on võimalik, et teavitaja

teadis, et XXX numbrimärgiga auto seisis öösel XXX auto juures. Ekspertiisis ei ole välja

toodud, mis on raskendatud väljasõit. Ei ole aru saada, millel tugineb kahtlustus, et just XXX

numbrimärgiga auto on õnnetuses juhtunus süüdi. Kahtlustus ei tugine mingitele tõenditele,

sündmuskohas puuduvad kaamerad. Ekspertiisimäärus saabus 13. jaanuar 2025, seega

sisuliselt kolm ja pool kuud hiljem peale intsidenti. Audi Q2 võis tagaratta küljevigastuse

saada ükskõik mis ajal peale 3 kuud. Kaebuse esitaja töötas toona D.busters firmas ja tema

ülesandeks oli pesta Bolt rendiautosid. Bolt ei olnud kaebuse esitajat teavitanud enne uurimise

algust, et nende autoga oleks olnud mingeid probleeme, nimelt kriimustusi. Kaebuse esitaja

oletus on, et kui autod kokku põrkavad, on seda kohe kuulda tüüpilise kokkupõrkeheli kaudu.

4. 4. aprilli 2025 määrusega jättis kohus R. Solodkovi taotluse riigi õigusabi saamiseks

käiguta, andes R. Solodkovile puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. R. Solodkov kohtu määratud

tähtajaks puudusi ei kõrvaldanud ja võttis endale lepingulise kaitsja, mistõttu jättis kohus R.

Solodkovi taotluse temale riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks läbi vaatamata.

5. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja ja tema kaitsja Jana Kitter esitatud kaebuse juurde,

paludes kohtuvälise menetleja otsus tühistada täielikult ja lõpetada menetlus väärteokoosseisu

puudumise tõttu. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku

kaebus rahuldamata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

R. Solodkovi teo kvalifitseerimine LS § 223 lg 1 järgi

7. Väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse kohaselt heidetakse R. Solodkovile ette

seda, et ta juhtis 26. septembril 2024 kella 21.36 – 27. septembril 2024 kella 11.43 ajal Liikuri

tn 48 juures, Lasnamäe linnaosas, Tallinnas mootorsõidukit Audi Q2 registreerimismärgiga

XXX, ei olnud piisavalt hoolas ja tähelepanelik oma käitumises ei hoidnud kõigest, et mitte

kahjustada teiste vara ja ei hoidnud ohutut külgvahet ja parkimiskohalt välja sõites riivas

parkivat sõidukit Audi. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju Swedbank Liising AS-le ja

A. K.. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 16 lg-s 1 ja § 46 lg-s 3

sätestatud nõudeid, millega pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

8. LS § 16 lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma

käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara

või keskkonda. LS § 46 lg 3 sätestab, et sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet. LS §

223 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt

liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või

ettevaatamatusest tervisekahjustus.

9. Kokkuvõtvalt heidetakse R. Solodkovile ette esmalt liiklusõnnetuse ja sellega kaasnevalt ka

varalise kahju põhjustamist. Kohtu hinnangul on R. Solodkovile esitatud väärteoetteheide

liiklusõnnetuse ja sellega kaasnevalt ka varalise kahju põhjustamises tõendatud eelkõige

tunnistaja S. K. ütluste, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, liiklusõnnetuses osalenud sõidukite

vaatlusprotokollidega (fotodega vigastustest) ja läbiviidud liiklustrassoloogiaekspertiisiga.

10. Puudub vaidlus selles, et menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja

kohas mootorsõidukit Audi Q2 registreerimismärgiga XXX. See on tuvastatav nii

R. Solodkovi enda ütlustega kui ka Bolt Services EE OÜ poolt edastatud vastusega päringule

(tl 9).

11. Vaidlust ei ole selleski, et Bolt rendiauto Audi Q2 registreerimismärgiga XXX ja

sõiduauto Audi A6 registreerimismärgiga XXX olid pargitud väärteoprotokollis nimetatud

ajal ja kohas üksteise kõrvale. See on tuvastatav nii tunnistaja R. K. ütluste kui ka A.

