2-24-144970/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.06.2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-144970

Tsiviilasi

Rediem Capital AB hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

377,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: Rediem Capital AB, registrikood: 559310-4697,

asukoht: Götaland, Västra, Borås, Lilla Brogatan, 6, 50330,

Rootsi

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema, e-posti aadress:

xxx

Kostja: X, isikukood: XXX, registrijärgne elukoht: xxx,

tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Xlt Rediem Capital AB kasuks kostja ja TF Bank (publ.) Eesti filiaal vahel

11.09.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr 17702400 alusel tekkinud põhivõlgnevus 238,62

eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 25,38 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot,

edasiulatuv viivis alates 07.02.2025 põhinõudelt 238,62 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

3. Jätta rahuldamata Rediem Capital AB hagi X vastu sissenõutavaks muutunud viivisenõude

25,69 euro ja sissenõudmiskulu 5 euro osas.

4. Jätta menetluskulud X kanda.

5. Välja mõista Xlt Rediem Capital AB kasuks menetluskulud 361,60 eurot ning

menetluskuludelt 361,60 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.

6.Avaldada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud ja hageja nõue

1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 11.09.2023 järelmaksulepingu nr 17702400,

mille alusel sai kostja soetada kauba külmiku Candy CHCS 514FW, maksumusega 299,90 eurot.

Järelmaksulepingu maksegraafiku perioodiks on 10.10.2023-10.09.2024. Krediidilepingu krediidi

kulukuse määraks on 47,34%. Lepingu tasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu 1,99 eurot. Kostja ei

täitnud järelmaksulepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja

09.03.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav kahe nädalane

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles

esialgne võlausaldaja 24.03.2024 lepingu üles. Ülesütlemise seisuga 24.03.2024 oli kostja võlas juba

4 järjestikuse osamaksega so 10.12.2023, 10.01.2024, 10.02.2024 ja 10.03.2024.TF Bank AB (publ.)

Eesti filiaal loovutas 01.09.2024 järelmaksulepingust nr 17702400 tulenevad nõuded Rediem

Capital AB-le. Kostjalt tasus lepingu alusel 61,28 eurot, mille hageja arvestas põhiosa katteks ning

põhivõlgnevus on 238,62 eurot (299,90-61,28=238,62 eurot). Järelmaksulepingu nr 17702400 alusel

nõuab hageja kostjalt lepingujärgset viivist määras 24,15% aastas, so 0,0671% päevas põhivõlalt

238,62 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates so 25.03.2024 kuni hagiavalduse

esitamise kuupäevani 6.02.2025 51.07 eurot. Sissenõudmiskulud 30 eurot koosnevad järgnevast:

09.05.2024 meeldetuletuskiri 15 eurot; 13.06.2024 meeldetuletuskiri 5 eurot; 16.08.2024

meeldetuletuskiri 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Võlgniku

makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid;

kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete

selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-maili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud;

võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas esitas

hageja tõenditena kostja taotluse, maksehäire raporti ja krediidiregistri väljavõtte (lisa 5, 6.1 ja 6.2).

Kostjal maksehäireid ei olnud ja kostja taotluses toodult oli kostja sissetulekuks 350 eurot. Hageja

leidis, et on tõendanud, et krediidiandja on kogunud ja kontrollinud (sh analüüsinud teavet enne

krediidilepingu sõlmimist, kostja majandusliku seisu, so sissetulekute, vara ja kohustuste kohta) ning

vastutustundlikku laenamise põhimõtet ei ole rikutud. Hagi esemes palub hageja kostjalt välja mõista

põhivõlgnevuse 238,62 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivisevõlgnevuse 51,07 eurot; edasiulatuva viivise 24,15% aastas alates 07.02.2025 kuni põhinõude

summas 238,62 euro täitmiseni.

Kostja vastuväited

2. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte toimetatud

Ametlike Teadaannete kaudu 26.04.2025. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so

12.05.2025 hagile vastust esitanud.

