2-22-17238/33 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 6. juuni 2025

Tsiviilasja number

2-22-17238

Tsiviilasi

XXXXX korteriühistu avaldus Irina Nikolaselt 2793

euro 27 sendi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 6. detsembri 2023 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XXXXX korteriühistu määruskaebus

Irina Nikolase määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Avaldaja (määruskaebuse esitaja) XXXXX korteriühistu

(registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja

Marina Suhnjova

Puudutatud

isik

Irina

Nikolas

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 6. detsembri 2023 määrus muutmata.

2. Jätta XXXXX korteriühistu määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta Irina Nikolase määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 3).

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXXXX korteriühistu (avaldaja) esitas 16. novembril 2022 Viru Maakohtule Irina

Nikolase vastu avalduse, milles palus avalduse hilisemaid täpsustusi arvestades mõista

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 2411 eurot 86 senti, 16. novembri 2022

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 197 eurot 47 senti ja viivise põhivõlalt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17. novembrist 2022

kuni kohustuse täitmiseni. Avaldaja palus jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Avalduse kohaselt on puudutatud isik korteriomandite nr 1, M1 ja 4 (edaspidi korterid

vastavalt nr 1, M1 ja 4) omanik ning avaldaja liige.

Alates 5. aprillist 2019 kuni 30 septembrini 2022 väljastas avaldaja puudutatud isikule korteri

nr 1 eest maksmiseks arveid kokku summas 3589 eurot 37 senti, millest puudutatud isik tasus

2606 eurot 9 senti. Seega moodustub seisuga 16. november 2022 põhivõlg 983 eurot 28 senti.

Avaldaja on arvestanud põhivõlalt viivist määras 0,0219% päevas ning seisuga 16. november

2022 on viivisevõlg 100 eurot 66 senti.

Korteri nr M1 eest väljastas avaldaja alates 7. jaanuarist 2020 kuni 30 septembrini 2022

puudutatud isikule arveid summas 4622 eurot 16 senti, millest puudutatud isik tasus 3710

eurot 59 senti. Hagiavalduse esitamise seisuga on põhivõlg 911 eurot 57 senti ja viivisevõlg

71 eurot 78 senti (0,0219% päevas).

Alatest 31. augustist 2021 kuni 30. septembrini 2022 väljastas avaldaja korteri nr 4 eest

puudutatud isikule maksmiseks arveid summas 1378 eurot 24 senti, millest puudutatud isik

tasus 861 eurot 23 senti. Avaldaja on arvestanud viivist määras 0,0219% päevas ning viivise

võlg hagiavalduse esitamise seiga on 25 eurot 3 senti.

Puudutatud isik ei ole tasunud majandamiskulude eest nõuetekohaselt, s.o arvetel ettenähtud

summades, vaid omal äranägemisel. Seejuures on puudutatud isik summeerinud korterite nr 1,

M1 ja 4 erinevaid kululiike. Puudutatud isik on oma tegevusega takistanud laekunud

summade õiget konteerimist raamatupidaja poolt.

Puudutatud isik ei esitanud kuni 29. aprillini 2022 nõuetekohaselt veearvestite näite, vaid

kajastas näidud maksekorraldustel, st pärast kuluarve väljastamist. Puudutatud isik on tasunud

majandamiskulu arvestusliku kuu eest ka kaks kuni kolm kuud hiljem. 29. märtsil 2022

kontrolliti korterites nr 1 ja M1 veearvesti näite ning selgus, et puudutatud isiku poolt tasutud

veetarbimise mahud ei langenud kokku arvestite näitudega. Viimati oli tasutud näidu 824 eest,

seega puudutatud isiku poolt esitatud näidud 835–853 on valed. Raamatupidaja parandas

2022. a märtsi arve tarbitud vee osas, kuid puudutatud isik ignoreeris parandust ning tarbitud

vee eest midagi lisaks maksnud ei ole. Arved erinevad üksnes tarbitud vee eest tasumisele

kuuluvate summade osas ning arved on saadetud puudutatud isiku e-posti aadressile.

Puudutatud isik ignoreeris ka avaldaja 3. septembri 2022. a nõuet ning takistas avaldajal

veearvestite kontrollimist. Puudutatud isik esitas e-kirjaga korteri nr 4 arvestite näidud ning

korteri nr 1 arvesti pildi.