K. poolt süüteoteates (tl 14) esitatud kahe fotoga (toimikus oleval DVD plaadil kaustas

Romek Solodkov, fail nr-ga IMG_3247), millelt nähtub mootorsõidukite paiknemine 26.

septembri 2024 õhtul.

12. Vaidlus puudub selleski, et mõlemal sõidukil olid 27. septembri 2024 hommikul värsked

vigastused. Tuvastatavad nii R. K. kohtuistungil antud ütlustega, kui ka A. K. ja R. K. poolt

edastatud fotodega (toimikus oleval DVD plaadil kaustas Romek Solodkov failid nr-tega

IMG_3248, XXX.jpg, XXX.jpg, ikkaXXX.jpg, veelXXX.jpg).

13. Tuvastada tuleb, kas menetlusalune isik Liikuri tn 48 maja ees olevalt parkimiskohalt

mootorsõidukiga Audi Q2 registreerimismärgiga XXX välja sõites riivas tema kõrval parkivat

sõidukit Audi A6 Avant registreerimismärgiga XXX, põhjustades mootorsõidukile Audi A6

vigastused vasakul esinurgal ja mootorsõidukile Audi Q2 vigastused parema külje tagumisel

osal ja veljel.

14. Menetlusaluse isiku ja tema kaitsja põhiargument seisneb selles, et R. Solodkovile ei ole

omistatav mootorsõiduki Audi A6 riivamine, st R. Solodkov ei ole mootorsõiduki juhtimisel

rikkunud liiklusnõudeid. Kohus selle seisukohaga ei nõustu ja põhistab seda järgmiselt.

15. Kaebajale heidetakse ette liiklusõnnetuse põhjustamist. LS § 2 p-s 32 antud definitsiooni

kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu

tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.

16. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle sõiduauto Audi A6 Avant kasutaja S. K., kes

selgitas, et parkis 26. septembri 2024 õhtul kella 21.36 ajal Liikuri 48 maja ette. Sõiduk oli

parkides vigastusteta, sõiduki pamper oli terve. Tol õhtul sadas tugevat vihma. Kuivõrd kõrval

seisis BOLT Drive auto parkimiskohal põiki, tegi ta igaks juhuks foto. Foto tehtud

26. septembril 2024 kell 21.36. Neil on väga halb väljasõit parklast – on tee ja nii vasakul kui

ka paremal seisavad autod ja kui nüüd autod sealt välja sõidavad, siis on väga kitsas. Tegi

pildi igaks juhuks, kuna kartis, et midagi võib juhtuda, sest pargitud sõiduk tema auto kõrval

oli pargitud viltu. Järgmisel hommikul nägi kriimustust enda auto Audi A6 pamperi peal.

Auto omanik on tema isa. Sõbraga koos leidsid selle sama Bolt Drive auto sama

numbrimärgiga bussijaama juures. Tuvastas sõidukil tagumise parempoolse tiiva ja ukse

vigastuse, mille fotografeeris. Bolti äpist saab kaardilt kergesti vaadata ja otsida konkreetset

sõidukit, filtreerida, et näitaks ainult Audisid – vajutad kaardi peale ja ta näitab selle auto

numbrimärgi. Saatis fotod BOLT’le, kes vastas, et pöörduge politseisse. Isa kui sõiduki

omanik pöördus ka politseisse.

17. Tunnistaja ütlusi selle kohta, et isa politseisse pöördus, kinnitab A. K. süüteoteade, milles

kirjeldab, kuidas sõiduk registreerimismärgiga XXX pargiti parklasse Liikuri tn 48 maja ette

ja et tema auto kõrval seisis Bolt Drive rendiauto registreerimismärgiga XXX. Bolt Drive

sõiduk seisis põiki, mistõttu igaks juhuks tehti foto. Hommikul oli temale kuuluva sõiduauto

registreerimismärgiga XXX kaitseraual märgata tugevat hõõrdumist.

18. Samuti kinnitavad tunnistaja S. K. ütluste usaldusväärsust autol esinevate vigastuste kohta

politseile edastatud fotod ja 18. oktoobril 2024 koostatud sõiduki Audi A6 Avant

registreerimismärgiga XXX, vaatlusprotokoll koos selle lisaks olevate fotodega. Vaatlusega

tuvastati nimetatud sõidukil vigastused vasakul esinurgal (protokolli kohaselt fikseeritud

18. oktoobril 2024 Rahumäe tee 6 Tallinnas).

