2-24-15115/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Gea Lepik ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-15115

Kohtuasi

K.F-i avaldus kohtu nõusoleku saamiseks alaealise

L.N nimel tehingute tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.10.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

K.F-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: K.F (isikukood XXX), lepinguline esindaja Aet

Sepman

Puudutatud isik I: L.N (isikukood XXX)

Puudutatud isik II: C.M (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Monika Sulg

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta K.F-i 30.10.2024 määruskaebus Harju Maakohtu 14.10.2024 määruse peale

tsiviilasjas nr 2-24-15115 läbi vaatamata osas, milles K.F vaidlustab 14.10.2024

määruse resolutsiooni punkti 1, s.o K.F-i avalduse menetlusse võtmist tsiviilasjas

nr 2-24-15115. Ülejäänud osas jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Tühistada Harju Maakohtu 14.10.2024 määrus osas, milles maakohus jättis

avalduse rahuldamata, ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta K.F-i

avaldus kohtu nõusoleku saamiseks alaealise L.N nimel tehingute tegemiseks läbi

vaatamata. Parandada maakohtu määruse resolutsiooni punkti 4 ja asendada nimi

„L.C“ nimega „C.M “. Jätta ülejäänud osas maakohtu määruse resolutsioon

muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.

3. Rahuldada C.M määruskaebemenetluse menetluskulude kindlaksmääramise

taotlus osaliselt. Mõista K.F-ilt C.M kasuks välja määruskaebemenetluse

menetluskulude hüvitis 294 eurot.

4. Kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine:

4.1. Võtta K.F-i avaldus kohtu nõusoleku saamiseks alaealise L.N nimel tehingute

tegemiseks menetlusse.

2-24-15115

4.2. Jätta K.F-i avaldus kohtu nõusoleku saamiseks alaealise L.N nimel tehingute

tegemiseks läbi vaatamata.

4.3. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus avaldaja K.F-i kanda.

4.4. Rahuldada C.M maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise taotlus

osaliselt. Mõista avaldajalt K.F-ilt puudutatud isiku C.M kasuks välja

maakohtu menetluskulude hüvitisena 240 eurot.

4.5. Rahuldada C.M määruskaebemenetluse menetluskulude kindlaksmääramise

taotlus osaliselt. Mõista K.F-ilt C.M kasuks välja määruskaebemenetluse

menetluskulude hüvitisena 294 eurot.

4.6. K.F on kohustatud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (534 eurot)

tasuma käesoleva menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. K.F (avaldaja) esitas 04.10.2024 Harju Maakohtule avalduse kohtu nõusoleku saamiseks

alaealise L.N (puudutatud isik I) nimel tehingute tegemiseks. Avaldaja taotles kohtu

nõusolekut puudutatud isiku I ja C.M (puudutatud isik II) ühisomandis oleva korteriomandi

aadressiga Tallinn, XXX (registriosa nr XXXXXXX, edaspidi korteriomand) ja korteriomandi

aadressiga YYY (registriosa nr YYYYYYY, edaspidi parkimiskoht) puudutatud isiku I

omandi võõrandamiseks puudutatud isiku I vanaema C. K.F-ile ning võõrandamistehinguga

kaasnevate asjakohaste avalduste esitamiseks kinnistusregistrile või notarile. Avaldaja palus

anda talle nõusolek puudutatud isiku I omandiga seonduva müügitehingu raames vajalike

asjakohaste toimingute (hüpoteegi kustutamine, kinnistusraamatusse omanikukande

muutmiskande avalduse esitamine, müügitehingust laekuva raha arvelt laenulepingust

tulenevate rahaliste kohustuste täitmine ja puudutatud isikule II raha maksmine) tegemiseks.

1.1. Avalduse kohaselt sündis avaldaja ja C.M kooselust laps (puudutatud isik I). Lapse isa

C.M suri XX.XX.XXXX. C.M omandis oli surma hetkel korteriomand ja parkimiskoht.

Korteriomandit ja parkimiskohta koormab hüpoteek 86 710 eurot panga kasuks.

Korteriomandi hind on 185 000 eurot ja parkimiskoha hind 10 000 eurot. Puudutatud isikud I

ja II on pärijad ja vara suhtes ühisomanikud.

1.2. Harju Maakohus lõpetas 23.05.2024 otsusega tsiviilasjas nr 2-23-2595 puudutatud isikute

I ja II pärandvara ühisuse ja jagas pärandvarasse kuuluva korteriomandi ja parkimiskoha

selliselt, et korteriomand ja parkimiskoht müüakse kohtutäituri korraldataval avalikul

enampakkumisel. Kohus määraks kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et

2-24-15115

korteriomandi ja parkimiskoha alghind esimesel enampakkumisel ei tohi olla väiksem kui 195

000 eurot (korter 185 000 eurot ja parkimiskoht 10 000 eurot). Juhul kui enampakkumine ei

ole edukas, võib igal järgmisel enampakkumisel vähendada korteriomandi ja parkimiskoha

alghinda 5% võrra eelmisest alghinnast kuni korteriomandi ja parkimiskoha võõrandamiseni.

Korteriomandi ja parkimiskoha enampakkumisel saadud tulemist tuleb esmalt tasuda

korteriomandit ja parkimiskohta koormavast hüpoteegist tulenev kohustus AS-i Swedbank

ees, seejärel enampakkumise läbiviimisega seotud kulu, seejärel täita korteriomandi ja

parkimiskohaga seotud kohustused X korteriühistu ees ning seejärel pärandaja kohustused

Inbank Finance AS-i, Eesti Energia AS-i ees ning tasuda pärandvara inventuuri läbiviimisega

seotud kulud. Peale eelmises lauses nimetatud kohustuste täitmist üle jääv raha tuleb jagada

pärijate vahel võrdsetes osades selliselt, et kumbki pärija saab ½ suuruse osa rahast.

Maakohtu 23.05.2024 otsus jõustus 26.06.2024.

1.3. Puudutatud isiku II seaduslik esindaja L.C esitas 01.07.2024 Tallinna kohtutäitur Elin

Vilippusele avalduse täitemenetluse alustamiseks. Kohtutäitur algatas täitemenetluse

täiteasjas nr 022/2024/4841.

1.4. Puudutatud isiku I vanaema C. K.F on huvitatud puudutatud isiku II omandi ära ostma ja

seda eesmärgiga tagada puudutatud isikule I tulevikus oma eluruum. Puudutatud isiku II

seaduslik esindaja L.C ei ole huvitatud korteriomandist, vaid soovib pärandvara ühisuse

lõpetamist ning tehingust laekuvaid rahalisi vahendeid. Seega on pooltel olemas tahe ja

kokkulepe lõpetada pärandvara ühisus selliselt, et puudutatud isiku II omand müüakse

puudutatud isiku I vanaemale ja vanaema maksab puudutatud isikule II müügitehingu raames

50% summast järgmiselt: 195 000 eurost lahutatakse maha laenujääk ning seejärel teostatakse

tasaarvestus C.M surma järgselt mõlema puudutatud isiku esindaja tasutud korteriühistu

arvete ja laenumaksete osas. Kuna Harju Maakohtu 23.05.2024 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-

23-2595 ei ole selline tehing võimalik, siis pöördus avaldaja puudutatud isiku I huvides

tehingu tegemiseks vajaliku nõusoleku saamiseks kohtusse.

2. Puudutatud isik II vaidles avaldusele vastu. Avaldusest ei ole võimalik aru saada, kas

taotletud tehingutega on puudutatud isiku I huvid tagatud. Asjaolu, et puudutatud isiku I

vanaema soovib puudutatud isiku osa osta alla turuhinna, ei ole puudutatud isiku I huvides.

Arusaamatuks jääb, kuidas on tagatud, et puudutatud isikul I on tulevikus elukoht olemas või

et tema osa võõrandamise korral tulevikus hüvitatakse talle selle rahaline väärtus. Tehingu

tegemine on üksnes puudutatud isiku I vanaema huvides, kes tasub kinnisasja omandades

üksnes pool hindamisaktis märgitud hinnast. Täitemenetluses kinnisasjade võõrandamine

tagab mõlema alaealise lapse huvide kaitse.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Maakohus võttis 14.10.2024 määrusega avalduse menetlusse (resolutsiooni p 1), jättis

avalduse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja menetluskulud avaldaja kanda (resolutsiooni p 3).

Kohus mõistis avaldajalt L.C kasuks välja menetluskulud 240 eurot (resolutsiooni p 4) ja

kohustas avaldajat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates viivist seaduses ettenähtud ulatuses (resolutsiooni

p 5).

3.1. Kohtule esitatud tõendist nähtub, et avaldaja on kohtueelselt pöördunud kohtutäituri

poole, kus täpsustas, et kuna ostja C. K.F omandab asja puudutatud isiku I huvides, et lapsel

oleks tulevikus oma eluase, siis müüb puudutatud isik I oma osa vanaemale hinnaga 1 eurot

2-24-15115

(dtl 80). Maakohus ei pidanud võimalikuks anda luba tehinguks, mille tingimuste järgi

lõpetatakse pärandvara ühisus ning alaealine võõrandab enda osa päritud korteri ühisomandist

1 euro eest. Perekonnaseaduse §-s 129 on sätestatud keeld kinkida lapse vara. Samuti võivad

pereliikmete suhted (sh omandisuhted) muutuda. Puudutatud isikule I pole taotletud tehinguga

tagatud õigus korteriomandile või selle osale tulevikus.

3.2. Lisaks võimaldaks korteri müük avalikul enampakkumisel saada korteriomandi

võõrandamisest suuremat tulu, kui seda pakub C. K.F. Arvestades kinnisvara hindade pidevat

tõusu, pole välistatud, et korter müüakse kõrgema hinna eest kui korteri müügi alghind.

Korteri alghind enampakkumisel on 195 000 eurot. Seega on puudutatud isikul õigus saada

vähemalt 97 500 eurot.

3.3. Samuti on kohus puudutatud isikute I ja II pärandvara ühisuse, sh vaidlusalusele

korteriomandile ja parkimiskohale juba maakohtu 23.05.2024 otsusega tsiviilasjas nr 2-23-

2595 lõpetanud. Kohus ei pidanud põhjendatuks ega võimalikuks pärandvara jagamist muul

viisil. Avaldajal oli võimalik pärandvara jagamise ettepanekuid teha tsiviilasja nr 2-23-2595

menetluses. Avaldaja ei kasuta oma õigusi heauskselt.

3.4. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi menetluskulud

avaldaja kanda, kuivõrd avaldaja esitas kohtule põhjendamatu avalduse. Puudutatud isiku II

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu oli kokku 2 tundi ja tunnitasu 120 eurot

(käibemaksuta). Kohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja 240 eurot

(käibemaksuta).

Määruskaebus

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus

määrus, millega avaldus rahuldada. Avaldaja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4.1. Avaldaja väitel tõlgendas kohus ebaõigesti materiaalõiguse norme, jättis hindamata

tõendid ega küsinud avaldajalt täiendavaid selgitusi, kas puudutatud isiku I vanaemal on

tehingu rahastamiseks finantsasutuse nõusolek.

4.2. Maakohus leidis ekslikult, et kui korteriomand müüakse, siis tekib puudutatud isikul I

õigus saada 97 500 eurot. Kuna kinnisasi on koormatud Swedbank AS-i kasuks seatud

hüpoteegiga, siis arvestatakse müügihinnast maha laenulepingu rahaline jääk ca 40 000 eurot.

Samuti tuleb hinnata ka alaealiste seaduslike esindajate tasutud nõudeid laenumaksete ja

kõrvalkulude osas ning selles osas teostada vajadusel vajalikud juurdemaksed sõltuvalt sellest,

kes on kulusid rohkem kandnud. Lisaks tuleb enampakkumisel saadud rahaliste vahendite

arvelt tasuda ka kohtutäituri kulud.

4.3. Puudutatud isiku I huvides on, et tema vanaema omandab vaidlusaluse korteriomandi,

mitte saada avaliku enampakkumise tagajärjel raha, mis jääb suurusjärku 60 000 eurot.

Nimetatud summaga ei ole võimalik uut kinnisasja osta ja hetkeks, mil lapsel võib tekkida

soov enda kinnisasja osta, ei ole ka sellise summa reaalväärtusest 10 aasta pärast enam

sisuliselt mitte midagi alles.

4.4. Puudutatud isiku I vanaema on nõus sõlmima puudutatud isiku I emaga pärimislepingu

selliselt, et tema surma korral saab puudutatud isik I asja omanikuks. Vajadusel sõlmib

vanaema ka elukindlustuse/laenukindlustuslepingu, mille summa on üldreeglina suurem kui

2-24-15115

laenujääk, ja seeläbi maksab tema surma korral laenujäägi pangale välja kindlustusandja ja

puudutatud isik I saab koormisteta kinnisasja omanikuks.

Menetlusosaliste seisukohad

5. Puudutatud isik II vaidles määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata,

osas, milles avaldaja vaidlustab 14.10.2024 määruse resolutsiooni punkti 1, s.o avalduse

menetlusse võtmist tsiviilasjas nr 2-24-15115. Muus osas jääb määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 3 ja § 659 järgi tühistada osas, milles maakohus jättis

avalduse rahuldamata. Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega jätta avaldus läbi

vaatamata. Ringkonnakohus parandab maakohtu määruse resolutsiooni punkti 4 ja asendab

nime „L.C“ nimega „C.M “. Samuti tuleb muuta selles osas määruse põhjendusi.

8. TsMS § 660 lg 1 järgi võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse

esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS § 663 lg 1 teise lause järgi tuleb maakohtul

määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamisel kontrollida, kas määruskaebuse esitamine on

seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete

kohaselt. Seega tuleks juhul, kui määruskaebuse esitamine ei ole seaduse kohaselt lubatud,

selle menetlusse võtmisest keelduda. TsMS § 664 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus

menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse

võtnud. Kui maakohus on määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud, jätab

ringkonnakohus selle TsMS § 664 lg 2 järgi määrusega läbi vaatamata.

8.1. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise

määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette

võimalust esitada määruskaebust määruse peale, millega hagiavaldus võetakse menetlusse.

Järelikult märkis maakohus vaidlustatud määruses ekslikult, et maakohtu 14.10.2024 määrus

oli ringkonnakohtule edasikaevatav ka avalduse menetlusse võtmise osas (resolutsiooni p 1

osas) ning võttis selles osas ebaõigesti avaldaja määruskaebuse menetlusse.

8.2. Kuna maakohus võttis avaldaja põhiavalduse menetlusse ja avaldajal ei ole seadusest

tulenevalt selle otsustuse peale määruskaebuse esitamise õigust, tuleb avaldaja 30.10.2024

määruskaebus jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata osas, millega avaldaja vaidlustab

14.10.2024 määruse resolutsiooni punkti 1, s.o põhiavalduse menetlusse võtmist tsiviilasjas nr

2-24-15115.

9. Avaldaja pöördus käesolevas asjas kohtusse avaldusega kohtu nõusoleku saamiseks

puudutatud isiku I nimel tehingute tegemiseks. Avaldaja taotles kohtu nõusolekut puudutatud

isikute I ja II ühisomandis olevate korteriomandi ja parkimiskoha võõrandamiseks puudutatud

2-24-15115

isiku I vanaemale ning võõrandamistehinguga kaasnevate asjakohaste avalduste esitamiseks.

Maakohus võttis vaidlustatud määrusega avalduse menetlusse ja jättis sama määrusega ka

avalduse rahuldamata, s.o vaatas avalduse läbi sisuliselt. Ringkonnakohus leiab, et maakohus

oleks pidanud jätma avalduse läbi vaatamata. Harju Maakohus lõpetas 23.05.2024 otsusega

tsiviilasjas nr 2-23-2595 puudutatud isikute I ja II pärandvara ühisuse ning jagas puudutatud

isikute I ja II pärandvarasse kuuluvad korteriomandi ja parkimiskoha selliselt, et korteriomand

ja parkimiskoht müüakse kohtutäituri korraldataval avalikul enampakkumisel. Samuti määras

kohus tsiviilasjas nr 2-23-2595 tehtud lahendis, et pärast panga ees olevate kohustuste täitmist

üle jääv raha tuleb jagada pärijate vahel võrdsetes osades selliselt, et kumbki pärija saab ½

suuruse osa rahast. Maakohtu 23.05.2024 otsus jõustus 26.06.2024. Kuna jõustunud

kohtulahendiga on puudutatud isikute I ja II pärandvara ühisus juba lõpetatud ja otsustatud

vara müümine kohtutäituri korraldataval enampakkumisel, ei ole selle vara teistsugusel viisil

jagamine enam võimalik. Seetõttu ei saa kohus anda nõusolekut puudutatud isiku I nimel

tehingute tegemiseks selliselt, et korteriomandi ja parkimiskoha võõrandamine toimuks

teistsugusel viisil kui tsiviilasjas nr 2-23-2595 jõustunud lahendiga on ette nähtud. Eelnevast

tulenevalt tuleb esitatud avaldus jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

10. TsMS § 168 lg 2 alusel jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus avaldaja kanda.

Kuna maakohus jättis vaidlustatud määrusega maakohtu menetluskulud avaldaja kanda ja

määras kindlaks puudutatud isiku II menetluskulude rahalise suuruse maakohtus, siis jätab

ringkonnakohus muutmata maakohtu määruse resolutsiooni p-i 3, milles maakohus jättis

maakohtu menetluskulud avaldaja kanda, ning resolutsiooni p-i 4, milles kohus määras

rahaliselt kindlaks puudutatud isiku II maakohtus kantud menetluskulude suuruse.

11. Maakohus mõistis avaldajalt L.C kasuks välja menetluskulud (resolutsiooni p 4).

Käesoleva tsiviilasja menetlusosaline on puudutatud isik II, mitte L.C. L.C on puudutatud

isiku II seaduslik esindaja. Seega märkis maakohus määruses ekslikult menetluskulude

hüvitise saamiseks õigustatud isikuks puudutatud isiku II seadusliku esindaja.

Ringkonnakohus parandab selle vea ja asendab maakohtu määruse resolutsiooni punktis 4

nime „L.C“ nimega „C.M “. Vastavas osas tuleb parandada ka maakohtu määruse

põhjendusi.

12. Puudutatud isikut II esindas käesolevas menetluses lepinguline esindaja, kes esitas

21.05.2025 määruskaebemenetluses kantud menetluskulude nimekirja. Puudutatud isikule

osutati õigusabi 4,5 tundi järgmiste toimingutena: määruskaebusega tutvumine 1 tund,

kaebusele seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 3 tundi ja menetluskulude nimekirja

koostamine ja kohtule esitamine 0,5 tundi. Menetluskulude nimekirjas on märgitud, et

puudutatud isikule II osutati õigusabi tunnitasuga 99 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et

arvestades, et puudutatud isik II palub avaldajalt välja mõista 441 eurot ning puudutatud

isikule II osutati õigusabi kokku 4,5 tunni ulatuses, tuleb puudutatud isiku II lepingulise

esindaja tunnitasuks lugeda 98 eurot. Puudutatud isiku II lepingulise esindaja tunnitasu määr

on põhjendatud, kooskõlas asja keerukusega ja vastab kohtupraktikas selliste vaidluste puhul

põhjendatuks peetud tunnitasu määrale. Puudutatud isiku II lepingulise esindaja taotlusest

nähtuv ajakulu on põhjendatud 3 tunni ulatuses, arvestades määruskaebuse ja selle kohta

esitatud arvamuse sisu ja mahtu, samuti menetluskulude nimekirja koostamise ja kohtule

esitamise ajakulu. Seega on puudutatud isiku II põhjendatud ja vajalik menetluskulu tsiviilasja

nr 2-24-15115 määruskaebemenetluses 294 eurot (3×98).

13. Vastavalt puudutatud isiku II taotlusele ja kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 tuleb avaldajalt

mõista puudutatud isiku II kasuks välja ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

2-24-15115

viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Ringkonnakohus märgib kohtumääruse

tervikresolutsioonis, et avaldaja on kohustatud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

summas 534 eurot (240+294) tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

14. TsMS § 427, § 659 ja § 643 lg 4 kohaselt ning § 178 lg 1 alusel saab määruse peale

esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)