2-24-1667/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

06.06.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-1667

Kohtuasi

AS LHV Pank hagi R.S-i vastu 981,19 euro ja viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.04.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AS LHV Pank apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Apellant (hageja) AS LHV Pank (registrikood 10539549),

lepinguline esindaja Indrek Eiche

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS LHV Pank 26.05.2025 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 24.04.2025

otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud AS LHV Pank kanda. R.S-il ei ole

apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-24-1667

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AS LHV Pank (hageja) esitas 30.01.2024 Harju Maakohtule R.S-i (kostja) vastu hagi,

milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja alusetult saadud 981,19 eurot ja alates

05.11.2022 kuni alusetult saadu tagastamiseni sellelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivise.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Spece Yinja OÜ (end Escape Room OÜ)

11.10.2017 laenulepingu nr LL-20171011ER, millest tulenevaid kohustusi käendas Y

(käendaja). Spece Yinja OÜ kustutati 16.08.2021 äriregistrist, kuid võla tõttu tema kontot ei

suletud ja laenulepingust tulenevad kohustused jäid erikokkuleppe järgi käendaja kanda.

Käendaja kandis varasema võla ja viimase (15.10.2022 lisanduva) laenumakse katteks

07.10.2022 Spece Yinja OÜ pangakontole 1975,69 eurot. 13.01.2022 võttis hageja töötaja

ühendust kostjaga, kes oli Spece Yinja OÜ viimane juhatuse liige enne äriühingu registrist

kustutamist, ja palus ekslikult edastada konto andmed, kuhu kanda seoses konto sulgemisega

vabad vahendid. Kostja suuniste järgi kanti 981,19 eurot kostja nimetatud kontole.

Hageja arvas, et teeb soorituse Spece Yinja OÜ-le, kuid tegelikult ei toimunud kannet Spece

Yinja OÜ kontole. Kostja viis hageja teadlikult eksimusse, edastades hagejale teadlikult valed

makse saaja andmed. Kuigi kostja saadetud andmetest jäi mulje, et tegemist oli Spece Yinja

OÜ kontoga, oli Spece Yinja OÜ registrist juba 16.08.2021 kustutatud. Hageja tegi päringu

panka, kuhu raha üle kanti, ning sai vastuse, et tegemist on kostja isikliku pangakontoga.

Kostja teadis, et tal ei olnud õigust lasta raha enda kontole kanda, sest hageja teavitas teda

sellest e-kirjas. Samuti pidi kostja olema teadlik, et Spece Yinja OÜ-l või kostjal puudub

õigus kontol olevale rahale.

Hageja töötaja avastas 03.11.2022, et ülekanne oli ekslik. Hageja töötaja ei olnud teadlik

asjaolust, et Spece Yinja OÜ kontot ei oldud suletud ettevõtte võla tõttu ning käendajal oli

hagejaga erikokkulepe. Hageja töötaja oleks pidanud enne makse tegemist kontrollima

süsteemist ning võlahalduse osakonnast, ega ettevõttel ei olnud võlgnevusi hageja ees. Lisaks

oleks hageja töötaja pidanud märkama käendaja tehtud makse selgitust.

Hageja palus 04.11.2022 kostjal raha hagejale tagastada, kuid kostja keeldus. Lisaks saatis

hageja kostjale 01.12.2022 e-kirja, milles palus raha enda kontole tagastada. Kostja ei ole raha

tagastanud.