Kostjale on maksekäsu kiirmenetluses püütud menetlusdokumente kätte toimetada järgnevalt:

-11.12.2024 postiaadressile: xxx, tagastatud märkega, et isik ei ela antud aadressil.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur on 27.12.2024 teatanud, et neil oli viimane kontakt Xga

28.09.2022 xxx vallas xxx külas xxx talu sissesõidutee otsas, kus naisterahvas oli kaotanud maja

võtmed ja viidi sõbranna juurde. Rohkem andmeid politseil isiku kohta ei ole.

Kohus on tsiviilasjas nr 2-24-144970 kostjale edastanud menetlusdokumente järgnevalt:

- 20.02.2025 ja 22.02.2025 xxx, tagastatud märkega, et isik ei ela aadressil.

xxx Vallavalitsus teatas kohtule, et kostja viibimiskohaks on xxx küla xxx. 10.04.2025 helistas

kohtujurist kostjale Xle rahvastikuregistris näidatult mob tel nr xxxx, kostja elukoha aadressi

teadasaamiseks, kuid telefonikõnele ei vastatud ning tagasi ei helistatud.

Töötamise registri väljavõttest nähtuvalt ei ole kostjal kehtivat töösuhet, mistõttu ei ole kohtul

võimalik kostjale menetlusdokumente kätte toimetada tööandja kaudu. Rahvastikuregistri

väljavõttest nähtuvalt ei ole kostja elukoha aadressi osas muutusi. Täiendavad andmed kostja elu- ja

viibimiskoha (sh kontaktandmete) kohta kohtul puuduvad. Seega eeldused otsuse kätte

toimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel on täidetud.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki

tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise

lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis

arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kuivõrd kohus

menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust

ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus

lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses

sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas

menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas

kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja

põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16).

5. Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) p-

is 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude

aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse

korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi

tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta

tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või

kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt

lahendab kohus asja sisulise otsusega.

6. Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-144970 OÜ Rediem Capital AB hagi X vastu

võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevuse 238,62

eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 51,07 eurot;

edasiulatuva viivise 24,15% aastas alates 07.02.2025 kuni põhinõude summas 238,62 euro

täitmiseni.

7. Hageja nõuded tulenevad kostja ja TF Bank (publ.) Eesti filiaal (krediidiandja) vahel 11.09.2023

sõlmitud järelmaksulepingust nr 17702400. Kuna krediidiandja sõlmis krediidilepingu oma

majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut

kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud

tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub

andma tarbijale krediiti või laenu.

8. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise

põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas

nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib

ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse

(VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja

C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata

tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust

ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist

ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18,

OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei

pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude

väljatoomise kohustus antud juhul loovutusest tulenevalt hagejal. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral

tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja

tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-

106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud

minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu

13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr

2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest

registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime

kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et

krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. VÕS § 4034 lg 7 sätestab,

et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need

tarbijale teatavaks tegema.

9. 7.01.2025 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja

esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet

ning kostja oli krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka

sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7.

10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas on hageja esitanud hagis selgitusi ning hagi

lisad 5, 6.1 ja 6.2 (kostja taotlus, maksehäireregistri raport ja krediidiregistri väljavõte). Kohus

märgib, et hagi lisadest 6.1 ja 6.2 ei nähtu seda, kelle kohta väljavõtted on tehtud ning viidatud lisad

ei kajasta seda, et kostjal polnud enne krediidilepingu sõlmimist maksehäireid ning kohtu hinnangul

ei ole tegemist asjakohaste tõenditega. Kohus leiab, et hagi lisa 5 (kostja taotlus) ning hagis esitatud

selgitused ei ole piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ja mille põhjal ei ole

võimalik veenduda, et kostja oli enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist krediidivõimeline.

Krediidiandja ei ole kostja igakuiseid sissetulekuid ja kohustusi tegelikkuses enne krediidilepingu

sõlmimist kontrollinud ja pangakontoväljavõtet krediidiandja kostjalt nõudnud ei ole. Niisamuti ei

ole hageja kohtule kostja pangakonto väljavõtet, kostja krediidivõimelisuse kontrollimiseks,

esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku

laenamise põhimõtet 11.09.2023 krediidilepingu nr 17702400 sõlmimisel järginud. Eeltoodu põhjal

tuvastab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (VÕS § 4034 lg 6).