19. 22. oktoobril 2024 koostati sõiduki Audi Q2 registreerimismärk XXX, vaatlusprotokoll

koos selle lisaks olevate fotodega. Vaatlusega tuvastati nimetatud sõidukil vigastused parema

külje tagumisel osal ja veljel (protokolli kohaselt fikseeritud 22. oktoobril 2024 Rahumäe tee

6 Tallinnas).

20. 13. jaanuaril 2025 määras politsei liiklustrassoloogiaekspertiisi (tl 17). Sealjuures anti

eksperdi käsutusse väärteoasja 231724009065 materjalid, mh DVD-plaat mõlema sõiduki

fotodega. Seega kasutas ekspert ekspertiisi läbiviimisel fotosid, mida oli teinud nii tunnistaja

S. K. vahetult peale liiklusõnnetuse toimumist kui ka politsei. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul

asjakohane kaebuse esitaja ja tema kaitsja väide, et kuivõrd ekspertiis määrati alles 13.

jaanuaril 2025 ja ekspertiisiakt valmis 5. märtsil 2025, siis sõidukitel tuvastatud vigastused

võisid olla tekkinud ükskõik mis ajal peale 26. septembrit 2024 – nii on ekspertiisi aluseks mh

võetud fotod, mis tehtud sõidukitest nii 26. septembril 2024 kui ka 27. septembril 2024

(sõiduki Audi Q2 registreerimismärgiga XXX leidmisel tunnistaja R. K. poolt kell 11.43).

Samuti on aluseks võetud politsei poolt tehtud fotod sõidukitest ja nende vigastustest (mis

kattuvad R. K. algsetel fotodel olevate vigastusega) vastavalt 18. oktoobril ja 22.

oktoobril 2024.

21. Liiklusõnnetuse põhjustamist Audi Q2 juhi poolt teokirjelduses nimetatud ajal ja kohas

kinnitab kohtu hinnangul üheselt ka liiklustrassoloogia ekspertiisiakt nr 25E-LT00007.

22. Eksperdilt küsiti, kas sõiduauto Audi A6 Avant registreerimismärgiga XXX vasakul

esinurgal olevad vigastused on tekkinud kontakteerumisel Audi Q2 registreerimismärgiga

XXX parema külje detailidega. Ekspertiisiaktis nr 25E-LT00007 (5. märts 2025) antud

arvamuse kohaselt vigastused sõiduauto Audi A6 Avant registreerimismärgiga XXX vasakul

esinurgal on tekkinud kontakteerumisel Audi Q2 registreerimismärgiga XXX parempoolse

tagaratta eesmise osaga. Ekspert on ka ekspertiisiaktis kirjeldanud, kuidas ta seesugusele

järeldusele jõudis. Kohus toob täiendavalt esile, et ekspert leidis, et sõiduautol Audi Q2

registreerimismärgiga XXX on vigastatud parempoolse külje tagaratta eesmine ala. Audi Q2

vigastatud alal on kolm intensiivsemat kontaktjälgedega kaetud piirkonda – parempoolne

rattakoopa serv, kõrguste vahemikus 39-41 cm, kust nähtub horisontaalsete kraape-

nühkejälgedega kaetud ala (ekspertiisiaktile lisatud fotol punane tähis); eelnimetatud

vigastuste kohal, kõrguste vahemikus 45-53 cm, on ühtlaste horisontaalsete kraapejälgedega

kaetud ala (ekspertiisiaktile lisatud fotol kollane tähis); horisontaalsete tihedate

kraapejälgedega kaetud ala keskel, kõrgustel ca 48 cm ja 49cm, on rattakoopalaiendi ja plastik

küljeliistu puutekoht, mille servad võivad jätta eristatavad kontaktjäljed kontakteerunud

