2-25-100215/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kai Härmand

Määruse tegemise aeg ja koht

06.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-100215

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi G.A vastu 75 EUR

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490). Lepinguline esindaja: Martin Hendrik Pettai (e-

post: XXX);

Kostja: G.A (isikukood XXX)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Osaühing EUROPARK ESTONIA ja G.A vahel tsiviilasjas nr 2-25-

100215 sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. G.A tunnistab tingimusteta võlgnevust Osaühing EUROPARK ESTONIA ees

kompromissisummas 290 (kakssada üheksakümmend) eurot, mille kohase

tasumise järel loetakse kõik G.A kohustused, mis tulenevad leppetrahvist

1353105231050179 täidetuks. Kompromissisumma hõlmab leppetrahvi 50 eurot

(vähendatud), sissenõudmiskulu 10 eurot (vähendatud) ning Osaühingu

EUROPARK ESTONIA menetluskulusid summas 82,5 eurot riigilõiv ja 147,5

eurot (vähendatud) esindajakulu katteks. Ülejäänud summade nõudmisest

Osaühing EUROPARK ESTONIA loobub.

1.2. Pooled on leppinud kokku käesoleva kohtumääruse punktis 1.1. nimetatud

võlgnevuse tasumises selliselt, et G.A tasub võlgnevuse hiljemalt 10.06.2025

EFTA Legal OÜ arveldusarvele xxx (Swedbank) viitenumbriga 6124540 ning

lisab selgitusse tsiviilasja numbri ning leppetrahvi saanud auto

registreerimisnumbri.

1.3. Kui G.A ei tasu käesoleva kohtumääruse punktis 1.1. nimetatud võlgnevusest

nkohaselt ning on makse täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 14

(neliteist) päeva, on Osaühingul EUROPARK ESTONIA õigus nõuda G.A-lt

kogu võlgnevuse kohest tasumist ning pöörduda kogu võlgnevuse

sissenõudmiseks kohtutäituri poole.

1.4. Kui käesoleva kohtumäärusega kinnitatavat kompromissi täidetakse vastavalt

kokkulepitud tingimustele, ei oma pooled teineteise vastu mingeid nõudmisi.

1.5. Käesoleva kohtumäärusega kinnitatava kompromissi sõlmimisel kinnitavad

Osaühing EUROPARK ESTONIA ja G.A vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid

loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab

kinnitust rikkunud Pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud

ning kahju.

1.6. Käesoleva kohtumäärusega kinnitatav kompromiss on käsitletav kompromissina

VÕS § 578 mõistes ja käesoleva kompromissi sõlmimisega loobuvad pooled oma

nõuetest ning omandavad kompromissi alusel uued õigused.

1.7. Käesoleva kohtumäärusega kinnitatava kompromissi sõlmimisega kinnitavad

pooled, et kompromissis tulenevad poolte õigused ja kohustused on mõistlikus

tasakaalus, arusaadavad ning kompromissi tingimused vastavad täielikult nende

tahtele.

1.8. Pooled kinnitavad, et käesoleva kohtumäärusega kinnitatava kompromissi

sõlmimisel olid nad teo- ja otsustusvõimelised ning neil olid olemas kõik õigused

kompromissi sõlmimiseks kompromissis toodud tingimustel.

1.9. Juhul kui käesoleva kohtumäärusega kinnitatavas kompromissis olev säte on

tühine, tühistatav, otseselt seadusega vastuolus või kohaldamatu, ei mõjuta ega

muuda see ülejäänud sätete kehtivust, seaduslikkust ega kohaldatavust.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-100215 menetlus.

3. Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (TsMS § 661 lg 4).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Harju Maakohtu menetluses on Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) hagi G.A

(kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus tegi 07.01.2025 võlgnikule

makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 07.01.2025 aadressil XXX. Pärnu Maakohus

lõpetas 03.02.2025 maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. Pooled esitasid 03.06.2025 kohtule poolte vahel sõlmitud

kompromisslepingu, mis on hageja esindaja ja kostja poolt digitaalselt allkirjastatud. Pooled

kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest, muuhulgas, et

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432 järgi, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja

uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme

üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel

samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kompromissi kinnitamine

2. TsMS § 486 lg 4 esimene lause sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut sama

seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise

alustamist. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna

kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578

lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või

ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks

loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest

ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

3. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita.

4. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei

esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja

menetlus lõpetamisele.

5. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud

kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja

menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses

samal alusel sama hagieseme üle.

6. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele

saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab

taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab

tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi

üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga

lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et

kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles

kompromiss sõlmiti, jätkub.

7. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi

esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise

korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Käesoleval juhul jäävad kompromissilepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised

kulud poolte endi kanda.

8. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled lühendasid edasikaebamise

õiguse 1 päevani alates määruse kättetoimetamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kai Härmand

kohtunik