3-25-1822/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1822

Määruse kuupäev

6. juuni 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses ametiasutustele ja advokaadile

helistamise mittevõimaldamisega

RESOLUTSIOON

Tagastada X kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates

määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Vangla vahistatu X esitas 5. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1200 eurot seoses asjaoluga, et kaebaja ei saanud

ajavahemikul 11. märts – 10. aprill 2025 helistada ametiasutusele, oma lepingulisele esindajale ja

advokaadile, kuivõrd telefonid olid teiste kinnipeetavate poolt hõivatud. Kaebaja viitas

dokumendile nr 2-25/2-2/3830.

2. Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla oma 29. mai 2025. a otsuse nr 1-9/2-25/142-2

ning selle koostamise aluseks olnud kaebaja 1. aprilli 2025. a kahju hüvitamise taotluse nr

2-25/2-2/3830.

3. Tuginedes kaebaja kahju hüvitamise taotlusele, milles kaebaja on vaidlusaluse ajavahemikuna

välja toonud 11. märts 2025 kuni kahju hüvitamise taotluse esitamise hetk (s.o 1. aprill 2025) ja

rõhutanud, et kaebaja ei saanud helistada ametiasutustele ja advokaadile, ning arvestades esitatud

kaebust mõistab kohus, et X on esitanud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 1200 eurot selle eest, et perioodil 11. märts – 1. aprill 2025 ei saanud kaebaja

helistada ametiasutustele ja advokaadile, kuivõrd telefonid olid teiste kinnipeetavate poolt hõivatud.

4. Kohtu hinnangul tuleb X kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette kohtu

õiguse tagastada kaebus, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest

tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

5. Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud, mistõttu on

kahju hüvitamise eeldused täitmata ja sellest tulenevalt kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

6. Vangistusseaduse (VangS) § 96 lg 1 sätestab, et vahistatul on õigus kirjavahetusele ja telefoni

(välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja

telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjadega sätestatud korras. Justiitsministri 30.

novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse

kinnipeetava kohta käivaid sätteid ka vahistatule, kui VangS-ga või sisekorraeeskirjaga ei ole ette

nähtud teisiti. VSkE § 51 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse telefoni kasutada vähemalt

üks kord nädalas ja täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Tartu

Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p

12.13 kohaselt on kinnipeetava (sh vahistatu) telefoni kasutamise maksimaalne aeg päevas

tehniliselt piiratud 60 minutiga. Põhjendatud vajadusel helistamisel kaitsjale, ametiisikutele või

perekonna liikmele pikendab vanglaametnik ühekordselt kinnipeetava telefoni kasutamist. VangS §

28 lg 3 teine lause koosmõjus VangS § 90 lg-ga 1 keelab piirata telefoni kasutamist suhtlemiseks

riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist

esindajaga.

7. Kinni peetava isiku õigus suhelda telefoni teel ametiasutuste, kaitsja või esindajaga ei tähenda,

kõnede tegemist tuleks võimaldada igal ajal ja piiramatus mahus. Küll aga ei tohi helistamisele

kehtestatud kord muuta õiguse teostamist võimatuks (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2007. a otsus asjas

nr 3-3-1-54-07, p 9). Kinni peetava poolt soovitud helistamise kellaaeg on vanglaametnikule

soovituslik ja helistamise ajakava on õigus muuta vastavalt vangla võimalustele (Tartu Vangla

kodukorra p 12.8.3). Telefonikõnede läbiviimine on üks paljudest vanglaametniku tööülesannetest

ning arvestades ka nende muid ülesandeid, ei ole kinni peetud isikule alati võimalik soovitud ajal ja

mahus helistamisvõimalust tagada.

8. Kohtuasja materjalidest ilmneb, et kaebaja oli vaidlusalusel perioodil vahistatu staatuses ning

kaebaja viibis S2 osakonnas, mis on S2 päevakava kohaselt kell 13–17 avatud vahistatutele, kelle

suhtes ei ole kohaldatud täiendavaid piiranguid. Sel ajal oli kaebajal sarnaselt teiste osakonnas

paiknevate vahistatutega võimalik kasutada telefoni helistamiseks.

9. Tartu Vangla 29. mai 2025. a otsusest nr 1-9/2-25/142-2 nähtuvalt sai kaebaja vaidlusalusel

ajavahemikul iga päev helistada, kusjuures oma kaitsjale helistas kaebaja 17. märtsil 2025

(kestvusega 12 sekundit). Ka tegi kaebaja 11. märtsil 2025 üheksa kõnet, 12. märtsil 2025 kaks

kõnet, 13., 14. ja 15. märtsil 2025 igal päeval kolm kõnet, 16. märtsil 2025 ühe kõne, 17. märtsil

2025 viis kõnet, 18. märtsil 2025 kuus kõnet, 19. märtsil 2025 19 kõnet, 20. märtsil 2025 neli kõnet

jne. Kohtul ei ole alust vangla poolt esitatud andmete õigsuses kahelda.

10. Eeltoodust tulenevalt ei nähtu kohtule, et vangla oleks kaebaja puhul mõnele VangS § 28 lg-s 3

nimetatud ametiasutusele või kaebaja advokaadist esindajale helistamist õigusvastaselt piiranud.

Kuna kaebaja sai vaidlusalusel perioodil helistada ja kaebaja sai ise otsustada, kellele parasjagu ta

helistamist vajalikuks peab, siis ei ole kaebaja õigusi ka intensiivselt riivatud. Kaebajale oli

helistamise võimalused piisavalt tagatud.

11. Seega tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

12. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud

korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)