Korteriühistus on majandamiskulud jaotatud vastavalt korteriomandi- ja

korteriühistuseadusele (KrtS § 40 lg 1), hooldus- ja remonditariif on kinnitatud 3. mai 2019. a

ning 28. detsembri 2021. a üldkoosolekute otsustega. Avaldaja kehtestab igal aastal

korteriomanike üldkoosolekul majanduskava, kus on täpselt loetletud hooldustariifide arvel

planeeritavad haldus- ja hooldustööd ning kulud, samuti remondifondist planeeritavad tööd ja

nende kulu. Kõik aastatel 2019–2022 kehtestatud majanduskavad on edastatud

korteriomanikele e-postiga või postkasti jätmisega enne üldkoosoleku toimumist.

Puudutatud isik osales nii 3. mail 2019, kui ka 5 juunil 2021 ja 29. novembril 2022 toimunud

üldkoosolekutel, kuid seal vastuvõetud otsuseid ta ei vaidlustanud.

2. Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

Puudutatud isik on korteri nr 1 eest teinud avaldajale makseid alates 5. aprillist 2019.

Puudutatud isik on tasunud igakuiselt nõuetekohaselt kütte eest ning jätnud tasumata arve

hooldus- ja remonditasu osas. Puudutatud isiku selline maksekäitumine on tingitud asjaolust,

et avaldaja ei ole puudutatud isikule esitanud täielikku arvestust tariifide kohta ning ei ole

täitnud oma kohustusi remonttööde toestamisel ja maja teenindamisel. Arusaamatu on arvetel

kajastatud read tasu teenindamise eest ning remondifond. Puudutatud isik soovib teada

osutatud teenuste sisu ning millal on teenuseid osutatud, samuti asjaolu, kuidas on arvestatud

tariif iga osutatud teenuse kohta. Võla tekkimise aeg on avalduses valesti määratletud.

Korterite nr M1 ja 4 osas on avaldaja esitanud võltsitud makseteatised. Puudutatud isikule on

esitatud tasumiseks teistsuguste summade ja ka kujundusega teatised. Kohtul tuleb kohustada

avaldajat esitama nõuetekohased makseteatised koos nende puudutatud isikule edastamise

kinnitusega. Puudutatud isikul puudub oma korterite jaoks isegi postkast, seega ei saanud

avaldaja sel moel puudutatud isikule ka arveid edastada. Makseteatiste kättetoimetamine

puudutatud isikule ei ole tõendatud. Alates 2021. a jaanuarist kuni 30. septembrini 2022 on

korteri nr M1 igakuine püsikulu olnud 6 eurot 7 senti ning seda prügiveo eest.

Avaldaja arvestused ei ole põhjendatud ega ka tõendatud ning on vastuolus hea usu

põhimõttega. Arvestused on vastuolus puudutatud isiku poolt tasutud summadega.

Puudutatud isik leiab, et avaldaja arvestab tasu teenindamise eest valesti. Avaldaja arvestatud

summad ei vasta tegelikult kantud kulule ning vahe avaldaja arvestatud summade ja teenuse

osutajatele tegelikult kantud summade vahel on 616 eurot 73 senti.

Puudutatud isik ei kasuta mitteeluruumis (korter nr M1) üldelektrit, samuti ei kasuta ta

koristaja ega kojamehe teenuseid. Korteri nr 4 keldriruumi üürib puudutatud isik välja. Üürnik

tarbib vett ja elektrit, kuid avaldaja keldriruumi üürnikule arveid ei esita. Puudutatud isik ei

soovi teise isiku kommunaalarveid tasuda.

Avaldaja on erinevate korterite puhul kasutanud erinevat koefitsienti ning ei ole sellist

eristamist põhjendanud.

Korteriomanikele ei teki kohustusi pelgalt ühistu poolt arvete esitamisega. Korteriühistu peab

tõendama, kui suured olid tervikuna tema majandamiskulud ajavahemiku eest, mille eest

korteriomanikelt tasumist nõutakse.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Viru Maakohus rahuldas 6. detsembri 2023. a määrusega avalduse osaliselt ning mõistis

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse 1715 eurot 95 senti (põhinõue 1590 eurot

26 senti ja viivis 125 eurot 69 senti) ja viivise alates 17. novembrist 2022 kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud jättis maakohus

võrdsetes osades (50/50) avaldaja ja puudutatud isiku kanda – puudutatud isik kannab 50%

avaldaja menetluskuludest ning avaldaja kannab 50% puudutatud isiku menetluskuludest.

Puudutatud isik, olles XXXXXXXXXXX korterelamus korterite nr 1 ja 4 ning nr M1

(mitteeluruum) omanik, on ühtlasi ka avaldaja liige.

Puudutatud isik peab põhjendamatuks avaldaja nõuet teenuste ja remonttööde eest, mida ei ole

osutatud või kavatsetakse osutada tulevikus. Maakohus, tuginedes KrtS § 40 lg-le 1, sellise

seisukohaga ei nõustu. Ka ei näe avaldaja põhikiri ette viidatud sättest erinevat korda.

Hooldustariif 0,45 eurot/m2 kehtestati avaldaja korteriomanike 3. mai 2019 üldkoosoleku

otsusega ning tariif 0,54 eurot/m2 on kehtestatud korteriomanike 28. detsembri 2021 otsusega

üldkoosolekut kokku kutsumata (pandeemia tingimustes) ning kinnitati 29. novembri 2022

üldkoosolekul. 3. mai 2019 ja 28. detsembri 2021 üldkoosoleku otsuseid puudutatud isik

vaidlustanud ei ole. Seega on otsused kehtivad ja korteriomanikele täitmiseks kohustuslikud.

Tariif 0,54 eurot/m2 kinnitati korteriomanike 29. novembri 2022 üldkoosolekul ning alates 1.

jaanuarist 2022. Tariif jäi samaks ka alates 1. jaanuarist 2023. Puudutatud isik küll märkis 29.

novembri 2022 üldkoosolekul, et peab 28. detsembri 2021 üldkoosoleku otsust

ebaseaduslikuks, kuid ei vaidlustanud seda tähtaegselt. Puudutatud isik vaidlustas

korteriomanike 29. novembri 2022 üldkoosoleku otsuse. Puudutatud isiku enda tehtud

tariifide arvestus ei ole asjakohane.

Maakohtu hinnangul on asjakohatud puudutatud isiku vastuväited selle kohta, et talle on

arusaamatu, mida hooldustasu tariif või milliseid remonttöid (sh planeeritavaid) remondifondi

tasu sisaldab. Tariifid on kehtestatud korteriomanike üldkoosoleku otsusega ning on

põhjendatult võetud arvestuste aluseks (tariif x korteri üldpind). Avaldaja on esitanud aastate

2019–2022 majanduskavad ja majandustegevuse aruanded, kust on näha hooldustariifide

arvestus (s.o milliseid teenuseid hooldustasu sisaldab ja tasu osutatud teenuste eest). Igakuine

hooldustasu ei sõltu igakuisest reaalsest kulust ning puudutatud isikul puudub õigus jagada

hooldustasu omal äranägemisel eraldi kuludeks. Puudutatud isiku väide selle kohta, et

avaldaja oma kohustusi ei täida, on paljasõnaline ja tõendamata. Kohustuse mittetäitmise

korral on ühistu liikmel nõuda selle nõuetekohast täitmist.

Hooldus- ja remonttööd ning tasu nende eest hõlmab kogu korterelamut, mitte üksnes teatud

osa sellest. Kuivõrd korter nr M1 (mitteeluruum) asub vaidlusaluses korterelamus, laienevad

kõik elamu hooldus- ja muud kaasomandis olevate alade kulud ka korteri nr M1 omanikule.

Korteriomanike üldkoosolek ega ka avaldaja põhikiri ei näe ette, et mitteeluruumide

omanikud on vabastatud hooldus- ja remondifondi tasu maksmisest. Eeltoodut ei muuda ka

asjaolu, et puudutatud isik kannab ise teatud kulu ja puhastab sissepääsu. Kui puudutatud isik

kannab seonduvalt korteriga nr M1 mingeid kulusid, siis see ongi tema kohustus. Maakohus

on selgitanud nõuete tasaarvestamise võimalusi.

Puudutatud isikul võla kujunemine ja temalt laekunud maksete arvestamine on raskesti

jälgitav ning selline olukord on olnud tingitud puudutatud isiku omal äranägemisel

arveldamisest.

Avalduses toodud võlaarvestuse tabelis on arvestuse aluseks võetud korteri nr 1 5. aprilli

2019. a jooksev arve summas 105 eurot 25 senti, mitte aga varasem võlg 359 eurot 87 senti,

samuti korteri nr M1 osas on 7. jaanuari 2020. a jooksev arve 134 eurot 6 senti, mitte

võlgnevus varasema aja eest 446 eurot 29 senti

Alusetud on puudutatud isiku väited postkastide puudumise kohta tema korterite jaoks.

