2-24-10240/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Määruse tegemise aeg ja koht

6.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-10240

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

19 785,08 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 29.05.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja Inbank AS ja kostja vahel 16.08.2019 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr L89002856723 tulenev põhivõlg 12 406,82 eurot, intress

26,87 eurot, viivis perioodi 06.02.2023-03.07.2024 eest 1204,35 eurot, perioodi

04.07.2024-06.06.2025 eest 791,59 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse

tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 6,9% aastas (0,02% päevas).

3. Jätta rahuldamata põhivõlanõue 3002,11 euro ulatuses, intressinõue 372,87 euro

ulatuses, haldustasunõue 10 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 50 eurot ja

03.07.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue 1648,84 euro ulatuses.

4. Jätta hageja menetluskulud 73,26% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

26,74% ulatuses hageja kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1025,64 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa

tasumiseni.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, elektronpostiaadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel

võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 04.07.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks Inbank AS ja kostja vahel 16.08.2019 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr L89002856723 tulenev põhivõlgnevus 15 408,93 eurot, intress

399,74 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 2853,19 eurot;

1.2 mõista kostjalt hageja kasuks viivised alates 03.07.2024 kuni põhinõude (15 408,93 eurot)

täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 6,9% aastas.

2. Hageja on nõude aluse ja eelduste kohta esitanud järgmised selgitused.

2.1. Inbank AS (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 16.08.2019 tarbijakrediidilepingu nr

L89002856723, mille alusel sai kostja laenu summas 24 500 eurot, mis sisaldab lepingutasu

367,50 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 6,9% aastas.

Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 8,23% aastas ja selle arvutamisel on arvesse

võetud krediidisummat 24 500 eurot, osamaksete suurus 531,53eurot, igakuise osamaksete

tähtpäev 5, krediidi tasumise periood 5.09.2019 – 5.02.2023, intressimäär 6,90% aastas ja

4,70 eurot päevas, viivise määr 6,90% aastas ja 0,02% päevas, laenulepingu sõlmimise tasu

347,50 eurot, igakuine lepingu haldustasu 2,50 eurot.

Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi

5.09.2019 – 5.02.2023.

2.2. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis krediidiandja

7.10.2021 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 (Lisa 3). 27.10.2021 saatis krediidiandja

kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava

tähtaja jooksul.

Vastavalt lepingu üldtingimuste (Lisa 3) punktile 8.1.2 „Loeme, et Te olete Meie saadetud

personaalsed Teated kätte saanud ja et Meie oleme oma teavitamiskohustuse kohaselt täitnud,

kui Meie Teade on saadetud Teie poolt viimati esitatud kontaktandmetele või Digikanalite

kaudu. Tavaposti teel saadetud Teate loeme Teie poolt kätte saaduks, kui postitamisest on

möödunud 5 (viis) kalendripäeva. Muudele kontaktandmetele edastatud Teate loeme Teie

poolt kätte saaduks selle edastamise kuupäeval. Veebilehel ja Digikanalite kaudu avaldatud

Teate loeme kätte saaduks selle avaldamise kuupäeval.“.

2.3. AS Inbank loovutas 29.10.2021 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid. Kostjale saadeti lepingu sõlmimisel antud aadressile teatis nõude

loovutamisest. AS Aktiva Portfolio oli ühinenud Aktiva Finance Group OÜ-ga, 6.11.2023

kustutati Äriregistrist AS Aktiva Portfolio. Seega on hagejaks Aktiva Finance Group OÜ.

2.4. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks 9091,07 eurot, seega on

tasumata põhiosa 15 408,93 eurot.

Kostjal on intressivõlgnevus alates 23. osamaksest, s.o 5.07.2021 kuni ülesütlemiseni

27.10.2021, kokku 399,74 eurot.

Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 15 408,93 eurot lepingu ülesütlemise

päevale järgnevast päevast alates s.o 28.10.2021 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase

määraga võrdses määras s.o 6,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1.

Vastavalt 16.08.2019 sõlmitud laenulepingule (Lisa 1, p 4.1.) ja maksegraafikule (Lisa 1, lk 4)

on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 2,50

eurot kuus. 27.10.2021.a laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 23. - 26.

osamaksete laenuhaldustasud, kokku 10 eurot.