sõidukile (ekspertiisiaktile lisatud fotol helesinine tähis). Sõiduautol Audi A6

registreerimismärgiga XXX on vigastatud vasakpoolne esinurk. Nimelt esistange

vasakpoolsel nurgal on horisontaalsed kraape-nühkejälgede kogumid. Ka Audi A6 vigastused

saab jaotada kolmeks piirkonnaks: 1) vasakpoolse udulaterna pesa väljaulatuval

serval nähtuvad intensiivsed värvkatet läbistavad kahjustused (ekspertiisiaktile lisatud fotol

punane tähis) – nimetatud vigastus on seostatav sõiduauto Audi Q2 rattakoopa alaservas oleva

kraapejälgede kogumiga, mis on tähistatud sarnase värviga; 2) stange vasakpoolsel nurgal

tulepesuri ja udutule vahele jääval alal on tihedate kraapejälgedega kaetud ala

(ekspertiisiaktile lisatud fotol kollane tähis) – nimetatud vigastus on seostatav sõiduauto Audi

Q2 rattakoopaserval oleva kraapejälgede kogumiga ja tähistatud sarnase värviga; 3) tihedate

kraapejälgedega kaetud ala keskosas nähtuvad kaks paralleelset ja eristatavat jälge, mis on

seostatavad sõiduauto Audi Q2 rattakoopa laiendi ja küljeliistu puutekohaga (ekspertiisiaktile

lisatud fotol helesinine tähis). Seega kõik Audi Q2 esinevad jäljed on seostavad sõiduautoga

Audi A6. Kokkuvõtlikult leidis ekspert, et võttes arvesse sõidukitel esinevate vigastuste

iseloomu, paiknemist ja vertikaalset ulatust, saab öelda, et vigastused sõiduauto Audi A6

Avant registreerimismärgiga XXX vasakul esinurgal on tekkinud kontakteerumisel Audi Q2

registreerimismärgiga XXX parempoolse tagaratta eesmise osaga.

23. Seega on ekspertiisiaktiga sõiduauto Audi A6 Avant vigastused seostatud Audi Q2

vigastusega ning kirjeldatud veenvalt, kuidas ekspert seesugusele järeldusele jõudis.

24. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et kaitsja ega kaebuse esitaja ei ole kordagi

vaidlustanud tõendi, s.o ekspertiisiakti lubatavust. Samuti ei ole kohtuliku uurimise käigus

taotletud liiklusekspertiisi koostanud eksperdi ülekuulamist. Samuti ei ole kohtule esitatud ka

ekspertiisiakti sisu kummutavaid tõendeid. Käesolevas menetluses ei ole ka vaidlustatud seda,

et eksperdiarvamus on vale. Käesolevas menetluses on kaebuse esitaja seisukoht see, et tema

ei ole seda liiklusõnnetust põhjustanud.

25. Kohtumenetluses antud ütlustes R. Solodkov talle etteheidetavat tegu ei tunnista.

Tunnistab seda, et juhtis mootorsõidukit Audi Q2 registreerimismärgiga XXX

väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas. R. Solodkov ei tunnista aga seda, et tema parklast

väljudes oleks riivanud kuidagi XXX-i. Helistati kuskil oktoobri keskel politsei poolt ja

kutsuti uurija juurde. Uurija juures selgitas samuti, et tema enda mälu järgi ei ole seda teinud.

Korra näidati mingit pilti ka, aga ei osanud selle kohta midagi öelda. Kuskil märtsis võeti

uuesti ühendust ja öeldi, et tulge väärteomenetlusele järgi. Anti lihtsalt see väärteoasi kätte ja

kuu aja pärast otsustati, et olen süüdlane. Ei näe, et uurides oleks toodud mingeid fakte selle

kohta, et tema kuidagi selle asjaga seotud oleks. Ei ole edastatud normaalseid pilte,

ekspertiisis pole isegi värvikatseid tehtud. Ekspertiisist ei ole aru saada, kelle autod või mis

numbrimärgiga ekspertiisiks esitatud on. Bolt ise võttis temaga ühendust alles 30. oktoobril.

