2-25-1420/40 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Kohtujurist

Jaanika Juurik

Määruse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2025, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-25-1420

Tsiviilasi

J.X-i hagi Z.H vastu ühisvara jagamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J.X (isikukood XXX), riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

(e-post XXX)

Kostja: Z.H (isikukood XXX), riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Anu Toomemägi-

Kivistik (e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada J.X ja Z.H vahel sõlmitud ja 02.06.2025 kohtule esitatud kompromiss,

mille tingimused on:

I. Jätta J.X (ik XXX) ainuomandisse sõiduauto xxxxxx väärtusega 3000 eurot.

Hageja ei tasu kostjale enamsaadud vara eest rahalist hüvitist.

II. Kostja lubab ja hageja avaldab soovi kustutada Transpordiameti registrist senine

kanne kostja kohta ning sõiduki xxx ainuomanikuna sisse kanda hageja. Kostja

annab käesolevaga oma nõusoleku vastava kande tegemiseks.

III. Pooled taotlevad käesolevaga, et kohus saadaks kompromissi kinnitava

kohtumääruse Transpordiametisse täitmiseks Kompromissilepingu punkti 2 osas

selliselt, et pooltel ei ole vajadust esitada täiendavat avaldust registripidajale.

IV. Jätta Z.H (ik XXX) ainuomandisse järgmine vallasvara:

•

I D reg.märk xxxxxx väärtusega 3200 eurot.

•

Täiskasvanute ATV väärtusega 5000 eurot.

•

Murutraktor Raider Husqvarna väärtusega 5000 eurot.

•

Mootorsaag Saw Wolf Garten CSE2240 väärtusega 200 eurot.

•

Metabo saag 230 väärtusega 500 eurot.

•

Survepesur väärtusega 200 eurot.

•

Bensiinmootoriga trimmer Sthill väärtusega 150 eurot.

•

Reguleeritav lauasaag väärtusega 300 eurot.

•

Traatkeevitussead väärtusega 450 eurot.

•

Makita akutrell, akud, laadija väärtusega 250 eurot.

•

sisemööbel, aiamööbel köögimööbel, diivan, magamisvoodi, väärtusega

teler 500 eurot.

•

tööriistad väärtusega 2000 eurot.

(kokku kostjale jääva vara väärus 17 750 eurot). Kostja ei tasu hagejale

enamsaadud vara eest rahalist hüvitis.

V. Juhul, kui sõiduki xxxxxx hageja nimele (ainuomandisse) kandmine või mistahes

muude kannete tegemine käesolevat Kompromisslepingut kinnitava kohtumääruse

alusel ebaõnnestub, kohustuvad pooled tegema heas usus endast kõik tuleneva, et

käesolevas kompromissis märgitud kanded saaksid tehtud. Sõiduki omandiõiguse

muudatusega kaasneva riigilõivu tasumise kohustus on hagejal ja see ei kuulu

kostja poolt hüvitamisele.

VI. Käesolev kompromiss lahendab ammendavalt ja lõplikult tsiviilasja nr 2-25-1420

esemeks olevad nõuded. Pooled kinnitavad, et neil puuduvad teineteise suhtes

ühisvaraga seoses mistahes nõuded ja pretensioonid. Välja arvautud need, mis

puudutavad Kompromissilepingu täitmist.

VII.Poolte poolt tsiviilasjas nr 2-25-1420 kantud menetluskulud (sh võimalikud

kohtueelsed õigusabikulud) jäävad Eesti Vabariigi kanda.

VIII. Käesolev Kompromissileping jõustub selle allkirjastamise hetkel.

IX. Pooled kinnitavad, et on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud

kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.

X. Pooled paluvad kohtul käesolev kompromiss ja menetluste lõpetamise avaldus läbi

vaadata kirjalikus menetluses.

XI. Pooled on TsMS § 64 lõike 2 kohaselt kokku leppinud, et lühendavad

Kompromissilepingu kinnitamise kohta tehtava kohtumääruse kaebetähtaega.

Pooltel on õigus esitada määruskaebus Kompromissilepingu kinnitamise kohta

tehtavale kohtumäärusele 7 (seitse) päeva jooksul nimetatud kohtumääruse

kättetoimetamisest.

XII.Kompromissleping allkirjastatakse digitaalselt 1 (ühes) eksemplaris, mis esitatakse

Pärnu Maakohtule.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-1420.