Hageja nõuab võla sissenõudmiskulude hüvitamist üldtingimuste punkti 4.6 alusel ja selgitab

võla sissenõudmiskulude 50 eurot kujunemist: 4.11.2023. a esimese tasulise kirja saatmine 25

eurot (Lisa 9), 12.11.2023. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot (Lisa 9), 25.11.2023. a

kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot (Lisa 9) muud makseviivitusega tekkinud kulud 15

eurot, mis sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete

otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja

vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud,

võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Otsuse tegemise eeldused

Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte Ametlike Teadaannete kaudu

kätte toimetatuks loetud 16.08.2024. Dokumendid on kostjale saadetud ka kohtule

teadaolevale e-postiaadressile. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg

hagile vastamiseks 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole.

Kohtuistungitest võttis osa hageja, kostja ei ilmunud ega teatanud ilmumata jätmisest. Kohus

vaatas asja kohtuistungil sisuliselt läbi kostja osavõtuta.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

4. Kas laenuleping on sõlmitud ja laen tarbija kasutusse antud

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab

olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on

jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub

krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida

sel juhul peab samuti hageja tõendama).

VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu

sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408

lg 1.

4.2. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva lepingu (dtl 14), millel on kostja ja

krediidiandja esindaja omakäelised allkirjad ning kuupäev 16.08.2019. Kohtule on leping

esitatud skaneerituna, ning see koosneb auto24 tagatisega laenu lepingu nr L89002856723

(auto24 liising) ja registerpandi seadmise kokkuleppe põhitingimustest ja maksegraafikust.

Esitatud on ka skaneeritud Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, laenulepingu

sõlmimise sooviavaldus ja kliendileping. Hageja on seisukohal, et kostja sai lepingu

sõlmimisel ühe eksemplari lepingust, et allkirjastati kahes eksemplaris.

Hageja on tõendanud maksekorraldusega (dtl 26), et laen summas 24 132,50 eurot on kostjale

välja makstud 16.08.2019.

Kohus kontrollis maksegraafikus toodud tagasimaksete alusel, et lepingus toodud krediidi

kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra (mis oli

58,11%. Laenuleping sisaldas seadusega nõutud andmeid. Seega saab lugeda nõude aluseks

oleva lepingu sõlmituks ja kehtivaks.

5. Vastutustundliku laenamise kohustus

5.1. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b) tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4). Euroopa

Pangandusjärelevalve (EBA) juhendi „Suunised laenude väljastamise ja jälgimise

kohta“ (mille kohaldamise on Finantsinspektsioon otsustanud 22.03.2021.a otsusega)

punkti 85 f järgi tuleb arvestada tarbija regulaarsete kuludega, st mitte nt ainult

eluasemekuludega;

c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);

d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49

lg 1 p 5);

e) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste

nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o

tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas

kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p

2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste

dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Riigikohus on 24.11.2023 lahendis märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4

järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud

juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta

kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

5.2. Hageja esitas hagis vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta hagis järgmised

selgitused: Laenutaotluses on info sissetulekute ja muude finantskohustuste kohta.

Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud

Maksehäireregistritesse. Hageja lisab maksehäireregistri väljavõte (Lisa 7).

Krediidivõimekuse hindamise eesmärgil viis esialgne võlausaldaja krediidianalüüsi, millest

nähtub, et kostja igakuine sissetulek oli 6000 eurot, igakuiste kohustuste summa 00.00 eurot,

lisaks oli lepingust tulenev igakuise osamakse summa 531,53 eurot. Peale nimetatud

finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 5468,47 eurot (6000- 531.53). Hageja juhib

tähelepanu asjaolule, et esialgne võlausaldaja viis läbi kostja (kliendi) krediidivõimekuse

kontrolli enda otsustusmudeli ja kriteeriumite alusel, eeskätt krediidivõimelisuse hindamise

kohta ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta. Hageja lisab tõendi (Lisa 8).

Hageja on esitanud tõendi „Inbank otsusemudel X“, dtl 28, milles on selgitused, kuid mitte

faktiväiteid, kuidas kostja osas vastutustundliku laenamise kohustust täideti. Selles on

selgitatud, et otsuse tegemisel lähtutakse kliendi poolt antud regulaarsest sissetulekust ning

sissetuleku andmeid päritakse välistest registritest (EMTA või Pensionikeskuse kaudu).