Kaamera pilt näitas, et R. Solodkov ikka on 26. septembri 2024 ööl vastu 27. septembri 2024

Bolt autoga sõitnud. Bolt andmete järgi võttis ta selle sõiduki Liikuri tn 48 kell 1.36 ja sõitis

Kassi tn 2 juurde, lõpetas sõidu kuskil kell 2.38. Oli sõidukis üksinda. Parkis sõiduki seal

samas ära ka. Äpi kaudu saab vaadata, mis linnaosas mingi auto on, mis pesu ja hooldust

vajab, ja ta sõitis tollele järgi. D. B.ga oli neil tööleping ja D. B.l oli siis omakorda leping

Bolt-ga. Boltist saadud informatsiooni kohaselt liikus see sõiduk juba järgmisel hommikul

edasi, täpset kellaaega ei tea. Aga teab, et järgmisel päeval kasutati sõidukit kohe edasi. Seega

oli see auto kuni ekspertiisi tegemiseni siis kogu aeg erinevate klientide kasutuses. Kaebuse

esitaja selgitas sedagi, et Bolt auto ei olnud kuidagi kaldus, vähemalt tema seda ei mäleta. Igal

Bolt’i autol peaksid olema parkimisandurid, kuid sel õhtul parkimisandurid tööle küll ei

hakanud. Mingit kriginat ta ka ei kuulnud. Tema mälu järgi ei olnud mingeid väljasõidu

takistusi. Samuti autot pestes ei näinud ta sõidukil Audi Q2 mingeid vigastusi.

26. Kohtu hinnangul on tunnistaja S. K. ütlused usaldusväärsed, kuivõrd on kokkulangevad ka

teiste väärteoasjas kogutud tõenditega. Samuti pole põhjust kahelda ekspertiisi või

eelmärgitud teiste dokumentaalsete tõendite usaldusväärsuses. Nii on ekspertiisiaktiga

tuvastatud, et mootorsõidukil Audi A6 Avant registreerimisnumbriga XXX vigastused on

tekitatud mootorsõiduki Audi Q2 registreerimismärgiga XXX poolt – seega on

ekspertiisiaktiga kindlaks tehtud, et kõnesolevate sõidukite vahel on kontakt toimunud, kaks

kõnesolevat sõidukit on kokku puutunud. Seejuures on tuvastatud, et väärteoprotokollis

nimetatud ajal ja kohas just menetlusalune isik mootorsõidukit Audi Q2 juhtis ja

parkimiskohalt välja sõitis, et mootorsõidukit pesema viia. Menetlusalune isik on ka ise

tunnistanud, et ju ta siis väärteoetteheites nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit audi Q2

registreerimisnumbriga XXX juhtis. Lisas sedagi, et väljasõidul pööras paremale, seega

suunas, kus paikneski S. K. poolt pargitud Audi A6 Avant. Seesugune

liikumistrajektoor on kahtlemata kokkulangev ja seostatav ka Audil A6 Avant tuvastatud

vigastustega. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul veenvalt tuvastatud, et sõiduautol

Audi A6 Avant vigastused on tekitatud menetlusaluse isiku R. Solodkovi poolt

väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas. Kuigi kontakt kahe sõiduki vahel leidis aset 27.

septembri 2024 varahommikul (ca kell 1.36) ja tunnistaja R. K. tuvastas sõidukil Audi Q2

registreerimisnumbriga XXX vigastused 27. septembril 2024 kell 11.43, ei ole kohtu

hinnangul eluliselt usutav, et ajavahemikus 27. septembri 2024 kell 2.38 kuni 11.43

täpselt need kaks sõidukit oleksid kokku puutunud kuskil mujal kui Liikuri tn 48 maja ees,

üksteist riivanud ja riivanud veel selliselt, et sõidukitel oleksid tekkinud täpselt samasugused

vigastused, mis omavahel seostatavad. Seda enam, et isegi kui sõidukiga Audi Q2 sõideti

peale Audiga A6 Avant kontakti toimumist, siis Audi A6 Avantiga ringi ei sõidetud. Seega ei

ole võimalik, et nende kahe sõiduki kokkupuude oleksid saanud juhtuda väärteoprotokollis

kajastatust erineval ajal ja erinevas asukohas.