Puudutatud isik on esitanud oma arveldusarve väljavõtted, mis kinnitavad, et ta on arved

saanud.

Puudutatud isikule kuuluva korteri nr 1 osas on avaldaja korrigeeritud põhinõue 983 eurot 28

senti ja viivisevõlg 16. novembri 2022. a seisuga 100 eurot 66 senti. Alates 5. aprillist 2019

kuni 30. septembrini 2022 on puudutatud isikule esitatud arveid kokku summas 3589 eurot 37

senti, millest puudutatud isik on tasunud 2606 eurot 9 senti. Korteri nr 1 võlg koosneb

remonditasust, hooldus- ja halduskulust ning tasumata kütte arvetest. Maakohus leidis, et

nõue korteri nr 1 osas on põhjendatud.

Korteri nr 4 osas on avaldaja korrigeeritud põhinõue 517 eurot 1 sent ja 16. novembri 2022. a

seisuga viivise võlg 25 eurot 3 senti. Ajavahemikul 31. augustist 2021 kuni 30. septembrini

2022 on puudutatud isikule esitatud arveid kokku summas 1378 eurot 24 senti, millest tasutud

on 861 eurot 23 senti. Maakohtu hinnangul on avaldaja nõue tervikuna põhjendatud.

Korteri nr M1 osas on avaldaja korrigeeritud põhinõue 911 eurot 57 senti ja 16. novembri

2022. a seisuga viivisevõlg 71 eurot 78 senti. Ajavahemikul 7. jaanuarist 2020 kuni 30.

septembrini 2022 on puudutatud isikule esitatud arveid kogusummas 4622 eurot 16 senti,

millest tasutud on 3710 eurot 59 senti. Arvestuse kohaselt on puudutatud isikul avaldaja ees

võlgnevus remondifondi, hooldus- ja haldustasu ning gaasi tarbimise ja gaasiseadmete

hoolduse eest kokku 517 eurot 1 sent. Maakohtu hinnangul on korteri nr M1 osas esitatud

võlanõue põhjendatud osaliselt. Avaldaja korrigeeris menetluse vältel nõuet, kuid ei ole välja

toonud, millise kululiigi osas võlgnevus vähenes. Avaldaja ei ole tõendanud vee tarbimise

arvestust, sh vee hind, vee-ettevõtja poolt avaldajale esitatud arved, samuti puuduvad

puudutatud isiku esitatud näidud korteri nr M1 kohta ja arvestus. Remondifondi- ja

hooldustasu tariifid on tõendatud avaldaja üldkoosoleku otsustega. Maakohus pidas

põhjendatuks korteri nr M1 osas nõuet 3800 euro 56 sendi ulatuses (4622,16-821,60 vee

tarbimine). Avaldaja korrigeeritud arvestuse kohaselt on puudutatud isik tasunud 3710 eurot

59 senti ning tasumata on seega 89 eurot 97 senti.

Puudutatud isiku võlg korterite nr 1, 4 ja M1 eest avaldajale on kokku 1590 eurot 26 senti,

millele lisandub viivis korterite nr 1 ja 4 osas kokku 125 eurot 69 senti.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Avaldaja palub maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses maakohtu määruse

tühistada ning teha uue määruse, millega avaldus täies ulatuses rahuldada ja jätta

menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Avaldaja leiab, et vee tarbimise arvestuse puhul tulnuks kohtul lähtuda TsMS § 231 lg-test 2

ja 4. Maakohus jättis tähelepanuta ja hindamata, et puudutatud isik ei vaielnud vastu, et

korteri nr M1 osas on arvestatud avalduse aluseks oleval ajavahemikul vee tarbimise eest 821

eurot 60 senti. Kohus jättis tähelepanuta ka selle, et avaldaja arvestused veekulu kohta

põhinesid puudutatud isiku enda esitatud andmetel. Ebaõige on maakohtu järeldus, et korteri

nr M1 kohta puuduvad korteriomaniku esitatud veenäidud. Puudutatud isik esitas korteri nr

M1 veekulu kohta andmed (st milliste näitude eest ta vee eest maksab) pangaülekande

selgitustes. Arvelduskonto väljavõtted majanduskulude tasumise kohta esitas puudutatud isik

maakohtu menetluses. Pangamaksed sisaldavad selgitusi korteri nr M1 veetarbimise eest

tasutud summade kohta, millest võib tuletada ka vee tarbimise mahud või näidud. Esitatud

andmete alusel saab järeldada, et puudutud isik võttis omaks nõude vee tarbimise eest

summas 757 eurot 6 senti.

Maakohus jättis tähelepanuta avaldaja selgitused ka selle kohta, et puudutatud isik ei esitanud

kuni 29. aprillini 2022 nõuetekohaselt oma korterite veearvestite näite. Puudutatud isik esitas

näidud pärast igakuiste arvete väljastamist majanduskulu eest tasudes pangamakse selgituses.

Seejuures võis ta majandamiskulu eest tasuda ka kaks või kolm kuud maksetähtajast hiljem.

Puudutatud isiku tegevuse tulemusena ei saanud raamatupidaja kanda arvetele õigeid veenäite

ja tasutavaid summasid. Korteri nr M1 veearvestite kontrollimisel 29. märtsil 2022 tuvastati,

et puudutatud isiku veetarbimise mahud ei lange kokku arvesti näiduga ning puudutatud isik

tasus vee eest ettenähtust vähem. Seisuga 31. märts 2022. a esitas puudutatud isik

pangamakse selgituses korteri nr M1 veenäidu 18 m3 (853-835), tarbimine hinnaga 2,08 eurot/

m3, kokku 37 eurot 44 senti ning tasus avaldajale sellise summa. Vee eest tasutud summa

hõlmas arvesti näitu 824, mis oli kajastatud 28. veebruari 2022. a arves. 31. märtsi 2022. a

arves oli tehtud parandus ning lisatud tasumata kuupmeetrid, s.o 11 m3 hinnaga 2,08 eurot/m3.

Avalduses märgitud ajavahemiku alguses oli korteri nr M1 veenäit 515 (7. jaanuari 2020. a

arve) ning lõpul oli veenäit 911. Seega tarbis korter nr M1 396 m3 vett hinnaga 2,08 eurot/m3,

maksumus kokku 823 eurot 68 senti. Arvestatud on 821 eurot 60 senti, millest puudutatud isik

maksis ära 757 eurot 6 senti. Põhjendamatu on maakohtu aritmeetiline tehe, millega ta kandis

korteri nr M1 võlast 821 eurot 60 senti maha. Vaidlus vee hinna osas puudus. Puudutatud isik

tasus vee eest hinnaga 2,08 eurot/m3. Avalduses märgitud ajavahemikul korterile nr M1

esitatud igal arvel on näha nii arvesti alg- kui ka lõppnäit, tarbitud maht ning tasumisele

kuuluvad summad.

Nõude osalise rahuldamisega kaasnes menetluskulude ebaõige jaotus. Kuna avaldaja nõue

tuleks tervikuna rahuldada, tuleb avaldaja menetluskulud täies ulatuses välja mõista

puudutatud isikult.

5. Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses

menetluskulude jaotust. Menetluskulud tuleks jätta poolte endi kanda. Arvestada tuleb, et

nõue on rahuldatud pooles ulatuses. Avaldajat esindas menetluses lepinguline esindaja,

puudutatud isik esindas end ise. Seega on maakohus menetlusosalised pannud ebavõrdsesse

olukorda. Puudutatud isik on korteriühistu liige ning tema ühistule tasutud raha arvelt on

tasutud avaldaja lepingulise esindaja kulu. Kui kohus mõistab avaldaja menetluskulu välja

puudutatud isikult, tuleb viimasel kulu kanda korduvalt.

6. Puudutatud isik palub jätta avaldaja määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud

määruskaebemenetluses avaldaja kanda.

Avaldaja menetluskulud on kasvanud põhjusel, et avaldaja on menetluse vältel korduvalt

muutnud nõude suurust. Puudutatud isik ei vastuta selle eest, et avaldaja ei suutnud koheselt

esitada nõude suurust, selle arvestamise aluseks olevaid asjaolusid ja dokumente.

Maakohus on põhjalikult analüüsides teinud arvestuse ja põhjendatult leidnud, et puudutatud

isiku võlg avaldaja ees saab olla 1590 eurot 26 senti, millele lisandub korterite nr 1 ja 4 eest

viivis summas 125 eurot 69 senti.