Kliendi igakuiste kohustustena võetakse arvesse kliendi poolt taotlusel esitatud andmed ning

Inbankiga sõlmitud varasemad kehtivad krediidilepingud. Vajadusel küsitakse täiendavalt ka

pangakontoväljavõtet. Sissetulekute ning kohustuste suhtarvu ei ole krediidiandjatele kehtiva

regulatsiooniga kehtestatud, mistõttu lähtub krediidiandja tarbija krediidivõimelisust

hinnates printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused.

Kliendi sissetuleku ja kohustuste põhjal krediidivõimelisuse hindamisel lähtutakse

konservatiivsuse printsiibist: a. Kui kliendi esitatud sissetulekud väiksemad kui

verifitseeritud sissetulekud, siis kasutatakse kliendi esitatud andmeid. b. Kui kliendi esitatud

igakuised kohustused on suuremad kui verifitseeritud kohustused, siis kasutatakse kliendi

esitatud andmeid. Krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja arvesse võtnud

krediidisaaja poolt esitatud krediiditaotluses esitatud teavet. Krediidivõimelisuse hindamise

läbiviimise tulemusena selgus, et kostja igakuine netosissetulek on piisav krediiditaotluse

rahuldamiseks ning samuti on kostja igakuised kohustused väiksemad, kui kostja igakuised

sissetulekud.

13.09.2024 esitas hageja täiendavalt faktiväite, et Krediidianalüüsi so sissetulekuid ja

kohustusi on esialgne võlausaldaja kontrollinud kostja pangakonto väljavõtte alusel.

Kontoväljavõtte kohaselt oli kostja igakuine sissetulek 4500 eurot, muud finantskohustused

puudusid.

24.01.2025 esitas hageja täiendavalt väite: Kostja igakuised finantskohustused seisnevad

peamised krediidikohustusest igakuiselt rahalises suuruses 800,00 eurost kuni 1600,00 eurot.

Kostja igapäevased finantskulutused on selgesti kajastatud konto väljavõttes, need olid

autopesula kasutamine ja tanklates tankimine, e-poodide kauba soetamine, toidukettide ja

einestamiskohtade külastamine, reisi käimise korral hotellida ja kultuuriasutuste külastamine

jne jt.

Hageja on seega menetluses esitanud vastuolulisi väiteid kostja sissetulekute ja

finantskohustuste kohta. Kohus on seisukohal, et hagis ja tõendis „otsustusmudel“ esitatu

kajastab seda, mida krediidiandja tegi, hilisemate, eeltooduga vastuolus olevate väidete

päritolu hageja tõendanud ei ole.

5.3. Hageja on esitanud laenutaotluse (dtl 20), milles igakuiseks netosissetulekuks on

märgitud 6000 eurot, igakuisteks laenu- ja liisingumakseteks 0, tööandjaks A OÜ, R OY, 2

ülalpeetavat, kontaktandmeteks Tallinna aadress. Krediidiandja on otse kohtule esitanud ka

kostja pangakonto (lõpuga 9210) väljavõtte 01.01.2019-08.08.2019 kohta (dtl alates 76).

Kohus tuvastas, et konto väljavõttelt nähtub, et kostja sai palka A OÜ-lt jaanuaris kokku 3800

eurot, veebruaris 1700 eurot, märtsis kokku 9336 eurot, aprillis 5735 eurot, mais 390 eurot.

Lisaks nähtub konto väljavõttest, et mais sai kostja S OÜ-lt 1500 eurot, juunis 1000 eurot,

juulis 2160 eurot ja augustis 1000 eurot. Seega konto väljavõte ei tõenda sissetulekut (6000

eurot kuus), mida krediidiandja aluseks võttis.

5.4. Konto väljavõttelt nähtuvad ka laenude tagasimaksed: 250 eurot + intress krediitkaardi

tagasimakseks (nt 10.02.2019), samuti maksed teisele kontole lõpuga 4856, selgitusega Credit

repayment, nt 15.01.2019 828,09 eurot, 19.02.2019 800 eurot, 20.02.2019 773,73 eurot,

27.03.2019 495,13 + 991,62 eurot, 28.03.2019 270 eurot, 29.03.2019 228,70 + 52,94 eurot,

20.05.2019 1600 eurot, 23.05.2019 800 eurot, 24.06.2019 1500 eurot, 18.07.2019 800 eurot,

26.07.2019 500 eurot, 03.08.2019 500 eurot. Seega ei tõenda konto väljavõte ka seda, et

kostja igakuiste kohustuste summa oli 0 eurot, nagu krediidiandja aluseks võttis.