3. Kompromisslepingus käsitlemata menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Vabastada pooled menetlusabiga seotud menetluskulude riigituludesse tasumise

kohustusest.

Edasikaebamise kord

Kompromissi kinnitava määruse peale võib esitada määruskaebuse 7 päeva jooksul

Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. J.X esitas 27.01.2025 Pärnu Maakohtule hagi Z.H vastu ühisvara jagamise nõudes, milles

taotles ka hagi tagamist. Kohus 28.01.2025 võttis hagi menetlusse ja rahuldas hagi tagamise

taotluse. Hagimaterjalid ja kohtu 28.01.2025 määrus on kostjale kätte toimetatud

02.02.2025. Kohus 04.04.2025 rahuldas kostja riigi õigusabi taotluse ning andis kostjale

riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasjas nr 2-25-1420.

2. Kostja esitas 21.04.2025 kohtule esmase seisukoha hagile, kompromissettepaneku ja

taotluse ning 22.04.2025 täiendas varasemalt esitatud seisukohta. 24.05.2025 esitas hageja

esindaja kohtule kompromissi projekti ning 02.06.2025 esitati kohtule poolte poolt

allkirjastatud kompromiss.

Kohtumääruse põhjendused

3. Kohus leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse lõpetada.

4. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et pooled

võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad

kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli

kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on

vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui

kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda

kinnitama perekonnaasjas.

5. Kohtu arvates pole antud juhul kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade

kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.

Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled on

kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Järelikult on pooled

teadlikud TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel

tekkivatest kohustustest. Pooled on kinnitanud, et nad on nõus kompromissi kinnitamisega

kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus peab võimalikuks kompromissi

kinnitamist kirjalikus menetluses.

6. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud

hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei

tulene teisiti (TsMS § 432).

7. TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad

kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku

leppinud teisiti.

8. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud menetluskulude jaotuses mille kohaselt

jäävad poolte kantud menetluskulud) Eesti Vabariigi kanda. Kohus käsitleb eeltoodud

kokkulepet taotlusena kohaldada TsMS § 190 lg 7-t.

9. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida

hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja

riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai

menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale

kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. TsMS § 190 lg 4

kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse

avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse

rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud

riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes

3 sätestatut. TsMS § 190 lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud

kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette

näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu

määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise

kohustusest.

10. Nii hagejale kui kostjale on kohus määranud riigi õigusabi korras esindaja ning andnud

neile menetlusabi. Hagejale on antud menetlusabi hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud ühe

aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist (01.03.2023 määrus

tsiviilasjas nr 2-23-1596). Kostjale on antud menetlusabi hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi

õigusabi kulud osamaksetena ühe aasta jooksul peale riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse

kindlaksmääramist ja menetluskulude jaotamist (04.04.2025 määrus nr 2-25-1420).

11. Käesolevas asjas on pooled jõudnud kompromissile. Kohus on pooltele riigi õigusabi

andmisel hinnanud nende majanduslikku olukorda ning leidnud, et neil puuduvad vahendid

vajaliku õigusteenuse eest tasuda koheselt peale vajaliku teenuse tarbimist ühe osamaksena.

Kohtule teadaolevalt ei ole poolte majanduslik seisund varasemaga võrreldes muutunud.

Kompromissis märgitud kostja ainuomandisse jäävate esemete koguväärtus on

hinnanguline ning ei ole teada, kas need on realiseeritavad. Hagejale riigi õigusabi tasu

hüvitamise kohustuse panemisel on kohus lähtunud eelduses, et hageja ühisvara menetluse

kestel omandab vara, mida on võimalik riigi õigusabi tasude hüvitamiseks realiseerida.

Kompromissis on kokku lepitud, et hageja saab sõiduauto xxxxxx ainuomanikuks, kuid

menetluses avaldatu kohaselt on tegemist hageja ja tema perekonna igapäevakasutuses

oleva sõiduvahendiga. Kohus eeltoodud kaalutlustel vabastab hageja ja kostja

menetlusabiga seotud menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

12. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on kokku leppinud

määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises seitsmele päevale.

13. Kohus selgitab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad

kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle

menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha

asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma,

või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta

möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud

lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 2 p 1, lg 4 ja 6).

(allkirjastatud digitaalselt)

Reena Undrest

kohtunik