1.2. Kuna hageja tegi tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94 lg 1 tähenduses pettuse või

TsÜS § 92 lg-te 1 ja 2 tähenduses eksimuse tõttu 04.11.2022 ja 01.12.2022 avaldustega

kostjale tehingu tühistamise avalduse, on hagejal TsÜS § 84 lg 1 ning VÕS § 1027, § 1028 lg

1 ja § 1032 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt saadu, s.o 981,19 euro tagastamist. Lisaks on

hagejal VÕS § 1033 lg 1 ja lg 3 p-de 1 ja 2 alusel õigus nõuda kostjalt alates nõudest

teavitamisest kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Hagi

esitamise aja seisuga on viivis 132,64 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et tegemist ei ole

alusetu rikastumisega, ning juhtis tähelepanu hageja töötaja vastuolulisele käitumisele, samuti

2-24-1667

hageja kohustusele kontrollida andmeid äriühingu äriregistrist kustutamise korral. Lisaks

leidis kostja, et hagi on aegunud.

Maakohtu selgitamiskohustuse täitmine

3. Harju Maakohus uuendas 25.03.2025 määrusega menetluse ja selgitas, et hagejal tuleb

tõendada enda väiteid, sh väidet, et tegemist on kostja isikliku kontoga, ning tuua esile kõik

tehingu tühistamisega seotud asjaolud ja neid tõendada, samuti esitada seisukoht aegumise

vastuväite kohta.

4. Kostja ei esitanud täiendavat seisukohta ega tõendeid.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 24.04.2025 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Kostjal ei olnud hüvitatavaid menetluskulusid.

5.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised asjaolud:

-

hageja töötaja pöördus (13.10.2022) kostja poole raha ülekandmiseks;

-

kostja andis hagejale algselt enda konto andmed; hageja ei olnud nõus kandma raha

kostja isiklikule kontole; seejärel andis kostja hagejale raha ülekandmiseks Spece

Yinja OÜ arvelduskonto nr BE87967260680994;

-

hageja kandis 14.10.2022 Spece Yinja OÜ kontole BE87967260680994 981,19 eurot

selgitusega „account closing“;

-

Spece Yinja OÜ kustutati äriregistrist 16.08.2021;

-

hageja sulges Spece Yinja OÜ konto 28.10.2022.

5.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt saab hageja nõude kvalifitseerida VÕS § 1028

alusel esitatud alusetu rikastumise nõudeks ning sellise hagi esitamiseks ettenähtud

kolmeaastane aegumistähtaeg ei olnud hagi esitamise ajaks möödunud.

5.3. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt VÕS § 1028 alusel raha tagastamist, sest kostja ei ole

hageja arvel rikastunud.

Kostja ei ole viinud hagejat eksimusse ebaõigete andmete avaldamisega. Tegemist oli hageja

enda eksimusega ja ilma olemasoleva kohustuseta üle kantud rahaga. Seda kinnitab asjaolu, et

hageja töötaja ise pöördus kostja poole raha ülekandmiseks, samuti hageja enda selgitused:

hageja töötaja ei olnud teadlik asjaolust, et Spece Yinja OÜ kontot ei oldud suletud ettevõtte

võla tõttu ning käendajal oli hagejaga erikokkulepe; hageja töötaja oleks pidanud enne makse

tegemist kontrollima süsteemist ning võlahalduse osakonnast, ega ettevõttel ei olnud võlgu

hageja ees; hageja töötaja oleks pidanud märkama käendaja makse selgitust selle kohta, et see

oli makstud võla katteks. Tähtsust ei ole sellel, et kostja pidi ettevõtte juhatuse liikmena

olema kursis ettevõtte tehingutega ning lepingutega ning varasemate juhatuse liikmetega, sest

hageja pöördus ise kostja poole raha tagastamiseks.

Kostja ei ole hagejalt midagi saanud. Kuigi hageja väitel kanti raha kostja isiklikule

pangakontole ning kostja teadis, et pangal ei olnud õigust raha tema isiklikule kontole kanda,

ei ole hageja oma väiteid tõendanud. Hageja esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt kanti

raha üle Spece Yinja OÜ kontole. Hagejal tuli tõendada, et tegemist oli kostja isikliku

kontoga, kuid hageja ei ole kohtu selgitustest hoolimata seda teinud.

2-24-1667

5.4. Kuna kostjal ei tule tagastada hagejale 981,19 eurot, ei tule kostjal tasuda hagejale ka

viivist.

5.5. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

5.6. Maakohus lahendas vaidluse lihtmenetluses ega andnud TsMS § 442 lg 10 tähenduses

edasikaebamiseks luba.

Apellatsioonkaebus

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

6.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt leidis maakohus ekslikult, et kostja ei viinud

hagejat eksimusse, nimetades hagejale esitatud kontot Spece Yinja OÜ kontoks. Maakohus

jättis tähelepanuta hageja esile toodud asjaolu, et Spece Yinja OÜ kustutati registrist

06.08.2021, ning pidas ekslikult äriühingut õigusvõimeliseks isikuks, kellel võivad olla

erinevad kontod. Spece Yinja OÜ õigusvõime lõppes tema registrist kustutamisega, st seda

äriühingut enam ei eksisteerinud ning tal ei saanud olla juhatust, tal ei saanud olla kontot ja ta

ei saanud teha tehinguid. Seega andis kostja õigusvõimetu juriidilise isiku eest käsundi, jättes

hageja töötaja teadmisse, et viimane teeb kande õigusvõimetu juriidilise isiku kontole. Sellega

viis kostja teadlikult hageja töötaja eksimusse.

6.2. Alusetu rikastumise nõude eeldused on täidetud. Alusetu rikastumine eeldab, et on tehtud

õigusliku aluseta sooritus. Siinsel juhul on kostja andnud käsundi ning raha kanti kostja

kontole ekslikult ja õigusliku aluseta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus TsMS §

405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest

lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest

tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades

mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid

menetluskulusid.

8. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid

(lihtmenetlus).

Siinses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhinõude 981,19 eurot, millele lisandus hagi

esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 132,64 eurot ja sellele järgneva aasta

eest arvestatav viivis 120,69 eurot. Seega ei ületa hageja põhinõue 3500 eurot ega põhinõue

koos viivisega 7000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

2-24-1667

9. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

10. Maakohus märkis otsuses, et ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

11. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa

ebaõige otsuse. Kuigi ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumist pikemalt põhjendama (vt RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15), märgib

kolleegium kostja apellatsioonkaebuse väidete kohta lühidalt järgmist.

11.1. Hageja apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud õiguslikud väited selle kohta, et

Spece Yinja OÜ-l ei olnud vaidlusaluse ülekande tegemise ajal enam õigusvõimet, ei anna

alust hagi rahuldada.

Hageja esile toodud asjaoludest saab järeldada, et Spece Yinja OÜ-l oli hageja juures

maksekonto, hageja soovis Spece Yinja OÜ maksekonto sulgeda ning hageja kandis

(makseteenuse osutajana) enne seda 14.10.2022 Spece Yinja OÜ kontolt 981,19 eurot üle

kostja kontole. Seega pidi hageja ja Spece Yinja OÜ vahel olema sõlmitud makseteenuse

leping VÕS § 709 tähenduses, kus hageja oli käsundisaaja (makseteenuse pakkuja) ja Spece

Yinja OÜ oli käsundiandja (maksja) ning hagejal oli õigus kanda Spece Yinja OÜ

maksekontolt raha üle (teha makstehing) Spece Yinja OÜ korraldusel (maksjuhise alusel).

Iseenesest on õige hageja arusaam, et hageja tegi vaidlusaluse ülekande ajal, mil Spece Yinja

OÜ-l ei olnud enne 01.02.2023 kehtinud TsÜS § 45 lg 2 ja äriseadustiku (ÄS) § 2 lg 3 järgi

õigusvõimet, sest ta oli registrist 16.08.2021 kustutatud. Sellest tulenevalt ei saanud Spece

Yinja OÜ ega tema nimel mõni muu isik (esindaja) anda hagejale VÕS § 709 lg 7 tähenduses

raha maksekontolt ülekandmise korraldust (maksejuhist) ning hageja tegi vaidlusaluse

ülekande (maksetehingu) ilma maksekonto kliendi (käsundiandja) korralduseta, s.o õigusliku

aluseta.