5.5. Hageja esitas 10.04.2025 täiendavalt tõendi „krediidianalüüs“ (dtl 376), milles on

märgitud „loodud 10.04.2025“. Kohus leiab, et krediidiandja soovib enne laenu andmist

vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist tõendada tagantjärele loodud kontoanalüüsiga.

Kuid isegi kui vaadata esitatud analüüsi, siis selles kokku arvutatud kostja sissetulek oli kuude

lõikes erinev (dtl 378) palk+avanss: 2019. a jaanuaris 3000 eurot, veebruaris 2000 eurot,

märtsis 9119 eurot, aprillis 5735 eurot, mais 1500 eurot, juunist augustini 0 eurot (nendel

kuudel on teisel real kirjed „makse palka maksvalt firmalt juunis 1000 eurot, juulis 2160

eurot, augustis 1100 eurot). Hageja ei osanud istungil selgitada, mida on arvestatud real

„kategooriata“. Kohus märgib, et sissetulekute kokku arvestamisel pidi krediidiandja ka

analüüsima sissetulekuallikat ning selle püsivust. Ühekordseid ülekandeid teistelt eraisikutelt,

eriti kui pole teada, mis põhjustel neid on tehtud, ei saa arvestada sissetulekuallikana.

Analüüsis on kokku arvestatud ka igakuised kulud: 2019. a jaanuaris 3081,04 eurot,

veebruaris 6713,39 eurot, märtsis 9114,22 eurot, mais 3686,08 eurot, juunis 4230,16 eurot,

juulis 4458,76 eurot, augustis 1120,09 eurot. Kuigi see analüüs on dokumendist nähtuvalt

tehtud kohtumenetluse ajal, on sellest siiski näha, et kostja igakuised kulud olid tema töisest

tulust oluliselt suuremad.

5.6. Eeltoodust selgub, et krediidiandja on enne laenu andmist kas jätnud konto väljavõtte

analüüsimata või on rikkunud enda poolt kehtestatud otsustusmudelit, võttes laenu andmisel

aluseks laenutaotluses märgitud andmed, millega võrreldes nähtus konto väljavõttelt oluliselt

väiksem palk ning finantskohustused, mille suuruse on krediidiandja jätnud üldse välja

selgitamata.

Samuti ei ole hageja esile toonud, et krediidiandja oleks enne laenu andmist välja selgitanud

ja kontrollinud kostja igakuiseid püsivaid elamiskulusid. Laenutaotluses selle kohta midagi

küsitud ei ole, otsustusmudelis on märgitud vaid niipalju, et täiendavalt on seatud

laenuteenindusmäära reeglile nõue, et kliendi igakuistest sissetulekutest peab üle jääma

vähemalt statistikapõhine arvestuslik elatusmiinimum.

Antud juhul nähtus kostja konto väljavõttest selgelt, et kostja elab Soomes, seega ei oleks

kuidagi olnud kohane lähtuda Eesti elatusmiinimumist. Samuti ei ole hageja selgitanud, et

Eesti elatusmiinimum kostja puhul ka kohane oli (nt et krediidiandja oleks välja selgitanud,

kas kostja elab Soomes üürikorteris ja tasub üüri, kas ka Eestis on elamispind, mis lepingus

oli märgitud kontaktaadressina, mille eest tuleb tasuda arveid).

Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise hindamisel tuleb hinnata seda, kuidas

krediidiandja seda enne laenu andmist täitis. Kui krediidiandja jättis enne laenu andmist konto

väljavõtte analüüsimata või ei võtnud sealt nähtuvaid asjaolusid arvesse, ei saa krediidiostja

seda puudust ise hiljem kõrvaldada seeläbi, et teostab menetluse ajal konto väljavõtte

analüüsi.

5.7. Kohus märgib, et kohtule esitatud maksehäireregistri päring (dtl 24) on tehtud enne hagi

esitamist, mitte enne laenu andmist. Seega see ei tõenda, et krediidiandja sellise päringu

teinud on.

5.8. Kohus on eeltoodu alusel seisukohal, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise

kohustust, jättes välja selgitamata või arvesse võtmata talle teadaolevad asjaolud, seejuures

minnes vastuollu enda kehtestatud sise-eeskirjaga vastutustundliku laenamise kohustuse

täitmise kohta.

