2-24-108660/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

6. juuni 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-108660

Tsiviilasi

Bolt Services EE OÜ hagi U.I vastu leppetrahvi

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2297,09 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Bolt Services EE OÜ (registrikood 14339972),

lepinguline esindaja Marie Tsine

Kostja U.I (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Bolt Services EE OÜ (registrikood 14339972) hagi U.I (isikukood

XXX) vastu.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud Bolt Services EE OÜ kanda.

3. Jätta rahuldamata U.I menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 244 euro

väljamõistmiseks Bolt Services EE OÜ-lt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale

esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

1 (7)

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. Bolt Services EE OÜ (hageja) esitas 05.03.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse U.I

(kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse

ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Tartu

Maakohtule hagi 16.05.2024, mida täpsustas 04.09.2024. Hageja palub kostjalt hageja kasuks

välja mõista leppetrahvi 2000 eurot ja viivise perioodi 09.12.2023–15.05.2024 eest summas

104,30 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõudelt (2000

eurolt) alates 16.05.2024 kuni selle kohase tasumiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse

menetlusse 07.09.2024 kohtumäärusega.

Hagiavalduse kohaselt tegi kostja hageja rakenduses konto mootorsõidukite ajutise rentimise

teenuse kasutamiseks. Kostja tegi Bolt Drive konto 28.06.2021 kell 09:23:24. Leping sõlmitakse

rakenduses (äpis). Samal kuupäeval tutvustati kostjale ka lepingutingimusi. Isiku dokumentide

verifitseerimisel, st Drive’i konto loomisel on kostja nõustunud teenuse üldtingimustega. Isiku

verifitseerimine oli teostatud 28. juunil 2021 kell 09:23:24. Üldtingimuste uuenduste kohta

saadetakse asjakohaseid teavitusi nii Bolt’i rakenduses, millele isik peab kinnituse andma sellega

tutvumisest, kui ka e-maili teel.

Lepingu üldtingimuste punkt 3.1. näeb ette, et enne teenuse kasutamist peab kasutaja valideerima

oma isikusamasuse ja üles laadima oma juhiloa konkreetse mootorsõidukikategooria jaoks,

kasutades selleks veebipõhist valideerimisprotsessi hageja rakenduses esitatud juhiste kohaselt.

Enne juhiloa verifitseerimisele asumist peab kasutaja kinnitama lepingu tingimustega

nõustumist. Seejärel verifitseeris hageja kostja juhiloa, et veenduda, et kostjal on õigus kasutada

hageja teenuseid. Isikusamasuse tuvastamine toimub hageja rakenduses (äpis) ning selleks, et

verifitseerimine toimuks edukalt peab kasutaja tegema selfi koheselt, mil rakendus seda nõuab.

Lepingu üldtingimuste punkti 2.2. teise lause kohaselt tuleb registreerumiseks esitada

registreerimistaotluses nõutavad andmed ja laadida üles dokumendid, mida palutakse kasutajal

esitada. Samuti peab kasutaja kinnitama, et on siinse lepingu ja privaatsusteatise läbi lugenud

ning mõistnud nende dokumentide sisu. Lähtudes lepingu üldtingimuste punktist 3.3. juhiloa

valideerimise järel aktiveerib hageja kasutaja juurdepääsu teenustele Bolt’i rakenduses. Lepingu

üldtingimuste punkt 2.2. esimene lause sätestab, et konto registreerimisel seotakse kasutaja

mobiiltelefoni number kasutaja kontoga ja lisatakse hageja andmebaasi. Kostja kontoga oli

seotud telefoni nr XXX.

Kostja broneeris enda Bolt Drive kontolt 24.11.2023 kell 00:02 Bolt Drive’i sõiduki (Audi A3

Sportback; reg. märk xxxxx). Tellimus oli lõpetatud 24.11.2023 kell 00:11 kostja poolt. Hagejale

sai teatavaks asjaolu, et riikliku järelevalve käigus kõrvaldati juht juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2

alusel. Hageja kontrollis karistusregistrist, et kostjale määrati väärteomenetluses nr

231723011517 karistus LS § 224 lg 2 alusel, s.o mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi

piirmära ületades. Seega järeldab hageja, et kostja juhtis sõidukit joobeseisundis, millega rikkus

oluliselt lepingu tingimusi. Tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 3.4. (f) on kasutajal õigus

teenuseid kasutada, kui ta ei ole tarvitanud alkoholi, narkootilisi aineid, psühhotroopseid aineid

ega muid ravimeid ega ole selliste ainete mõju all, mis võivad kahjustada tema sõiduvõimet.

Samas lepingu üldtingimuste punkt 8.2. (a) kohaselt ei tohi kasutaja juhtida mootorsõidukit

alkoholi, narkootiliste ainete, psühhotroopsete ainete või muude ravimite mõju all, mis võivad

2 (7)

kahjustada tema sõiduvõimet. Boltis kehtib range alkoholikeeld (0,0‰) ja selle rikkumise korral

on hagejal õigus nõuda lisatasusid punkti 5.1 alapunkti g kohaselt.

Kuivõrd kostja rikkus lepingu tingimusi, siis hagejal on õigus tulenevalt lepingu üldtingimuste

punktist 10.1 nõuda lepingus ning rakenduses ja veebisaidil avaldatud trahvide ja lisatasude

nimekirjas märgitud leppetrahvi. Tulenevalt lepingu punktist 10.1. (h) maksab kasutaja hagejale

lisatasusid järgmise eest: mootorsõiduki juhtimine alkoholi, narkootiliste ainete, psühhotroopsete

ja/või muude psühhoaktiivsete ainete mõju all. Bolt Drive’i trahvide ja lisatasude nimekirja

punkt 1 näeb ette, et Bolt Drive’i kasutamisel alkoholi, narkootiliste ainete, psühhotroopsete või

psühhoaktiivsete ainete mõju all võib hageja nõuda leppetrahvi summas 2000 eurot. Hageja

väljastas 24.11.2023 kostjale trahviarve nr C-EE002-23-000506 summas 2000 eurot, mille

tasumise tähtpäev oli 08.12.2023. Kostja ei ole arvet tasunud. Hageja üldtingimustes toodud

leppetrahv joobes juhtimise eest omab survefunktsiooni tagades lepinguliste kohustuste täitmise

ja võimalike lepingurikkumiste vältimise tulevikus. Kostjale määrati leppetrahv selle eest, et ta

juhtis mootorsõidukit keelatud seisus. Hagejal on õigustatud huvi, et kasutajad ei juhtiks

mootorsõidukit joobeseisundis. Arvestades üleüldist Eesti ühiskonnas levinud probleemi sõiduki

juhtimisega joobeseisundis, siis leppetrahv summas 2000 eurot on põhjendatud. Juhul, kui

leppetrahvi suurus oleks väike, näiteks 500 eurot, siis kasutajatel tekkiks karistamatuse tunne,

sest see summa ei ole märkimisväärne ega osutaks soovitud mõju. Hageja leiab, et leppetrahvi

määramisel ei pea hageja arvesse võtma alkoholi sisaldust veres või juhi seisu, sest hageja lähtub

poolte vahel sõlmitud lepingust, mitte väärteo kvalifikatsioonist. Kostja rikkumine ei ole

vabandatav VÕS § 160 mõttes.

Hageja leiab, et leppetrahv ei ole tüüptingimusena tühine. Kostja rikkus lepingutingimusi,

mistõttu on hagejal õigus tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 10.1 nõuda lepingus ning

rakenduses ja veebisaidil avaldatud trahvide ja lisatasude nimekirjas märgitud leppetrahvi. Ka

2021. aastal ehk ajal mil kostja tegi Bolti’i konto, kehtis samuti alkoholikeeld ning selle

rikkumise korral leppetrahv 2000 eurot. Väiksemas määras leppetrahv ei täida leppetrahvi kõiki

eesmärke. Kostja kasutusse oli antud hagejale kuuluv väärtuslik vallasvara (sõiduk Audi A3

Sportback), mille turuväärtus 07.10.2023 seisuga oli 22 486 eurot (lisandub käibemaks). Arvesse

võttes kostja kasutusse antud vara väärtust ja rikkumise ulatust, ei ole võimalik määrata trahvi

väiksemas määras kui 2000 eurot. Väiksemas ulatuses leppetrahvi määramisel tekiks kasutajatel

karistamatuse tunne ja väiksemas ulatuses määratud trahv ei täidaks soovitud eesmärki. Sõiduki

juhtimine joobeseisundis on rangelt keelatud ning seab ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elu.

Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi 2000 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise

perioodi 09.12.2023–15.05.2024 eest summas 104,30 eurot ning viivise alates 16.05.2024 kuni

leppetrahvi kohase tasumiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited

2. Kostja teatas kohtule, et ta ei tunnista hagis tema vastu suunatud nõudeid. Kostja aktiveeris

Bolt’i konto 2021. aastal, aga tüüptingimused kehtestati alles 01.09.2023. Tüüptingimuste

kehtestamisel eraldi verifitseerimist ei nõutud ega toodud kuidagi eraldi esile lepingu

üldtingimuste punktidest tulenevaid kohustusi. Kostja leiab, et lepingupooled ei ole saavutanud

kokkulepet ja pole olnud piisavalt selge, kuidas täidetakse kostja poolt hageja lepingu

üldtingimustes ette nähtud lepingupunkte, sh punkti 3.4. Samuti leiab kostja, et leppetrahv on

ebamõistlikult suur ja ebaproportsionaalne. Politsei- ja Piirivalveamet juba määras kostjale

rahatrahvi 500 eurot ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks, mis

täidab juba iseenesest survefunktsiooni.

3 (7)

Võttes arvesse hageja seisukohta, nagu oleks kostja pidanud teadma hageja üldtingimuste

uuenemisest ja olema nendega ühtlasi nõus, siis sellisel juhul peaks hagejal olemas olema kostja

kui teenuse kasutaja üldtingimuste verifitseerimine koos kuupäevadega ning sellekohane logifail,

millal ja kuhu on saadetud vastavasisuline e-mail. Hageja ei ole neid tõendeid kohtule esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus on seisukohal, et hageja hagi kostja vastu tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud

tuleb jätta hageja kanda.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning

hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses.

Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole

mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo

04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale

esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja)

andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale

selle eest tasu (üüri). VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut

rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud

rahasumma. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

6. Kostja broneeris 24.11.2023 kell 00:02 oma Bolt Drive’i konto kaudu sõiduauto Audi A3

Sportback (reg. märk xxxxx). Tellimus lõpetati 24.11.2023 kell 00:11 (dtl 49). Politsei- ja

Piirivalveameti vastuse kohaselt kõrvaldati 24.11.2023 kell 00:07 juht sõiduauto Audi A3

Sportback (reg. märk xxxxx) juhtimiselt liiklusseaduse (LS) § 91 lg 2 p 2 alusel (dtl 51).

Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt oli väärteo kvalifikatsiooniks LS § 224 lg 2, mis näeb ette

karistuse mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades (dtl 52). Pooled

eeltoodud asjaolude üle ei vaidle ja kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendite alusel

tuvastatuks.

7. Kostja on võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses tarbija (VÕS § 1 lg 5). Bolt Drive’i

üldtingimused on tüüptingimused. Kostja vastuväite kohaselt tüüptingimuste kehtestamisel eraldi

verifitseerimist ei nõutud ega toodud eraldi esile lepingu üldtingimuste punktidest tulenevaid

kohustusi.

7.1. Esmalt hindab kohus, kas tüüptingimused on muutunud lepingu osaks.

VÕS § 37 lg 1 kohaselt on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu

sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli

võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu

sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus

4 (7)

nende sisust teada saada. VÕS § 37 lg 1 mõlema alternatiivi puhul peab olema täidetud eeldus, et

kostjal oli võimalus tüüptingimuste sisust teada saada. Määrav ei ole tingimuste sisuga tegelik

tutvumine, vaid võimalus nende sisust teada saada ehk võimalus nendega tutvuda (vt nt RKTKo

25.05.2020, 2-17-124505/53, p 14).

Arvutivõrgu abil lepingu sõlmimisele kohaldub VÕS § 621. Nimetatud säte kohaldub ka

mobiilirakenduses sõlmitud lepingule arvestades InfoTS § 2 p-s 1 sätestatut. Tuvastamaks seda,

kas lepingut sõlmides oli kostjal võimalik tutvuda tüüptingimustega, saab lähtuda mh

elektroonilistes süsteemi logides kajastatust. Arvutivõrgus ja mobiilirakenduses tehtud

toimingute kohta peetavad elektroonilised süsteemi logid võimaldavad tuvastada, milliste

tegevuste tulemusena on andmestik või süsteem jõudnud teatud kindlasse olekusse. Seejuures ei

tulene seadusandlusest arvutivõrgu abil lepinguid sõlmivatele ettevõtjatele kohustust pidada

üksikasjalikke logisid. Niisugused logid võimaldavad aga vaidluse korral tõendada, et

tüüptingimused olid kliendile hiljemalt lepingu sõlmimise ajal kättesaadavad ning ta nõustus

nendega. Kohaselt peetud logide põhjal on võimalik kontrollida, missugune konkreetne

lepingutekst oli kostjale kättesaadav ning et talle kuvati kasutajakonto loomisel ühene ja

arusaadav viide lepingu tüüptingimustele. Seega teenib mõistlikus ulatuses logide pidamine

ettevõtja huve, lihtsustades vaidluse tekkimisel väidete (mh selle, et klient tegi lepingu

sõlmimiseks vajalikud toimingud) tõendamist. Hageja saab kostja võimalust tüüptingimuste

sisust teada saada tõendada mh tõenditega selle kohta, et kostja kui kasutaja vajutas

tüüptingimustega nõustumist väljendavat ikooni (nuppu) või tegutses arvutisüsteemi või

mobiilirakendust kasutades viisil, mis oleks olnud võimatu ilma viidatud nõustumust väljendavat

ikooni (nuppu) vajutamata. Lisaks saab hageja kostja võimalust tüüptingimuste sisust teada

saada tõendada tõenditega selle kohta, et tüüptingimused olid kostjaga lepingu sõlmimise ajal

kättesaadavad hageja kodulehel. Hagejal kui tüüptingimuste kasutajal on võimalus tõendada

VÕS § 37 lg-s 1 sätestatud eelduste täidetust ka muude tõenditega (RKTKo 25.05.2020, 2-17-

124505/53, p 14.1, 14.2, 14.3.1.).

7.2. Hageja tugineb Bolt Drive’i üldtingimustele, mis kehtivad alates 01.09.2023 (dtl 29–45).

Nimetatud tingimuste lisa A sätestab, et järgmise rikkumise eest on ette nähtud trahv 2000 eurot:

Bolt Drive’i kasutamine alkoholi, narkootiliste ainete, psühhotroopsete või psühhoaktiivsete

ainete mõju all. Kui mootorsõiduk on pädeva asutuse poolt liiklusest kõrvaldatud, on see

eeldatav põhjus, kui ei ole tõestatud vastupidist (dtl 43).

Samuti tugineb hageja Bolt Drive’i üldtingimustele, mis kehtivad alates 04.05.2021 (dtl 105–

128). Nimetatud üldtingimustest ei nähtu leppetrahvide nimekirja ega trahvimäärasid.

Samuti tugineb hageja trahvide ja lisatasude nimekirjale (dtl 130). Nimetatud nimekirja kohaselt

on ette nähtud trahv 2000 eurot ja konto blokeerimine järgmise rikkumise eest: Bolt Drive’i

teenuse kasutamine alkoholi, narkootikumide või psühhotroopsete ainete mõju all (dtl 133).

Hageja viidatud trahvide ja lisatasude nimekirjast ei nähtu, millal see kehtestati ja kas see on

alates 04.05.2021 kehtivate tüüptingimuste osa. Hageja väidab, et trahvide ja lisatasude nimekiri

kehtestati Bolt Drive’i konto loomisel (dtl 101), kuid hageja ei ole seda kohtule tõendanud.

Inglise keelsest trahvide ja lisatasude nimekirja atribuutidest nähtub, et see dokument loodi

13.08.2021, s.o pärast kostja Bolt Drive’i konto loomist. Eesti keelsest trahvide ja lisatasude

nimekirja atribuutidest nähtub, et see dokument loodi 21.04.2025 (dokumendi autor ja viimane

muutja on hageja lepinguline esindaja), s.o pärast kostja Bolt Drive’i konto loomist. Lisaks

nähtub, et inglise keelne trahvide ja lisatasude nimekiri ja selle eestikeelne tõlge erinevad

üksteisest sõnastuse poolest.

5 (7)

Kohus selgitas hagejale menetluses, et hagejal tuleb välja tuua ja tõendada, millal

(kuupäevaliselt) ja kuidas tehti kostjale teatavaks lepingutingimused, kust tuleneb leppetrahvi

2000 eurot regulatsioon. Hageja tõi välja, et isiku dokumentide verifitseerimisel, st Drive’i konto

loomisel, on kostja nõustunud teenuse üldtingimustega. Kostja isiku verifitseerimine oli

teostatud 28.06.2021 kell 09:23:24. Üldtingimuste uuenduste kohta saadetakse asjakohaseid

teavitusi nii Bolt’i rakenduses, millele isik peab kinnituse andma sellega tutvumisest, kui ka e-

maili teel (hageja vastus dtl 101). Eeltoodu tõendamiseks hageja kohtule ühtegi tõendit ei

esitanud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja poolt Bolt Drive’i konto loomisel 28.06.2021 või

sõiduauto Audi A3 Sportback (reg. märk xxxxx) broneerimisel 24.11.2023 või muul ajal enne

sõiduauto Audi A3 Sportback (reg. märk xxxxx) broneerimist tehti kostjale teatavaks

lepingutingimused, kust tuleneb leppetrahv 2000 eurot Bolt Drive’i kasutamisel alkoholi mõju

all.

Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et Bolt Drive’i üldtingimused, mis kehtivad alates

01.09.2023 (dtl 29–45) ja trahvide ja lisatasude nimekiri (dtl 130–135) ei ole muutunud hageja ja

kostja vahelise lepingu osaks.

Samuti tuvastab kohus, et üldtingimused, mis kehtivad alates 04.05.2021, ei ole muutunud

hageja ja kostja vahelise lepingu osaks, sest hageja ei ole tõendanud, et kostja poolt Bolt Drive’i

konto loomisel 28.06.2021 hageja nendele tüüptingimustele selgelt viitas ja kostjal oli võimalus

nende sisust teada saada.

Hagejal ei ole kostja vastu leppetrahvi nõuet, mistõttu jätab kohus hagi rahuldamata.

8. Kuigi kohus tuvastas, et Bolt Drive’i üldtingimused, mis kehtisid alates 04.05.2021 ja mis

kehtisid alates 01.09.2023 ning trahvide ja lisatasude nimekiri ei ole muutunud hageja ja kostja

vahelise lepingu osaks, hindab kohus siiski seda, kas leppetrahv on tüüptingimusena tühine VÕS

§ 42 lg 3 p 5 järgi.

8.1. VÕS § 42 lg 3 p 5 sätestab, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus märgib, et kohus kontrollib

tüüptingimuse kehtivust omal algatusel. Tüüptingimuse kehtivust peab kohus ise omal algatusel

hindama ka siis, kui pooled tingimuse tühisusele ei tugine, sest tegemist on õiguse

kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 järgi (vt nt RKTKo 03.10.2018, 2-16-13477/38, p 13).

Leppetrahvil võib olla survefunktsioon või kahju hüvitamise funktsioon. Survefunktsiooni

eesmärk on tagada lepinguliste kohustuste täitmine ja võimalike lepingurikkumiste välistamine

tulevikus. Kahju hüvitamise funktsiooni eesmärgiks on tagada võlausaldaja jaoks õigus nõuda

leppetrahvina kokkulepitud rahasumma tasumist kui miinimumhüvitist lepingut rikkunud

poolelt. Kui leppetrahvil on survefunktsioon ja tegelikku kahju ei ole tekkinud, siis hindab kohus

mh seda, kas kokkulepitud leppetrahv on põhjendatud võrreldes poolte huviga tagada lepingu

nõuetekohane täitmine ja kas leppetrahv võib olla ebamõistlikult suur VÕS § 42 lg 3 p 5

tähenduses. Leppetrahv on VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes ebamõistlikult suur ennekõike juhul, kui

leppetrahvi väiksemas summas kokku leppimisel oleks olnud võimalik leppetrahvi kõiki

eesmärke täita (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 30.08.2024 otsus asjas nr 2-23-103202, p 9.2.2).

8.2. Kostja leiab, et leppetrahv on ebamõistlikult suur ja ebaproportsionaalne. Hageja on välja

toonud, et leppetrahvil on survefunktsioon.

6 (7)

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja juhtis hageja sõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades.

Tüüptingimuste kohaselt oli Bolt Drive’i kasutamisel alkoholi mõju all ette nähtud leppetrahv

2000 eurot. Pooled ei vaidle ka selle üle, et tegelikku kahju hagejale ei tekkinud. Lepptrahv 2000

eurot ületab Eesti keskmist brutopalka ja selle tasumine on keskmisele inimesele ebamõistlikult

koormav. Kohtu hinnangul ei vasta käesoleval juhul 2000 euro suurune lepptrahv lepingu

täitmise tagamise eesmärgile ja on karistusliku iseloomuga, ning seetõttu ebamõistlikult suur ja

tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel. Leppetrahvi väiksemas summas (nt 1000 eurot)

kokku leppimisel oleks olnud võimalik leppetrahvi kõiki eesmärke täita, sh tagada lepinguliste

kohustuste täitmine ja võimalike lepingurikkumiste välistamine tulevikus.

Olukorras, kus lepingus sisalduv leppetrahvikokkulepe on tühine, ei ole kohtul õigust ega

võimalust leppetrahvi VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada. Kohus saab VÕS § 162 lg 1 alusel

vähendada leppetrahvi mõistliku suuruseni vaid siis, kui leppetrahvi kokkulepe kehtib. Kui

leppetrahvi kokkulepe on tühine, ei ole sellel tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1

esimese lause järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi. Sellises olukorras ei ole hagejal õigust

nõuda VÕS § 108 lg 1 alusel lepingus ettenähtud leppetrahvi maksmise kohustuse täitmist ning

kohtul ei ole võimalik leppetrahvi vähendada. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagi rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab menetlusosaliste

menetluskulud hageja kanda.

10. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

Kostja palub hagejalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 244 eurot (sh käibemaks). TsMS §

175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus selgitas pooltele 24. märtsi 2025 kohtumääruses, et lepingulise esindaja puhul tuleb välja

tuua tehtud toimingute sisu ja kulutatud aeg ning tunnitasu suurus (dtl 93). Kostja eeltoodut

menetluskulude nimekirjas välja ei toonud ja tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostjal oleks

käesolevas menetluses olnud lepinguline esindaja. Seetõttu jätab kohus rahuldamata kostja

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 244 euro väljamõistmiseks hagejalt.

11. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. Lõike 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

7 (7)