Seda, et hageja kandis raha üle ilma õigusliku aluseta, leidis iseenesest ka maakohus ning

hageja väited Spece Yinja OÜ registrist kustutamise kohta ei anna alust teistsuguseks

järelduseks.

11.2. Lisaks on hageja jätnud tähelepanuta asjaolu, et olukorras, kus tal ei olnud maksejuhise

puudumise tõttu õiguslikku alust teha Spece Yinja OÜ maksekontolt ülekannet, oli sisuliselt

tegemist autoriseerimata (nõusolekuta) maksega VÕS § 724¹ lg 1 tähenduses. Sellise makse

on makseteenuse pakkuja kohustatud VÕS § 733² lg 2 järgi maksjale viivitamata tagastama, st

taastama tema maksekonto olukorra. Seega tekib maksjal makseteenuse pakkuja vastu

maksesumma tagastamise nõue ning makseteenuse pakkuja arvel võib makse saaja olla

rikastunud üksnes juhul, kui makseteenuse pakkuja on maksja maksekonto seisu omal

algatusel või maksja nõudel enda arvel taastanud. Siinses asjas ei ole hageja toonud esile ega

tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja taastas pärast oma eksimuse

avastamist Spece Yinja OÜ maksekonto seisu ülekande eelsesse olukorda. Vaidlustamata

asjaolude kohaselt sulges hageja Spece Yinja OÜ maksekonto 28.10.2022 ning 12.12.2022

2-24-1667

seisuga esitatud pangakonto väljavõte (dtl 19–22) ei kinnita konto seisu taastamist. Seega ei

saanud kostja hageja arvel rikastuda.

11.3. Hageja on jätnud tähelepanuta ka selle, et maakohus jättis hagi rahuldamata seetõttu, et

hageja ei olnud vaatamata maakohtu sellekohasele selgitusele tõendanud, et konto, millele

hageja ülekande tegi, kuulus kostjale. Seega, ka juhul, kui ülekande tõttu oleks makse saaja

rikastunud hageja arvel, ei ole hageja tõendanud, et õigusliku aluseta ülekande tõttu rikastus

just kostja, st ülekanne tehti kostja isiklikule kontole.

11.4. Kohtul ei oleks alust rahuldada hageja nõuet ka VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 alusel, sest

hageja esile toodud ja tõendatud asjaoludest ei saa järeldada, et kostja oleks hagejale raha

ülekandmiseks pangakonto andmeid andes pannud toime õigusvastase teo, mille tagajärjel

tekkis hagejale ülekantud raha ulatuses kahju. Hageja ise soovis Spece Yinja OÜ konto

sulgeda ja raha üle kanda ning võttis ise kostjaga ühendust, paludes selleks kostjal konto

andmed esitada. Sellest, et kostja andis hageja nõudmisel hagejale konto andmed, hageja

kandis Spece Yinja OÜ kontolt raha saadud kontoandmete alusel üle ning avastas hiljem, et

tal oli Spece Yinja OÜ vastu täitmata nõudeid, kuid kostja ei nõustunud hagejale raha

tagastama, ei saa järeldada, et kostja oleks pannud toime õigusvastase teo (tahtliku heade

kommete vastase teo VÕS § 1045 lg 1 p 8 tähenduses). Seejuures ei kinnita maakohtu

tuvastatud asjaolud seda, et kostja andis hagejale enda isikliku, mitte Spece Yinja OÜ konto

andmed.

11.5. Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt

ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mistõttu jätab

kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi menetlusse võtmata.

12. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 apellandi kanda. Kuna

vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid

menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid

hüvitada.

13. Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus

nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt

tasutud riigilõiv (280 eurot).

14. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega

paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile

kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et

apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

15. Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast,

võib TsMS § 696 lg 1 esimese lause ja § 638 lg 9 järgi esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)