6. Hageja nõuded

6.1. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral järgnevad VÕS § 4034 lg 7

sätestatud tagajärjed: lepingujärgne intressimäär asendub seadusjärgse intressimääraga, kui

see ei ole kõrgem lepingujärgsest intressimäärast ning muid tasusid kostja ei võlgne.

Ümberarvestuse korral tuleb arvestada kostjale tegelikult välja makstud laenusummaga, sest

lepingutasu kostja samuti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ei võlgne. VÕS § 4034 lg 7 alusel jääb

rahuldamata ka haldustasunõue 10 eurot.

6.2. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse (dtl 108 ning uuesti dtl 370). Hageja toob

välja, et kostja on kokku tasunud 11 725,68 eurot. Arvestades selle põhivõla katteks, on

kostjal välja makstud laenust tagastamata 12 406,82 eurot.

Hageja märgib, et juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, palub hageja kostjalt välja mõista lepingu alusel saadu 12 406,82 eurot

(24 132,50-11 725,68) ning intressid 26,87 eurot.

Hageja on intresside arvestuse esitanud dtl 412. Hageja on võtnud aluseks lepingu

maksegraafiku põhiosamaksete tulba ning vähendanud viimast tagasimakset lepingutasu

võrra. Intressi on hageja arvestanud alates 01.01.2023 kuni laenu tagastamise lõpptähtpäevani.

Kohus saab aru, et hageja on intressiarvestuse esitanud selliselt seetõttu, et enne 2023. a oli

seadusjärgne intressimäär 0%.

Laenulepingu kohaselt oli laenu tagastamise viimase osamakse tähtaeg 05.02.2023. Seega on

kogu laenusumma tasumise tähtaeg saabunud ning tagastamata põhivõla nõue sissenõutav.

Kohus mõistab 12 406,82 eurot kostjalt välja VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1

ja § 4034 lg 7 alusel. Samuti mõistab kohus välja intressi seadusjärgse intressimäära alusel

VÕS § 397, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel.

6.3. Hageja märgib, et kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja on rikkunud lepingu

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub hageja kostjalt välja mõista lepingu

alusel viivis määras 6,90% aastas alates 6.02.2023 (s.o alates laenu tagastamise lõpptähtajale

järgnevast päevas) kuni 12 406,82 euro tasumiseni. Seda seetõttu, et lepingus on pooled

kokku leppinud viivise määraks 6,90% aastas ja 0,02% päevas.

Kohus on seisukohal, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral asendub,

analoogselt intressimääraga, ka viivisemäär seadusjärgse viivisemääraga, aga tingimusel, et

see ei ületa lepingujärgset viivisemäära.

Regulatsiooni mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku koormust

olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Regulatsiooniga on asendatud

lepingujärgne intress seadusjärgse intressiga ent tingimusel, et seadusjärgne intressimäär ei

ole lepingujärgsest kõrgem. Sellest tulenevalt võiks ka öelda, et kui lepingus oli kokku

lepitud, et viivisemäär on võrdne intressimääraga, peaks ka lepingus kokku lepitud

viivisemäär muutuma vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgseks

intressimääraks (mis antud juhul lepingu sõlmimise ajal oli 0%). Kuid kohus leiab, et VÕS §

113 lõikest 1 tulenevalt on võlausaldajal siiski õigus saada seadusjärgset viivist, tingimusel, et

see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Vastutustundliku laenamise

kohustuse rikkumise tagajärjeks ei saaks olla kõrgema viivisemäära rakendumine, kui oli

lepingus.

Lepingujärgne viivisemäär oli 6,9% aastas, 0,02% päevas. Seega mõistab kohus VÕS § 101 lg

1 punkti 6, § 108, § 113 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel põhivõlalt välja viivise seadusjärgses

viivisemääras, ent mitte rohkem kui 6,9% aastas, 0,02% päevas, alates 6.02.2023 kuni

põhivõla tasumiseni.

Kohus mõistab 12 406,82 eurolt viivise perioodi 06.02.2023 – 06.06.2025 eest kohtuotsuses

välja kindla summana 1995,94 eurot. Ajavahemiku 06.02.2023-03.07.2024 (hagi esitamiseni)

eest on arvestatud viivis 1204,35 eurot. Ajavahemiku 04.07.2024-06.06.2025 (kohtu otsuse

tegemiseni k.a) eest on arvestatud viivis 791,59 eurot.