Puudutatud isik ei ole terve menetluse vältel nõustunud avaldaja esitatud arvestustega ega

selle metoodikaga. Puudutatud isik on omaks võtnud üksnes selle, et ta on korterite nr 1, 4 ja

M1 omanik ja seega avaldaja liige.

Avaldaja peab oma nõuet tõendama ning kohus ega puudutatud isik ei pea otsima ega ka

arvutama võlgnevuse kujunemist avaldaja tariifide alusel. Määruskaebuses esitatud

põhjendused vee tarbimise kohta on ebaselged ning tuleks jätta tähelepanuta. Arvestused ja

tõendid tulnuks avaldajal esitada maakohtu menetluses.

Puudutatud isikule on arusaamatu, miks avaldaja on teinud kulutusi, mis ei ole avaldaja enda

huvides.

Puudutatud isik teenindab ja hooldab ise oma eraldi sissepääsuga ruumi ning territooriumi

ning talle on arusaamatu, miks ta selle eest avaldajale peab tasuma.

Puudutatud isik tasus avaldajale temalt Viru Maakohtu 6. detsembri 2023. a määrusega välja

mõistetud võla ja viivise.

7. Avaldaja leiab, et puudutatud isiku määruskaebus on põhjendamata ning tuleb jätta

rahuldamata.

8. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning saatis need TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et mõlemad määruskaebused tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu

määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659). Maakohtu määrus on

vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud.

10. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles tema nõue jäeti 893 euro ja 38 sendi

ulatuses rahuldamata. Avaldaja leiab, et maakohus rikkus menetlusnorme ning jättis

hindamata tõendid, mis tõendasid korteri nr M1 veekulu nõude põhjendatust. Mõlemad

menetlusosalised on vaidlustanud maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas.

Avaldaja ega puudutatud isik ei vaidlusta maakohtu määrust osas, milles maakohus mõistis

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võla 1715 eurot 95 senti, millest 1590 eurot 26 senti

on põhivõlg ja 125 eurot 69 senti seisuga 16. november 2022 sissenõutavaks muutunud viivis.

Vaidlustatud ei ole ka n-ö edasiulatuva viivisenõude rahuldamist. Vaidlustamata osas on

maakohtu määrus TsMS § 466 lg 3 esimese lause ja § 478 lg 1 alusel (nende sätete

koosmõjus) jõustunud.

11. Määruskaebuste väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-

ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena määruskaebuste väidetele

märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.

11.1. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste

faktiliste asjaolude tuvastamisel oluliselt menetlusõiguse norme. Maakohus on tõendite

hindamisel jõudnud õigesti järeldusele, et avaldaja ei ole tõendanud enda väiteid korteri nr

M1 vee tarbimise kohta. Avaldaja on ise kinnitanud, et tema käsutuses ei olnud andmeid

korteri nr M1 tegeliku veetarbimise kohta, mistõttu polnud tal võimalik arvetele märkida ei

täpseid veenäitusid ega õigesti arvutatud summasid. Kui arvestuse aluseks olevad veenäidud

on ebatäpsed või nende fikseerimise usaldusväärsust ei ole võimalik kontrollida, ei saa nende

andmete alusel teha põhjendatud järeldusi tarbitud vee koguse ega selle maksumuse kohta.

Puudutatud isiku maksekorralduste selgitustes kajastatud veenäidud ei ole asjakohased ega

usaldusväärsed tõendid tarbitud vee koguse, hinna ega arvestusmetoodika kontrollimiseks.

Lisaks on puudutatud isik nendest enda teatatud näitudest lähtudes (n-ö oma arvestuse järgi)

tarbitud vee eest ka tasunud (vaidlusaluse ajavahemiku eest on puudutatud isik ka avaldaja

väitel maksnud 757 eurot 6 senti).

Lisaks on tõendamata see, kui suur oli korteriühistu veekulu tervikuna sellel ajavahemikul,

mille eest tasumist nõutakse. Kohtupraktika järgi peab korteriühistu tõendama, kui suured olid

tervikuna korteriühistu majandamiskulud selles ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse.

Seda saab tõendada mh korteriühistu otsustega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki

majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste puhul

on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud

teenuseosutajale tasuma. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve

majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki (nt RKTKo

16.06.2010, 3-2-1-53-10, p 14). Maakohus on juhtinud eelmärgitust lähtudes avaldaja

tähelepanu vajadusele esitada oma nõude põhjendamiseks lisatõendid. Avaldaja ei ole

selliseid lisatõendeid esitanud.

TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid.

Avaldaja ei ole asjakohaseid täiendavaid tõendeid esitanud ka

määruskaebemenetluses. Määruskaebuses esitatud avaldaja arvestused ei ole tõendite põhjal

kontrollitavad.

Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebemenetluses arvesse võetavate

asjaolude ja tõendite põhjal ei ole alust jõuda vee tarbimise arvestamise põhjendatuse osas

teistsugusele järeldusele kui maakohus.

11.2. Avaldaja hinnangul jättis maakohus põhjendamatult arvestamata, et puudutatud isik ei

vaielnud vastu, et korteri nr M1 osas on arvestatud avalduse aluseks oleval ajavahemikul vee

tarbimise eest 821 eurot 60 senti. Maakohtul tulnuks vee tarbimise arvestuse puhul lähtuda

TsMS § 231 lg-test 2 ja 4. Ringkonnakohus avaldaja käsitlusega ei nõustu.

TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei pea hageja tõendama asjaolusid, mille vastaspool on omaks

võtnud. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule

adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. TsMS §

231 lg 4 järgi eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta

esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Praeguses hagita asjas saaks iseenesest TsMS § 231 lõikeid 2 ja 4 kohaldada, kui puudutatud

isik avaldaja mõne väitega faktiliste asjaolude kohta selgesõnaliselt nõustuks. Samas ei nähtu

asja materjalidest, et puudutatud isik oleks omaks võtnud asjaolusid, mis on korteri nr M1

osas vee tarbimise nõude rahuldamise eelduseks (v.a see, et ta on selle korteri omanik ja

avaldaja liige), samuti ei ole alust nende asjaolude osas omaksvõttu eeldada. Puudutatud isik

on esitanud vastuväited, mille kohaselt ei ole avaldaja arvestus korteri nr M1 väidetava

võlgnevuse kohta korrektne, kuna see ei hõlma kõiki tehtud makseid. Puudutatud isiku

hinnangul on võlgnevuse suurus tõendamata. Sellel seisukohale on puudutatud isik jäänud ka

vastuväidetes avaldaja määruskaebusele. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole vaidlust selles, et

puudutatud isik on korteris nr M1 tarbitud vee eest avaldajale 757 eurot 6 senti maksnud.

11.3. Määruskaebuste väited ei anna alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust.

Maakohus jättis menetluskulud võrdsetes osades (50/50) avaldaja ja puudutatud isiku kanda,

st puudutatud isik kannab 50% avaldaja menetluskuludest ning avaldaja kannab 50%

puudutatud isiku menetluskuludest. Puudutatud isik leiab, et selline menetluskulud jaotus on

tema suhtes ebaõiglane ning kohtleb menetlusoslisi ebavõrdselt. Avaldaja vaidlustab

maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas ainult põhjusel, et avaldaja hinnangul oleks

kohus pidanud rahuldama avalduse suuremas ulatuses.

Kuna tsiviilasja menetlus on algatatud avaldaja avalduse alusel ning avaldus rahuldati

osaliselt, ligikaudu 65,76% ulatuses, võis maakohus jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1

alusel võrdetes osades (50%:50%) avaldaja ja puudutatud isiku kanda. TsMS § 172 lg 1 teine

lause annab mitme menetlusosalisega hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse

otsustada menetluskulude jätmine mõne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane. Üldjuhul on õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks

lahend tehti (RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14). Seejuures tuleb arvestada ka kohtusse

pöördumise põhjendatust ning avalduse rahuldamise ulatust (vt RKTKm 15.03.2017, 3-2-1-1-

17, p 21). TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, millesse

kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud

diskretsiooni piire (RKTKm 13.05.2020, 2-16-5794, p 12).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kaalutlusõigust teostades diskretsiooni piire

ületanud ja ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda.

Ringkonnakohus ei muuda avaldaja esitatud nõuete rahuldamise ulatust. Menetlusosalistel on

õigus kasutada kohtumenetluses lepingulise esindaja abi ning avalduse osalisel rahuldamisel

ei pidanud kohus jätma lepingulise esindaja kulusid täies ulatuses avaldaja enda kanda.

Lepeingulise esindaja kulude põhjendatud suuruse üle otsustab maakohus menetluskulude

rahalisel kindlaksmääramisel.

12. Määruskaebuste menetlemisel tekkinud menetluskulud jätab ringkonnakohus kaebuste

rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 ja 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)