27. Siinkohal märgib kohus sedagi, et kaitsja on ekslikult leidnud, et käesoleval juhul on

tegemist nö tavapärase sõidukite rentimisteenusega, kus renditud sõiduk antakse järgmisele

kasutajale üle selliselt, et eelnevalt kontrollitakse sõiduk põhjalikult üle ja alles siis antakse

järgmisele kasutajale üle. Praegusel juhul oli R. Solodkovi poolt juhitud mootorsõiduki näol

tegemist nn Bolt renditeenusega, kus kasutaja siis vastava Bolt äpi kaudu leiab endale sobiva

sõiduki ja selle sama äpi kaudu rendib selle. See, et kasutustingimustes on kirjas, et sõiduk

enne rentimist tuleb kasutaja enda poolt ka üle vaadata, et tähenda kindlasti seda, et kõik

kliendid seda ka teevad.

28. Eeltoodust tulenevalt peab kohus tõendatuks, et just R. Solodkov oli see, kes juhtis

mootorsõidukit Audi Q2, registreerimisnumbriga XXX, ajavahemikus 26. septembril 2024

kella 21.36 kuni 27.septembril 2024 kella 11.43 aadressil Liikuri tn 48, Tallinn ja

parkimiskohalt välja sõites riivas parkivat sõidukit Audi A6 Avant registreerimismärgiga

XXX. Oma tegevusega põhjustas R. Solodkov varalise kahju Swedbank Liising AS-le ja

A. K.le.

29. Kohtu hinnangul seisnes kõnealusel juhul liiklusnõuete rikkumine selles, et menetlusalune

isik ei hinnanud õigesti vahemaad tema sõiduki ning pargitud sõiduauto Audi vahel.

Möödumisel ei veendunud, et tema poolt juhitud sõiduk mööduks teisest seisvast sõidukist

ohutult ning seetõttu riivas teist sõidukit. Juhi kohustuseks on olla veendunud, et tema sõit on

ohutu. Olukorras, kus menetlusalusel isikul oli vaja parkimiskohalt väljumisel mööduda

teisest pargitud sõidukist, ei olnud juht veendunud selles, et tema poolt valitud

liikumistrajektoor tagaks ka tema sõiduki kõrval asuva auto ohutuse. Kuivõrd R. Solodkovi

poolt juhitud sõidukil tekkis kokkupuude seisva sõidukiga, on ilmne, et juht ei valinud sobivat

liikumistrajektoori. R. Solodkov tegi valearvestuse sõidukite vahele jääva kauguse suhtes,

mis põhjustas teise sõiduki riivamise. Seega ei hoidnud R. Solodkov sõidukit juhtides ohutut

külgvahet, sest vastasel korral poleks A. K.le kuuluva sõiduki vasakpoolne esinurk kannatada

saanud. Kohus leiab, et R. Solodkov sõitis sõidukiga hooletult. Eeltoodust tulenevalt leiab

kohus, et üheselt on tõendatud R. Solodkovi poolt LS § 46 lg 3 nõuete rikkumine - juht peab

sõitmisel hoidma ohutut külgvahet.

30. LS § 16 lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma

käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara

või keskkonda. Kohtu hinnangul oma tegevusega, s.o teise sõiduki kahjustamisega

parkimiskohalt väljasõitmisel, rikkus R. Solodkov ka LS § 16 nõudeid.

31. Tuvastatud on ka see, et liiklusõnnetuse tagajärjel põhjustati varaline kahju A. K.le

(vigastused sõiduautol Audi A6 Avant registreerimismärgiga XXX) ja AS-le Swedbank

Liising AS-le (vigastused sõiduautol Audi Q2 registreerimismärgiga XXX). Varalise kahju

tekkimist ja mootorsõidukitel tekkinud vigastusi kinnitavad nii sündmuskoha vaatlusprotokoll

kui ka sõidukite vaatlusprotokollid koos fotodega, millede kohaselt on sõiduautol Audi A6

Avant vigastused vasakul esinurgal ja sõiduautol Audi Q2 vigastused parema külje tagumisel

osal ja veljel.

32. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et menetlusalune isik R. Solodkov

rikkus oma tegevusega LS § 16 lg 1 ja § 46 lg 3 nõudeid ja põhjustas sellega liiklusõnnetuse

(riivas pargitud sõiduautot), millega kaasnes varaline kahju. Sellega täitis ta LS § 223 lg 1

objektiivse koosseisu. Menetlusaluse isiku ütlustega loeb kohus tõendatuks, et LS § 16 lg-s 1

ja § 46 lg-s 3 sätestatud rikkumine on R. Solodkovi poolt toime pandud ettevaatamatusest

hooletuse vormis. Karistusseadustiku (KarS) § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime

hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda

tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. R. Solodkov pani

rikkumise toime vähemalt hooletusest, arvates alusetult, et temast paremal seisval sõidukil ei

tekkinud kahjustusi ning seetõttu ei ole ta liiklusnõudeid rikkunud. Tähelepaneliku ja

kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud Audi A6 Avant riivamist tunnetama,

sõidukitel tekkinud vigastusi nägema ning märkama. Tagajärg on seega põhjustatud

hooletusest. Isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

33. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 16 lg 1 ja

§ 46 lg 3 nõudeid ja pani sellega toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

R. Solodkovi teo kvalifitseerimine LS § 236 lg 1 järgi

34. Lisaks heidetakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta lahkus

liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju

saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.

Kirjeldatud teoga rikkus R. Solodkov LS § 169 lg 4 p-de 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes

sellega toime LS § 236 lg-s 1 sätestatud väärteo.

35. LS § 169 lg 4 p-de 4 ja 5 kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui on

täidetud kõik järgmised tingimused, sh: nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav

isik (p 4) ja liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ning varalise kahju saajad on punktides 2-

4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud (p 5). LS § 169 lg 5 ls 1

kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei

ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel,

tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.

LS § 236 lg 1 näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt

liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.

36. Eelnevalt on tuvastatud, et R. Solodkov pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava

väärteo. Vaidlust ei ole ka selles, et R. Solodkov pani toime LS § 236 lg 1 objektiivsele

koosseisule vastava teo – lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt, jättes politseile õnnetusest

teatamata, kuigi LS § LS § 169 lg 4 p-de 4 ja 5 ning lg 5 järgi oleks see olnud kohustuslik.

37. Samas on kohtu hinnangul tuvastatav, et R. Solodkov pani süüteo toime hooletusest

ettevaatamatuse vormis (KarS § 18 lg 3). Menetlusaluse isiku enda sõnul ei saanud ta aru, et

tema parkimiskohalt väljudes oleks riivanud tema kõrval pargitud sõidukit Audit A6 Avant.

Kohtu hinnangul pidi aga menetlusalune isik liiklussituatsiooni arvestades aru saama sellest,

et ta võis olla põhjustanud liiklusõnnetuse. Kuigi ta väidetavalt ei teadnud süüteokoosseisule

vastava asjaolu esinemist, pidanuks ta tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral

Audi A6 Avant riivamist tunnetama (eriti silmas pidades seda, et oli tegemist öise ajaga, kus

liiklustihedus ja seega ka müra kahtlemata vaikne), sõidukitel tekkinud vigastusi nägema ning

märkama. Seega oleks pidanud ta ka tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral

sõidukid üle vaatama ja liiklusõnnetusest teatama. Liiklusõnnetusest teatas politseisse hoopis

kahju saanud isik.

38. Kuivõrd kohtu hinnangul on tuvastatav, et R. Solodkov pani LS § 236 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo toime hooletusest ettevaatamatuse vormis, ei vasta R. Solodkovi tegu

LS § 236 lg 1 sätestatud süüteokoosseisule.

39. Nii on Riigikohus 20. veebruari 2024 kohtuotsuse nr 4-23-2240 punktides 9 ja 10

selgitanud järgmist: „LS § 236 lg 1 sõnastus ei täpsusta nõutavaid subjektiivse koosseisu

tunnuseid ning karistusseadustiku (KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik

kui ka ettevaatamatu tegu. Maakohus tuvastas, et S. K pani süüteo toime hooletusest KarS §

18 lg 3 järgi (p 9). Riigikohus on varem selgitanud, et kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduki

juhile heidetakse ette liiklusõnnetusest politseile teatamise kohustuse täitmata jätmist, peab

tegema kindlaks, kas see isik oli teadlik liiklusõnnetuse toimumisest või mitte. Juhul, kui

menetlusalune isik ei olnud liiklusõnnetusest teadlik, ei saa ka järgneda tema vastutust, sest

isikult ei saa nõuda, et ta teataks asjaolust, mis asub väljaspool tema teadmiste piire (Vt

RKKK 13.10.2006, 3-1-1-87-06, p 8)“.