6.4. Hageja nõuab võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja ei ole esile toonud, et üles

ütlemine oleks ka ümberarvestuse kohaselt kehtiv ning et kostjal oleks ka ümberarvestuse

korral olnud võlgnevus meeldetuletuskirjade saatmise ajal. Kohus märgib ka seda, et üles

ütlemise teate saatmise tõendamiseks on hageja esitanud Omniva kirjakeskuse väljavõtte (dtl

39), millelt aga nähtub, et teatis on krediidiandjale tagasi saadetud 17.11.2021, st seda ei ole

kostjale üle antud.

Samuti on hageja viidanud võla sissenõudmiskulude suuruse osas lepingu üldtingimuste

punktile 4.6, see aga viitab omakorda hinnakirjale, mida kohtule esitatud ei ole. Seega ei ole

hageja ka tõendanud, milline oli poolte kokkulepe võla sissenõudmiskulude määrade osas.

Eeltoodu alusel jääb võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.

7. Menetluskulud ja kohtuotsuse kätte toimetamine

7.1. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega ja täiendavalt 10.04.2025.

Hageja menetluskuludeks on: riigilõiv 1050 eurot ja hageja poolt esindajale makstud tasu

1436,48 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatuks

loetud koos hagiavaldusega.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 138 lg 2

järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).Hagejat

esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli

esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud

põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-

2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-

4817, p 20).

Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud

60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on

pigem erandlikud (Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, p 19). Tunnitasule hinnangu

andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et

advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate

puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel

käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii

mõnedki vandeadvokaadid.

Kohus on seisukohal, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse

osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses

vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169

eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks.

Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus

on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas

heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga.

Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest

turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122

eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb

menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot

ilma käibemaksuta.

Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu

1050 eurot. Riigilõiv on tulenevalt TsMS § 133, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 põhjendatud ja vajalik

kulu.

Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi 8 tundi 30 minutit. Õigusabi osutamise

sisaldas järgmisi toiminguid:

-alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; kohtule esitamine 3 tundi;

-13.09.2024 seisukoha ettevalmistamine, koostamine, esitamine 1 tund 30 minutit;

-24.01.2025 seisukoha ettevalmistamine, koostamine, esitamine 1 tund;

-26.03.2025 kohtuistungiks ettevalmistumine 30 minutit;

-26.03.2025 kohtuistungil osalemine 10 minutit;

-10.04.2025 dokumendi ettevalmistamine, koostamine, esitamine 2 tundi 20 minutit.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise

õigusvaidlusega. Kohus on seisukohal, et menetlusdokumentides on eksitavad ja üksteisele

vastukäivad väited, samuti on täiendavate menetlusdokumentide esitamise vajaduse tinginud

hageja enda tegematajätmine (ei ole esile toodud kõiki nõude aluseks olevaid asjaolusid).

Kohus märgib, et hageja majandustegevuseks on võlgade kokkuostmine ning hageja esindaja

esindab hagejat üldjuhul kõikides tarbijakrediidi lepingutest tulenevates võlanõuetes. Seega

on hagejal (ja tema esindajal) olnud aega viia ennast kurssi muutunud kohtupraktikaga ning

hagejal oli algusest peale võimalus vähendada enda menetluskulusid seeläbi, et esitada

puudusteta ja täpsustamist mitte vajavad menetlusdokumendid. Samuti oli olukord, et asja ei

saanud esimesel korral kohtuistungil ära lahendada, tingitud hagejast endast. Kohus leiab, et

arvestades kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on lepingulise esindaja

õigusabitoimingute põhjendatud ajakulu kokku 3,5 tundi. Arvestades lepingulise esindaja

õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 350 eurot

ilma käibemaksuta (3,5 tundi x 100 eurot).

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1400 eurot, millest 1050 eurot on riigilõiv

ja 350 eurot on lepingulise esindaja kulu.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 04.07.2024 esitatud hagi hind oli 19 785,08 eurot.

Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 12 406,82 eurot, intressinõude 26,87

eurot, hagi esitamise ajal sissenõutavaks muutunud viivisenõude 1204,35 eurot ja

viivisenõude põhivõlalt 12 406,82 eurot edasiulatuvalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 6,9% aastas (0,02% päevas),

mis ühe aasta eest arvestatuna on 856,07 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult

hagi 14 494,11 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (19 785,08 eurot)

73,26%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 73,26% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

26,74% ulatuses hageja kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 73,26% hageja põhjendatud menetluskuludest

(1400 eurot), millele vastab summa 1025,64 eurot.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

7.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS §

317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik