2-25-1373/44 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Määruse tegemise aeg ja koht

06. juuni 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-1373

Tsiviilasi

X maksejõuetusavaldus Y pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: X, isikukood: XXX, e-posti aadress: xxx

Avaldaja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Indrek

Leppik ja vandeadvokaadi abi Marleen Abel, e-posti

aadressid:

indrek.leppik@tgsbaltic.com,

marleen.abel@tgsbaltic.com

Võlgnik: Y, isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-posti aadress:

xxx

Võlgniku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jako

Laanemägi, e-posti aadress: menetlus@reinmaa.ee

Usaldusisik: Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ, J.

Poska 12-4, 10126 Tallinn, Harju maakond, mob tel nr: 528

0212, e-posti aadress: svetlana.pilden@haldur.just.ee).

Menetlustoiming

avalduse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X maksejõuetusavaldus Y pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja Y (isikukood: XXX) pankrot 06.06.2025 kell 14:00.

3. Nimetada Y pankrotihalduriks Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ, J. Poska 12-4,

10126 Tallinn, Harju maakond, mob tel nr: 528 0212, e-posti aadress:

svetlana.pilden@haldur.just.ee).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 27.06.2025 kell 11.00. Võlausaldajate

esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel, videokonverentsi ruumi ID ja

PIN number edastatakse eraldi kirjaga.

5. Kohustada Y`t vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest

võlausaldajate üldkoosolekut 27.06.2025 kell 10.55 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas.

Kui Y vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või

aresti kuni 3 kuud.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas

pankrotiavalduse). Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude

sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel

esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude

esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle

kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt

võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega

ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist

vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

7. Jätta Y (isikukood: XXX) kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

8. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata võlgnikul vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta.

9. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

10. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

11. Määrata usaldusisiku Svetlana Pilden tasu suuruseks 1040 eurot, millele lisandub

käibemaks 228,80 eurot, kokku 1268,80 eurot.

12. Usaldusisiku tasu välja maksta X poolt 06.02.2025 tasutud deposiidi arvel. Väljamakse

teostada Business Law Firm OÜ-le, registrikood 11308575, EE481010220061434016 SEB

Pank AS-s.

13. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

14. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

15. Kohtumäärus toimetada kätte avaldajale, võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse

tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud

1. Viru Maakohtu menetluses on X (avaldaja; võlausaldaja) maksejõuetusavaldus Y (võlgnik)

pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ei ole võlgnik enam kui aasta vältel suutnud täita

oma rahalisi kohustusi võlausaldaja ees ning on korduvalt teatanud, et ei suuda neid täita.

Võlausaldaja avalduse alusel algatati võlgniku suhtes täitemenetlus, kuid laekumisi ei toimunud.

Maksejõuetusavaldusele esitatud seisukohas teatas võlgnik, et ei suutnud täita nimetatud

kohustust ega laste ülalpidamiskohustusi seoses üldise majandusliku olukorra halvenemisega.

Võlgnik taotles kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

2. Viru Maakohtu 12.02.2025 määrusega nimetati Y usaldusisikuks kuni pankroti

väljakuulutamiseni kirjaliku nõusoleku alusel Svetlana Pilden, peatati Y vara suhtes toimuv

sundtäitmine ja keelati Yl usaldusisiku nõusolekuta kogu vara käsutamine.

2 (8)

3. Usaldusisiku aruandest nähtuvalt on võlgniku eeldatavad kohustused kokku 273 764,60 eurot,

millele võivad lisanduda Soome kohtuotsusega väljamõistetud kahju hüvitamise nõue summas 68

313,40 eurot (solidaarne kohustus), samuti viivised ja täitemenetluse kulud. Soome

apellatsioonikohtu 28.06.2024 otsusega asja R 24/128093 raames mõisteti võlgnik koos teiste

isikutega süüdi maksupettuses ning kohustati hüvitama kahju summas 68 313,04 eurot. Võlgnikul

puudub registervara ning tema sissetulek on viimase kuue kuu jooksul kõikunud vahemikus 1

000–3 400 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on neli last. Võlgnikul lasub igakuine

ülalpidamiskohustus summas 624 eurot. Võlgniku igakuised hädavajalikud väljaminekud on ca

2340 eurot. Menetluse kestel võõrandati täitemenetluse raames võlgnikule kuulunud kinnistu

summas 131 000 eurot, mis tagas Luminor Bank AS ning X nõudeid. Kinnistu müügist saadud

raha on deponeeritud kohtutäituri kontol. Selle tulemusena võib võlgniku kohustuste kogumaht

väheneda Luminor Bank AS-i kui 1. järjekorra hüpoteegipidaja nõude võrra. Samas on selge, et X

nõuet, mida tagas 2. järjekorra hüpoteek, ei ole võimalik täies ulatuses katta enampakkumise

tulemina saadud vahenditest. Isegi juhul, kui Luminor Bank AS-i nõue, Soome kohtuotsusega

määratud kahjuhüvitise kohustus ning X osaline nõue kõrvale jätta, on ilmne, et võlgniku

sissetulek ei ole piisav, et lähitulevikus oma kohustusi täita. Samuti ei kata võlgniku hetke

sissetulek isegi hädavajalikke igakuiseid väljaminekuid, sh elatismaksed kolmele lapsele summas

624 eurot ning neljanda lapse ülalpidamiskohustus, eluasemekulud ja muud vältimatud kulutused.

Seega on kujunenud pankrotiolukord vastavalt PankrS § 1 lg 2 määratlusele.

Võlgnik on ilma vastusoorituseta võõrandanud talle kuulunud vara, sealhulgas Alaku kinnistu,

sõidukid ning Rector OÜ ja Rector Group OÜ osalused, mille koguväärtus võinuks oluliselt

vähendada tema kohustusi. See viitab võimalikule varade sihilikule kõrvalejuhtimisele

võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamiseks. Sellest tulenevalt esinevad alused FIMS § 45 lg

3 p 4 kohaldamiseks, mille kohaselt kohus võib jätta kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, sh vara

raiskamise teel. Võlgnik katab jätkuvalt kolmandatele isikutele võõrandatud Alaku kinnistu

kulusid, mis viitab võimalikule näiliku tehingu olemasolule. Lisaks on võlgnikule kuulunud

sõidukid ja tulu nüüd äriühingu valduses, kusjuures äriühingu juhatuse liige on võlgniku

elukaaslane või ühise lapse ema. See viitab, et vara on jätkuvalt võlgniku tegeliku kontrolli all,

mis võib vastata KarS § 384 lg 1 tähenduses pankroti põhjustamisele.

Lisaks sätestab FIMS § 45 lg 3 p 1, et menetluse võib algatamata jätta, kui võlgnik on süüdi

mõistetud pankroti- või täitemenetlusalases kuriteos, maksupettuses, rahapesus, kelmuses või

muudes asjakohastes kuritegudes. Arvestades, et võlgniku suhtes on 02.03.2022 Soome Vabariigis

tehtud süüdimõistev lahend maksupettuses, võib sellest kujuneda täiendav alus menetluse

algatamata jätmiseks. Veelgi enam, FIMS § 50 lg 2 kohaselt ei saa võlgnik nimetatud kohustustest

menetluse raames vabaneda. Arvestades, et võlgniku suhtes oli maksupettuses süüdimõistetav

otsus tehtud 02.03.2022, võib see olla võimalikuks põhjuseks varade sihilikule

ümberpaigutamisele juba toona.

Tagasivõitmise võimalused vajavad täiendavat analüüsi nii õigusliku kui ka majandusliku

otstarbekuse seisukohast.

Kohtumääruse põhjendused

4. Kohus tutvunud usaldusisiku aruande ja täiendavate seisukohtadega, menetlusosaliste kirjalike

seisukohtadega ning avaldaja, võlgniku ja usaldusisiku ära kuulanud, leiab, et võlgniku suhtes on

välja kujunenud pankroti olukord.

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud

korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1

kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on

3 (8)

võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja

see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2

kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja

kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja

kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel

maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku

aruanne, võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad, asjas esitatud täiendavad tõendid) on

kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv

maksejõuetus on välja kujunenud.

Kohus märgib, et võlgnik vastates võlausaldaja avaldusele leidis ka ise, et tulenevalt üldise

majandusliku olukorra halvenemisest ning võlgniku muudest kohustustest, sh

ülalpidamiskohustus mitme alaealise lapse suhtes, ei ole võlgnik suutnud rahalist kohustust täita.

Võlgnik avaldas, et tal puuduvad rahalised vahendid kohustuse täitmiseks. Samas sedastas

võlgnik, et käesoleval hetkel ei ole lõplikult teada, mis ulatuses on võimalik võlausaldaja nõue

rahuldada. Kohtu hinnangul on asjas tuvastatud, et võlgniku kohustuste kogumaht võib väheneda

Luminor Bank AS-i kui 1. järjekorra hüpoteegipidaja nõude võrra. Samas on selge, et X nõuet,

mida tagas 2. järjekorra hüpoteek, ei ole võimalik täies ulatuses katta enampakkumise tulemina

saadud vahenditest. Isegi juhul, kui Luminor Bank AS-i nõue ja X osaline nõue kõrvale jätta, on

ilmne, et võlgniku sissetulek ei ole piisav, et lähitulevikus oma kohustusi täita. Usaldusisiku

aruandest nähtuvalt on võlgniku eeldatavad kohustused kokku 273 764,60 eurot, millele võivad

lisanduda Soome kohtuotsusega väljamõistetud kahju hüvitamise nõue summas 68 313,40 eurot

(solidaarne kohustus), samuti viivised ja täitemenetluse kulud. Võlgnikul puudub registervara

ning tema sissetulek on viimase kuue kuu jooksul kõikunud vahemikus 1 000–3 400 eurot.

Võlgniku poolt usaldusisikule antud seletuse kohaselt tegutseb ta XXXs, kuid tema töö seisneb

peamiselt kahes aspektis: esiteks rendib Rector OÜ XXXle tööriistu ja autosid, mida võlgnik

vastavalt vajadusele kohale toimetab; teiseks aitab ta kohapeal objektide juhtimisel, mõõtmiste ja

mahuarvutuste tegemisel ning hinnapakkumiste koostamisel. Tasu sõltub tehtud töö mahust, kuid

hetkel aktiivseid objekte ei ole. Luminor konto väljavõtte kohaselt tegi XXX võlgnikule viimati

palgamakse 29.05.2023. XXX juhatusse võlgnik ei kuulu. Võlgnikul on konto LHV Pank AS-is,

mille saldo oli 162,96 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on neli last. Võlgnikul lasub igakuine

ülalpidamiskohustus summas 624 eurot. Võlgniku igakuised hädavajalikud väljaminekud on ca

2340 eurot.

Võlgniku täiendavad selgitused ja tõendid kohtu hinnangul usaldusisiku poolt tuvastatud

asjaolusid ümber ei lükka. Võlgnik on täiendavalt selgitanud, et 10.02.2025 esitatud seisukohas

tõi ta välja, et ta ei ole seni suutnud täita notariaalsest kokkuleppest tulenevat rahalist kohustust

Xle ja tal puuduvad rahalised vahendid. Eelnev tähendabki seda, et tal puuduvad rahalised

vahendid kuna Alaku kinnistut ei ole õnnestunud seni võõrandada. Samas tõi võlgnik ka välja, et

käimas on täitemenetlused (sh korteriomandite võõrandamine) ning temale ei ole hetkel teada, mis

ulatuses on täitemenetluste tulemusel võimalik X nõue rahuldada. Samale asjale viitas võlgnik ka

kohtueelselt näiteks oma 17.10.2024 vastuses X nõudekirjale. Võlgnik on esitanud täiendavalt

teabe selle kohta, et xxx, Rakvere korteri enampakkumine õnnestus hinnaga 55 000 eurot (45

244.45 eurot Luminor BankAS, 2 562 eurot täitekulude katteks, 7 193.55 Andrei Krek nõuete

katteks). X nõue oli liidetud kohtutäitur Andrei Krek kaudu, seega X nõude katteks sai minna kuni

7 193.55 eurot. xxx, Tallinn enampakkumine õnnestus hinnaga 131 000 eurot (tulem jagamata ja

raha kohtutäituri kontol, kuna enampakkumise õnnestumise järel algatati mingit liiki

kohtumenetlus ja menetlused peatati). Ent kohtutäitur täpsustas täiendavale päringule vastates, et

enampakkumise õnnestumise kuupäeva seisuga Luminori nõudega seotult tuleb arvestada 81

657.62 eurot, selle menetlusega seotud täitekulud 2 964.60 eurot ning ülejäänud raha teisele

järjekoha nõude rahuldamisele. Seega X nõude katteks saab minna kuni 46 377.78 eurot. Ka on

4 (8)

võlgnik selgitanud, et võlgnikul on nõue Karunga OÜ vastu, mis tuleneb 23.02.2021. aastal Y

(võlgnik) (müüja) ja Karunga OÜ (ostja) vahel sõlmitud kinnistu müügilepingust, isikliku

kasutusõiguse seadmise lepingust ja asjaõiguslepingust (notariaalakt nr 742). Viidatud lepingust

tulenev nõue on ostjal Karunga OÜ siiani tasumata, st Yl on nõudeõigus ostja Karunga OÜ vastu

summas 100 000 eurot, millele lisanduvad viivised. Võlgnik on seisukohal, et Alaku kinnistu

võõrandamisest on võimalik katta hüpoteegipidajate nõuded ning Y nõue Karunga OÜ vastu,

mille arvelt on võimalik Yl täita X ees rahaline kohustus. Alaku kinnistu väärtust täna on täpselt

raske hinnata, kuid see võiks olla ilma koormavate isiklike kasutusõigusteta hinnanguliselt ca 250

000 eurot.

Kohus asub seisukohale, et võlgnik ei ole oma maksejõulisust tõendanud. Pankrotiseaduse mõtte

kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi

täita. Viidatud eeldus on kohtu hinnangul käesolevas asjas esitatu alusel tuvastatud, vaatamata

võlgniku hilisematele seisukohtadele.

Kohus loeb seega tuvastatuks, et Y on maksejõuetu, maksejõetus on püsiva iseloomuga ning

tulenevalt PankrS § 31 lg 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja. Pankroti

väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

6. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja

ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse

seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise

abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei

otsusta teisiti. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega

kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui

kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt võlausaldajate esimesel üldkoosolekul

andma vanne.

7. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse

täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud

täitmise viisi ja korda.

8. Pankrotihaldur Svetlana Pilden andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks

ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Svetlana

Pilden on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks.

9. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite.

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või

3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi

riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus

on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest

vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures

loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või

5 (8)

raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja

sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske

hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. FIMS § 45 lg 3 annab kohtule

kaalutlusõiguse kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise asjas.

10. Võlausaldaja on esitanud vastuväite võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

osas seetõttu, et võlgnik on aastaid süsteemselt peitnud ja varjanud enda vara ning teeb seda ka

tänaseni. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on varjatult Alaku talu omanik ja tegelik

kasusaaja. Võlgnik on ka OÜ Rector tegelikuks kasusaajaks, kuigi OÜ Rector ainsaks juhatuse

liikmeks on P, kes on võlgniku uus elukaaslane. Seega teised isikud, s.o OÜ Rector hoiavad

võlgniku nimel võlgnikule faktiliselt kuuluvat vara, sh osalust OÜ-s Rector. Muudatused Karunga

OÜ struktuuris toimusid pärast seda, kui avaldaja juhtis võlgniku ja tema advokaadi tähelepanu

asjaolule, et advokaadi poolt võlgniku vara hoidmine rikub advokatuuri kehtestatud nõudeid.

Avaldaja saadetud nõudekirja saamise järgselt võõrandas advokaat Jako Laanemägi enda osaluse

Karunga OÜ-s, millele kuulub ka Alaku talu, BENECOM OÜ-le. Ka see viitab kaudselt asjaolule,

et Jako Laanemägi tõepoolest hoidiski võlgniku kinnisvara, s.o Alaku talu võlgniku huvides, ning

keeldus seda tegemast alles vahetult pärast seda, kui avaldaja juhtis tähelepanu advokaadieetika

rikkumisele. Karunga OÜ tänane omanik BENECOM OÜ on samuti tegutsenud võlgniku vara

peitmise huvides. Avaldajal on alust arvata, et hüpoteegid ML ja BENECOM OÜ kasuks on

taganud ja tagavad fiktiivseid nõudeid. See tähendab, et osaks võlgniku varade varjamise skeemist

on kinnisvaradele tühjade hüpoteekide seadmine eesmärgiga vältida vara realiseerimist võlgniku

võlausaldajate nõuete täitmiseks. Sellisele käitumismustrile viitab ka see, et viimane hüpoteek

BENECOM OÜ kasuks kanti kinnistusraamatusse 30.10.2024, s.o vahetult pärast seda, kui

avaldaja saatis võlgnikule ja Karunga OÜ-le nõudekirja (10.10.2024), milles viitas sellele, et

võlgniku advokaat Jako Laanemägi hoiab võlgniku nimel Alaku talu omandit ning Alaku talu

faktiline omanik ja tegelik kasusaaja on võlgnik. Võlgnik tegeleb ettevõtlusega Soomes ja teenib

sellest tulu. Avaldajale teadaolevalt töötab võlgnik Soomes ning on kõik oma Soome äriühingud

kirjutanud enda venna UA nimele. Võlgnik oli seotud Soome ehitusfirma Staadi OY-ga ning ka

viimase rahapesu- ja maksuskeemiga. Lisaks on võlgnik olnud seotud või on tänaseni seotud

Soome ettevõtetega UR Rakennus Oy ja Raksa Rakennus Oy, mida UR Rakennus Oy puhul

tõendab asjaolu, et võlgniku vend on UR Rakennus OY juhatuses.

Täiendavalt on võlausaldaja märkinud, et võlgnik esitas usaldusisikule ebatäielikke andmeid enda

vara kohta, s.o jättis varana välja toomata väidetava nõudeõiguse Karunga OÜ suhtes. Ka see

annab FIMS § 45 lg 3 p 5 järgi aluse kohustustest vabastamise menetlus algatamata jätta.

Võlausaldaja palub võlgniku kohustustest vabastamise menetlus jätta algatamata.

11. Esmalt märgib kohus, et ei saa tõsikindlalt asuda seisukohale, et võlgnik on viimase kolme

aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, mh vara raisanud. Kohus arvestab siinkohal nii

võlausaldaja kui ka võlgniku selgitusi ja tõendeid. Küll aga võib asuda seisukohale, et tuvastatult

ei esitanud võlgnik usaldusisikule täielikke andmeid enda vara kohta, s.o jättis varana välja

toomata väidetava nõudeõiguse Karunga OÜ suhtes, mis FIMS § 45 lg 3 p 5 järgi annab aluse

kohustustest vabastamise menetlus algatamata jätta. Samas ainuüksi selle alusel kohus otsustust ei

tee. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul esineb eeskätt FIMS § 45 lg 3 p 1 nimetatud alus jätta

võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus algatama. Viidatud sätte kohaselt võib kohus

pankroti väljakuulutamisel jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui

võlgnik on mõistetud süüdi maksualase kuriteo toimepanemises.

Käesolevas asjas on tuvastatud, mille üle puudub ka vaidlus, et Y on süüdi tunnistatud Soome

apellatsioonikohtu 28.06.2024 otsusega nr R 24/128093 maksupettuses ja selle otsuse vaidlustas

Y väljamõistetud õigusvastaselt tekitatud kahju osas (dtl 1398-1510 ja kohtuistungi protokoll, dtl

1524, ajamärge 00:28:32). Võlgnik leiab, et ei esine aluseid FIMS § 45 lg 3 p 1 kohaldamiseks

kuna Soome Vabariigis tehtud süüdimõistev kohtulahend ei ole jõustunud.

6 (8)

Kuna võlgnik ei ole otsust vaidlustanud teo toimepanemise osas, siis saab asuda seisaukohale, et

Y on süüdi mõistetud maksualase kuriteo toimepanemises, mis annab õigustuse FIMS § 45 lg 3 p

1 kohaldamiseks. Riigikohtu praktikas on isiku süüdi mõistetust tõlgendatud laiendavalt võlgniku

kahjuks (vt nt RKTKm 05.06.2013, 3-2-1-60-13, p 10). Mh märgib kohus ka seda, et

õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustusest isik ei vabane ka kohustustest vabastamise

menetluse kaudu (FIMS § 50 lg 2).

Eeltoodut arvestades ei saa kohtu hinnangul pankroti väljakuulutamisel võlgniku suhtes algatada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohutustest vabastamise menetlust FIMS § 45 lg 1 mõttes.

12. Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb

pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete

rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).

13. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

14. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule

tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab

usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse

(FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3

kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui

pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse usaldusisiku tasu pankrotivarast. PankrS § 11 lg 2 kohaselt

deposiidina selleks ettenähtud kontole tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavalt

käesoleva seaduse § 146 lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1 punktis 6 sätestatule.

Usaldusisik on kohtule teatanud, et ta on teinud tööd 14 tund, tunnitasuga 130 eurot. Kohus leiab,

et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on

usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisik palub tema tasuks

määrata 1040 eurot, millele lisandub käibemaks 228,80 eurot ning maksta see deposiidi arvelt.

Tasu kuulub väljamõistmisele Business Law Firm OÜ-le, registrikood 11308575,

EE481010220061434016 SEB Pank AS-s.

7 (8)

Kohus leiab, et usaldusisiku taotlus on põhjendatud, kohus määrab usaldusisiku tasuks 1040 eurot,

millele lisandub käibemaks 228,80 eurot, kokku 1268,80 eurot. Usaldusisiku tasu tuleb välja

maksta X poolt 06.02.2025 tasutud deposiidi arvel. Väljamakse teostada Business Law Firm OÜ-

le, registrikood 11308575, EE481010220061434016 SEB Pank AS-s.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pullerits

Kohtunik

Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 08.10.2025. a määrusega nr 2-25-

1373.

8 (8)