40. Seega, kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et R. Solodkov jättis liiklusõnnetusest

politseile teatamata hooletusest, st ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist,

ei vasta R. Solodkovi tegu LS § 236 lg 1 süüteokoosseisule. Seetõttu tühistab kohus

kohtuvälise menetleja otsuse osas, millega R. Solodkovi karistati LS § 236 lg 1 järgi ja

lõpetab selles osas väärteomenetluses VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Karistus

41. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sättest, mille kohaselt on karistuse

mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning

õiguskorra kaitsmise huve.

42. LS § 223 lg 1 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti

või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Menetlusalust isikut on karistatud

rahatrahviga 70 trahviühikut ehk 280 eurot, s.o sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt

väiksemas määras. Kohus leiab, et arvestades R. Solodkovile süüks arvatava teo sisu, vastab

kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus tema süü suurusele. Süü suuruse hindamisel

võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid, sh sõidukitele tekitatud kahju ulatust.

Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et menetlusalune isik ei ole oma süüd tunnistanud ega

kahetsust avaldanud. Samas on kohtu hinnangul tegu toime pandud ettevaatamatusest ning

samuti tuleb arvestada, et R. Solodkovil ei ole kehtivaid karistusi. R. Solodkovile karistuse

mõistmisel ei ole kohtuväline menetleja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja mõistetud

karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele. Kuivõrd

kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse suurus on seaduslik ja põhjendatud, siis kohus

määratud rahatrahvi suurust muutma ei hakka, kuid arvestades menetlusalusele isiku

materiaalset olukorda (tegemist on üliõpilasega, kellel sissetulek puudub, läbiviidud

ekspertiisi eest tasumise kohustus), on kohtu hinnangul igati mõistlik anda R. Solodkovile

võimalus tasuda väärteo eest määratud rahatrahv vabatahtlikult pikema aja jooksul.

Arvestades rahatrahvi suurust on põhjendatud rahatrahvi tasumine ositi võrdsetes osades 4

kuu jooksul.

43. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 tühistab kohus kohtuvälise menetleja

otsuse osaliselt, s.o Romek Solodkovi karistamises LS § 236 lg 1 järgi ja Romek Solodkovile

LS § 223 lg 1 alusel määratud põhikaristuse täitmise tähtaja osas. Tühistatud osas teeb kohus

uue otsuse millega: 1) lõpetab väärteomenetlus Romek Solodkovi suhtes LS § 236 lg 1 järgi

kvalifitseeritud väärteo toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel; 2) KarS § 66 lg-te 2 ja 3

alusel määrab, et LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud

rahatrahv summas 280 eurot tuleb tasuda ositi 4-kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest, st tasudes igakuiselt 70 eurot. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus

muutmata. Rahuldada menetlusaluse isiku R. Solodkovi ja tema kaitsja J. Kitteri kaebus

osaliselt.

Menetluskulud

44. Kuivõrd käesolevas väärteoasjas on leidnud tõendamist, et menetlusalune isik pani toime

LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ja tema karistamine on seetõttu õiguspärane,

kuuluvad VTMS 38 ja KrMS § 175 lg 1 p 3 ning § 180 lg 1 alusel temalt väljamõistmisele

menetluskuluna väärteomenetluse käigus tekkinud kulud liiklustrassoloogiaekspertiisi eest.

Arvestades ekspertiisi maksumust 661 eurot ja R. Solodkovi majanduslikku olukorda ja talle

määratud karistuste suurust, on põhjendatud väljamõistetud menetluskulud KrMS § 180 lg 3

4. lause alusel tasuda ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 66,10

eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)