11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostja tagasimaksed lugeda

põhinõude katteks, mida hageja on ka hagis teinud. Põhjendatud põhinõue on 238,62 eurot (299,90,

ei sisalda lepingutasu-61,28 eurot=238,62 eurot).

12. Riigikohus on osundanud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist

on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles

oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata,

millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse

esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg

saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-

13098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2023. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8).

Tsiviilasjas nr 2-23-133882 on Tartu Ringkonnakohus 19.12.2023 otsuse p-s 10 märkinud, et kui

krediidilepingus sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tõttu tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on

võrdne intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse

intressimääraga.

Hageja ei nõua hagi esemes kostjalt lepingu haldustasu ega intressi. Hageja nõuab sissenõutavaks

muutunud ja edasiulatuvat viivist määras 24,15% aastas. Viivisekalkulaator.ee kasutades on

põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivisenõue 25,38 eurot (seadusjärgses määras, periood 25-

03.2024-06.02.2025, põhinõudelt 238,62 eurolt). Kohus jätab seega rahuldamata viivisenõude 25,69

eurot (51,07-25,38=25,69 eurot). Edasiulatuvalt on põhjendatud viivisenõue alates 07.02.2025

põhinõudelt 238, 62 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude

täitmiseni.

13. VÕS § 113² lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku

või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Tartu

Ringkonnakohus on lahendi nr 2-21-125271 p-is 9 märkinud, et: “VÕS § 4034 lg 7 tulenevalt ei ole

krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu

sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu

maksmise kohustusest”. Kohus selgitab, et tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 tähenduses käsitada viivist

ega sissenõudmiskulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasudega, vaid

õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu

summas 30 eurot. Antud juhul on põhjendatud ja tõendatud sissenõudmiskuluks 25 eurot

(09.05.2024 meeldetuletuskiri 15 eurot, 13.06.2024 meeldetuletuskiri 5 eurot ja 16.08.2024 5 eurot,

kokku 25 eurot). Makseviivitusega tekkinud sissenõudmiskulusid ei ole hageja tõendanud ja kohus

jätab sissenõudmiskulud 5 euro osas rahuldamata.

14. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus rahuldab TF Bank (publ.) Eesti

filiaal ja kostja vahel 11.09.2023 järelmaksulepingu nr 117702400 alusel tekkinud järgmised nõuded:

põhivõlgnevus 238,62 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 25,38 eurot,

sissenõudmiskulu 25 eurot, edasiulatuv viivis alates 07.02.2025 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud määras põhinõudelt 238,62 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata

sissenõutavaks muutunud viivisenõude 25,69 eurot ja 5 eurot sissenõudmiskulud.

15. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab

menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 498 eurot (riigilõiv 140 eurot ja õigusabikulud 358

eurot, käibemaksuta). Õigusabikulud koosnevad järgnevast: maksekäsu kiirmenetluses kantud

menetluskulu 20 eurot; täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse

ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine

kohtule 2 h x 169=338 eurot, käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et riigilõiv 140 eurot, maksekäsu

kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot on põhjendatud menetluskulud. Kuna tegemist on lihtsa

menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega

taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 338

euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja

õigusteenuse tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) on asja keerukust ja mahtu ning esindaja juristi

kvalifikatsiooni arvestades ebamõistlik. Arvestades siinjuures, et hageja ei ole vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt esitanud viivisenõuete ümberarvestusi. Kohtu hinnangul

on hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks 400 eurot (õigusabikulu: 2 tunni tasu x 120 eur =

240 eurot, käibemaksuta, millele lisandub riigilõiv summas 140 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses

kantud menetluskulu 20 eurot). Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja

kanda 9,6% ulatuses ja kostja kanda 90,40 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud summas 361,60 eurot.

16. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud

taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

17. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik