3-25-581/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Määruse tegemise aeg ja koht

06.06.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-581

Haldusasi

P.Z kaebus Lääne-Harju Vallavalitsuse 14.09.2023

otsuse „Haldusakt (lubav) 12996/04930“ tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja: P.Z

Menetlustoiming

Kaebetähtaja küsimuse lahendamine, menetluse

lõpetamine, riigilõivu tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Lugeda P.Z kaebus hilinenult esitatuks.

2. Jätta kaebaja taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

3. Lõpetada haldusasja nr 3-25-581 menetlus kaebust menetlusse võtmata.

4. Määruse jõustumisel tagastada kaebajale kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot.

5. Kaebaja muud võimalikud menetluskulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates esitada määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, 204 lg

1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. P.Z (kaebaja) on Lääne-Harju vallas, Meremõisa külas asuva Roondla tee 12 kinnistu

omanik.

2. Lääne-Harju vallale esitati 04.07.2023 ehitusteatis ja projekt Roondla tee algusesse

tõkkepuu paigaldamiseks.

3. Lääne-Harju vald aktsepteeris 14.09.2023 ehitusteatise ning väljastas (eelduslikult

ehitusseadustiku § 36 lg 6 alusel) lubava haldusakti.

4. Kaebaja esitas 09.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Lääne-Harju Vallavalitsuse

14.09.2023 otsuse tühistamiseks.

1(4)

5. Vastusena Tallinna Halduskohtu 16.05.2025 määrusele täpsustas kaebaja 26.05.2025

kaebusega seotud asjaolusid ning esitas kaebetähtaja ennistamise taotluse.

Kaebetähtaja kontrollimine

6. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud

tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 124 lõike 2 kohaselt

lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg

ei kuulu ennistamisele.

HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab samuti, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja

ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lõikele 2. HKMS § 152 lg-st 3 tulenevalt võib kohus

menetluse lõpetamise otsustada ka enne kaebuse menetlusse võtmist.

7. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale

haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Haldusakti vaidlustamise tähtaeg ei saa üldjuhul

hakata kulgema enne, kui teave haldusakti kohta edastatakse isikule viisil, mis võimaldab tal

haldusaktile igakülgse hinnangu anda otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse tema õigusi või

mitte (Riigikohtu 16. juuni 2021 määrus asjas nr 3-20-999, p 19 ja seal viidatud praktika).

HKMS § 46 lõige 7 sätestab, et kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks

tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud

ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg

möödunuks.

8. Kaebaja esitatud tõenditest nähtub, et vaidlustatud haldusakti kaebajale teatavaks ei tehtud

ning see edastati talle alles 27.02.2025, s.o vastusena kaebaja 26.02.2025 teabenõudele.

Sellele vaatamata ei saa kaebust lugeda tähtaegseks. Kohus jääb 16.05.2025 määruses

väljendatud seisukoha juurde ning leiab jätkuvalt, et kaebus on esitatud hilinemisega.

9. Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et kui haldusakti ei ole isikule teatavaks tehtud,

kuid talle on muul viisil selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt, siis peab isik

mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks.

Seejuures tuleb eristada kõigepealt aega, mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist

selle väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks, ning pärast haldusakti saamist ja

sellega tutvumist peab isik haldusakti vaidlustama tavapärase 30-päevase tähtaja jooksul.

Kaebuse esitamise tähtaega ei loeta möödunuks, kui isik on teatavaks tegemata haldusakti

mõistliku aja jooksul välja nõudnud ja seejärel 30 päeva jooksul kaebuse esitanud.

Küll aga võib tähtaja lugeda ületatuks juhul, kui isik saab teada, et olemas võib olla teda

puudutav haldusakt, ent viivitab ebamõistlikult selle hankimisega (vt Riigikohtu 16.06.2021

määrus haldusasjas nr 3-20-999, punkt 19 ja seal viidatud kohtupraktika).

10. Kohtu hinnangul pidi kaebajal olema hiljemalt pärast vastustaja 04.11.2024 e-kirja

piisavalt teavet, mille pinnalt mõista, et tõenäoliselt on olemas ka haldusakt, mis võib tema

õigusi rikkuda. Nii on Lääne-Harju valla õigusnõunik viidatud e-kirjas kaebajale selgitanud,

et „Lääne-Harju vald andis 14.09.2023 loa tõkkepuu paigaldamiseks“ ning vabandanud

varasema eksitava info eest („Vabandan, et uus teenõunik vastas Teile tõkkepuu ehitusloa

osas eksitavalt“). Kuigi kaebajale ei esitatud vaidlustatud haldusakti ega ka selle

registreerimisnumbrit, teatati kaebajale tõkkepuu ehitisregistri kood („Kuigi tõkkepuu

(ehitisregistri kood 221435654- püstitamisel) kasutusteatist ei ole esitatud, siis

ehitusseadustiku lisa seda otseselt ei nõua.“), mille alusel on muu hulgas võimalik vaadata

tõkkepuuga seotud dokumente.

2(4)

11. Kohus möönab, et isik, kes tõenäoliselt igapäevaselt ehitisregistriga kokku ei puutu, ei

pidanud ilmtingimata mõistma, et tõkkepuu koodi kaudu on leitavad sellega seotud

haldusaktid.

Olukorras, kus kaebaja on ise märganud ümbritsevas keskkonnas toimunud muudatusi

(tõkkepuu rajamist) ning vald on selgesõnaliselt viidanud valla antud loale, pidi kaebaja valla

õigusnõuniku selgitustest (vaatamata sellele, et vald viitas erateele ning eraõiguslikule

vaidlusele) aru saama, et võib olla ka haldusakt, mis kaebaja õigusi mõjutab. Lisaks nähtub

kaebaja 06.11.2024 e-kirjast selgelt, et kaebaja on ehitusteatise registreerimise faktist aru

saanud („Kuidas sai vald lubada tõkkepuu paigaldamist ilma eelnevalt kontrollimata, et see ei

takistaks kohtupoolt määratud juurdepääsu? Vald oleks pidanud veenduma, et L2 teel on

kohtumäärusega servituut seatud ja üldse mitte registreerima ehitisteatist, sest servituut on

seatud Roondla tee 12 kasuks.“).

12. Arvestades eespool viidatud kohtupraktikat pidanuks kaebaja pärast 04.11.2024 kirja

saamist 30 päeva jooksul tõkkepuud puudutava haldusakti välja nõudma. Riigikohus on

leidnud, et korrektse haldusakti väljanõudmisega viivitamist 31 päeva ei saa pidada

mõistlikuks käitumiseks (Riigikohtu 17.02.2016 määrus nr 3-3-1-80-15, p 16).

Käesoleval juhul küsis kaebaja tõkkepuuga seotud dokumente vallalt alles 26.02.2025

teabenõudega, mistõttu on kaebaja haldusakti väljanõudmisega ebamõistlikult viivitanud.

Seega tuleb ka 09.03.2025 esitatud kaebus lugeda hilinenult esitatuks.

Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine, menetluse lõpetamine

13. Kaebaja on palunud kaebetähtaja ennistamist, kuna kaebuse hilinenult esitamine ei

toimunud tema süül ega hooletusest, vaid objektiivsetest asjaoludest. Kaebus esitati esimesel

võimalusel pärast haldusakti kättesaamist ja selle sisulist mõistmist.

Tähtaja ennistamise taotluse kohaselt puudus kaebajal kuni 27.02.2025 teadmine vaidlustatud

haldusakti olemasolust ja sisust. Vallavalitsus teatas 04.11.2024 e-kirjaga esmakordselt, et

tõkkepuu paigaldamiseks on antud luba, kuid ei esitanud haldusakti ega viidanud ka selle

numbrile, sisule või jõustumise asjaoludele. Kuivõrd haldusakti numbrit ega dokumenti

ennast kaebajale ei edastatud, ei olnud tal võimalik ka aru saada, mida ta üldse vaidlustada

saaks. Ka 04.11.2024 kirjas väitis vald jätkuvalt, et tegemist on eraõigusliku vaidlusega,

mistõttu jäi kaebajale mulje, et tegu ei ole haldusakti ega haldusmenetlusega, vaid üksnes

eratee kasutamise vaidlusega. Alles 27.02.2025 sai kaebaja koos teabenõude vastusega

ametliku kinnituse, et tegemist on haldusaktiga ning talle edastati asjaga seotud dokumendid.

14. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg 2 kohaselt võib tähtaja

ennistamist taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist

takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast,

kui nimetatud takistus ära langes.

15. Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-

13, p 12). Kohtupraktika on pidanud kaebetähtaja ennistamisel määravaks püsivate takistuste

olemasolu (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-65-09, p 16 ). Kaebetähtaja ennistamise

põhjused peavad olema seda kaalukamad, mida pikemalt on tähtaega ületatud (nt Riigikohtu

16. oktoobri 2002. a otsus asjas nr 3-3-1-41-02, p 11).

16. Kohtu hinnangul ei esinenud praegusel juhul selliseid takistusi, mida saaks pidada

mõjuvateks põhjusteks ning mis õigustaksid tähtaja ennistamist.

3(4)

Kohus möönab, et valla tegevus ning kaebajale antud vastused olid osaliselt ebaselged ning

võisid ka teatavat segadust põhjustada, kuid nagu kohus eelnevalt selgitas, olid need siiski

piisavalt põhjalikud ning pidid andma kaebajale ajendi dokumentide väljanõudmiseks.

Olukorras, kus kaebaja mitme kuu vältel tõkkepuuga seotud dokumente välja ei küsinud ning

selleks puudusid ka mõjuvad põhjused, puudub alus tähtaja ennistamiseks.

17. Eelnevat arvestades jääb taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

Kaebetähtaja ületamise tõttu tuleb haldusasja menetlus HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 punkti 2

ja § 152 lg 3 alusel lõpetada.

18. Kohus selgitab, et tulenevalt HKMS § 43 lg 1 p-st 2 ja § 155 lg-st 6 ei ole halduskohtule

kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama

nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

19. Ühtlasi juhib kohus tähelepanu, et menetluse lõpetamine praeguses asjas ei tähenda, et

kaebaja võimalused oma õiguste maksmapanekuks oleksid ammendunud. Kaebusele lisatud

Tallinna Ringkonnakohtu 27.03.2019 määrusest tsiviilasjas nr 2-17-8817 nähtub, et kohus on

rahuldanud kaebaja taotluse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks. Tegemist

on kehtiva kohtumäärusega ning kaebaja saab jätkuvalt nõuda selle täitmist (vajadusel

kohtutäituri abil). Nähtuvalt kaebuses viidatud tsiviilasja nr 2-25-2852 materjalist ongi

kaebaja Tallinna Ringkonnakohtu 27.03.2019 kohtumääruse nr.2-17-8817 täitmise tagamiseks

seda juba teinud.

20. Lisaks on kaebajal õigus pöörduda valla poole ning teha ettepanek tõkkepuuga seotud

järelevalvemenetluse algatamiseks. Kohus ei saa praeguse menetluse raames võtta seisukohta,

kas konkreetsel juhul esineb alus järelevalvemenetluse alustamiseks, kuid kuna kaebaja

esitatud materjalidest (vt valla 04.11.2024 e-kiri) järeldub, et ehitusteatist esitades lubas

teeomaniku esindaja tagada kõikidele (sh kaebajale) juurdepääsu nende kinnistule, ei ole alust

pidada võimalikku taotlust ilmselgelt põhjendamatuks.

Riigilõivu tagastamine

21. HKMS § 104 lg 5 p-i 4 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p-i 2 või 4 alusel. Kuna kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti

2 alusel, tuleb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (20 eurot) kaebajale tagastada. Kohus

tagastab määruse jõustumisel riigilõivu samale kontole, millelt riigilõiv tasuti.

22. Kaebaja muud võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom

4(4)