2-24-127039/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

6. juuni 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-127039

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi V.H

vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

913,77 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja V.H (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagi V.H

(isikukood XXX) vastu.

2. Välja mõista V.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 9,83 eurot, s.o lepingust nr

L470765 tulenev põhinõue. Välja mõista V.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks

viivis põhinõude (9,83 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud määras alates 16. jaanuarist 2025 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni.

3. Välja mõista V.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr L470765

tulenevad sissenõutavaks muutuvad põhinõude osamaksed alates maksetähtpäevale

järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtpäe

v

Summa

15.02.2025

9,70 eurot

15.03.2025

9,91 eurot

15.04.2025

10,14 eurot

15.05.2025

10,36 eurot

15.06.2025

10,60 eurot

15.07.2025

10,83 eurot

1 (16)

15.08.2025

11,08 eurot

15.09.2025

11,32 eurot

15.10.2025

11,58 eurot

15.11.2025

3,96 eurot

Välja mõista V.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse

resolutsiooni punktis 3 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates iga osamakse

tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.

4. Välja mõista V.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 38,76 eurot, s.o lepingust nr

L89011091919 tulenev põhinõue. Välja mõista V.H-lt Aktiva Finance Group OÜ

kasuks viivis määraga 12% aastas põhinõude (38,76 eurot) tasumata osalt alates 16.

jaanuarist 2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

5. Välja mõista V.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr L89011091919

tulenevad sissenõutavaks muutuvad põhinõude osamaksed alates maksetähtpäevale

järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtpäe

v

Summa

15.02.2025

10,57 eurot

15.03.2025

10,27 eurot

15.04.2025

10,60 eurot

15.05.2025

10,63 eurot

15.06.2025

10,96 eurot

15.07.2025

11,01 eurot

15.08.2025

11,20 eurot

15.09.2025

11,52 eurot

15.10.2025

11,60 eurot

15.11.2025

11,91 eurot

15.12.2025

12,01 eurot

15.01.2026

12,22 eurot

15.02.2026

12,69 eurot

15.03.2026

12,66 eurot

15.04.2026

12,95 eurot

15.05.2026

13,11 eurot

15.06.2026

13,39 eurot

15.07.2026

13,57 eurot

15.08.2026

13,81 eurot

15.09.2026

14,08 eurot

15.10.2026

14,30 eurot

15.11.2026

14,56 eurot

15.12.2026

14,80 eurot

Välja mõista V.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis määraga 12% aastas

käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 5 toodud sissenõutavaks muutunud

põhinõude tasumata osalt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast

päevast kuni põhinõude tasumiseni.

6. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus V.H vastu 409,66 euro

väljamõistmiseks, sealhulgas põhinõue 220,40 eurot, intress 51,75 eurot, haldustasu

2 (16)

7,5 eurot, sissenõudmiskulud 60 eurot, viivis perioodidel 28.03.2024–22.11.2024 ja

27.03.202–22.11.2024 summas 70,01 eurot.

7. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 26.07.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse

V.H (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi 25.11.2024, mida täiendas 16.01.2025. Hageja palub

kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingu nr L470765 alusel põhivõla 235,11 eurot,

intressi 22,62 eurot, haldustasu 7,50 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja seisuga 22.11.2024

sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 37 eurot ning viivise määraga 24% aastas alates

23.11.2024 põhinõudelt 235,11 eurolt kuni selle kohase tasumiseni. Hageja palub kostjalt

hageja kasuks välja mõista laenulepingu nr L89011091919 alusel põhivõla 417,78 eurot,

intressi 29,13 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja seisuga 22.11.2024 sissenõutavaks

muutunud lepingujärgse viivise 33,01 eurot ning viivise määraga 12% aastas alates 23.11.2024

põhinõudelt 417,78 eurolt kuni selle kohase tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud

kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS (laenuandja) ja kostja 29.11.2022

laenulepingu nr L470765, mille alusel sai kostja laenu 300 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama maksegraafiku alusel perioodil 15.01.2023–15.12.2025. Kostja on põhiosa katteks

tasunud 64,89 eurot. Kostjal on tasumata põhivõlg 235,11 eurot (300-64,89). Lepingust

tulenevalt on intressimäär 26,9% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määr on 48,85% aastas.

Kostjal on intressivõlgnevus alates 12. osamaksest, s.o alates 15.12.2023 kuni lepingu

ülesütlemiseni, s.o. kuni 27.03.2024 summas 22,62 eurot. Viivisenõue perioodi 28.03.2024–

22.11.2024 eest on 37 eurot. Lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 24% aastas. Lepingust

tulenevalt kohustus kostja tasuma lepingu haldustasu igakuiselt 1,50 eurot. Kostjal on lepingu

haldustasu võlgnevus perioodi 15.11.2023–15.03.2024 eest summas 7,50 eurot.

3 (16)

Kostjal oli osamaksete võlgnevus alates 12. osamaksest, s.o alates 15.12.2023 kuni 14. osa

makseni, s.o kuni 15.02.2024. Seega oli kostja viivituses kolme üksteisele järgneva

osamaksega. Esialgne võlausaldaja saatis 28.02.2024 ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust

ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 27.03.2024 lepingu üles.

Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 30

eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 29.03.2024 saadetud meeldetuletuskiri

maksumusega 15 eurot, 08.04.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot,

23.04.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega

tekkinud kulud 5 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete

otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja

vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude

avaldamisega seotud kulud.

Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja

tegi päringud maksehäireregistritesse ning Maksu- ja Tolliametisse. Kostja on laenutaotluses

oma sissetulekuks märkinud 1500 eurot ning igakuisteks kohustusteks 100 eurot. Kostja

igakuine sissetulek oli kontrollimise tulemusena 793 eurot. Krediidiandja arvestas

regulaarseteks kohustuste summaks 130,17 eurot kuus ja lisaks lepingust tulenev kohustus

13,88 eurot kuus. Kostjale jäi raha reservi 648,95 eurot (793-130,17-13,88). Kostjal ei olnud

kehtivaid maksehäireid.

Esialgne võlausaldaja loovutas 28.03.2024 kostja vastased nõuded hagejale koos õigusega

nõuda kõrvalnõudeid.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (laenuandja) ja kostja 11.01.2023

järelmaksulepingu nr L89011091919, mille alusel sai kostja kauba ostmiseks laenu 479 eurot.

Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel perioodil 15.02.2023-15.01.2027.

Kostja on põhiosa katteks tasunud 61,22 eurot. Kostjal on tasumata põhivõlg 417,78 eurot

(479-61,22). Lepingust tulenevalt on intressimäär 12% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määr

on 24,05% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 11. osamaksest, s.o alates 15.12.2023

kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o. kuni 26.03.2024 summas 29,13 eurot. Viivisenõue perioodi

27.03.2024–22.11.2024 eest on 33,01 eurot. Lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 12%

aastas.

Kostjal oli osamaksete võlgnevus alates 11. osamaksest, s.o alates 15.12.2023 kuni 13.

osamakseni, s.o kuni 15.02.2024. Seega oli kostja viivituses kolme üksteisele järgneva

osamaksega. Esialgne võlausaldaja saatis 07.03.2024 ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg kuni 21.03.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud lepingust

tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 26.03.2024

lepingu üles.

Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 30

eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 29.03.2024 saadetud meeldetuletuskiri

maksumusega 15 eurot, 08.04.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot,

23.04.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega

tekkinud kulud 5 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete

otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja

vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude

avaldamisega seotud kulud.

4 (16)

Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja

tegi päringud maksehäireregistritesse ning kostjal maksehäireid ei olnud. Kostja on

laenutaotluses oma sissetulekuks märkinud 1800 eurot ning igakuisteks kohustusteks 300

eurot. Krediidiandja arvestas regulaarseteks kohustuste summaks 300 eurot kuus ja lisaks

lepingust tulenev kohustus 15,06 eurot kuus. Kostjale jäi raha reservi 1484,94 eurot (1800-

315,06).

Esialgne võlausaldaja loovutas 28.03.2024 kostja vastased nõuded hagejale koos õigusega

nõuda kõrvalnõudeid.

4. Hageja esitas 16.01.2025 täiendatud hagis ümberarvestuse. Hageja märkis, et kui kohus

leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, siis palub hageja alternatiivselt välja

mõista VÕS § 108 lg 1 alusel sissenõutavaks muutunud osamaksed laenulepingu nr L470765

järgi alatest 24. osamaksest, s.o alates 15.12.2024 osaliselt kuni 25. osamakseni, s.o kuni

15.01.2025 summas 9,83 eurot ning laenulepingu nr L89011091919 järgi sissenõutavaks

muutunud osamaksed alatest 21. osamaksest, s.o alates 15.10.2024 osaliselt kuni 24.

osamakseni, s.o kuni 15.01.2025 summas 38,76 eurot. Lisaks palus hageja 16.04.2025 vastuses

kostjalt välja mõista laenulepingu nr L470765 osas viivise lepingujärgses määras 24% aastas

põhiosade summalt kuni tasumiseni ja laenulepingu nr L89011091919 osas lepingujärgses

määras 12% aastas põhiosade summalt kuni tasumiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja

mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad tasumata põhivõla osamaksed alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast vastavalt hageja esitatud maksegraafikule ja viivise

lepingujärgsetes määrades.

Laenulepingu nr L470765 osas esitatud ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud täies mahus

1. osamaksest, s.o alates 15.01.2023 kuni 23. osamakseni, s.o kuni 15.11.2024 summas 161,54

eurot ning osaliselt on tasutud 24. osamakse, s.o 15.12.2024 summas 8,93 eurot. Kokku on

kostja tasunud 170,47 eurot. Hageja esitab ümberarvestuse. Ümberarvestuse kohaselt on

kostjalt tasumata alatest 24. osamaksest, s.o alates 15.12.2024. Kui kohus asub seisukohale, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, siis ei olnud kostja ülesütlemise seisuga s.o

27.03.2024 võlas kolme järjestiku osamaksega ning sellisel juhul ei ole ülesütlemine kehtiv.

Laenulepingu nr L89011091919 osas esitatud ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud täies

mahus 1. osamaksest, s.o alates 15.02.2023 kuni 20. osamakseni, s.o kuni 15.09.2024 summas

155,77 eurot ning osaliselt on tasutud 21. osamakse, s.o 15.10.2024 summas 0,05 eurot. Kokku

on kostja tasunud 155,82 eurot. Hageja esitab ümberarvestuse. Ümberarvestuse kohaselt on

kostjalt tasumata alatest 21. osamaksest, s.o alates 15.10.2024. Kui kohus asub seisukohale, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, siis ei olnud kostja ülesütlemise seisuga s.o

26.03.2024 võlas kolme järjestiku osamaksega ning sellisel juhul ei ole ülesütlemine kehtiv.

Kostja vastuväited

5. Kostjale toimetati 25.11.2024 hagiavaldus ja hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte

23.01.2025 elektrooniliselt (TsMS § 3111 lg 3 alusel, dokumendi kättetoimetamise registreeris

kättetoimetamisportaal automaatselt). 21.12.2024 hagi täpsustus toimetati kostjale kätte

26.01.2025 elektrooniliselt (TsMS § 3111 lg 3 alusel). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku

vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse

kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 25.02.2025. Kostja hagile ei vastanud.

5 (16)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga

ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses.

Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole

mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo

04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

8. Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (TsMS

§ 407 lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16). Kohus lahendab asja sisuliselt, sh

hindab kohus hageja esitatud tõendeid.

9. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja)

kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei

tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg

1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

9.1. Hageja on esitanud kohtule tõendina Coop Finants AS-i ja kostja vahel 29.11.2022

sõlmitud väikelaenu lepingu nr L470765 (dtl 37–53). Leping on kostja poolt allkirjastatud.

Lepingu kohaselt oli laenusummaks 300 eurot. Hageja avaldas, et sellest summast peeti kinni

lepingutasu 18 eurot ja laenukindlustusega seotud kulude 1. osamakse 2,22 eurot. Kostja

pangakontole kanti üle 279,78 eurot (maksekorraldus dtl 55). Kostja kohustus laenu tagastama

osamaksetega ning tasuma intressi ja haldustasu. Kostja kohustus krediidiandjale tegema 36

osamakset, kuumakse suurusega 13,88 eurot, viimane osamakse 14,12 eurot. Igakuiseid

makseid tuli kostjal teostada iga kuu 15. kuupäevaks, esimene osamakse tuli teha 15.01.2023 ja

viimane osamakse 15.12.2025 (dtl 44, 45). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendite

alusel tuvastatuks.

9.2. Hageja on esitanud kohtule tõendina AS-i Inbank Finance ja kostja vahel 11.01.2023

sõlmitud järelmaksulepingu nr L89011091919 (dtl 98–102). Leping on kostja poolt

allkirjastatud. Lepingu kohaselt sai kostja kauba ostmiseks laenu summas 479 eurot. Kostja

kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi ja lepingutasu. Kostja kohustus

krediidiandjale tegema 48 osamakset, kuumakse suurusega 15,06 eurot. Igakuiseid makseid tuli

kostjal teostada iga kuu 15. kuupäevaks, esimene osamakse tuli teha 15.02.2023 ja viimane

6 (16)

osamakse 15.01.2027 (dtl 100). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel

tuvastatuks.

Krediidi kulukuse määr

10. Esmalt tuvastab kohus, kas lepingutes toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS §

4062 lg-ga 1.

VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue

kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on selgitanud,

et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks

esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama

vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas

laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.3. ja RKTKm 24.11.2023, 2-

21-13098/50, p-d 14-15).

10.1. Väikelaenulepingust nr L470765 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 48,85% aastas.

Lepingutasu oli 18 eurot, igakuine lepingu haldustasu oli 1,50 eurot, intressimäär 26,90%

aastas ning kostjal tuli laen tagastada 36 osamaksega (dtl 38). Krediidi kulukuse maksimaalsed

määrad muutuvad kaks korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud

andmete kohaselt oli 29.11.2022 laenulepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30% (kohaldus alates

01.07.2022 kuni 31.12.2022 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 48,90%.

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab

krediidi kulukuse määra suuruseks 49,65% (antav krediit 300 eurot; ühekordne lepingutasu 18

eurot; igakuine haldustasu 1,5 eurot; osamakseid 36; aastaintress 26,90%). Kohus tuvastab

eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ületas krediidi väljastamise ajal seadusega

kehtestatud piirmäära. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on 29.11.2022 sõlmitud väikelaenulepingu nr

L470765 seega tervikuna tühine.

VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on VÕS § 4062 lg 1 sätestatu kohaselt

tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks,

milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel

juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses.

10.2. Laenulepingust nr L89011091919 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 24,05% aastas.

Lepingutasu oli 10 eurot, intressimäär oli 12% aastas ning kostjal tuli laen tagastada 48

osamaksega (dtl 99). Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas, 1.

juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 11.01.2023 laenulepingu

sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine

krediidi kulukuse määr 15,31% (kohaldus alates 01.01.2023 kuni 30.06.2023 väljastatud

laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 45,93%. Finantsinspektsiooni hallatav

minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra

suuruseks 13,96%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et laenulepingu nr L89011091919 krediidi

kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on

seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine

7 (16)

11. 11.01.2023 sõlmitud laenuleping nr L89011091919 ja 29.11.2022 sõlmitud

väikelaenuleping nr L470765 on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Kuigi

VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on 29.11.2022 sõlmitud väikelaenuleping nr L470765 on tühine,

hindab kohus siiski, kas võlausaldaja on järginud ka selle lepingu sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet, juhuks kui leping peaks siiski kehtivaks osutuma.

12. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 17).

12.1. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne

krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust

(krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama

teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause

järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid.

Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste

varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2). Samuti

peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7

ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta

omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS

§ 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine (KAVS § 49 lg

1 p 3);

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49

lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 18).

VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

8 (16)

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale

krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo

24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase

hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise

kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab

krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema

selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust

võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija

sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab

krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja

muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku

arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija

krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja

andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral

tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et

ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi

maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib

olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo

24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 20–22 ja seal viidatud kohtupraktika). Krediidiandja

kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust on mõeldud ennetama liigse võlakoormuse või

maksejõuetuse riski, mis tuleneb tarbija krediidivõimelisuse ja tagasimaksevalmiduse

ebapiisavast kontrollimisest. Kõnealust kohustust ei mõjuta tõsiasi, et krediidilepingu

sõlmimise finantstagajärjed tarbija olukorrale võivad tekkida ka hiljem (EKo 11.01.2024,

C-755/22, p 35). Krediidivõimetule tarbijale laenu andmise vältimise ja just krediidiandjale

vastutuse panemise eesmärki järgib direktiivi 2008/48 põhjendus 26, mille järgi peab

krediidiandja kontrollima tarbija krediidivõimelisust individuaalselt (vt EKo 18.12.2014,

C-449/13, p 35).

VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale

krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo

24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).

12.2. Kohus määras 21.12.2024 kohtumäärusega hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise

põhimõtte aluseks olevate asjaolude välja toomiseks (dtl 151 jj). Kohus selgitas hagejale mh

seda, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7

kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Kohus määras hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevate asjaolude

välja toomiseks ning andis võimaluse ümberarvestuse tegemiseks ja tõendite esitamiseks.

9 (16)

Hageja on seisukohal, et krediidiandjad järgisid kostjaga lepingute sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Hageja tugineb sellele, et laenulepingu nr L470765 puhul kontrolliti

kostja sissetulekuid ja maksehäirete olemasolu. Enne laenulepingu nr L470765 sõlmimist

märkis kostja laenutaotluses, et tema igakuise sissetuleku suuruseks on 1500 eurot ja igakuised

kohustused on 100 eurot. Enne lepingu nr L470765 sõlmimist kontrollis krediidiandja kostja

laenutaotlusel esitatud andmeid Maksu- ja Tolliametist, kostja sissetuleku suuruseks ühes kuus

oli 793 eurot. Krediidiandja arvestas regulaarseteks kohustuste summaks 130,17 eurot kuus ja

lisaks lepingust tulenev kohustus 13,88 eurot kuus. Kostjale jäi raha reservi 648,95 eurot (793-

130,17-13,88). Kostjal maksehäireid ei olnud.

Lepingu nr L89011091919 puhul tegi krediidiandja päringud maksehäireregistritesse ning

kostjal ei olnud kehtivaid maksehäireid. Kostja on laenutaotluses oma sissetulekuks märkinud

1800 eurot ning igakuisteks kohustusteks 300 eurot. Krediidiandja arvestas regulaarseteks

kohustuste summaks 300 eurot kuus ja lisaks lepingust tulenev kohustus 15,06 eurot kuus.

Kostjale jäi raha reservi 1484,94 eurot (1800-315,06).

Hageja väljatoodust nähtub, et krediidiandjad tegid laenuotsuse kostja esitatud laenutaotluse ja

maksehäireregistrist saadud andmete ning lepingu nr L470765 puhul lisaks Maksu- ja

Tolliametist saadud kostja sissetuleku andmete pinnalt. Hageja pole väitnud ega tõendanud, et

krediidiandjad oleksid küsinud kostjalt muud teavet tema varalise seisundi kohta (s.o peale

igakuise sissetuleku) ja varaliste kohustuste kohta, sh kostja regulaarsete (majapidamis)kulude

kohta. Hageja ei ole küsinud teavet ka kostja varasemate krediidikohustuste täitmise kohta.

Seejuures ei võimalda laenutaotluses küsitud teave hinnata isegi seda, millised

finantskohustused kostjal teiste krediidiandjate ees olid ja kui palju neid oli.

Samuti ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et krediidiandjad oleksid kostja laenutaotluses

esitatud teavet kostja kohustuste kohta vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4 ja KAVS § 50 lg-tele 3 ja

4 kontrollinud. Hageja väljatoodust nähtub, et krediidiandjad kontrollisid kostja

maksekäitumist maksehäireregistrist ja laenulepingu nr L470765 puhul kostja sissetulekut

Maksu- ja Tolliametist.

Üksnes kostja sissetuleku ja maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja

nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega

kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste

täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse

kohta. Seejuures ei mõjutanud hageja kontrollikohustust see, et kostja oli lepingus kinnitanud,

et kostja esitatud andmed on tõesed.

Kuna krediidiandja ei saanud kogutud teabe ja selle kohta tehtud kontrolli põhjal järeldada, et

on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingust tulenevad kohustused lepinguga nõutavatel

tingimustel täitma, ei oleks krediidiandjad VÕS § 4034 lg 6 järgi tohtinud kostjaga lepinguid

sõlmida.

12.3. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS §

4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse

intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 24). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda aluse

kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

10 (16)

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Sama

lõike neljanda lause kohaselt ei kohaldata selles lõikes sätestatut, kui tarbija on teadlikult

jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud

teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks jätnud krediidiandjatele

mingi teabe teadlikult esitamata. Olukorras, kus kostjalt polnud teavet küsitud – sh tema

regulaarsete kulude kohta ning täpsemat teavet tema varasemate finantskohustuste ja nende

täitmise kohta –, ei saa kostjale ette heita selle teabe esitamata jätmist. Isegi kui kostja esitatud

andmed taotluses olid ebatäpsed, ei võimaldaks pelgalt nende laenutaotluses esitamise asjaolud

järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid tahtlikult, s.o õigusvastase tagajärje sooviga (VÕS

§ 104 lg 5).

Samuti ei anna asjas esitatu alust järeldada, et krediidiandjad oleksid hinnanud kostja

krediidivõimelisust valesti põhjusel, et kostja jättis mingi teabe oma varasemate kohustuste ja

finantsraskuste kohta esitamata. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevate kohustuste

täitmiseks oleks krediidiandja pidanud kostja taotluses esitatud teavet ka kontrollima. Juhul,

kui krediidiandjad oleks kostja laenutaotluses esitatud teabe kontrollimisel tuvastanud

vastuolusid, oleks krediidiandjatel tulnud küsida selle kohta kostjalt lisateavet. Ainuüksi kostja

pangakonto väljavõtete nõudmine oleks andnud krediidiandjatele teavet kostja muude

finantskohustuste olemasolu ja hulga kohta ning võimaldanud kontrollida kostjal

makseraskuste olemasolu. Kohtu hinnangul saab eeldada, et kui krediidiandjad oleks

nõuetekohaselt täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte osaks olevat teabe saamise

kohustust ja kogunud kostja krediidivõimelisuse hindamiseks asjakohast teavet ning teinud

mõistlikke pingutusi selle teabe kontrollimiseks, sh nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtte

esitamist, oleks krediidiandjad kostja krediidivõimelisust õigesti hinnanud.

Kohus leiab, et krediidiandjad ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalikke kohustusi ega selgitanud piisava hoolsusega välja kostja laenuvõimekust. Kohus

tuvastab, et krediidiandjad ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Lepingu ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine

13. Järgmisena tuvastab kohus, kas lepingud lõppesid ülesütlemisega.

13.1. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine on

krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud

seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku

arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel

11 (16)

saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks

muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi

on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks

muutunud.

13.2. Lepingust nr L470765 nähtub, et kostjal tuli maksegraafiku kohaselt tasuda ajavahemikul

15.01.2023–15.12.2025 igakuiseid põhiosa makseid, intressimakseid, ühekordne lepingutasu

18 eurot ja haldustasu makseid. Põhiosamaksete tasumise kohustus algas 15.01.2023 (dtl 44,

45).

15.01.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 1,84 eurot;

15.02.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 5,70 eurot;

15.03.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 5,82 eurot;

15.04.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 5,95 eurot;

15.05.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 6,09 eurot;

15.06.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 6,22 eurot;

15.07.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 6,36 eurot;

15.08.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 6,51 eurot;

15.09.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 6,65 eurot;

15.10.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 6,80 eurot;

15.11.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 6,95 eurot;

15.12.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 7,11 eurot;

15.01.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 7,27eurot;

15.02.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 7,43 eurot;

15.03.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 7,60 eurot.

Kokku 94,30 eurot. Hageja avaldas, et kostja on teinud tagasimakseid 170,47 eurot (dtl 161).

Kostja tegi viimase tagasimakse 15.11.2023 osamakse eest (dtl 165). Hageja tugineb sellele, et

kostja jäi viivitusse 15.12.2023, 15.01.2024 ja 15.02.2024 osamaksetega. Arvestades, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne kostja lepingutasu, haldustasu

ning arvestades, et 2023. aastal oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimääraks 2,5% perioodil

01.01.2023–30.06.2023, 4% perioodil 01.07.2023–31.12.2023 ja 4,5% perioodil 01.01.2024–

30.06.2024, siis ei olnud kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva põhiosa ja

seadusjärgse intressi tagasimaksega lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise ajal, s.o

28.02.2024. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et laenulepingu ülesütlemise eeldused ei

olnud täidetud, mistõttu ei ole leping ülesütlemisega lõppenud.

Lepingu nr L470765 viimase osamakse tähtpäev on maksegraafiku järgi 15.12.2025 (dtl 44,

45), mistõttu ei ole tänaseks laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi

osamaksete osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei ole muutunud kogu ulatuses

sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses.

Hageja esitas kohtule ümberarvutuse ja taotleb ka tulevikus sissenõutavaks muutuva

võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab

nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus,

kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole pärast

15.11.2023 võlausaldajale makseid teinud ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et kostja

ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu.

Lepingust nr L470765 tulenevad uuesti määratud edasiulatuvad põhiosa maksed, mis ei ole

15.02.2025 sissenõutavaks muutunud, on (kokku 99,48 eurot, dtl 161,162):

15.02.2025 9,70 eurot.

12 (16)

15.03.2025 9,91 eurot.

15.04.2025 10,14 eurot.

15.05.2025 10,36 eurot.

15.06.2025 10,60 eurot.

15.07.2025 10,83 eurot.

15.08.2025 11,08 eurot.

15.09.2025 11,32 eurot.

15.10.2025 11,58 eurot.

15.11.2025 3,96 eurot.

Kohus rahuldab lepingust tuleneva hageja põhivõla nõude seega osaliselt (edasiulatuvalt 99,48

eurot) eeltoodud graafiku järgi. Arvestades, et kohus tuvastas, et 29.11.2022 sõlmitud

väikelaenuleping nr L470765 on tervikuna tühine, siis ei ole hagejal kostja vastu lepingus

kokkulepitud määras viivisenõuet (vt kohtuotsuse p 10.1). Kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja viivise sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast

kuni põhinõude tasumiseni.

Kostja pangakontole kanti üle 279,78 eurot (maksekorraldus dtl 55). Hageja avaldas kohtule, et

kostja on teinud tagasimakseid 170,47 eurot (dtl 161). Kohus arvestab kostja tasutud 170,47

eurot põhivõla katteks. Seega on kostjal hageja ees põhivõlg 109,31 eurot (279,78-170,47

eurot). Hageja tõi välja, et seisuga 15.01.2025 on sissenõutavaks muutunud 9,83 eurot,

arvestades, et tulevikus muutuvad sissenõutavaks osamaksed summas 99,48 eurot perioodil

15.02.2025–15.11.2025 (279,78-170,47-9,83=99,48). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks

välja 15.01.2025 aja seisuga sissenõutavaks muutunud ja tasumata põhivõla nõude 9,83 eurot

ning viivise sellelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 16.01.2025 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni.

Kuna krediidiandja rikkus kostjale laenu andmisel VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut, ei võlgne

kostja VÕS § 4034 lg 7 teise lause järgi muid tasusid kui seadusjärgses määras intressi.

Järelikult ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingu alusel haldustasu ja lepingutasu

maksmist. Hageja intressinõude osas ümberarvestust ei esitanud, kuigi kohus selgitas hagejale

21.12.2024 ümberarvestuse tegemise võimalust (dtl 155). Ilma ümberarvutuseta ei ole kohtul

võimalik hagi intressinõude osas osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks intressinõude

osas peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised

on ümberarvutuste järgsed intressimaksete võlgnevused. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg

2).

13.3. Lepingust nr L89011091919 nähtub, et kostjal tuli maksegraafiku kohaselt tasuda

ajavahemikul 15.02.2023–15.01.2027 igakuiseid põhiosa makseid, intressimakseid ja

ühekordne lepingutasu 10 eurot. Põhiosamaksete tasumise kohustus algas 15.03.2023 (dtl 100).

15.03.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 3,09 eurot;

15.04.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 6,74 eurot;

15.05.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 7,12 eurot;

15.06.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 6,98 eurot;

15.07.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 7,36 eurot;

15.08.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 7,23 eurot;

15.09.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 7,35 eurot;

15.10.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 7,73 eurot;

13 (16)

15.11.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 7,63 eurot;

15.12.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 7,99 eurot;

15.01.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 7,89 eurot;

15.02.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 8,03 eurot.

Kokku 85,14 eurot. Hageja avaldas, et kostja on teinud tagasimakseid 155,82 eurot (dtl 162).

Kostja tegi viimase tagasimakse 18.11.2023 (dtl 173). Hageja tugineb sellele, et kostja jäi

viivitusse 15.12.2023, 15.01.2024 ja 15.02.2024 osamaksetega. Arvestades, et vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne kostja lepingutasu ning arvestades, et 2023.

aastal oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimääraks 2,5% perioodil 01.01.2023–30.06.2023, 4%

perioodil 01.07.2023–31.12.2023 ja 4,5% perioodil 01.01.2024–30.06.2024 siis ei olnud kostja

viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva põhiosa ja seadusjärgse intressi tagasimaksega

lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise ajal, s.o 07.03.2024. Eeltoodust tulenevalt tuvastab

kohus, et laenulepingu ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud, mistõttu ei ole leping

ülesütlemisega lõppenud.

Lepingu nr L89011091919 viimase osamakse tähtpäev on maksegraafiku järgi 15.01.2027 (dtl

100), mistõttu ei ole tänaseks laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi

osamaksete osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei ole muutunud kogu ulatuses

sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses.

Hageja esitas kohtule ümberarvutuse ja taotleb ka tulevikus sissenõutavaks muutuva

võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab

nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus,

kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole pärast

18.11.2023 võlausaldajale makseid teinud ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et kostja

ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu.

Lepingust nr L89011091919 tulenevad uuesti määratud edasiulatuvad põhiosa maksed, mis ei

ole 15.02.2025 sissenõutavaks muutunud, on (kokku 284,42 eurot, dtl 162, 163):

15.02.2025 10,57 eurot

15.03.2025 10,27 eurot

15.04.2025 10,60 eurot

15.05.2025 10,63 eurot

15.06.2025 10,96 eurot

15.07.2025 11,01 eurot

15.08.2025 11,20 eurot

15.09.2025 11,52 eurot

15.10.2025 11,60 eurot

15.11.2025 11,91 eurot

15.12.2025 12,01 eurot

15.01.2026 12,22 eurot

15.02.2026 12,69 eurot

15.03.2026 12,66 eurot

15.04.2026 12,95 eurot

15.05.2026 13,11 eurot

15.06.2026 13,39 eurot

15.07.2026 13,57 eurot

15.08.2026 13,81 eurot

15.09.2026 14,08 eurot

15.10.2026 14,30 eurot

14 (16)

15.11.2026 14,56 eurot

15.12.2026 14,80 eurot.

Kohus rahuldab lepingust tuleneva hageja põhivõla nõude seega osaliselt (edasiulatuvalt

284,42 eurot) eeltoodud graafiku järgi. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla tasumisega

viivitamise eest. Hageja tugineb sellele, et lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 12%

aastas (0,03% päevas) (dtl 99, 347). Kohus leiab, et seadusest tulenev kohustus maksta rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist ei ole käsitatav muu tasuna VÕS § 4034 lg 7

teise lause tähenduses, mille nõudmise vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine

välistaks. Pooltel on eraldi kokkulepe viivisemäära osas – lepingu põhitingimuste järgi on

viivisemääraks 12% aastas, 0,03% päevas. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist

lepingujärgses määras. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise sissenõutavaks

muutunud põhinõude tasumata osalt määraga 12% aastas alates iga osamakse tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.

Kostja sai laenu 479 eurot. Hageja avaldas kohtule, et kostja on teinud tagasimakseid 155,82

eurot (dtl 162). Kohus arvestab kostja tasutud 155,82 eurot põhivõla katteks. Seega on kostjal

hageja ees põhivõlg 323,18 eurot (479-155,82 eurot). Hageja tõi välja, et seisuga 15.01.2025

on sissenõutavaks muutunud 38,76 eurot, arvestades, et tulevikus muutuvad sissenõutavaks

osamaksed summas

284,42 eurot perioodil 15.02.2025–15.12.2026 (479-155,82-

38,76=284,42). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 15.01.2025 aja seisuga

sissenõutavaks muutunud ja tasumata põhivõla nõude 38,76 eurot ning viivise määraga 12%

aastas alates 16.01.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Kuna krediidiandja rikkus kostjale laenu andmisel VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut, ei võlgne

kostja VÕS § 4034 lg 7 teise lause järgi muid tasusid kui seadusjärgses määras intressi.

Järelikult ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingu alusel lepingutasu maksmist. Hageja

intressinõude osas ümberarvestust ei esitanud, kuigi kohus selgitas hagejale 21.12.2024

ümberarvestuse tegemise võimalust (dtl 155). Ilma ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik

hagi intressinõude osas osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks intressinõude osas peab

hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised on

ümberarvutuste järgsed intressimaksete võlgnevused. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg

2).

14. Arvestades, et hageja palus põhinõudena kostjalt välja mõista 652,89 eurot, kuid kohus

rahuldas hageja põhinõude 432,49 euro ulatuses (109,31+323,18), siis jääb hageja põhinõue

rahuldamata 220,40 euro ulatuses. Hageja intressinõue 51,75 eurot jääb rahuldamata täies

ulatuses. Hageja viivisenõuded perioodidel 28.03.2024–22.11.2024 ja 27.03.202–22.11.2024

summas 70,01 eurot eest jääb rahuldamata täies ulatuses. Hageja haldustasu nõue 7,5 eurot jääb

rahuldamata täies ulatuses. Hageja sissenõudmiskulude nõue kokku 60 eurot jääb rahuldamata

täies ulatuses. Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate

kulude kandmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks muutunud nõuet

ning lepingud ei olnud kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2 kohaldamise eeldus

täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

15 (16)

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Riigikohus on selgitanud, et kohtul tuleb langetada nende jaotusviiside vahel kaalutluspõhine

valik, arvestades võimalikult suures ulatuses ka seda, missugusel määral saavutas hageja

kohtusse pöördumisega taotletud eesmärgi. Seejuures on TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud kulude

jaotamise viisid põhimõtteliselt võrdse kaaluga (seadus ei sätesta kohtule nende jaotusviiside

vahel valiku tegemiseks siduvat ega ka soovituslikku järjekorda) ning õiglase tulemuse

saavutamiseks on võimalik neid jaotusviise ka kombineerida (RKTKo 20.12.2022, 2-19-

2709/212, p 13). Tallinna Ringkonnakohus on pidanud võimalikuks tarbijakrediidiasjades jätta

poolte menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30.09.2024 otsus asjas nr 2-23-126294, p 14.2.1–14.2.3. ja

17.01.2025 otsus asjas nr 2-22-146808, p 16). Asjas nr 2-22-146808 selgitas Tallinna

Ringkonnakohus (p-s 17), et hageja nõudeid ei ole võimalik käsitada alternatiivsete nõuetena

TsMS § 370 lg 2 kohaselt. Tegemist on rahanõudega, kus hageja tugineb vaid erinevatele

lepingutele ning on esitanud alternatiivsed nõude arvestused vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tuvastamise puhuks, mistõttu menetluskulude jaotamisel tuleb lähtuda

algsest haginõudest.

Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

Kohus arvestab seda, et suur osa menetluskuludest tekkis seetõttu, et krediidiandja ei olnud

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja öelnud nõuetekohaselt laenulepinguid üles.

Kohus tuvastas, et 29.11.2022 sõlmitud väikelaenulepingu nr L470765 on tervikuna tühine.

Samuti arvestab kohus seda, et hagi jääb suures osas rahuldamata.

TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna

arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja esitas maksekäsu

kiirmenetluse avalduse 26.07.2024. Seega loetakse hagi esitamise ajaks 26.07.2024. Hagi

esitamise aeg on oluline viivisenõude arvestamisel hagihinna hulka. Hagi esitamise ajal

(26.07.2024) oli hagihinnaks 913,77 eurot eurot, arvestades esitatud nõudeid, mis kohus

menetlusse võttis. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 485,47

eurot (sh põhinõue kokku 432,49 eurot ja 26.07.2024 seisuga oli seadusjärgne viivisemäär

12,25% aastas). Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 53% ulatuses ning jättis

rahuldamata 47% ulatuses.

Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

poolte endi kanda.

16. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

16 (16)